Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord
Vastu võetud 14.12.2000 nr 79
RTL 2000, 136, 2156
jõustumine 01.01.2001
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
14.03.2001/33 (RTL 2001, 38, 529) 26.03.2001
07.12.2001/119 (RTL 2001, 135, 1952) 01.01.2002
09.07.2002/96 (RTL 2002, 84,1301) 02.08.2002
03.10.2002/120 (RTL 2002, 118, 1718) 21.10.2002
24.01.2003/11 (RTL 2003, 16, 219) 08.02.2003
19.01.2004/3 (RTL 2004, 11, 151) 02.02.2004
Määrus kehtestatakse „ Sotsiaalhoolekande seaduse“ (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001, 85, 509; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003 58, 388) § 12 lõike 2 ja § 46 lõike 2 alusel.
[RTL 2004, 11, 151 – jõust. 02.02.2004]
§1. Üldsätted
(1) Määrus reguleerib tehniliste abivahendite soodustingimustel müümise ja laenutamise teenuse osutamist lastele, puuetega inimestele ja vanuritele.
(2) Tehnilised abivahendid (proteesid, ortoosid jm abivahendid) on tooted, instrumendid, varustus või tehnilised süsteemid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet.
(3) Soodustingimustel eraldatakse eritellimuse alusel või masstoodanguna valmistatud tehnilisi abivahendeid, mida vajadusel kohandatakse konkreetsele isikule.
(4) Määruse alusel kompenseeritavate tehniliste väikeabivahendite loetelus (lisa 1), loetelus piirhinnad inkontinentsitoodetele (lisa 6) ja keerulisemate abivahendite loetelus (lisa 2) on kindlaks määratud abivahendite kasutusaeg, piirhinnad ja riigi osaluse protsent abivahendi eest tasumisel. Piirhindade puhul tasub riik piirhinnast riigi osaluse protsendi ulatuses.
§2. Tehnilise abivahendi taotlemine
(1) Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist käesoleva määruse alusel võivad taotleda:
1) lapsevanemad või eestkostja lapsele;
2) tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või on määratud puude raskusaste;
3) vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut;
4) insuliini süstivad diabeetikud.
(2) Tehniliste abivahendite kasutamise vajaduse määrab:
1) tehniliste väikeabivahendite korral perearst või eriarst;
2) keerulisemate tehniliste abivahendite korral eriarst või rehabilitatsiooniasutus.
(3) Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste esmakordse kompenseerimise taotlemiseks pöördub taotleja elukohajärgsesse maavalitsusse ning isikliku abivahendi kaardi (lisa 4) saamisel abivahendeid väljastavasse ettevõttesse, asutusse või organisatsiooni (edaspidi ettevõte ).
(4) Korduvalt määratud väikeabivahendite ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste kompenseerimise taotlemiseks pöördub taotleja abivahendeid väljastavasse ettevõttesse. Ettevõte kooskõlastab enne abivahendi müüki või laenutamist taotluse maavalitsusega.
(5) Korduvalt määratud keerulisemate abivahendite kompenseerimise taotlemiseks ja käesoleva määruse paragrahvis 4 toodud erandjuhtumitel esitab isik elukohajärgsele maavalitsusele vabas vormis avalduse.
(6) 20 000 krooni ja rohkem maksvate proteeside kompenseerimise aluseks on lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan ning vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan. Abivahendi vajaduse määramisel rehabilitatsiooniplaani koostamise eest tasub klient. Rehabilitatsiooniplaani koostamise tasu määratakse kindlaks maavalitsuse ja rehabilitatsiooniasutuse vahel sõlmitavas lepingus.
[RTL 2004, 11, 151 – jõust. 02.02.2004]
§3. Abivahendi taotluste läbivaatamine
(1) Isikliku abivahendi kaardi väljastab isikule arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani alusel allkirja vastu tema elukohajärgne maavalitsus, kes peab kaartide kohta arvestust. Maavanemal on õigus delegeerida isikliku abivahendi kaardi väljastamine kohalikele omavalitsusüksustele.
(2) Isikliku abivahendi kaardid nummerdatakse ja nendele tehakse märge puude raskusastme või töövõime kaotuse protsendi kohta ekspertiisiotsuse või invaliidsustunnistuse alusel.
