Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine
Vastu võetud 03.09.1996 nr 226
RT I 1996, 64, 1182
jõustumine 14.09.1996
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse
määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas,
jõustumise aeg):
29. 10. 1996 nr 262 (RT
I 1996, 77, 1367) 12. 11. 1996
16. 09. 1997 nr 173 (RT
I 1997, 69, 1123) 25. 09. 1997
23. 12. 1997 nr 249 (RT
I 1997, 99, 1605) 1. 01. 1998
22. 09. 1998 nr 208 (RT
I 1998, 85, 1392) 3. 10. 1998
21. 12. 1999 nr 399 (RT
I 1999, 98, 873) 1. 01. 2000
19. 06. 2001 nr 200 ( RT
I 2001, 54, 327) 28. 06. 2001
20. 01. 2004 nr 13 (RT
I 2004, 4, 24) 26. 01. 2004
Maareformi seaduse (RT I 1996, 41, 796) paragrahvide 29 ja 31 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada "Maa riigi omandisse jätmise kord" (juurde lisatud).
2. Käesoleva määruse jõustumise päevaks otsustajale esitatud maa riigi omandisse jätmise taotluste osas langetatakse maa riigi omandisse jätmise otsus seni kehtinud korra alusel.
3. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
|
Kinnitatud |
Maa riigi omandisse jätmise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolev "Maa riigi omandisse jätmise kord" (edaspidi kord) on kehtestatud maareformi seaduse (RT I 1996, 41, 796) paragrahvi 29 alusel. Kord reguleerib maa riigi omandisse jätmist, määrab kindlaks maa riigi omandisse jätmise taotlejad, otsustajad ning riigi omandisse jäetud maale valitseja määramise alused.
2. Korra järgi jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud maa. Riigimaa teiste isikute kasutusse andmisele eelneb korra kohaselt läbiviidud maa riigi omandisse jätmine ning kinnistamine, kui ei ole kehtestatud teisiti.
[RT I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]
3. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses selle jätmisega riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punkti 4 alusel, teeb kohalik omavalitsus otsuse maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise päevale järgnevast päevast arvates.
4. Maa riigi omandisse jätmise taotlejateks (edaspidi taotleja) on Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused.
5. Maa riigi omandisse
jätmise otsustaja (edaspidi otsustaja) on:
1) Vabariigi
Valitsus, kui taotlejaks on Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi
Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, Riigikohus,
Riigikantselei, samuti, kui «Raudteeseaduse» (RT I 1999, 29, 405;
2001, 31, 170) paragrahvi 40 lõike 1 alusel otsustatakse
raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste aluse ja nende
teenindamiseks vajaliku maa (raudteemaa) riigi omandisse jätmine või
maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1
punktis 13 sätestatud otstarbel;
2) minister või maavanem,
kui riigi omandisse jäetakse vastava ministeeriumi või maavalitsuse
valitsemisel riigi omandisse jäetud hoonete ja rajatiste alune ning
neid teenindav maa (maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1);
3)
keskkonnaminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse
paragrahvi 31 lõike 1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel
välja arvatud käesoleva punkti alapunktides 8 ja 10 sätestatud
juhtudel;
4) sotsiaalminister, kui
maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1
punktis 4 nimetatud otstarbel;
5) kaitseminister, siseminister,
justiitsminister või rahandusminister, kui maa jäetakse riigi
omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud
otstarbel;
6) põllumajandusminister,
kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31
lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel;
7) riigi omandisse
jäetava maa asukoha järgne maavanem, kui maa jäetakse riigi omandisse
maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 10 ja 12 nimetatud
otstarbel, välja arvatud käesoleva punkti alapunktides 8 ja 10
sätestatud juhtudel;
8) majandusminister, kui riigi omandisse jäetakse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 10 nimetatud otstarbel Eesti Energia Aktsiaseltsi ja Eesti Põlevkivi Aktsiaseltsi omandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa või kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud otstarbel jäetakse riigi omandisse eelnimetatud äriühingute hoonete ja rajatiste püstitamiseks vajalik maa;
9) [Kehtetu - RT I 2001, 54, 327 - jõust. 28. 06. 2001]
10) rahandusminister, kui riigi omandisse jäetakse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 10 nimetatud otstarbel Aktsiaseltsi Eesti Telekom ja tema tütarettevõtete omandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa või kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud otstarbel jäetakse riigi omandisse eelnimetatud äriühingute hoonete ja rajatiste püstitamiseks vajalik maa.
