Teksti suurus:

Kernu valla üldplaneeringu kehtestamine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Kernu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2001, 81, 1415

Kernu valla üldplaneeringu kehtestamine

Vastu võetud 12.04.2001 nr 9

Võttes aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvi 24 lõike 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 31 ja Kernu valla ehitusmääruse (RTL 1996, 46, 296; 1997, 24, 132) punkti 2.13.6, Kernu Vallavolikogu määrab:

1. Kehtestada Kernu valla üldplaneering (juurde lisatud)*.

2. Määrus jõustub 1. mail 2001. a.

Volikogu esimees Kuldar PAJU

* Kernu valla üldplaneeringu kaardiga saab tutvuda vallakantseleis.

Kernu Vallavolikogu 12. aprilli 2001. a
määruse nr 9

lisa

KERNU VALLA ÜLDPLANEERING

SISSEJUHATUS

Üldplaneering on vajalik saavutamaks parimat valla territooriumil olevate maa- ja veealade kasutamist ning see koostatakse lähtudes lähima 10–15 aasta perspektiivist. Üldplaneering tugineb valla tulevikuvisioonidele ja strateegiatele ning loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel.

Üldplaneering tähendab eelkõige kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad erinevate huvide esindajate vahel, näiteks riigi, valla üldsuse ja vallas olevate eri huvigruppide vahel. Vastuvõetud üldplaneering saab omakorda olema aluseks detailplaneeringute koostamisele tiheasustuses ning ehitus- ja maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat üldplaneeringut perioodiliselt üle vaatama (näiteks iga kolme aasta järel) ja vastavalt elu käigule läbi uute detailplaneeringute või korduva üldplaneeringu kaudu protsessi muutma.

Käesoleva üldplaneeringu koostamine algas lähteülesande koostamisega, mille viis koostöös Kernu Vallavalitsusega läbi AS Entec.

Töögrupp

Üldplaneeringu lähteülesande koostamisega tegeles töögrupp koosseisus:

Valdeko Palginõmm – AS ENTEC planeerija, projekti juht

Merike Laas – AS ENTEC tehnik-arhitekt

Enn Karu – Kernu vallavanem

Lisaks kaasati vastavalt vajadusele teisi vallavalitsuse töötajaid, valla elanikke ja vallavolikogu liikmeid ja vallavolikogu juures tegutsevaid komisjone.

1. KERNU VALLA ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS

Kernu vald kui territoriaalne haldusüksus kujunes välja 1939. a pärast vallareformi. Vald likvideeriti 1950. a, kui moodustati Keila rajoon. 1954–60. aastatel oli iseseisev külanõukogu, seejärel liideti 1961. a Nissi külanõukoguga ühtseks haldusüksuseks.

Kernu vald eraldus Nissi vallast augustis 1993. a endise Haiba kolhoosi piirides ja osa (Kibuna küla) Riisipere sovhoosist. Iseseisvana alustas vald tööd 1. novembril 1993. a pärast kohalike omavalitsuste valimisi.

1.1. Asend

Kernu vald asub Harju maakonna edelaosas. Naabervaldadeks on Harjumaal Saue, Keila, Vasalemma ja Nissi vald ning Raplamaal Kohila, Rapla ja Märjamaa vald. Valda läbivad Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Haapsalu maantee ning Tallinn–Haapsalu raudtee.

Kernu valla pindala on 174,7 km2. Vallas on 17 küla. Valla administratiivkeskus paikneb Haiba külas. Vallakeskusest on Tallinnasse 40 kilomeetrit.

1.2. Rahvastik

Rahvaarvult on Kernu vald üks Harjumaa väikseimaid. Ametlike andmete alusel elab Kernu vallas 1514 alalist elanikku. Suurematest küladest on Laitses elanike arv kasvanud, kusjuures viimaste aastate vähenemine on tingitud Vansi küla ennistamisest. Samas on aga pidevat vähenemise tendentsi näidanud väiksemate külade rahvaarv (näiteks Kibuna ja Pohla külas).

Tabel 1

Rahvaarv Kernu vallas aastatel 1995–2000

  01.01.1995 01.01.1996 01.01.1997 01.01.1998 01.01.1999 01.01.2000
elanikke 1429 1436 1385 1415 1437 1514

Vallas elavast 1514 alalisest elanikust on mehi 684 ja naisi 753. Eestlaste osatähtsus rahvastikus on 90%.

Kernu kaart

1.3. Asustus

Asustus Kernu vallas on vana, millele viitavad ka asulakohad I ja II aastatuhandest. Esmakordselt on mainitud Laitse asulat 1219. a. 1241. a on ürikutes mainitud Ruilat ja Haibat. Vanimaks teateks mõisatest on 1417. a mainitud Ruila mõis. XVII sajandist on teateid Laitse mõisast (1637. aastast), Kernu ehk Uue-Kohatu mõisast, Ruila mõisast eraldunud Haiba mõisast jt.

Asustus vallas on ebaühtlane ja koondunud eelkõige suuremate liiklusteede lähedusse. Rahvastiku tiheduse poolest on Kernu vald üks hõredamalt asustatud alasid Harjumaal – 8,3 inimest km2.

1970. a hakati rajama Kaasiku küla maale Laitse puhkeala. Planeeringu autoriteks olid arhitektid P. Jänes ja T. Mellik. Puhkeala kavandati kolme aedlinnana, kuhu planeeriti üle 2000 aiandus- ja suvilakrundi. 1980. a laienes puhkeala veel ühe aedlinna võrra Kibuna küla maale, kuhu planeeriti 1500 aiandus- ja suvilakrunti. Aedlinnad olid ette nähtud peamiselt Tallinna linna töötajatele. Suvekuudel ületab puhkajate arv valla elanike arvu ligi kümnekordselt.

Valla territoorium jaotus 14 külaks, mis moodustati 1974–77. a haldusreformi ja külade ühendamisega. Tänaseks on taastatud kolm endist küla ja seega jaotub vald 17 külaks. Alaliste elanike arv külades ulatub 8-st 396-ni (tabel 2). Valla administratiivne ja kultuurielu keskus on Haiba. Kohalikku tähtsust omavad Laitse, Ruila ja Kernu küla.

Tabel 2

Rahvaarv külade kaupa

Küla 01.01.1995 01.01.1996 01.01.1997* 01.01.1998* 01.01.1999* 01.01.2000**
Haiba 420 420 407/409 395/396 396/397 395/339
Hingu 35 31 33/33 33/39 34/40 41/43
Kaasiku 109 115 102/114 104/113 108/114 115/232
Kabila 12 17 11/15 13/17 12/16 17/21
Kirikla 12/15 12/15 19/21
Kernu 81 78 77/80 73/73 67/67 58/59
Kibuna 38 33 26/32 25/31 29/35 35/73
Kohatu 207 196 201/201 202/202 205/205 219/216
Kustja 28 27 23/27 25/29 27/28 27/24
Laitse 232 253 260/257 264/261 241/238 241/241
Vansi 30/32 35/35
Metsanurga 39 43 38/43 49/54 13/17 20/25
Allika 35/35 36/39
Muusika 61 59 51/58 61/68 66/70 80/85
Mõnuste 48 53 50/57 52/59 56/63 64/54
Pohla 10 10 9/10 9/10 8/9 7/15
Ruila 109 101 97/105 98/104 98/105 105/114
Kokku 1429 1436 1385/1447 1415/1471 1437/1486 1514/1696

*–  alalised elanikud/kohalolevad elanikud
**– teine arv rahvaloenduse andmetel

1.3.1.  Keskused

Valla asustus moodustab hierarhilise süsteemi.