(3) Igale isikule väljastatakse ainult üks isikliku abivahendi kaart, millele ettevõtted kannavad kõik soodustingimustel müüdud või laenutatud abivahendid. Kaardi täitumisel kinnitab elukohajärgne maavalitsus sellele lisalehe, mille järjekorranumber märgitakse kaardile. Kaardi kaotamisel väljastatakse dublikaat. Lisalehele ja dublikaadile märgitakse sama järjekorranumber, mis oli esialgsel kaardil.
(4) Elukoha muutmise korral peab isikliku abivahendi kaardi omanik pöörduma uue elukohajärgse maavalitsuse poole, kus tema kaart registreeritakse ümber, märkides sellele uue numbri ning väljastaja nimetuse, ning teavitatakse sellest eelmist isikliku abivahendi kaardi registreerijat.
(5) Ettevõtted müüvad või laenutavad abivahendeid soodustingimustel ainult täpselt ja täielikult täidetud isikliku abivahendi kaardi olemasolul.
(6) Isikliku abivahendi kaart väljastatakse diabeetikutele glükomeetrite ostmiseks.
[RTL 2004, 11, 151 – jõust. 02.02.2004]
§4. Erandjuhtumid
(1) Käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 6 nimetatud kohalik ekspertkomisjon vaatab tehniliste abivahendite soodustingimustel ostmise taotlused läbi ja teeb otsuse järgmistel juhtudel:
1) [käesolevast tekstist välja jäetud]
2) isik vajab ühte või mitut abivahendit kogumaksumusega alates 20 000 kroonist, mis sisaldab abivahendi maksumust koos pakutava kasutus- ja hooldusõpetuse teenusega;
3) isik vajab uut abivahendit enne eelmise kasutusaja möödumist.
4) isik vajab abivahendit, mis ei ole käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud loeteludes ja uue abivahendi puhul määrab omaosaluse protsendi, mis ei ole väiksem kui 10 protsenti.
(2) [Kehtetu]
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud otsused saadetakse taotlejale 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§5. Üleriigilise ja kohaliku ekspertkomisjoni moodustamine ja nende koosseis
(1) Tehniliste abivahenditega varustamise ja nendega seotud teenuste osutamise üleriigiliseks koordineerimiseks, tulemuslikumaks osutamiseks ning kaebuste lahendamiseks moodustab sotsiaalminister nõuandva õigusega üleriigilise tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjoni (edaspidi üleriigiline ekspertkomisjon).
(2) Üleriigiline ekspertkomisjon moodustatakse kolmeks aastaks.
(3) Üleriigilise ekspertkomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler.
(4) Üleriigilise ekspertkomisjoni liikmed on:
–Haridusministeeriumi esindaja;
–Eesti sotsiaalnõukoja esindaja;
–Sotsiaalministeeriumi esindajad (finants-eelarve, hoolekande ja siseauditi osakonnast);
–Sotsiaalkindlustusameti esindaja (püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi alal);
–Eesti Arstide Liidu esindaja;
–Eesti Perearstide Seltsi esindaja;
–liikumispuudega inimeste organisatsioonide esindaja;
–kuulmispuudega inimeste organisatsioonide esindaja;
–nägemispuudega inimeste organisatsioonide esindaja;
–raske ja/või püsiva tervisehäirega inimeste organisatsioonide esindaja;
–puuetega laste vanemate organisatsioonide esindaja;
–eakate organisatsioonide esindaja.
(5) Üleriigilise ekspertkomisjoni ülesanded ja töökorra kinnitab sotsiaalminister.
(6) Tehniliste abivahenditega varustamise ja nendega seotud teenuste osutamise kohapealseks koordineerimiseks ning tulemuslikumaks osutamiseks moodustab maavanem nõuandva õigusega tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjoni (edaspidi kohalik ekspertkomisjon).
(7) Kohalik ekspertkomisjon moodustatakse kolmeks aastaks.
(8) Kohaliku ekspertkomisjoni esimees on maavanem või tema poolt määratud isik.
