Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 "Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine" ja Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2001. a määruse nr 191 "Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord" muutmine
Vastu võetud 20.01.2004 nr 13
Määrus kehtestatakse «Maareformi seaduse» (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155) § 29 ja «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) § 22 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korda» (RT I 1996, 64, 1182; 77, 1367; 1997, 69, 1123; 99, 1605; 1998, 85, 1392; 1999, 98, 873; 2001, 54, 327) muudetakse järgmiselt:
1) punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
« 2. Korra järgi jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud maa. Riigimaa teiste isikute kasutusse andmisele eelneb korra kohaselt läbiviidud maa riigi omandisse jätmine ning kinnistamine, kui ei ole kehtestatud teisiti.»;
2) korda täiendatakse IV osaga järgmises sõnastuses:
«IV. RIIGIMAA AJUTISE VALITSEJA MÄÄRAMINE
20. Maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks (edaspidi riigimaa ajutine valitseja) enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist on maa asukoha järgne maavanem.
21. Riigimaa ajutisel valitsejal on õigus lisaks muudele õigusaktides sätestatud toimingutele võtta riigi nimel vastu riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud otsuseid ja teostada toiminguid. Otsuste vastuvõtmisel ja toimingute teostamisel peab riigimaa ajutine valitseja tegutsema arvestusega, et riigimaale seatavad kitsendused ja koormatised oleksid minimaalse ulatusega. Kui tehnorajatise või -võrgu, mille rajamiseks maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud riigimaa piiratud asjaõigusega koormamist taotletakse, kaitsevöönd ulatub väljapoole olemasoleva tehnorajatise või -võrgu või tee või tänava kaitsevööndi piire, peab riigimaa ajutine valitseja informeerima Keskkonnaministeeriumi sellise taotluse esitamisest. Samuti peab riigimaa ajutine valitseja informeerima Keskkonnaministeeriumi planeeringute menetlemisel tema poolt maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud riigimaa suhtes vastuvõetud otsustest või teostatud toimingutest, mis võivad vähendada riigimaa väärtust või on suunatud selle maa erastamisele.
22. Riigimaa ajutise valitseja volitused lõpevad maa valitsemise õiguse üleminekuga riigi omandisse jäetud maa valitsejale, maa munitsipaalomandisse andmisel, maa omandiõiguse üleminekuga maa tagastamisel või erastamisel.»
§ 2. Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2001. a määrust nr 191 «Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord» (RT I 2001, 51, 300) täiendatakse järgmiselt:
1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
« § 1. Käesolev määrus reguleerib riigile kuuluva asja koormamist piiratud asjaõigusega, §-s 2 toodud erisustega ning riigi nimel lepingute sõlmimist.»;
2) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt:
« § 8. Riigi omandis oleva maakatastrisse kandmata maa (edaspidi riigimaa) ja riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamist võivad algatada asjast huvitatud füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigivara valitseja või riigivara valitsema volitatud asutus.»;
3) paragrahvi 10 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
« 5) tehnorajatise või -võrgu (edaspidi tehnorajatis ) püstitamise õiguslikku alust tõendav dokument. Püstitatava tehnorajatise puhul väljavõte detailplaneeringust või tehnorajatise ehitusprojektist.»;
4) määrust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:
«51. peatükk
RIIGI OMANDIS OLEVA MAAKATASTRISSE
KANDMATA MAA PIIRATUD ASJAÕIGUSEGA KOORMAMINE
§ 291. Riigimaa reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamiseks esitavad §-s 8 nimetatud isikud, välja arvatud riigivara valitseja ja riigivara valitsema volitatud asutus, avalduse riigivara valitsejale, kelle valitsemisel on koormatav riigimaa. Avalduses tuleb märkida lisaks § 9 punktides 1 ja 3–5 nimetatule koormatava riigimaa asukoht (aadress) ja kirjeldus (pindala, paiknemine jms) ning reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tasu suurus ning kohustus hüvitada reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise kulud. Avaldusele lisatakse lisaks § 10 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatule riigimaa asendiplaan ja ehitatava ehitise ehitusprojekt ehitusloa taotlemisel esitatavas mahus ja detailsuses. Kui avalduse esitajal ei ole võimalik lisada mõnda käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentidest, tuleb avalduses näidata põhjus, miks ei ole võimalik seda dokumenti lisada.
§ 292. Riigivara valitseja registreerib esitatud avalduse ning väljastab avalduse esitajale teatise avalduse vastuvõtmise kohta. Kui avaldus ei vasta §-s 291 esitatud nõuetele, annab riigivara valitseja mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
§ 293. Riigivara valitseja langetab riigimaa reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise otsuse ühe kuu jooksul avalduse registreerimise päevast arvates, kusjuures eelnevalt tuleb vastavalt «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) §-le 6 selgitada välja riigimaa koormamisel olulised asjaolud ning kooskõlastada koormamise otsuse eelnõu teiste asjasse puutuvate riigimaa valitsejatega. Koormamise otsuses märgitakse lisaks § 14 punktides 2–6 nimetatule kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja korral kinnisasja asukoht (aadress), pindala ning olemasolu korral riigivara registri registreerimisnumber ning katastriüksuse tunnus. Koormamise otsusele lisatakse olemasolu korral väljavõte katastrikaardist või kinnisasja asukoha asendiplaan.
§ 294. Riigivara valitseja korraldab reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike dokumentide esitamise kinnistusosakonnale.
§ 295. Koormamisega seotud kulud, sealhulgas notaritasu, kinnistamisel tasutava riigilõivu ja tasu §-s 24 nimetatud sõltumatule eksperdile, tasub reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandaja. Katastrimõõdistamisega seotud kulud kannab reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse taotleja, kui reaalservituuti või isiklikku kasutusõigust ei seata reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse taotleja tõttu.
§ 296. Riigimaa reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise tasu määramisel lähtutakse §-des 22, 24, 28 ja 29 nimetatust. Kui riigimaa koormamisest huvitatud isiku poolt pakutav reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tasu suurus on suurem kui kohalik keskmine tasu suurus, lähtutakse koormamise tasu suuruse määramisel riigimaa koormamisest huvitatud isiku poolt pakutava tasu suurusest.
§ 297. Tasu riigimaa piiratud asjaõigusega koormamise eest makstakse perioodiliselt kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette, kusjuures juhul, kui tasu perioodi eest on väiksem kui 1000 krooni, kuulub see summa tasumisele järgmisel perioodil. Tasu maksmise kohustus algab võlaõigusliku kokkuleppe alusel koormamise otsuse tegemise päevale järgnevast kuust.
§ 298. Riigimaale reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisest huvitatud isik maksab tasu riigivara valitseja poolt näidatud arvele. Riigivara valitseja kannab laekunud tasu riigieelarvesse rahandusministri poolt «Riigivaraseaduse» § 16 lõike 4 alusel kehtestatud korras, kusjuures riigivara valitsejal on õigus riigieelarvesse kantavast summast maha arvata riigimaa kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulud, mille tasumist ei saa eeldada reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandajalt.»
| Peaminister Juhan PARTS |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
Twitter