Esmatasandi (ehk kohaliku) keskuse all mõeldakse mingi maa-asulate grupi keskust, mis on teatud piirkonna elanikele esmaseks tõmbekohaks. Selles keskuses paiknevad tavaliselt vähemalt algkool, kauplus, sidejaoskond jt.

Vallas on välja kujunenud kolm I taseme keskust Haiba, Laitse ja Ruila (tabel 3). Haiba esmatasandi piirkonnal pole keskus üheselt määratav. See on selline piirkond, kus kaks suhteliselt tugevat keskust asuvad lähestikku ning kõik neis mõlemas pakutavad teenused ei lange kokku. Sellisel juhul võib rääkida kui kaksikkeskusega esmatasandi piirkonnast - seega Haiba-Kernu I tasandi piirkonnast.

Tabel 3

Esimese tasandi keskused ja nende mõjupiirkonnad

  Esmatasandi mõjupiirkond Asulad Asulate rahvaarv* Asulate rahvaarv**

Piirkonna rahvaarv

I Haiba-Kernu       838 837
    Allika 36 39    
    Kernu 58 59    
    Haiba 395 399    
    Kirikla 19 21    
    Kohatu 219 216    
    Kustja 27 24    
    Metsanurga 20 25    
    Mõnuste 64 54    
II Laitse       447 639
    Laitse 214 241    
    Hingu 41 43    
    Kaasiku 115 232    
    Kibuna 35 73    
    Pohla 7 15    
    Vansi 35 35    
III Ruila       202 220
    Ruila 105 114    
    Kabila 17 21    
    Muusika 80 85    

* kohalolevad elanikud
** rahvaloenduse andmetel

Teise tasandi keskuse all mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esmatasandi keskuse tagamaa elanikele. Seal paiknevad tavaliselt põhikool, (vahel mitu) kauplus(t), sidejaoskond, enamasti ka ambulatoorium.

Kernu vallale on olnud II astme keskuseks Riisipere alevik.

Kolmanda tasandi keskuseks loetakse suuremat asulat, st piirkonnakeskust (kas linna/alevit), mis on tõmbekeskuseks omakorda mitmele teise tasandi piirkonnale.

Tallinna linna suuruse ja läheduse tõttu puudub III tasandi keskuse tekke võimalus ja Kernu vald kuulub otseselt Tallinna tagamaa hulka.

1.3.2. Külad

Vanim küla vallas on Hendriku Liivimaa kroonikas 1219. a mainitud Laitse küla. Haiba ja Ruila küla on esimest korda mainitud 1241. aastal.

Suuremad, üle 200 elanikuga külad vallas on Haiba (kuni 1977. a moodustas Haiba koos ümbrusega Nurme küla), Kohatu ja Laitse küla. Kahes külas, Kaasiku ja Ruila külas elab üle 100 inimese. Valla väiksem küla on Pohla küla vaid kaheksa alalise elanikuga.

Endistest küladest on taastatud Kirikla küla 1997. a ning Allika ja Vansi küla 1998. a (RT II 1998, 112, 1853).

1.4. Looduskeskkond

Looduslikult asub Kernu vald Põhja-Eesti lavamaa lääneosas, mis üldiselt on tasase pinnamoega, ilma silmapaistvate kõrgendike ja orgudeta. Vähesel määral ilmestavad maastikku mandrijää servakuhjatised kruusaste künniste ja kühmude näol. Peamiselt valla põhjaosas avaneb kohati paasaluspõhi maapinnal ning Kohatu, Kabila, Laitse ja Kaasiku küla piirides levivad karstialad. Seal esineb mitmeid huvitavaid karstinähte. Tuntumaks on Näkiauk ja teised kurisud Laitse külas. Kurisudes maa alla kadunud vesi tuleb uuesti nähtavale allikatena Kibuna küla külje all.

Valla keskel asub suur Ruila soo ja selle äärel valla ainuke suurem järv – Ruila järv. Valda läbib Vasalemma jõgi, mis saab alguse Lümandu kaunitest allikatest. Kernu kohal on Vasalemma jõele rajatud Kernu paisjärv. Haiba asulas on teinegi paisjärv.

Valla territooriumist on 35% metsade all ja sama palju põllumaa all. Eraldi väärivad mainimist Mõnuste kant kui silmapaistvalt liigirikas seente kasvukoht ning Jutapere oja äärsed luhad kui maastikuliselt ja liigilise kooseisu tõttu tähtsad alad.

Looduskaitsealad vallas puuduvad. Säilinud on mõisapargid Haibas, Kernus, Ruilas, Laitses ja Kiriklas.

Valla sümboliks on Kernu Põhikooli juures Tallinn-–Pärnu–Ikla maantee ääres kasvav keerdkadakas, mille Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII olla istutanud.

1.4.1. Maavarad

Valla territooriumil esineb maavaradest järvemuda, turvast, kruus-liiva, lubjakivi. Lubjakivi perspektiivalasid on vallas kahes kohas, Munalaskmes ja Laitses, vastavalt 1500 ja 1200 ha varudega kokku üle 23 milj m3.

1.4.1.1. Järvemuda

Järvemuda leiukoht on seotud valla ainukese suure järvega – Ruila järvega. Hinnanguliselt on järves 700 000 kuni 1 500 000 m3 muda, millele liitub järve ümbrusest veel 250 000 m3 (Mäemets, 1977). Järvemuda leidub veel Ohtu soos turba all. Varud on toodud tabelis 4. Järvemuda saab kasutada nii väetisena kui ka loomasööda lisana. Hetkel järvemuda ei kaevandata.

Tabel 4

Valla järvemuda varud (Ramst, 1992)

Leiukoha nimi Lasundi pindala (ha) Lasundi paksus keskm/max Varu x103m3
Ruila järv 15 1,8/4,0 282
Ohtu soo* 430 0,6/- 2700

* Osaliselt vallas

1.4.1.2. Kruus ja liiv

Kruusa ja liiva varud vallas on seotud peamiselt kvaternaarsete glatsiofluviaalsete ja glatsiolimniliste setetega. Kvaliteetsed kruusliiva varud on seotud just glatsiolimniliste setetega. Vallas on kuus kruus-liiva leiukohta. Varud on toodud tabelis 5.

