Teksti suurus:

Geodeetilise süsteemi kehtestamine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.02.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:RTL 2004, 17, 267

Geodeetilise süsteemi kehtestamine

Vastu võetud 05.02.2004 nr 4

Määrus kehtestatakse « Andmekogude seaduse» (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) § 53 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2003. a määruse nr 242 «Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks» alusel.

§1. Üldsätted

(1) Määrusega kehtestatakse geodeetiline süsteem, mille kasutamine on kohustuslik:
1) riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidamisel;
2) geodeetiliste, gravimeetriliste ja kartograafiliste tööde tegemisel, kui antud andmeid kasutatakse riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudes.

(2) Geodeetiline süsteem koosneb:
1) geodeetilisest referentssüsteemist;
2) tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemist;
3) kõrgussüsteemist;
4) gravimeetrilisest süsteemist.

§2. Geodeetiline referentssüsteem

(1) Geodeetiliseks referentssüsteemiks on Euroopa Terrestriline Referentssüsteem 89 (ETRS89), mis on määratletud alljärgnevalt:
1) ETRS89 ühtib Rahvusvahelise Geodeesia Assotsiatsiooni (IAG) Euroopa Referentsraamistiku Alakomisjoni (EUREF) 1990. a sümpoosioni resolutsiooni nr 1 kohaselt Rahvusvahelise Maa Rotatsiooniteenistuse (IERS) Rahvusvahelise Terrestrilise Referentssüsteemiga (ITRS) epohhil 1989.0 ning ta on fikseeritud Euraasia laama stabiilses osas. Geodeetiliste koordinaatide arvutamisel kasutatakse ellipsoidi GRS80.
2) IERS referentssüsteem ITRS on kokkuleppeline terrestriline referentssüsteem, mis koosneb süsteemi koordinaatide alguse, mõõtkava, orientatsiooni ja ajaliste muutuste määramiseks vajalikest eeskirjadest, kokkulepetest ning modelleeringutest vastavalt IERS 1996. a määratlustele.
3) IERS poolt uuendatava ja täpsustatava referentssüsteemi ITRS realisatsiooniks on geodeetiliste punktide geotsentriliste ristkoordinaatide kogum – Terrestriline Referentsraamistik (ITRF).

(2) ETRS89 realisatsiooniks Eesti territooriumil on geodeetilise võrgu punktide koordinaatide kogum, mille ruumiliste ristkoordinaatide ja geodeetiliste koordinaatide lühend on EUREF-EST97.

(3) Eesti geodeetiline võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt riigi I ja II klassi võrguks ning tihendusvõrguks. Nimetatud võrkude punktid ning nende koordinaadid on aluseks teistele geodeetilise süsteemi realisatsioonidele Eestis.

(4) Geodeetilise võrgu punktide koordinaadid epohhil 1997.56 tuginevad ITRS realisatsioonil ITRF96 ja geodeetilise võrgu I klassi punktide mõõtmistel, arvutustes on kasutatud EUREF määratluste kohast metoodikat.

(5) Geodeetilise võrgu punktide koordinaadid kantakse Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogusse.

(6) Eestis loetakse EUREF-EST97 koordinaadid ja Ülemaailmse Geodeetilise Süsteemi 1984 (WGS84) realisatsiooni WGS84(G873) koordinaadid identseteks. WGS84 on määratletud alljärgnevalt:
1) WGS84 on kokkuleppeline terrestriline referentssüsteem, mis koosneb süsteemi koordinaatide alguse, mõõtkava, orientatsiooni ja ajaliste muutuste määramiseks vajalikest eeskirjadest, kokkulepetest ning modelleeringutest vastavalt IERS 1996. a määratlustele.
2) WGS84 realisatsiooniks on punktide geotsentriliste ristkoordinaatide kogum WGS84(G873).

§3. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem

(1) Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST97 tuleneb Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA (lühendatult LAMBERT-EST), mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80, kasutades järgmisi arvandmeid:

1) telgmeridiaan LC = 24° 00' E
2) esimene standardparalleel BS = 58° 00' N
3) teine standardparalleel BN = 59° 20'
4) koordinaatide algpunkti geodeetilised B0 = 57° 31' 03".19415 N
koordinaadid L0 = 24° 00' E
5) koordinaatide algpunkti ristkoordinaadid x0 = 6 375 000 m
  y0 = 500 000 m

(2) Projektsiooni LAMBERT-EST kasutatakse tasapinnaliste ristkoordinaatide L-EST97 arvutamiseks geodeetilistest koordinaatidest EUREF-EST97.