[RT I 2001, 54, 327 - jõust. 28. 06. 2001]
II. MAA RIIGI OMANDISSE JÄTMISE TAOTLEMINE JA OTSUSTAMINE
6. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks koostab taotleja või tema poolt volitatud isik toimiku.
7. Maa riigi omandisse
jätmise toimikusse kogutakse:
1) maa riigi omandisse jätmise
taotlus, milles näidatakse maa riigi omandisse jätmise alus, riigi
omandisse jäetava maa ligikaudne pindala, taotletav sihtotstarve ning
asjaolud, mis võivad olla käesoleva punkti alapunktis 4 loetletud
taotluste rahuldamata jätmise põhjuseks, ning põhjendatakse maa riigi
omandisse jätmise vajadust;
2) dokumendid riigi omandisse
jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta (riigivararegistri õiend,
väljavõte riigimaanteede loetelust või riigiraudteede nimekirjast või
üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirjast);
3)
dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta
(maakasutusõiguse riiklik akt, maa looduses eraldamise akt vms.);
4)
õiend teiste isikute taotluste kohta riigi omandisse jäetava maa
omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras, välja
arvatud juhul, kui maad taotletakse riigi omandisse maareformi seaduse
paragrahvi 31 lõike 1 punkti 1 alusel;
5) maa asendiplaan või
katastriüksuse plaan linnades ja väljaspool linnu tihehoonestusega
aladel mõõtkavas 1:500 kuni 1:2000, hajahoonestusega aladel mõõtkavas
1:5000 kuni 1:10 000.
8. Korra punktis 7 sätestatu kohaselt koostatud toimik esitatakse maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele tutvumiseks.
9. Ühe kuu jooksul maa
riigi omandisse jätmise toimiku saamise päevale järgnevast päevast
arvates valla- või linnavalitsus:
1) määrab maareformi
seaduses sätestatust lähtudes teise isiku omandis oleva ehitise, mille
juures ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa suurust ja piire
maa riigi omandisse jätmine võib mõjutada, teenindamiseks vajaliku maa
või ehitise juurde ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa
suuruse ja piirid. Riigi omandisse jäetaval maal asuva riigi omandis
oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid määratakse
juhul, kui toimiku esitaja on seda taotlenud;
2) annab arvamuse maa
riigi omandisse jätmise kohta, märkides riigi omandisse jäetava maa
sihtotstarbe ning näidates eraldi ära maa riigi omandisse jätmise
toimikus toodud suuruses ja piirides maa riigi omandisse jätmist
takistavad asjaolud. Vajadusel lisatakse arvamust põhjendav või
selgitav plaan või kaart.
[RT I 2001, 54, 327 - jõust. 28. 06. 2001]
10. Kui kohalik omavalitsus ei teosta korra punktis 9 loetletud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul, siis võidakse maa jätta riigi omandisse taotleja poolt esitatud piirides ja suuruses ning taotleja esitatud sihtotstarbega.
11. Kui kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist.
12. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks esitab taotleja otsustajale korra punkti 7 kohaselt koostatud toimiku, punkti 9 alusel esitatud kohaliku omavalitsuse otsused ja arvamuse, kui need on esitatud, ning maa riigi omandisse jätmise otsuse eelnõu ja seletuskirja. Otsus maa riigi omandisse jätmise kohta tehakse ühe kuu jooksul käesolevas punktis nimetatud dokumentide otsustajale esitamise päevale järgnevast päevast arvates.
13. Maa riigi omandisse
jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) viidet
maareformi seaduse sättele, mille alusel maa jäetakse riigi omandisse;
2)
riigi omandisse jäetava maa asukohta, suurust, sihtotstarvet ja
katastritunnust, kui see on olemas. Kui maa jäetakse riigi omandisse
maa asendiplaani alusel, lisatakse maa riigi omandisse jätmise
otsusele maa asendiplaan. Kui asendiplaani trükis ei avaldata, siis
peab otsuses olema näidatud, kus saab maa riigi omandisse jätmise
otsuse aluseks olnud asendiplaaniga tutvuda;
3) kui maa riigi
omandisse jätmise otsustaja on Vabariigi Valitsus, siis riigi
omandisse jäetava maa valitseja nime.
14. Pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist korraldab otsustaja või tema volitatud isik maa registreerimise riigi maakatastris. Kui maa riigi omandisse jätmise taotlus esitatakse käesoleva korra alusel otsustamiseks Vabariigi Valitsusele, korraldab riigi omandisse jäetud maa registreerimise riigi maakatastris riigi omandisse jäetud maa valitseja.
15. [Kehtetu - RT I 2001, 54, 327 - jõust. 28. 06. 2001]
16. Riigi omandisse jätmiseks koostatud asendiplaani alusel määratud pindala ja katastriüksuse plaanil märgitud pindala võivad erineda kuni +/-3%.
17. Valitsejale läheb riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning maa registreerimist riigi maakatastris ja riigivara registris. Teade peab sisaldama otsustaja nime, haldusakti vastuvõtmise kuupäeva, numbrit ning käesoleva korra punkti 13 alapunktides 1 ja 2 nimetatud andmeid.
III. RIIGI OMANDISSE JÄETUD MAA VALITSEJA MÄÄRAMISE ALUSED
18. Riigi omandisse jäetud
maa valitsejateks on:
1) riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõikes 1
nimetatud riigivara valitseja, kelle valitsemisel olevate riigi
omandisse jäetud hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks
vajalik maa (maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1)
jäetakse riigi omandisse;
2) Keskkonnaministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel välja arvatud käesoleva punkti alapunktides 7 ja 9 sätestatud juhtudel;
3) Sotsiaalministeerium,
kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31
lõike 1 punktis 4 nimetatud otstarbel;
4) Kaitseministeerium,
Siseministeerium, Justiitsministeerium või Rahandusministeerium, kui
maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1
punktis 5 nimetatud otstarbel;
5)
Põllumajandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi
seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel;
6)
riigi omandisse jäetava maa asukoha järgne maavalitsus, kui maa
jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1
punktides 10 ja 12 nimetatud otstarbel;
7) Majandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse korra punkti 5 alapunkti 8 alusel;
8) Teede- ja Sideministeerium riigi omandisse jäetud raudteemaa osas;
9) Rahandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse korra punkti 5 alapunkti 10 alusel;
10) Välisministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 13 alusel.
[RT I 2001, 54, 327 - jõust. 28. 06. 2001]
19. Riigi omandisse jäetud maa kinnistamise korraldab vajadusel riigimaa valitseja.
IV. RIIGIMAA AJUTISE VALITSEJA MÄÄRAMINE
[RT
I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]
20. Maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks (edaspidi riigimaa ajutine valitseja) enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist on maa asukoha järgne maavanem.
[RT I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]
21. Riigimaa ajutisel valitsejal on õigus lisaks muudele õigusaktides sätestatud toimingutele võtta riigi nimel vastu riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud otsuseid ja teostada toiminguid. Otsuste vastuvõtmisel ja toimingute teostamisel peab riigimaa ajutine valitseja tegutsema arvestusega, et riigimaale seatavad kitsendused ja koormatised oleksid minimaalse ulatusega. Kui tehnorajatise või -võrgu, mille rajamiseks maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud riigimaa piiratud asjaõigusega koormamist taotletakse, kaitsevöönd ulatub väljapoole olemasoleva tehnorajatise või -võrgu või tee või tänava kaitsevööndi piire, peab riigimaa ajutine valitseja informeerima Keskkonnaministeeriumi sellise taotluse esitamisest. Samuti peab riigimaa ajutine valitseja informeerima Keskkonnaministeeriumi planeeringute menetlemisel tema poolt maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud riigimaa suhtes vastuvõetud otsustest või teostatud toimingutest, mis võivad vähendada riigimaa väärtust või on suunatud selle maa erastamisele.
[RT I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]
22. Riigimaa ajutise valitseja volitused lõpevad maa valitsemise õiguse üleminekuga riigi omandisse jäetud maa valitsejale, maa munitsipaalomandisse andmisel, maa omandiõiguse üleminekuga maa tagastamisel või erastamisel.
[RT I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]
Facebook
Twitter