Tabel 5

Valla kruus-liivavarud

Leiukoha nimi Pindala Varud x103m3
Kalamatsu 32,2 ha
Männiku 1,2 km2 30
Kirikla 3,5 ha
Padula (liiv)  
Magaski  
Kibuna 2,0 ha

Kruusad-liivad sobivad nii teedeehituseks kui ka mördi ja betooni toormeks. Perspektiivikam on Männiku leiukoht.

1.4.1.3. Turvas

Valla suuremaks sooks on Ruila soo. Eesvooluks on Vasalemma jõgi. Soo toitub põhjaveest, rohkesti on ümbruskonnas allikaid, ja sademetest. Soos on mitmeid mineraalmaasaari kogupindalaga 193 ha. Kulliaru turbaala on kuivendatud väetiseturba tootmiseks varudega 150 000 m3. Soovitatav on turbatootmise jätkamine. Osaliselt ulatub valda põhjaosas asuv Ohtu soo lõunaserv. Varud on toodud tabelis 6 (lk 11).

Tabel 6

Valla turbavarud (Orru, 1995)

Leiukoha nimi Üldpindala/Maardla pindala Varud x 106t
Kütteturvas/alusturvas
Kasutamine
Ruila soo 1684/997 2,93/0,17 Jätta looduslikku seisundisse
Ohtu soo* 3711/2554 12,97/0,22 Perspektiivne ala

* Osaliselt vallas

1.4.1.4. Põhja ja pinnavesi

Põhjavesi esineb kõigis kvaternaarsetes setetes välja arvatud alvarid. Veetase on otseselt sõltuv meteoroloogilistest tingimustest kohtades, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse.

Kvaternaarsete setete all esineb kolm põhjavee ladet karbonaatsetes kivimites. Ordoviitsiumi põhjavee kompleksi lademe vettkandvateks kivimiteks on ordoviitsiumi lubjakivid. Kohati paljanduvad karstialadena valla põhjaosas Kibuna, Kaasiku ja Laitse ning Muusika küla territooriumil ning kaguosas Haiba, Kernu, Metsanurga ja Allika küla territooriumil. Enam kasutatav on ordoviitsiumi veekiht. Puurkaevud on rajatud peamiselt sellesse kihti ja vee tarbimine toimubki eelkõige sellest põhjaveekihist. Vee kvaliteeti mõjutab vallas õhuke pinnakate paasaluspõhjal. Kogu valla territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud.

Vald asub Soome lahe vesikonna ja Kasari jõe vesikonna lahkmealal. Veekogude poolest on vald vaene. Suurem looduslik veekogu on Ruila järv, millest varemalt väljavool toimus kurisusse ja vesi tuli maapinnale Allika küla Onni pere juures, kus voolas soode kaudu Vasalemma jõkke. 1890. a kaevati järve kaguosast kraav otse Vasalemma jõkke. See omakorda alandas veetaset järves tugevasti (Mäemets, 1977). Järvel pesitseb mitmesuguseid veelinde, peamiselt pardiliike. Suurem tehisveekogu on Vasalemma jõele rajatud Kernu paisjärv. Valla järved on toodud tabelis 7.

Tabel 7

Valla järved (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977; 1989)

Järve nr Järve nimi Pindala (ha) Sügav. max (m) Kalastik
(liiki)
Taimestik
(liiki)
291 Paatre järv        
292 Ruila järv 16,6 2 4+ 11
293 Kernu paisjärv 5,0      
297-1 Ruila paisjärv 2,0      
  Töökmanni paisjärv 2,0      

Omapärasteks veekogudeks vallas on ajutised veekogud: Keldimäe järv ja Hundikurk kevadise suurvee ajal.

Valla vooluveestik koosneb seitsmest suuremast jõest, ojast ja kraavist. Pikemalt valda läbiv jõgi on Vasalemma jõgi. Valla jõed ja ojad on toodud tabelis 8 (lk 12).

Tabel 8

Valla jõed ja ojad Eesti NSV jõgede...,1986)

Jõe nr Jõe nimi Kogupikkus (km) Valgala
(km2)
Suubub
992 Vasalemma 50 403 Paldiski lahte
994 Haiba peakraav 6,0 12,1 Vasalemma jõkke
995 Ohtu peakraav 3,5 7,1 Vasalemma jõkke
996 Munalaskme oja 23 148 Vasalemma jõkke
997 Hingu (Ingu)oja 10 54,8 Munalaskme ojja
1070 Kasari jõgi 112 3210 Matsalu lahte
1074 Jutapere oja 11 23,6 Kasari jõkke

1.4.2. Kaitsealad

Kaitsealad vallas puuduvad. Üksikobjektidena on looduskaitse all:
Ukukivi ka Lossikivi, Neitsikivi ehk Linda kivi, ümbermõõt 34,5 m ja kõrgus 6 m, rabakivi. Ruilas Lossi pere õues;
Kernu kadakas, seitsmekeermeline kadakas, ümbermõõt 1,3 m ja kõrgus 4 m. Kernu külas;
Laitse park, endine inglise stiilis mõisapark Laitse külas;
Kernu park, endine mõisapark;
Haiba park, endine mõisapark.

1.4.3. Rekreatsioonivõimalused

Puhkemajanduse ressurssidena tulevad arvesse valla suured metsad võimalike marja- ja seenekorjamise aladena ning jahinduse arendamisel.

Suvel on põhiline puhkajate hulk koondunud kahe biotoobi piirile – veekogude kaldajoonele ja metsaservale.

Talvel on põhiliseks tõmbenumbriks suusatamiseks sobiva reljeefiga nõlvad, metsarajad, lagendikud (nendest ka paremaid vaatekohti pakkuvad). Samuti on talvel suhteliselt rohkem koormatud hea läbipääsetavusega metsad ja metsasihid.

1.5. Sotsiaalne taust
1.5.1. Elanikkonna struktuur

Vanuselise koostise, mis on toodud tabelis 9, järgi on peaaegu üks neljandik elanikest pensioniealised.

Tabel 9

Vanusestruktuur vallas (Eesti Statistika, 1999)

 

0–15

16–56/61

57/62+

    %   %   %
elanikke 309 21,5 778 54,1 350 24,4

1.5.2. Tööhõive

Oma vallas sai tööd 229 inimest. Neist tööeast vanemaid 45 inimest. Palgatööl on 473 inimest neist 45 tööeast vanemaid. Väljaspool valda on töökoha leidnud 305 inimest, neist 297 inimest linnas. Tööl käiakse Tallinnas ja kaugemal.

Eelarvelistes asutustes töötab kokku 117 inimest. Füüsilisest isikust ettevõtjana (kaasa arvatud talud) saab tööd 43 inimest.

Ametlikult registreeritud töötuid oli vallas 12.

Suuremaks tööandjaks on vallavalitsus oma allasutuste kaudu (koolid, raamatukogud jne), üldse annavad eelarvelised asutused vallas tööd 8%-le elanikest. Suuremad tööandjad vallas on toodud tabelis10.

