Teksti suurus:

Ida Politseiprefektuuri põhimäärus

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2005
Avaldamismärge:

Ida Politseiprefektuuri põhimäärus

Vastu võetud 24.11.2003 nr 106
RTL 2003, 119, 1922

Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
22. 01. 2004/10 (RTL 2004, 12, 173) 01.03.2004

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349) § 42 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määrusega nr 272 «Politseiprefektuuride ümberkorraldamine ning nende asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine» (RT I 2003, 69, 468).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Ida Politseiprefektuuri staatus

(1) Ida Politseiprefektuur (edaspidi politseiprefektuur) on Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes täidab talle seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab politseiprefektuur riiki.

§2. Politseiprefektuuri eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika

(1) Politseiprefektuuril on oma eelarve ja pangaarved. Politseiprefektuuri kulud kaetakse riigieelarvest.

(2) Politseiprefektuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnad «Ida Politseiprefektuur».

(3) Politseiprefektuuril on oma üld- ja kirjaplank.

§3. Järelevalve politseiprefektuuri tegevuse üle

(1) Politseiprefektuuri kõrgemalseisev valitsusasutus on Politseiamet.

(2) Teenistuslikku järelevalvet politseiprefektuuri tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab politseipeadirektor seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras.

§4. Politseiprefektuuri asukoht ja tööpiirkond

(1) Politseiprefektuur asub Jõhvi linnas. Politseiprefektuuri postiaadress on Rahu 27, 41588 Jõhvi. Politseiprefektuuri struktuuriüksuse, mis ei paikne politseiprefektuuri aadressil, asukoht ja postiaadress tuuakse ära struktuuriüksuse põhimääruses.

(2) Politseiprefektuuri tööpiirkond on Lääne-Viru ja Ida-Viru maakond.

2. peatükk
POLITSEIPREFEKTUURI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED

§5. Politseiprefektuuri tegevusvaldkond

Politseiprefektuuri tegevusvaldkond on avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamine, süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine; kuritegude kohtueelne menetlemine, väärtegude menetlemine ning muude seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega politseile pandud ülesannete täitmine, mis ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse.

§6. Politseiprefektuuri ülesanded

Politseiprefektuuri ülesanded on:
1) süütegude ning erakorraliste sündmuste kohta saabuva teabe vastuvõtmine ja registreerimine ning viivitamatu meetmete rakendamine nende tõkestamiseks ja lokaliseerimiseks, kannatanutele abi osutamiseks ning õigusrikkujate kinnipidamiseks;
2) süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine;
3) kuritegude kohtueelne menetlemine ja väärtegude menetlemine;
4) kohtueelse menetlemise või kohtu eest või vabaduskaotusliku karistuse kandmisest kõrvalehoidvate või teadmata kadunud isikute tagaotsimine;
5) tundmatuks jäänud laipade isiku tuvastamine;
6) aresti ja lühiajalise vangistuse kohaldamise otsuste täideviimine;
7) liiklusjärelevalve teostamine, liiklusohutuse ja liikluskasvatuse alaste ürituste korraldamine ning neis osalemine;
8) kriminaalpreventiivse töö korraldamine ning selles osalemine, sh koostöö tegemine teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega;
9) üldsuse teavitamine oma tegevusest seadusega sätestatud korras ja ulatuses ning õiguskasvatuses osalemine;
10) leitud ja politseile üleantud asjade hoidmine ning omanikule või seaduslikule valdajale tagastamine või kohalikule omavalitsusele üleandmine õigusaktidega ettenähtud korras;
11) lubade- ja litsentsialane tegevus seadusega ettenähtud korras;
12) ettepanekute tegemine õigusrikkumisi soodustavate tingimuste kõrvaldamiseks;
13) osalemine rahvusvahelises koostöös õigusaktidega ettenähtud korras;
14) muude talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega, siseministri määruse ja käskkirjaga ning politseipeadirektori käskkirjaga ja korraldusega pandud ülesannete täitmine.

3. peatükk
POLITSEIPREFEKTUURI JUHTIMINE

§7. Politseiprefektuuri juht

Politseiprefektuuri juhib politseiprefekt, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektor.