(9) Kohaliku ekspertkomisjoni koosseisus peab olema vähemalt viis isikut, järgmise erialase ettevalmistusega isikute:
- pedagoogika 1 (isikute arv)
- sotsiaaltöö 1
- arstiteadus 1
- tegevusteraapia 1
- füsioteraapia 1
ning järgmiste organisatsioonide esindajate hulgast:
- Puuetega Inimeste Koja esindaja 1
- eakate organisatsiooni esindaja 1
- puuetega laste vanemate organisatsiooni esindaja 1
(10) Kohaliku ekspertkomisjoni ülesanded ja töökorra kinnitab maavanem.
§51 Dokumentide loetelu
(1) Isikliku abivahendi kaardi saamiseks on vajalikud järgmised dokumendid:
1) väikeabivahendite korral perearsti või eriarsti tõend;
2) keerulisemate tehniliste abivahendite korral eriarsti tõend või rehabilitatsiooniplaan.
(2) Keerulisema tehnilise abivahendi soodustingimusel ostmiseks või laenutamiseks on vajalikud järgmised dokumendid:
1) taotlus kohalikule ekspertkomisjonile (vabas vormis);
2) isikliku abivahendi kaart (lisa 4);
3) eriarstitõend või rehabilitatsiooniplaan vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud vormile;
4) hinnapakkumised.
§6. Abivahendi eraldamine
(1) Eelisjärjekorras võimaldatakse soodustingimustel abivahendite ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuseid käesoleva määruse paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 märgitud taotlejatele.
(2) Juhul kui tehniliste abivahendite soodustingimustel müümine või laenutamine kohe ei ole võimalik, seab tehnilisi abivahendeid müüv ja laenutav ettevõte sisse taotlejate järjekorra, mille alusel võimaluse avanedes abivahendeid müüakse või laenutatakse.
(3) Tehnilisi abivahendeid soodustingimustel müüvad ja laenutavad ettevõtted peavad abivahendi müümisel või laenutamisel tagama kliendile abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.
(4) Isikul on õigus soodustingimustel eraldatavale tehnilisele abivahendile (v.a abivahendid ühekordseks kasutamiseks) pärast eelmise abivahendi kasutusaja möödumist.
(5) Erandkorras on lühema kasutusajaga õigus saada tehnilist abivahendit isikutel, kellele abivahend on muutunud ebasobivaks tervislikel (nt kuulmise halvenemine) või muudel isikust mitteolenevatel (nt kasvamine lapseeas) põhjustel.
§7. Abivahendi tagastamine
(1) Kui eritellimusel valmistatud või kohandatud soodustingimustel eraldatud tehniline abivahend osutub kasutuskõlbmatuks garantiiaja jooksul, või kui rehabilitatsiooniasutus teeb kindlaks, et eraldatud abivahend isikule ei sobi, loetakse abivahend selle väljastanud ettevõtte praagiks, mis kuulub ümbertegemisele või vahetamisele väljastaja omavahendite arvelt.
(2) Soodustingimustel laenutatud korduvkasutusega tehnilised abivahendid kuuluvad tagastamisele neid väljastanud ettevõttele vastavalt kasutajaga sõlmitud lepingule.
§8. Arvestuse pidamine soodustingimustel eraldatavate tehniliste abivahendite üle
(1) Tehnilisi abivahendeid väljastavad ettevõtted kannavad abivahendi väljastamist puudutavad andmed isiku isikliku abivahendi kaardi vastavale reale.
(2) Ettevõte peab sellist arvestust tellimuste ja klientide kohta, mis annab ülevaate tema tegevusest klientide teenindamisel ja abivahendite väljastamisel.
(3) Ettevõte registreerib esitatud tehniliste abivahendite soodustingimustel ostu või laenutamise taotlused. Taotluste register sisaldab järgnevaid andmeid: taotleja nimi, isikukood, elukoht, taotluse esitamise kuupäev, ettevõtte nimetus kuhu taotlus esitatakse, taotletava abivahendi nimetus, abivahendi kogumaksumus, riigi osaluse protsent, omaosaluse protsent, kätte saamise kuupäev, ettevõtte esindaja allkiri ja kliendi allkiri.