Tabel 10

Suuremad tööandjad vallas

Ettevõte Tööliste arv
Kernu hooldekodu 50
AS Ferax Haiba 41
Ruila põhikool 27
Kernu põhikool 21
Haiba lastekodu 20
Kernu Vallavalitsus 10
Kernu lasteaed 10

Töökohtade vähenemine maal on viinud pendelrände, võrreldes nõukogude perioodiga, vastupidiseks. Peamised põhjused on vähesed töö leidmise võimalused kodukohas. Noorte (kuni 34-aastased) jaoks on võrreldes teiste vanuserühmadega olulisemad pendelrände põhjused ka madalamad palgad ja vähesed arenguvõimalused kodukohas.

Mida kõrgema haridusega on inimesed, seda raskemaks peetakse kohapeal sobiva töö leidmise võimalusi. Nende jaoks on pendelränne parim kompromiss, sest enamus kõrgharidusega inimesi ei soovi siiski elukohta vahetada.

1.5.3. Koolid, lasteaiad

Valla ainuke lasteaed asub Haiba külas. Laitse seltsimaja juurde on loodud päevarühm.

Kernu põhikool asub Kernu külas. Koolis õpib 127 õpilast, sealhulgas on ka õpilasi naabervaldadest Märjamaalt, Nissist ja Tallinnast. Koolis töötab 16 õpetajat.

Ruila põhikoolis, asutatud külakoolina 1871. a, õpib 111 õpilast, sealhulgas on ka õpilasi naabervallast Nissist, Saaremaalt ja Tallinnast. Koolis töötab 21 õpetajat.

Tabel 11

Kooli tulevate laste prognoos aastateks 2000–2005

Õppeaasta

Tulevad kooli

Õpilasi kokku

Lõpetavad kooli

+/–

Oma vallast Väljastpoolt valda
2000 21 4 25 27 –2
2001 21 4 25 24 –1
2002 29 3 32 33 –9
2003 25 5 30 25 5
2004 19 3 22 30 –8
2005 19 3 22 29 –7

Haiba lastekodu. 1999. a valminud lastekodu on 36-kohaline. Elatakse kolmes peres, igas peres on 10–12 last. Lastekodu pere tööd juhib vanemkasvataja. Lastekodu kasutuses on kolm 7-toalist korterit läbi kahe korruse koos lisaruumidega.

Peale lastekodu tulevad hoonesse turvakodu ning koolitus- ja nõuandekeskus. Lastekodust kujuneb maakonna sotsiaalasutus, mis hakkab peale lastekodu teenust pakkuma ka koolitust ja erialaspetsialistide abi lastevanematele ning sotsiaaltöötajatele (Oma vald, 1999).

Turvakodu on viiekohaline. Eelõige on see mõeldud lastele, erandkorras võib vastu võtta ka lapse koos emaga. Turvakodu kasutuses on alumisel korrusel asuv korter eraldi sissekäiguga.

Koolitus- ja infokeskus on mõeldud laste ja peredega töötavate inimeste koolitamiseks, sealhulgas ka praktika baasiks sotsiaalala koolidele. Hoones asub valla raamatukogu. Raamatukogu ruume on võimalik kasutada koolituste korraldamiseks.

Laste ja perede nõustamisetöö hulka kuulub sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, usaldustelefon, lepitusteenistus. Valla lastekaitsetöötaja hakkab tööle lastekodus ning teeb koostööd ka kõikide teiste omavalitsustega. Lisaks hakkavad tööle erialaspetsialistid. Töönõustamist hakkab tegema lepinguliselt tööle võetud superviisor.

1.5.4. Meditsiiniline teenindus ja tervishoid

Tervishoiuasutustest on vallas kaks velskripunkti Laitses ja Haibal. Perearst töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, vald on perearstile kindlustanud ruumid ja seadmed. Lähim teise astme meditsiiniline teenindus asub Keila linnas, kus on haigla. Keilas asub ka kiirabi.

1.5.5. Vanurite hooldus

Vallas asub riigile kuuluv Kernu Hooldekodu, mis pakub eluaset eelkõige neile, kellel on omaette elades probleeme toimetulekuga. Hooldekodus on 95 kohta.

Avahooldusele on allutatud üksikvanurid, kes elavad oma majapidamises. Tööl on kaks avahooldustöötajat, üks Haiba–Kernu piirkonnale ja teine Laitse–Ruila piirkonnale. Kodune hooldus on kindlustatud ka I grupi invaliididele.

Mõnuste külas asub valla sotsiaalmaja ning Haibas on vallal kaks sotsiaalkorterit.

1.6. Kultuur

Vallas on oma rahvamaja, kus tegutsevad 12 taidlus- ja huviringi üle viiekümne osalejaga. Kernu valla Rahvamaja mahutab 200 istekohta ja aastas toimub 70…90 üritust, millest võtab osa üle 3000 inimese. Laitse seltsimaja valmis 1998. a lõpuks ja on kohaliku kultuurielu keskuseks.

1.6.1. Raamatukogud

Kernu vallas töötab kolm külaraamatukogu ning hooldekodu raamatukogu:

Kernu külaraamatukogu, mille fondi suurus on 10 000 ühikut, 250…300 alalise lugejaga. Kernu külaraamatukogul, mis asub Haiba lastekodu hoones, on valla keskraamatukogu funktsioonid. Raamatukogul on Interneti püsiühendus.

Ruila külaraamatukogu, mille fondi suurus on ligi 8000 ühikut ning 150...160 alalist lugejat.

Laitse külaraamatukogu, mille fondi suurus on 10 000 ühikut ja lugejaid 200…250.

Kernu hooldekodu raamatukogu fondis on ligi 6000 ühikut, raamatukogu pole üldkasutatav.

1.6.2. Sportimisvõimalused

Haibas asub 1984. a valminud võimla mõõtmetega 24x12 m, kus peetakse mitmesuguseid võistlusi. Traditsiooniline on Haiba karikasarjad lauatennises. Ruila talli juures asub maneež. Avamisvõistlus toimus 1997. a detsembris. Rajamisel on staadion Kernu põhikooli juurde.

1.6.3. Vabaõhuüritused

Vallal on oma vabaõhulava Kohatu külas paisjärve kaldal. Laululava valmis 1989. a ja on heas korras, viimased kolm aastat on seal korraldatud maakonna memme ja taadi tantsupeod. Samas asub ka valla jaanituleplats, kus korraldatakse suveüritusi.

Traditsiooniks on saamas ratsaspordipäevad Ruilas ning jahiratsutamine Püha Hubertuse päeval.

1.6.4. Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised

Vallas on kaitse all mitmed asulakohad ja kivikalmed. Hilisematest ehitistest on märkimisväärsed Laitse loss ja Kernu mõisa peahoone. Täielik nimekiri vallas asuvatest muinsuskaitse alla kuuluvatest objektidest on toodud lisas 1.