§8. Politseiprefekt

(1) Politseiprefekt:
1) vastutab politseiprefektuuri kogu töö korraldamise ja tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru politseipeadirektorile;
2) juhib vahetult politseinõuniku, nõuniku ja juhtivinspektori tööd ning vastava struktuuriüksuse juhi kaudu kriminaalosakonna, korrakaitseosakonna, teenistusosakonna, rahandusbüroo, avalike suhete büroo, siseauditi büroo ning territoriaalsete struktuuriüksuste tööd;
3) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politseiprefektuuri tegevusvaldkonna korraldamiseks;
4) kinnitab politseiprefektuuri struktuuriüksuste põhimäärused ja teenistujate ametijuhendid;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist politseiprefektuuri teenistujad seadusega talle sätestatud pädevuse piires; sõlmib, muudab ning lõpetab töölepinguid;
6) tagab politseiprefektuuri eelarveprojekti koostamise ning vastutab eelarve täpse ja sihtotstarbelise kasutamise eest;
7) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politseiprefektuuri struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamise ja muutmise kohta;
8) otsustab politseiprefektuuri valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 1999, 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) ja selle alusel antud õigusaktide alusel ning teostab oma pädevuse piires riigihankeid;
9) moodustab politseiprefektuuri tegevusvaldkonnas üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töögruppe, kaasates neisse kokkuleppel teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teadusasutuste töötajaid ning muid isikuid;
10) sõlmib lepinguid ja esindab politseiprefektuuri tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi politseiprefektuuri esindamiseks seaduses ettenähtud korras ja ulatuses;
11) kinnitab politseiprefektuuri sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirjad;
12) pärib aru politseiprefektuuri teenistujatelt ning oma pädevuse piires kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
13) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, siseministri määruse või käskkirjaga ning politseipeadirektori käskkirja, kirjaliku või suulise korraldusega.

[RTL 2004, 12, 173 - jõust. 01.03.2004]

(2) Politseiprefekt annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

(3) Politseiprefekti äraolekul asendab teda politseiprefekti poolt määratud kõrgem politseiametnik. Asendamine vormistatakse politseipeadirektori käskkirjaga. Politseiprefekti lühiajalisel, mitte üle seitsme ööpäevasel äraolekul, vormistatakse asendamine tema käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult politseipeadirektorit. Käskkirja koopia edastatakse viivitamatult Politseiametile.

4. peatükk
POLITSEIPREFEKTUURI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED

§9. Politseiprefektuuri struktuuriüksused

(1) Politseiprefektuuri struktuuriüksused jagunevad funktsionaalseteks ja territoriaalseteks struktuuriüksusteks.

(2) Politseiprefektuuri funktsionaalsed struktuuriüksused on:
1) kriminaalosakond;
2) korrakaitseosakond;
3) teenistusosakond;
4) rahandusbüroo;
5) avalike suhete büroo;
6) siseauditi büroo.

(3) Politseiprefektuuri territoriaalsed struktuuriüksused on:
1) Rakvere politseiosakond;
2) Jõhvi politseiosakond;
3) Narva politseiosakond.

(4) Politseiprefektuuri struktuuriüksustel puuduvad täitevvõimu volitused teenistusväliste isikute suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti.

(5) Politseiprefektuuri struktuuriüksuste täpsemad ülesanded, omavaheline tööjaotus ja teeninduspiirkond ning nende juhtide õigused ja kohustused määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega.

(6) Politseiprefektuuri territoriaalsed struktuuriüksused võivad omada oma nimega kirjaplanki ja pitsatit.

(7) Politseiprefektuuri osakonna ja politseijaoskonna struktuur ja teenistujate koosseis kehtestatakse politseipeadirektori käskkirjaga, lähtuvalt siseministri poolt osakonnale või jaoskonnale kehtestatud ametikohtade nimetustest ja arvust ning kooskõlastatakse see eelnevalt siseministriga.

(8) Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksusele käesoleva põhimääruse ning struktuuriüksuse põhimäärusega pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.