§4. Kõrgussüsteem

(1) Eesti kõrgussüsteemiks on Balti 1977. a kõrgussüsteem (Eestis lühendatult BK77), mis on määratletud järgmiste parameetritega:
1) kõrgussüsteemi null ühtib ajavahemikus 1825–1840 tehtud Kroonlinna merevee taseme mõõtmise keskmise tulemusega;
2) kõrgussüsteemi epohh on määramata;
3) kasutatakse keskmist Maa püsivate loodete süsteemi;
4) kõrgused arvutatakse normaalkõrgustena, Maa raskuskiirenduse normaalvälja arvutamisel kasutatakse Helmerti 1901. a valemit.

(2) Balti 1977. a kõrgussüsteemi realisatsiooniks Eesti territooriumil on nivelleerimisvõrgu reeperite kõrguste kogum.

(3) Nivelleerimisvõrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt I, II, III ja IV klassi võrguks. Nimetatud võrkude punktid ning nende kõrgused on aluseks teistele kõrgussüsteemi realisatsioonidele Eestis.

(4) Nivelleerimisvõrgu reeperite kõrgused lähtuvad endise Nõukogude Liidu nivelleerimisvõrgu osa tasandusest, epohh on määramata.

(5) Nivelleerimisvõrgu punktide kõrgused kantakse Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogusse.

(6) Eesti geoidi mudel on EST-GEOID2003.

(7) Mudelit EST-GEOID2003 kasutatakse EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamiseks BK77 kõrgusteks arvutustulemustele esitatavate täpsusnõuete kohaselt.

(8) Geoidi mudeli andmed kantakse Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogusse.

§5. Gravimeetriline süsteem

(1) Eesti gravimeetriliseks süsteemiks on Rahvusvahelise Geodeesia Assotsiatsiooni (IAG) Rahvusvahelise Gravimeetriakomisjoni (IGC) II töögrupi poolt koostatud Rahvusvaheliste Gravimeetriliste Absoluutpunktide Põhivõrgu (IAGBN) 1988. a määratlustel põhinev süsteem.

(2) Gravimeetrilise süsteemi realisatsiooniks Eesti territooriumil on gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduste väärtuste kogum GV-EST95.

(3) Eesti gravimeetriline võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt I, II ja III klassi võrguks. Nimetatud võrkude punktid ning nende raskuskiirenduse väärtused on aluseks teistele gravimeetrilise süsteemi realisatsioonidele Eestis.

(4) Gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduse väärtused epohhil 1995.8 tuginevad IAGBN määratluste kohaselt läbi viidud gravimeetrilise võrgu I klassi punktide raskuskiirenduse absoluutmõõtmiste tulemustel.

(5) Gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduse väärtused kantakse Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogusse.

§6. Geodeetilise süsteemi rakendamine

(1) Geodeetilist süsteemi kasutatakse geodeetiliste, gravimeetriliste ning kartograafiliste tööde tegemisel juhul, kui need andmed kantakse riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudesse. Riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidamisel kasutatakse tasapinnalisi ristkoordinaate L-EST97. EUREF-EST97 koordinaadid, BK77 kõrgused ja GV-EST95 raskuskiirenduse väärtused lisatakse riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudesse vastavalt vajadusele.

(2) Geodeetilise süsteemi rakendamine ei laiene
1) rahvusvaheliste kokkulepete alusel valmistatavatele teemakaartidele;
2) rahvusvaheliste kokkulepete alusel peetavatele andmekogudele.

(3) Rahvusvaheliste kokkulepete alusel peetavates andmekogudes olevad koordinaadid peavad olema riigisiseseks kasutamiseks kättesaadavad L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatidena hiljemalt 2005. aasta 1. juuniks.

(4) Riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidajad määravad koostöös Maa-ametiga seni kasutusel olevate koordinaatsüsteemide koordinaatide ja L-EST97 koordinaatide vahelised parameetrid. Riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudes peab määrusega kehtestatud geodeetiline süsteem olema kasutusele võetud hiljemalt 2005. aasta 1. juuniks.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Sulev VARE