1.6.5. Kirik

Kiriklikult jaotub vald kahe koguduse vahel. Suurem osa kuulub EELK Lääne-Harju praostkonna Hageri kogudusse ja valla läänepoolne ala on seotud EELK Lääne-Harju praostkonna Nissi kogudusega.

Laitses tegutseb EEKBKL Laitse Kogudus ning Kaasiku külas Eesti Kristlik Nelipühilaste Kirik.

1.6.6. Kalmistud

Vallas on üks kalmistu, mis asub Laitses ja on asutatud 1938. a.

1.6.7. Seltsid, vallaelu kajastamine

Valla elu kajastab valla ajaleht Oma vald. Kernu põhikoolil ilmub oma leht Iva.

Seltsielu vallas on mitmekesine. Tegutseb Ladise Arendusühing. Ühingul on vallaga leping kultuurielu arendamiseks Hingu, Kaasiku, Kibuna, Laitse ja Vansi külas ning Laitse seltsimaja sisustamiseks ja ülalpidamiseks. Loodud on Haiba lastekodu sihtasutus-mittetulundusühing, mis tegeles Haiba lastekodu ehitamisega ja tegeleb nüüd selle arendamisega. Eakate inimeste seltsielu edendamiseks on Haibas asutatud eakate ühendus Haiba.

Sporditegevust organiseerivad vallas Haiba Spordiklubi, jalgpalliklubi FC Kernu Kadakas ja spordiklubi Kernu Ratsu.

1.7. Turvalisus ja politsei

Valda teenindab Harju Politseiprefektuuri konstaablijaoskond. Jaoskonna keskus asub Keilas. Vallas töötab politsei konstaabel.

Kaitseliidu Harju maleva 110 liikmelisse Nissi malevkonda kuulub ka Ruila Kaitseliidu rühm.

1.7.1. Päästeteenistus

Valda teenindab Harjumaa Päästeteenistuse Keila komando, kus on ööpäevane valve. Päästeametil on vallas polügoon, kus toimub leitud lõhkekehade hävitamine.

Vastavalt Harju maakonna üldplaneeringule rajatakse Kernu valla territooriumile Tallinn–Pärnu suunal päästeteenistuse komando.

1.8. Teed ja kommunikatsioonid

Valda läbivad riigiteedest Tallinn–Pärnu–Ikla ja Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla põhimaantee ning kümme kõrvalteed. Põhimaanteed on asfaltkattega ning hea sõidetavusega. Enamik kõrvalteid on mustkattega. Kruuskattega teid on 26,5% ning need vajavad pidevat korrastamist.

Valla teed on kõik kruuskattega, teede kogupikkus on ca 280 km.

Bussiliikluse tihedus on rahuldav ning kindlustab elanike enamuse reisivajadused.

Valla loodeosa läbib Tallinn–Haapsalu raudtee. Elektrirongid Talllinn–Riisipere liinil peatuvad Laitse jaamas.

1.8.1. Telefonside

Üldkasutatavat telefonsidevõrku haldab AS Eesti Telefon Põhja Telefonivõrk keskusega Keilas. Hajaasustusega külades on sidevajadused rahuldatud. Kõikidele abonomentidele on tagatud automaatne väljumine kaugsidevõrku. Side võimalusi on laiendatud RAS-1000 baasil üle Laitse.

Mobiilsides toimivad EMT NMT telefonid kogu valla osas. Osalise leviga on EMT GSM ja Radiolinja GSM võrgud, lisandumas on Q-GSM võrk.

Rahvusvahelised sidekaablid kulgevad vallas mõlema põhimaantee ääres.

1.8.2. Sideteenused

Vallas on kaks sidejaoskonda:
– Kernu sidejaoskond nõudmiseni ja nimekastid 76301;
– Laitse sidejaoskond nõudmiseni ja nimekastid 76302.

1.8.3. Elektrivõrk

Valla elektrivarustuse toitealajaam 110/10 kV paikneb väljaspool valda Vasalemmas, 35/10 kV toitealajaamad paiknevad Haibas ja Laitses. Kandevõrgu moodustavad 110 kV ja 35 kV liinid ja jaotusvõrgu moodustavad 10 kV liinid ning enamuses madalpinge, s.o 0,4 kV õhuliinid.

Tarbimises on toimunud muutused, tarbimise kasv on kandunud uutesse piirkondadesse (talud, väiketööstus), kus ei ole sellega liinide ehitamisel arvestatud. Voolukõikumised raskendavad ettevõtlusega tegelemist. Kohati on pingelangud väga suured.

Elektrisüsteem kuulub Eesti Energia AS Jaotusvõrgud Tallinn-Harju piirkonda ja liine teenindab Saue meistripiirkond.

1.9. Elamu- ja kommunaalmajandus

1.9.1. Katlamajad

Keskküttesüsteeme kasutavad põhiliselt tihehoonestusega alade elamud. Vallas on katlamaja Haibas, mis on ümber ehitatud turbaküttele.

1.9.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Elanikkond tarbib valdavalt maapinnalähedast põhjavett 3...10 m sügavustest kaevudest. Keskuste elamud, laudad ja farmid tarbivad vett 20...80 m sügavustest puurkaevudest. Suurimad veetarbijad vallas on toodud tabelis 12.

Tabel 12

Suuremad veetarbijad vallas

Veetarbijad Maht (m3/kuus)
Ferax Haiba AS 1250
Laitse suurfarm 1000
Kernu hooldekodu 300
Kernu põhikool 80
Ruila põhikool 60

Kanalisatsioon ja veevarustus on välja ehitatud Kernu, Haiba, Ruila ja Laitse külas.

Kokku on vallas neli töötavat puhastusseadet. Puhastusseadmete loetelu ja andmed on toodud tabelis 13.

Tabel 13

Puhastusseadmed vallas (Harju maakond…, 1997, Harju maakonnaplaneering, 1998)

Valdaja Asukoht Puhasti tüüp Järelpuhasti BHT7/a Eesvool
OÜ Haiko Teenused Haiba PRP-135 Biotiik 2 tk 0,6 Vasalemma jõkke
Kernu hooldekodu Kernu Septik Biotiik 2 tk 0,36 Vasalemma jõkke
Eesti Ringhäälingu SK Laitse BIO-50 Biotiik 2 tk 0,13 Vasalemma jõkke
OÜ Haiko Teenused Ruila Septik Biotiik 0,16 Vasalemma jõkke

Laitse ja Kibuna puhkealal, kus on üle 3000 aianduskrundi, on rajatud üle 1000 omavolilise puur- ja šahtkaevu.

1.9.3. Jäätmemajandus

Vallas asub üks prügimägi–Haiba prügimägi. Laitse prügimägi kalmistu kõrval on suletud. Haiba prügimägi vajab registreerimist. Jäätmekäitlusega vallas tegeleb OÜ Haiko Teenused.

Jäätmeloa taotluse alusel oli prügimägede jäätmete hulk aastas järgmine:
– Haiba prügimägi  40 tonni;
– Laitse prügimägi  20 tonni.

1.10. Ettevõtlus

Ettevõtlusele avaldab suurt mõju Tallinna ja suurte magistraalide lähedus. Majanduse edukuse üheks näitajaks on ühe elaniku kohta laekuv üksikisiku tulumaks, mis vallas on alates 1994. a pidevalt tõusnud ja kasvanud kahekordseks, tõsi küll olles ikkagi üks väiksemaid maakonnas.

1.10.1. Teenindus ja kaubandus

Kaubanduse osas on olukord Kernu vallas rahuldav, kuid teenindusasutuste võrk on alles arengustaadiumi alguses.

Haiba külas on kaks toidu- ja tööstuskaupade kauplust ning baar. Kernu külas asub üks kauplus. Kohatu külas asub kaks bensiinijaama. Ühe juures neist asub ka kauplus ning teine pakub lisaks majutust ja toitlustamist. Ruila külas asub üks kauplus küla keskuses, mille teisel korrusel töötab suvel baar, teine asub Haapsalu maantee ääres. Laitse külas on üks kauplus ja Laitse lossis töötab pub. Kaasiku külas asub Keila TÜ kauplus ning suvel töötab Laitse raudteejaamas kiosk. Kibuna külas aiandusühistute vahel töötab suviti kiosk, samuti Kabila külas.

1.10.2. Põllumajandus

Põllumajanduslikku maad on vallas 4061 ha ja sellest kasutuses 2538,3 ha. Maaviljakus on vallas erinev, parem põllumaa jääb Kernu ümbrusesse. Põllumajanduslikust maast on liigniisked ca 2200 ha. Liigniiskest maast on drenaažiga kuivendatud 1596 ha. Keskmine haritava maa väärtus on vallas 42 hindepunkti, Harjumaa keskmine on 39,2 hindepunkti.

Suurimad tootjad vallas on Haiba külas teravilja kasvatav ja lüpsikarja pidav Ferax Haiba AS, Rein Riga Tuula talu Laitse külas ja Leidi talu Metsanurga külas, kes peavad lüpsikarja, ning piima töötlev Nõmmiku talu Kibuna külas. Füüsilistest isikutest ettevõtjatest on suuremad R. Kraam Ruila ja Muusika külas ja N. Ilinõh Kabila külas.

Hobusekasvatusega tegelevad Raul Kauna tall Kaasiku külas ja AS Kirret Ruila tallis.

Naabervaldadest on teraviljakasvatuseks maad rentinud Nissi vallas tegutsev M&K Tootmine ja Padise vallas tegutsev Raubi OÜ, vastavalt 150 ha ja 60 ha.

Eesti NSV taluseaduse alusel moodustatud 42-st talust on järele jäänud Leidi, Liiva ja Nõmmiku talu, teised on likvideeritud või pankrotti läinud või toodavad oma vajadusteks.

Tagastatud on 110 kinnistut kokku 2321,2 ha (01.01.2000), sealhulgas 639,2 ha põllumaad. Ostueesõigusega on erastatud 873 ha maad.

1.10.3. Metsamajandus

Metsade all on 35% valla territooriumist. Põlist endist riigimetsa on 1560 ha ja seda haldab Vardi Metskond. Tagastatud on 1113 ha metsa.

Väikemetsaomanike osal hakkavad toimuma muudatused pärast esialgsete tulude saamist, mil mets hakkab nõudma kulutusi. Väikemetsaomanikel on oma kulutuste vähendamiseks kaks teed:
– moodustatakse metsanduslikud ühistud;
– müüakse oma metsamaa maha.

Mõlemal juhul tekivad suuremad erametsaomanikud, kelle tulud katavad kulud metsamajandusele.

1.11. Koostöö ja sõprussidemed

Vald kuulub ühena 26-st omavalitsusest Harjumaa Omavalitsuste Liitu.

2. KERNU VALLA SWOT-ANALÜÜS

TUGEVAD KÜLJED:

Geograafiline asend

Kohalik looduslik ressurss

Rekreatsioonivõimalused: puhas ja kaunis loodus, turismivõimalus

Rahuldav haridusvõrk vallas

Tugevad kultuuritraditsioonid

Turvaline elu

NÕRGAD KÜLJED:

Puudus on kvaliteetsest ja distsiplineeritud tööjõust

Ei ole koostööks valmis

Heakorrale ja imidžile pööratakse vähe tähelepanu

Elanikkonna vananemine ja vähenemine

Noorte väljaränne

Erinevad huvigrupid

Vaesus, tööpuudus, madal palk

Hõre asustus

Madal mullaviljakus

VÕIMALUSED:

Turism, transiit

Tööhõive tõstmine töökohtade loomise kaudu

Kasutamata on kohaliku intelligentsi potentsiaal korraldada täiendus- ja ümberõpet

Kultuuri- ja haridusasutuste integreerumine

Ettevõtlusele sooduskeskkonna loomine

Rahvusvahelise koostöö arendamine

Mahepõllumajandus

EL ja teiste fondide kasutamine

Asukohast tulenevate võimaluste kasutamine (puhkeala)

OHUD:

Koolivõrgu reform

Noorte lahkumine, ajude äravool

Elanikkonna vananemine

Infrastruktuuride lagunemine

Riigi toetus mittetoimetulevatele gruppidele, kuna vallal on vähe võimalusi jaotamistingimuste määramisel kaasa rääkida

Kohaliku vaimuelu sumbumine
Huvigruppide vastandumine
Reformide venimine
Alkoholism, töötus, narkootikumid
Valdade liitmine

3. KESKKONNA PIKAAJALISEST JA SÄÄSTLIKUST KASUTAMISEST

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressurss, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Riigikogu poolt on heaks kiidetud Eesti keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390), kus on määratletud looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja põhiülesanded aastani 2000 ja 2010. See tähendab riiklikult suunatud ja üldsuse poolt omaks võetud arengut, kus oleviku põhinõudeid ohustamata võetakse arvesse tulevaste põlvkondade vajadusi. See tähendab ka seda, et majandustegevuses peab arvestama looduse seatud piire.

Looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamiseks lülitatakse keskkonnanõuded teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse, nendega tuleb arvestada iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel.

Majanduse arengut mõjutatakse keskkonda säästvas suunas. Selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks.

Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest. Ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele.

Keskkonnakahjustusi ärahoidvatest meetmetest on tähtsamad territooriumi planeerimine, keskkonnamõjustuste hindamine ja keskkonnaaudit. Planeeringu koostamisel on põhiülesanne keskkonna ja majandushuvide tasakaalustamine. Seega on oluline, et kogu maakasutus ja valla arengustrateegia harmoneeruksid meid ümbritseva looduskeskkonnaga. Vastavalt säästva arengu seadusele  (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348) võib omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise õigust kooskõlas seadustega kitsendada, seda lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust.

Üks viis kavandatava tegevuse mõjude ulatuse selgitamiseks on nõuda keskkonnamõjustuste hinnangu tegemist detailplaneeringutele, mille alusel võidakse võtta maad kasutusele saastavama loomuga tööstuse vms jaoks. Juhul kui sellest nõudest kinni ei peeta, tuleb koostöös Harju keskkonnateenistusega nõuda selliseid ehitisi hõlmavate detailplaneeringute ja projektide keskkonnaekspertiisi.

4. ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2014

Arengu eelduseks on valla dialoog ja probleemide arutelu elanikega, kelle elukeskkonda ja tingimusi pikaajalised kavad vahetult kujundama hakkavad ning keda vastuvõetavad otsused otseselt puudutavad.

Seega on valla tulemusliku tegevuse põhiprintsiibid:
– kõigile osalemiseks võrdsete võimaluste tagamine;
– kohaliku elanikkonna informeerimine ja kaasamine;
– sidus lähenemine keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale;
– eri tegevusalade tähtsuse selgitamine, regionaalsete eripärade leidmine ja nendega arvestamine.

Käesolevas peatükis on leidnud kajastamist valla arenguperspektiivid järgneva 10…15 aasta jooksul. Käsitletud on teisiti öeldult seda, kuidas ja kuhu suunas allpool toodud valdkonnad peaksid arenema.

4.1. Valla asend

Valla füüsilis-geograafiline asend on soodne. Valda läbib kaks riigi suuremat maanteed: Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ja Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaantee. Viimane, tuntud Via Baltica nime all, kuulub VBSDZ (Via Baltica Spatial Develpoment Zone) arengutsooni. Loode osas läbib valda Tallinn–Haapsalu raudtee elektrifitseeritud lõik. Soodsaks teguriks on suhteliselt lähedal asuv Tallinn oma sadamate ja lennuväljaga.

Valla asend mitmekesisel puhkemaastikul soodustab puhkemajandusega haakuvate ettevõtlusvormide väljaarendamist.

4.2. Asustustihedus ja asulate omavahelised suhted

Valla asustus on hõre. Tihedam on asustus peamiste liiklusteede – suurte maanteede ja nende sõlmpunktide lähikonnas ning valla põhjaosas.

Haiba küla kui arenev teise astme keskus, kuid väikese tagamaaga, ei saa areneda kolmanda astme keskuseks. Riisipere aleviku suutmatus täita kolmanda astme keskuse funktsioone on olude sunnil pannud osa selle funktsioone Tallinnale. Kõik see paneb vallakeskusele ülejõu käivaid ülesandeid.

4.2.1. Rahvaarvu prognoos

Kõige olulisemalt mõjutavad valla rahvastiku situatsiooni ränne ja sündimus. Ränne sõltub otseselt valla üldisest arengust, mõjutades omakorda sündimust. Positiivse rändesaldo puhul saabuvad enamasti noored ning sellega kaasneb kõrgem sündimus.

Arvestades momendil valitsevaid trende, kus toimub rahvastiku liikumine linnadesse, võib arvata, et väheneb elanike arv valla äärealadele jäävates külades. Samas võimaldavad atraktiivne maastik ja piirkonna head infrastruktuurid oskusliku tegutsemise juures elanikke valda juurde meelitada. Potentsiaali elanikkonna kasvuks loob vähesel määral läbiviimisel olev omandi- ja maareform.

Nii nagu kogu maakonnas on ka vallas sündimus pidevalt vähenenud, toimub rahvastiku vananemine. See mõjutab eelkõige haridussfääri – toimub järsk laste arvu langus.

Tööealiste inimeste arv püsib lähima 10–15 aasta jooksul suhteliselt stabiilsena. Kriitilisem periood algab pärast 2015. a, kui tööturule hakkab jõudma väikesearvuline 1990-ndatel aastatel sündinud põlvkond, pensioniikka jõuab aga suhteliselt rohkearvuline 40–50-aastaste põlvkond.

4.3. Sotsiaalne infrastruktuur

Sotsiaalne infrastruktuur vallas peab olema vastavuses asustustihedusega. Praegust situatsiooni, mis on rahuldav, tuleb sel eesmärgil igati säilitada.

4.3.1. Lasteaed

Vald peab otstarbekaks säilitada olemasolev lasteaed. Erainitsiatiivist lähtudes võib kaaluda päevahoiderühmade või perelasteaedade väljaarendamist, millesse vald suhtub toetavalt.

4.3.2. Koolid

Eesmärk on teha põhihariduse omandamine võimalikult kättesaadavaks ja tagada koolikohustuse täitmine, milleks tuleb säilitada olemasolev koolivõrk. Algharidus peab olema võimalik lapsel saada oma kodule võimalikult lähedal.

Koolidesse vajalikul hulgal ja tasemel kaadri leidmiseks ja selle kaudu koolides antava hariduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb enam väärtustada maakoolide õpetaja elukutset. Vald toetab võimaluste piires õpetajate (täiendus)koolitust.

Koolidel tuleb koostada oma arengukavad, milles tuua välja konkreetsed ettepanekud haridustaseme tõstmiseks, täienduskoolituse korraldamiseks jne.

4.3.3. Sotsiaalhooldus

Sotsiaalabi andmise aluseks vallas on elanike andmete register, mida pidevalt parandatakse ja täiendatakse. Sotsiaalhoolekande aluseks vallas on järgmised põhimõtted:
– inimõiguste järgimine;
– isiku vastutus enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest;
– abi andmise kohustus, kui isiku või tema perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad;
– isiku või perekonna toimetuleku soodustamine.

Oluline on probleemsete perede, üksi elavate vanurite ja invaliidide kodude külastamine ja abistamine. Rõhuasetus peab olema ennetaval (preventiivsel) tööl riskirühmadesse kuuluvate inimestega.

Peaeesmärk on võimaluste piires pakkuda kodukoha järgset sotsiaalhoolekannet.

Alljärgnevalt on toodud eesmärgid tulevikus:
– vanurite hoolduse jätkamine koduhoolde põhimõttel (avahooldus), võimaldades vanuritel oma elupäevad kodus veeta;
– kasutada valla käsutuses olevaid vahendeid motiveerimaks ettevõtjaid looma töökohti puuetega inimestele;
– tuleb leida võimalusi täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks;
– pöörata enam tähelepanu noortele, kes ei õpi ega tööta;
– kasutada töötuid varasemast enam hädaabitöödel;
– suhtuda alkoholismi kui haigusesse ja sellest tulenevalt korraldada ka ravi. Teha ennetavat (preventiivset) tööd;
– leida võimalus tagada kinnipidamiskohtadest vabanenutele ajutine elamispind. Kasutada valla käsutuses olevaid vahendeid motiveerimaks ettevõtjaid võtma tööle kinnipidamiskohtadest vabanenuid;
– ajutiselt hätta sattunud (vaesunud) inimeste ja perede delikaatne toetamine nende suutlikkuse ja toimetuleku parandamiseks.