[RTL 2004, 12, 173 - jõust. 01.03.2004]

§10. Kriminaalosakond

Kriminaalosakonna põhiülesanne on kriminaalpolitsei funktsioonide täitmine kogu politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas: jälitusmenetluse teostamine, kriminalistide töö korraldamine, kriminaalasjade kohtueelne menetlemine nende kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks, mis osakonna põhimääruse ja tööjaotuse kohaselt kuuluvad või on võetud kriminaalosakonna pädevusse, territoriaalsete struktuuriüksuste kriminaalpolitseialase töö juhendamine, koordineerimine ja kontroll ning koostöö korraldamine teiste politsei- ja õiguskaitseasutustega.

§11. Korrakaitseosakond

Korrakaitseosakonna põhiülesanne on avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisele ning kuritegude ennetamisele suunatud korrakaitsealase tegevuse analüüsimine, kavandamine, suunamine ja kontrollimine, samuti kuritegude ja õigusrikkumiste teadetele operatiivse reageerimise korraldamine kogu politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas; liiklusjärelevalve teostamine, liiklusõnnetuste vormistamine ja registreerimine; osalemine liiklusohutuse tagamise ja liikluskasvatusalastes üritustes; õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine; väärtegude menetlemine; abi andmine isikutele ja organisatsioonidele ning reageerimine muudele politsei tegevusvaldkonda kuuluvatele sündmustele; kinnipeetavate järele valvamine ja nende konvoeerimine; relva- ja muude lubade väljaandmine seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras; abi osutamine kriminaalpolitseile konkreetsetes kriminaalasjades.

§12. Teenistusosakond

Teenistusosakonna põhiülesanne on politseiprefektuuri asjaajamise korraldamine; personali- ja koolitustöö korraldamine; politseiprefektuuri õigusteenindamine; sisekontrolli ja distsiplinaarasjade menetluse teostamine; andmekaitse, teabevahetuse ja politseiprefektuuri tegevuse analüüsi korraldamine, politseiprefektuuri vallata antud riigivara majandamine; remondi- ja ehitustegevuse ning riigihangete korraldamine; politseiprefektuuri teenistujate varustamine vajalike töövahenditega.

§13. Rahandusbüroo

Rahandusbüroo põhiülesanne on politseiprefektuuri eelarve kavandamine, eelarve täitmise kontroll ning raamatupidamise tagamine.

§14. Avalike suhete büroo

Avalike suhete büroo põhiülesanne on sise- ja väliskommunikatsioon, avalike ja välissuhete korraldamine.

[RTL 2004, 12, 173 - jõust. 01.03.2004]

§15. Siseauditi büroo

Siseauditi büroo põhiülesandeks on politseiprefektuuri vahendite eesmärgipärase, säästliku, mõjusa ja tõhusa kasutuse ning aruandluse usaldusväärsuse hindamine, riskide hindamine ja arvamuse andmine politseiprefektuuri tegevuse vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele ja headele tavadele.

§16. Territoriaalne struktuuriüksus

Territoriaalse struktuuriüksuse põhiülesanneteks on oma teeninduspiirkonnas avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamine; õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine; osalemine kriminaalpreventiivses töös; väärtegude menetlemine; leitud ja politseile üleantud asjade hoidmise ning õigusaktides ettenähtud korras omanikule või seaduslikule valdajale tagastamise tagamine; abi andmine isikutele ja organisatsioonidele ning reageerimine muudele politsei tegevusvaldkonda kuuluvatele sündmustele; samuti kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning kriminaalasjade kohtueelne menetlemine.

5. peatükk
LÕPPSÄTTED

§17. Määruste kehtetuks tunnistamine

Siseministri 11. novembri 2002. a määrus nr 117 «Ida-Viru Politseiprefektuuri põhimäärus» (RTL 2002, 129, 1887), 21. jaanuari 2003. a määrus nr 23 «Lääne-Viru Politseiprefektuuri põhimäärus» (RTL 2003, 15, 204) ja 21. jaanuari 2003. a määrus nr 25 «Narva Politseiprefektuuri põhimäärus» (RTL 2003, 15, 206) tunnistatakse kehtetuks.

§18. Määruse rakendamine

Määrusega kohustatakse politseiprefekti korraldama seoses politseiprefektuuride ümberkorraldamisega alates 1. jaanuarist 2004. a asjaajamise ning vara üleandmise ja vastuvõtmisega seotud toimingud hiljemalt 1. märtsiks 2004. a.

§19. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json