(4) Ettevõtted peavad eraldi arvestust soodustingimustel laenutatud korduvkasutusega tehniliste abivahendite üle.
§9. Korraldamine ja koordineerimine
(1) Maakondades korraldab ja koordineerib tehniliste abivahendite alaste teenuste osutamist sotsiaalabi korras maavanem.
(2) Maavanemal on õigus korraldada vähempakkumise konkursse tehniliste abivahendite laenutamise ja ostmise osas.
(3) Tehniliste abivahendite teenuste arendamise ja kättesaadavuse parema tagamise eesmärgil on maavanemal õigus sõlmida ettevõtetega lepinguid kuni kolmeks aastaks. Konkreetsed teenused ja nende finantseerimise mahud kooskõlastatakse poolte vahel igal aastal pärast riigieelarve vastuvõtmist.
§10. Finantseerimine
(1) Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse sotsiaalabi korras:
1) riigieelarvest maavalitsustele tehniliste abivahendite soodustingimustel ostmise ja laenutamise kuludeks määratud vahendite arvelt lähtudes käesolevast määrusest;
2) ravikindlustuse vahenditest lähtudes Eesti Haigekassa poolt sõlmitud lepingutest;
3) valla- või linnaeelarvetest lähtudes kohalike omavalitsusorganite kehtestatud korrast.
(2) Hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibivatele isikutele vajalike tehniliste abivahendite ostmist ja laenutamist ning nendega seotud teenuseid finantseeritakse asutuse eelarvest, välja arvatud hoolekandeasutustes viibivatele § 2 lõikes 1 nimetatud isikutele määratud individuaalsed tehnilised abivahendid, mida finantseeritakse vastavalt käesolevale määrusele.
(3) Sotsiaalminister jaotab vastavalt kehtestatud korrale igal eelarveaastal maavalitsustele rahalised vahendid tehniliste abivahendite soodustingimustel ostmise ja laenutamise kompenseerimiseks.
(4) Maavalitsustel on õigus jätta riigieelarvest maavalitsustele tehniliste abivahendite soodustingimustel ostmise ja laenutamise kuludeks määratud vahendeid reservi kuni 10% ulatuses. Reservi kasutamiseks teeb maavanemale ettepaneku kohalik ekspertkomisjon.
(5) Isikutel on õigus abivahendeid osta ja laenutada ning nendega seotud teenuste eest tasuda isiklike vahendite arvelt või kasutada selleks sponsorvahendeid.
(6) Abivahendi eest tasumisel kaetakse abivahendi maksumusest riigi osaluse protsent pärast isiku omaosaluse protsendi tasumist.
[RTL 2004, 11, 151 – jõust. 02.02.2004]
§11. Aruandlus
(1) Soodustingimustel tehnilisi abivahendeid müüvad ja laenutavad ettevõtted esitavad maavalitsustele kvartaalse aruande soodustingimustel müüdud ja laenutatud abivahendite kohta sotsiaalministri kehtestatud aruandevormi «Proteesid, ortopeedilised ja muud abivahendid» (lisa 5) kohaselt ja registri kohta, mis sisaldavad paragrahvi 8 lõikes 3 toodud andmeid.
(2) Maavalitsused esitavad Sotsiaalministeeriumile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks aruanded nendega lepingulistes suhetes olevate ettevõtete poolt soodustingimustel müüdud ja laenutatud abivahendite kohta käesoleva määruse lisas 5 toodud vormi kohaselt ja aruanded taotlejate registri kohta, mis sisaldab paragrahvi 8 lõikes 3 toodud andmeid.
(3) Aruanded esitatakse elektrooniliselt (disketil või elektroonilise kirja lisana) ja paberkandjal.
§12. Kontroll abivahendite teenuse osutamise üle
(1) Soodustingimustel tehniliste abivahendite müümist ja laenutamist ettevõtetes on õigus kontrollida maavalitsustel ja Sotsiaalministeeriumil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustel on õigus teha soodustingimustel tehnilisi abivahendeid müüvatele ja laenutavatele ettevõtetele ettepanekuid teenuste kvaliteedi parandamiseks, lepingute muutmiseks või lõpetamiseks.
§13. Määruse rakendamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter