Kohtutäituri seadus
Vastu võetud 17.01.2001
RT I 2001, 16, 69
jõustumine 01.03.2001, osaliselt vastavalt seaduse §-le 59.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.12.2003 | RT III 2004, 2, 14 | 19.12.2003 |
| 19.06.2002 | RT I 2002, 61, 375 | 01.08.2002 |
| 20.11.2002 | RT I 2002, 102, 600 | 01.01.2003 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib kohtutäituri õiguslikku seisundit ja distsiplinaarvastutust ning kohtutäituri tasustamise aluseid.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 2. Kohtutäituri õiguslik seisund
(1) Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik.
(2) Kohtutäitur peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Kohtutäituri ametitegevuse maksustamisel kohaldatakse talle füüsilisest isikust ettevõtja kohta kehtivaid sätteid.
(3) Kohtutäitur peab ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.
(4) Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.
(5) Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat. Ametimärgi ja -pitsati kirjelduse ning nende kasutamise korra kehtestab justiitsminister.
(6) Kohtutäiturid kuuluvad justiitsministri valitsemisalasse, kellel on õigus anda määrusi kohtutäiturite ametitegevuse korraldamiseks.
§ 3. Kohtutäiturite arv ja tööpiirkonnad
(1) Kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab justiitsminister.
(2) Kohtutäituri tööpiirkond on maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks.
§ 4. Kohtutäituri büroo ja tema raamatupidamiskohustus
(1) Kohtutäituri töökoht on tema büroo.
(2) Kohtutäituri büroo peab asuma tema tööpiirkonnas kergesti juurdepääsetavas kohas ning see peab sobima isikute vastuvõtuks.
(3) Kohtutäituri büroo avamiseks ja selle asukoha muutmiseks on vaja justiitsministri luba. Justiitsministri loal võib kohtutäitur avada büroo väljaspool oma tööpiirkonda või avada mitu bürood.
(4) Samasse tööpiirkonda nimetatud kohtutäiturid võivad justiitsministri loal pidada ühist bürood. Ühist bürood pidavad kohtutäiturid määravad omavahelised õigused ja kohustused lepinguga. Ka ühise büroo pidamise korral teeb kohtutäitur ametitoiminguid enda nimel ja kannab ametitegevuse eest isiklikku vastutust.
(5) Kohtutäituri büroo peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt neli tundi. Kohtutäituril peab olema neljatunnine vastuvõtuaeg vähemalt kahel tööpäeval nädalas. Büroo lahtioleku aeg ja kohtutäituri vastuvõtu aeg tuleb teha avalikkusele teatavaks.
(6) Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine
[RT I 2002, 102, 600 - jõust. 01.01.2003]
§ 5. Ametialased kitsendused
(1) Kohtutäitur ei või kohtutäituriameti kõrval pidada teisi tasulisi ameteid ega olla muul tasulisel tööl, välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö õppe- või teadusasutustes.
(2) Kohtutäitur ei või olla:
1) äriühingu asutaja, äriühingu juhatuse või nõukogu liige, äriühingu likvideerija või prokurist;
2) välisriigi äriühingu filiaali juhataja;
3) tegutsev pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja.
(3) Kui eksisteerivad asjaolud, mis tekitavad kahtlust kohtutäituri erapooletuses, ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast taandama.
§ 6. Vastutus
(1) Kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest.
(2) Riik ei vastuta kohtutäituri tekitatud kahju eest.
§ 7. Ametikindlustus
(1) Kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba;
2) leping hõlmab kohtutäituri ametikohustuse rikkumisest tekkinud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest kohtutäitur seaduse järgi vastutab;
3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 1 miljon krooni ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 1 miljon krooni. Ametikohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea.
(2) Justiitsministril on õigus kehtestada kohtutäituri ametikindlustuslepingu lisatingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.
(3) Ametikindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata Justiitsministeeriumile.
§ 8. Saladuse hoidmise kohustus
(1) Kohtutäitur on kohustatud hoidma ärisaladust ning mitte avaldama ametitegevuses saadud andmeid, mida isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt ei või avaldada. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist. Saladuse hoidmise nõuet peavad järgima kohtutäituri büroo töötajad ning teised isikud, kellele nimetatud andmed on kättesaadavad.
(2) Kohtutäitur avaldab ametitegevuses saadud andmeid ainult neile isikutele, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoimingud tehtud, või nende esindajatele. Kohtule tuleb tema nõudel anda kohtumenetluses oleva asjaga seotud andmeid. Kohtumääruse alusel annab kohtutäitur andmeid uurimisorganile.
(3) Isik, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoiming tehtud, tema õigusjärglane või esindaja võib oma kirjaliku nõusolekuga vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest. Kui nimetatud isikul ei ole õigusjärglast või kui temalt ei ole muul põhjusel võimalik nõusolekut küsida või kui on muid kaalukaid põhjusi, võib kohus vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest.
(4) Kohtutäituri ametitegevuses saadud andmeid on kohustatud saladuses hoidma ka krediidiasutus, kohus, arhiiv ning muu juriidiline isik ja asutus ning nende töötaja, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldav dokument, kui seadusega ei sätestata teisiti. Nad avaldavad andmeid samadel alustel ja korras nagu kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt, kui seadusega ei sätestata teisiti.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei ole vastuolus isikule täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222; 58, 376) ettenähtud õigusega olla täitetoimingute juures ja tutvuda täitetoimikuga.
§ 9. Erialase enesetäiendamise kohustus
Kohtutäitur peab oma erialateadmisi pidevalt täiendama.
2. peatükk KOHTUTÄITURI AMETISSE NIMETAMINE JA AMETIST VABASTAMINE NING KOHTUTÄITURI ATESTEERIMINE
§ 10. Kohtutäituriks saamise tingimused
(1) Kohtutäituriks võib saada ettevalmistusteenistuse läbinud ja kohtutäiturieksami sooritanud Eesti kodanik, kes on täitnud akadeemilise õigusõppe riiklikult tunnustatud õppekava, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline.
(2) Kohtutäituriks ei või nimetada isikut, kes on:
1) kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune;
3) kohtuniku-, notari- või kohtutäituriametist tagandatud;
4) advokatuurist välja heidetud;
5) avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
6) pankrotivõlgnik.
§ 11. Kohtutäiturikandidaat
(1) Kohtutäiturikandidaat on isik, kes on läbinud kohtutäiturikandidaadi kohtade täitmiseks korraldatud konkursi.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi läbimist läbib kohtutäiturikandidaat ettevalmistusteenistuse.
(3) Kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kava kinnitab ja kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kavakohasust kontrollib justiitsminister.
§ 12. Kohtutäituri ettevalmistusteenistus
(1) Kohtutäituri ettevalmistusteenistus on justiitsministri kinnitatud kava alusel korraldatav väljaõpe, milles osaledes täidab kohtutäiturikandidaat juhendava kohtutäituri antud ülesandeid. Ettevalmistusteenistust korraldab Vabariigi Valitsuse määratud õppeasutus.
(2) Justiitsministri määratud kohtutäitur on kohustatud kohtutäiturikandidaati juhendama, kuid mitte üle ühe kandidaadi kolme aasta jooksul.
(3) Kohtutäiturikandidaadi tasustamise korra ja palga minimaalsuuruse kehtestab justiitsminister.
§ 13. Kohtutäituri ametisse nimetamine
(1) Kohtutäituri ametikohad täidetakse konkursi alusel. Konkursi tingimused ja korra kinnitab justiitsminister.
(2) Konkursikomisjoni kuuluvad justiitsministri määratud kohtunik ja kohtutäitur ning kolm Justiitsministeeriumi esindajat ja üks tunnustatud jurist, kellele teeb ettepaneku komisjoni töös osalemiseks justiitsminister.
(3) Kohtutäituri nimetab ametisse justiitsminister. Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult.
(4) Kohtutäitur peab ametisse asuma kolme kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.
§ 14. Ametivanne
(1) Enne ametisse asumist peab kohtutäitur andma ametivande, mille tekst on järgmine:
«Oma au nimel tõotan olla truu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadust ja seadusi. Kohtutäiturina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»
(2) Kohtutäituri ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis.
§ 15. Kohtutäituri atesteerimine
(1) Kohtutäiturite atesteerimise komisjon atesteerib kohtutäitureid üks kord viie aasta jooksul.
(2) Kohtutäiturite atesteerimise komisjoni koosseisu ning atesteerimise nõuded ja viisi kehtestab justiitsminister.
§ 16. Ametist vabastamine
(1) Justiitsminister vabastab kohtutäituri ametist:
1) kohtutäituri isikliku kirjaliku avalduse alusel;
2) kui kohtutäituri tervis ei võimalda tal kohtutäiturina töötada;
3) kui kohtutäitur on saanud 65-aastaseks;
4) kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise;
5) kui kohtutäiturile on kohaldatud distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine;
6) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid või kui pärast ametisse nimetamist selgub, et kohtutäitur on esitanud valeandmeid;
7) kui kohtutäitur ei asu ametisse käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 ettenähtud ajal;
8) atesteerimistulemuste põhjal;
9) kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93; 54, 353) § 15 lõike 1 punktis 2 ettenähtud alusel.
(2) Enne kohtutäituri ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5-7 nimetatud alustel kuulab justiitsminister ära kohtutäituri selgitused.
3. peatükk ASENDAMINE
§ 17. Kohtutäituri asendamine
(1) Kui kohtutäitur ei saa oma ametikohustusi täita üle viie päeva, nimetab tema tööpiirkonna maa- või linnakohtu esimees kohtutäituri ettepanekul talle asendaja. Asendamisettepaneku peab tegema kohtutäitur ja võimaluse korral peab ta asendamisvajadusest teatama kaks nädalat ette.
(2) Kohtutäituri ettepanekul võib kohtu esimees nimetada talle alalise asendaja kalendriaastaks, määrates juhud, millal asendaja kohtutäituri ametikohustusi täidab.
(3) Kohtutäitur peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asendamisettepaneku esitama kirjalikult, tuues ära kohtutäituri asendajaks sobiva kandidaadi isiku ja tema kontaktandmed.
(4) Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid.
(5) Justiitsminister võib nimetada kohtutäituri asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui kohtutäituri ametikoht on täitmata.
§ 18. Kohtutäituri asendaja
(1) Kohtutäiturit võib asendada teine kohtutäitur või muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami. Kohtutäituri asendaja eksami tingimused ja korra kehtestab justiitsminister.
(2) Kohtutäiturit saab asendada isik, kes on Eesti kodanik, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline. Kohtutäituri asendamisel kohaldatakse kohtutäituri asendaja eksami sooritanud muu isiku suhtes vastavalt käesoleva seaduse §-des 2, 8 ja § 10 lõikes 2 sätestatut.
(3) Kui pärast asendajaks nimetamist selgub, etisikutasendajaks nimetades ei järgitud käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud nõudeid või isik esitas valeandmeid, jäävad asendaja poolt selle hetkeni tehtud ametitoimingud kehtima.
§ 19. Kohtutäituri asendaja tasu
(1) Käesoleva seaduse § 17 lõike 5 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja saab ametitoimingute eest laekunud tasu endale ja ta kannab ka kohtutäituri büroo ülalpidamise kulud.
(2) Käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja saab tasu kohtutäiturilt, keda ta asendab. Tasu suuruse määrab kohtutäitur.
§ 20. Kohtutäituri asendaja vastutus
(1) Kohtutäituri asendaja vastutab samadel alustel kohtutäituriga.
(2) Kui kohtutäituri asendajaks on käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud teine kohtutäitur, vastutab ta oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise.
(3) Kui kohtutäituri asendajaks on käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami, vastutavad asendaja tegevusega tekitatud varalise kahju eest kohtutäitur ja tema asendaja solidaarselt. Käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohtutäituri asendajaks nimetatud muu isiku tegevusele, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami, laieneb kohtutäituri ametikindlustus.
(4) Käesoleva seaduse § 17 lõike 5 kohaselt nimetatud asendaja vastutab oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise.
4. peatükk KOHTUTÄITURI TASUSTAMINE
1. jagu Kohtutäituri tasu
§ 21. Kohtutäituri tasu
(1) Kohtutäituri ametitoiming on tasuline.
(2) Kohtutäituri tasu määrad kehtestab justiitsminister. Justiitsministril on õigus kehtestada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste nõuete kohta erimäärad.
(3) Kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.
[RT III 2004, 2, 14 - jõust. 19.12.2003]
§ 22. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted
(1) Kohtutäituri tasu määr kehtestatakse kindla summana rahalise nõude suurusest lähtudes või kindla summana täitetoimingu eest.
(2) Justiitsminister võib ette näha kindlas summas lisatasu täitetoimingu eest, mis tehakse väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus kohtutäituri büroo asub.
(3) Justiitsminister võib ette näha kohtutäituri tasu erisused elatise sissenõudmise korral.
§ 23. Kohtutäituri tasu sissenõudmine koos nõudesummaga
(1) Kohtutäituri tasu nõutakse võlgnikult sisse koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude summaga.
(2) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes sissenõutud summa osa, mis on võrdeline kohtutäituri tasu kogumäära osatähtsusega nõude ja kohtutäituri tasu kogumäära summast.
(3) Kui täitetoimingu eest makstav tasu on kehtestatud nõude suurusest sõltumatu summana või kui on ette nähtud lisatasu täitetoimingu eest, mis tehakse väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus kohtutäituri büroo asub, muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks täitetoimingu lõpetamisel. Elatise sissenõudmise asjas muutub tasu sissenõutavaks täitemenetluse algatamisega.
(4) Solidaarvõlgnikud vastutavad kohtutäituri tasu maksmise eest solidaarselt.
(5) Kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on kohtutäituri arve.
§ 24. Kohtutäituri tasu ettemaks
(1) Kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt enne täitemenetluse algatamist ettemaksu tasumist. Kohtutäitur võib täitemenetlust algatades määrata sissenõudjale ettemaksu tasumiseks hilisema tähtaja. Ettemaksu määrad kehtestab justiitsminister. Ettemaksu ei või nõuda:
1) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks lahendi, mis tehti kohtumenetluses, milles ta täielikult või osaliselt vabastati õigusabi või riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu;
2) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalkohtumenetluses tehtud lahendi, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue.
(2) Kui samas täitemenetluses on mitu sissenõudjat, tasuvad nad ettemaksu omavahelisel kokkuleppel.
(3) Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata. Kui kohtutäitur on algatanud täitemenetluse ja määranud ettemaksu tasumiseks hilisema tähtpäeva, võib kohtutäitur täitemenetluse peatada, kui ettemaksu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud.
(4) Kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täielikult sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu.
§ 25. Aegumine
(1) Kohtutäiturile tasu maksmise nõue aegub selle sissenõutavaks muutumisest alates kolme aasta jooksul.
(2) Enammakstud tasu tagastamise nõue aegub selle sissenõutavaks muutumisest alates viie aasta jooksul.
2. jagu Kohtutäituri tasu maksmine ja tasu maksmise vaidlustamine
§ 26. Kohtutäituri tasu määra teatavaks tegemine
Kohtutäitur peab võlgnikule ja sissenõudjale tegema kohtutäituri tasu määra teatavaks ning ta peab neile selgitama tasu maksmise ja sissenõudmise korda.
§ 27. Kohtutäituri tasu sissenõudmine
(1) Kohtutäitur peab kohustatud isikult tasu sissenõudmiseks esitama talle arve, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Kui kohtutäituri tasu on kehtestatud täitetoimingu eest võetava kindla summana ja võlgnik või sissenõudja ettenähtud tasu ei maksa, on kohtutäituril õigus esitatud arve alusel pöörata sissenõue nimetatud isikute varale täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 28. Kaebuse esitamine
Kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtule talle kohtutäituri arve esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui kohtumenetluses tehtud ja jõustunud otsusega on tõendatud kaebuse esitaja pahausksus kaebuse esitamisel, võib kohtutäitur esitada kohtule taotluse kaebaja trahvimiseks. Trahvisumma on vähemalt 10, kuid mitte rohkem kui 100 päevapalka. Trahv kantakse riigituludesse.
§ 29. Kohtutäituri tasu tagastamine
Kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul.
5. peatükk JÄRELEVALVE JA DISTSIPLINAARVASTUTUS
§ 30. Järelevalveametnik
Kohtu tööpiirkonna kohtutäiturite tegevuse järele valvab maa- või linnakohtu esimees ning kõigi kohtutäiturite tegevuse järele justiitsminister.
§ 31. Järelevalveametniku pädevus
(1) Järelevalveametnik kontrollib kohtutäituri tegevuse nõuetekohasust. Ta kontrollib kohtutäituri büroo töökorraldust, finantsmajanduslikku tegevust, infosüsteemi kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust, kohtutäituri dokumentide säilitamist ning ametikindlustuse nõude järgimist. Kohtutäitur võib eelnimetatud küsimustes konsultatsiooni saamiseks pöörduda järelevalveametniku poole.
(2) Järelevalveametnik kontrollib kohtutäituri tegevust korrapäraselt vähemalt üks kord aastas. Erakorraliselt on lubatud kohtutäituri tegevust kontrollida, kui on andmeid, mis viitavad lisakontrollimise vajadusele või seda taotleb kohtutäitur. Uue kohtutäituri puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul.
(3) Kohtutäitur on kohustatud järelevalveametnikule esitama registrid ja muud dokumendid.
(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka kohtutäituri asendaja ametitegevuse kontrollimisele.
§ 32. Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod
Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod on:
1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine omakasu ajendil;
2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ametikohustusi täites.
§ 33. Distsiplinaarkaristused
Kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv;
3) ametist tagandamine.
§ 34. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus
Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on justiitsministril.
§ 35. Distsiplinaarmenetluse algatamine
(1) Justiitsminister algatab distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maa- või linnakohtu esimees. Justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister kohtutäiturilt kirjalikku seletust.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamiseks annab justiitsminister käskkirja, mis tehakse kohtutäiturile viivitamata teatavaks.
§ 36. Justiitsministri otsus distsiplinaarasjas
(1) Justiitsminister annab käskkirja distsiplinaarsüüteo tuvastamise kohta ja määrab distsiplinaarkaristuse või annab käskkirja distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastamise kohta ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.
(2) Käskkiri tehakse teatavaks kõigile kohtutäituritele.
§ 37. Noomitus
Käskkiri noomituse tegemise kohta antakse käskkirja allakirjutamisest alates kolme päeva jooksul kohtutäiturile, kellele noomitus on tehtud.
§ 38. Rahatrahv
(1) Kohtutäiturile võib distsiplinaarkaristusena määrata kuni 100 000 krooni suuruse rahatrahvi.
(2) Rahatrahv tuleb tasuda selle määramisest alates kolme kuu jooksul. Trahv kantakse riigituludesse.
(3) Justiitsminister võib rahatrahvi määramise käskkirjas ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa kuni ühe aasta jooksul.
§ 39. Ametist tagandamine
(1) Kohtutäitur võidakse ametist tagandada tahtlikult toimepandud raske distsiplinaarsüüteo eest, kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristuse ajal toimepandud süüteo eest või sellise vääritu teo eest, mis teeb kohtutäiturina töötamise võimatuks.
(2) Enne kohtutäituri ametist tagandamist kuulab justiitsminister ära kohtutäituri selgitused.
§ 40. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad
(1) Käesoleva seaduse § 32 punktis 1 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata süüteo toimepanemisest alates kümne aasta jooksul ning süüteo toimepanemisest teada saamisest alates kolme kuu jooksul.
(2) Käesoleva seaduse § 32 punktis 2 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata süüteo toimepanemisest alates kuue kuu jooksul ning süüteo toimepanemisest teada saamisest alates ühe kuu jooksul.
§ 41. Ühe süüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld
(1) Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
(2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib kohtutäiturile määrata uue distsiplinaarkaristuse.
§ 42. Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- või materiaalse vastutusega
Kohtutäituri võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest määrata distsiplinaarkaristust.
§ 43. Distsiplinaarkaristuse kustumine
Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole karistuse määramisest alates ühe aasta jooksul määratud uut distsiplinaarkaristust.
§ 44. Distsiplinaarkaristuse kustutamine
Justiitsminister võib distsiplinaarkaristuse kustutada enne karistusaja lõppemist.
§ 45. Distsiplinaarkaristuse määramise peale kaebuse esitamine
Kohtutäitur võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada halduskohtule kaebuse karistuse määramisest teada saamisest alates ühe kuu jooksul.
§ 46. Kaebuse kohtus läbivaatamine
(1) Kui kohtutäiturit on karistatud ebaseaduslikult või kui karistus ei vasta süüteo raskusele ja süüteo toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale kohtutäituri käitumisele, tühistab kohus distsiplinaarkaristuse.
(2) Kui kohus on kohtutäituri ametist tagandamise distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastavuse tõttu tühistanud, on kohtutäituril õigus nõuda saamata jäänud sissetuleku eest hüvitist enne distsiplinaarkaristuse määramist töötatud viimase kuue kuu keskmise sissetuleku ulatuses.
§ 47. Kohtutäituri oma soovil ametist vabastamine
Kui kohtutäituri suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, võib ta oma soovil ametist vabastada pärast seda, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 48. Seaduse rakendamine
Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse rakendamiseks.
§ 49. Ametisse nimetamine
(1) Kuni 2002. aasta 1. juulini ei kohaldata kohtutäituri ametisse nimetamisele käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud haridusnõuet ja nõuet läbida ettevalmistusteenistus. Nimetatud nõuetele mittevastavus ei ole kohtutäituri ametist vabastamise alus ka pärast 2002. aasta 1. juulit.
(2) Kuni 2001. aasta 31. detsembrini võib kohtutäituriks nimetada isiku, kelle tsiviiltäiteteadmised võimaldavad kohtutäituriametit pidada kohtutäiturieksamit sooritamata.
(3) 2001. aastal kohtutäiturite ametisse nimetamisel ei ole nõutav kohtutäituri osalemine käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud konkursikomisjoni töös.
(4) 2001. aastal kohtutäiturite ametisse nimetamisel peab kohtutäitur ametisse asuma viie tööpäeva jooksul pärast ametisse nimetamist.
§ 50. Kohtutäituriks saamise tingimused
Alates Euroopa Liiduga ühinemisest võib kohtutäituriks saada lisaks Eesti kodanikule ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
§ 51. Menetluses olevate täitetoimikute üleandmine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument antakse kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduse alusel.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument, mille kohaselt on sissenõudja riik või kohaliku omavalitsuse üksus, antakse kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduseta justiitsministri kehtestatud korras.
(3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olevate avalik-õiguslike nõuete üleandmisel kohtutäiturile tasutakse ettemaks justiitsministri kehtestatud korras ja määras riigieelarvest.
§ 52. Esimene korrapärane atesteerimine
Kohtutäiturite esimene korrapärane atesteerimine toimub 2002. aasta teisel poolel.
§ 53. Hüvitise mittemaksmine
Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud endisele maa- või linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturile ei maksta avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18) §-s 131 ettenähtud hüvitist.
§ 54. Riigivara võõrandamine ja tasuta kasutusse andmine
(1) Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks võõrandada riigile kuuluvat vallasvara.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17) §-s 24 ettenähtud piiranguid.
(3) Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks anda kuni 2001. aasta 31. detsembrini tasuta kasutada enne käesoleva seaduse jõustumist maa- või linnakohtu täitevosakonna käsutuses olnud ruumi.
§ 55-58. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 59. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.
(2) Käesoleva seaduse §-d 3, 10, 13, 48 ja 49 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(3) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata enne 2001. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- ja linnakohtu täitevosakondade koosseisu kuuluvatele kohtutäituritele.
Facebook
Twitter