Vald toetab võimaluste piirides Kernu hooldekodu ja soovib selle arendamist vastavalt Harju maakonnaplaneeringus (1998) püstitatud eesmärkidele.

Vald peab vajalikuks Haiba lastekodu arendamist sotsiaalasutuseks, kus peale lastekodu on turvakodu ja nõuande-koolituskeskus, mis hakkab pakkuma koolitust ning erialaspetsialistide abi lastevanematele ja sotsiaaltöötajatele.

4.3.4. Meditsiiniline teenindus ja tervishoiu korraldus

Tervishoiupoliitika vallas sõltub eelkõige riiklikust tervishoiupoliitikast. Tervishoiu korraldamine vallas toimub koostöös maavalitsuse ja erinevates omandivormides tegutsevate tervishoiuasutustega.

Ravikindlustuse korraldamise ning tervishoiuteenuste ostmisega tegeleb piirkondlik Harjumaa Haigekassa.

Vallas tööle rakendunud perearstide süsteem võimaldab elanikele esmast arstiabi, suuremat tähelepanu vajab preventiivse töö korraldamine.

Statsionaarne arstiabi keskus ja kiirabi asuvad Keilas ja Tallinnas.

Vald hakkab tähelepanu pöörama töökeskkonnale. Tänastes tööpuuduse tingimustes ahistab tööandja sageli töötaja õigusi tervislikule töökeskkonnale. Eiratakse ka eelnevate arstlike läbivaatuste ja kutseettevalmistuse nõudeid.

4.4. Kultuur

Vald toetab eksisteerivat klubide-seltside-liitude võrgu säilimist, samuti koduküla kultuuritraditsioonide loomist ja säilitamist ühistegevuse kaudu. Seltsid on nn kolmanda sektori esindajad, kelleta kodanikeühiskonna väljaarendamine pole võimalik. Piirkonna edukus sõltub üha rohkem kohaliku ühiskonna uuenemisvõimest.

4.4.1. Klubid, seltsid

Tasakaalustatud arenguks on vajalik ka inimeste vaimse poole areng, võimalused huvialaseks tegevuseks. Seltside (klubide) tegevus on eriti oluline, kuna võimaldab omavahelist suhtlemist ning loob seeläbi harmoonilise elukeskkonna. Seltsid muudavad elu sisukamaks ja paremaks.

Seltsilise tegevuse hoogustamiseks vajab rahvamaja kaasajastamist. Rahvamaja on võimalik samuti kasutada turismi edendamise eesmärgil, seal võiks asuda kohalik infopunkt turistidele. Samuti tuleb seltsitegevuseks võimaldada koolimaja ruumide kasutamist.

Vald loeb seltside toetamisel prioriteediks noorte tegevuse toetamist.

4.4.2. Raamatukogud

Valla eesmärk on säilitada olemasolevad raamatukogud. Raamatukogude tegevus peab olema omavahel koordineeritud, et võimaldada paremat kirjanduse valikut ning raamatukogudevahelist raamatute vahetust.

Teiseks oluline eesmärk on raamatukogudesse Interneti-ühenduse loomine. Lõppeesmärk on muuta raamatukogud info- ja teabekeskusteks, kus põhiteenuse kõrval (raamatulaenutus) on kättesaadav igat liiki info, sh üldkasutatavad riigi ja kohalike omavalitsuste andmebaasid ja ettevõtjatele vajalik info.

4.4.3.  Kirik, kalmistud

Valla ainuke kalmistu Laitses vajab laiendamist, kujundamist ja ümbruse korrastamist. Käesoleva üldplaneeringuga on reserveeritud maa kalmistu laiendamiseks.

4.4.4. Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised

Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestiste kaitse ehk muinsuskaitse on oluline kultuurise järjepidevuse ja rahva ajaloomälu säilimise aspektist. Valla eesmärk on igati kaasa aidata ajaloo- ja kultuurimälestiste, kohanimede ning muinsuspärandi säilimisele.

Säilitamist, tähistamist ja senisest läbimõeldumat eksponeerimist (lähtudes valla soovist arendada turismi), vajavad kõik valla ajaloo- ja arheoloogiamälestised.

4.5. Rekreatsioon ja turism

Valla looduslik omapära (reljeefi vähene liigestatus, veekogude vähesus, klimaatilised tingimused jt) ei loo eelduseid kõige mitmekesisema aastaringse kasutusega turismi arendamiseks. Perspektiivne on (arvestades ajalooliselt kujunenud traditsioone ja Tallinna lähedust) valla arendamine puhkealana.

4.5.1. Puhkealad

Puhkevõimalused on väga mitmekesised, valla loodus sobib nii päevaseks kui ka nädalalõpu kestusega (puhkajad üle Eesti) puhkuse veetmiseks. Looduslikult on olemas head võimalused ka pikemaajalise puhkuse veetjate (puhkajad nii Eestist kui mujalt) meelitamiseks valda.

Puhkealana võib vaadelda kogu valda. Looduslähedane maastik omapäraste pinnavormide ja rikkaliku taimestikuga on huvipakkuv, eelkõige eriliste harrastuste ja huvipuhkuse (jaht, linnuvaatlused, ratsutamine, taluelu jt) korraldamiseks.

Väärtuslikuma puhkeala vallas moodustab metsane ala valla keskel, mille piiridesse jäävad ka kaks valla looduslikku veekogu Ruila ja Paatre järv.

Enam hõivatud on valla põhjaosa, kus hea juurdepääs on soodustanud aedlinnadena rajatud puhkealade tekke.

Arendatavad puhkealad vallas on Kernu paisjärve ümbrus koos laululavaga, millest kujuneb kultuuriürituste ja -sündmuste koht, ning Allika tiikide ümbrus eelkõige kohalike elanike vajadusteks.

4.5.2. Turismi arendamise võimalused

Kuna kõik muinsus-, loodus- ja kultuurimälestised suurendavad huvi kogu maastiku vastu, on loodushuviliste turistide valda meelitamise seisukohast oluline muinsus- ja looduskaitse all olevate üksikobjektide säilitamine ja senisest läbimõeldumalt eksponeerimine (alustada tuleb nende tähistamisest).

Üks senikasutamata võimalus puhkemajanduse arendamisel on turismitalude tegevuse arendamine vallas (näiteks: väljaüüritavad talusaunad, väiksemad telkimisväljakud). See võimaldaks orienteerumist hetkel jõudsalt kasvavale siseturismile (pereturism).

Otstarbekas on koostada turismi arengukontseptsioon, mida võiks teha ka koostöös naaberomavalitsustega. Arengukontseptsiooni koostamisel tuleb tähelepanu pöörata Via Balticale kui rahvusvahelisele magistraalile.

Põhirõhk rekreatiivsete teenuste pakkumisel on vaja asetada keskkonnasõbralikule turismile ja puhketegevusele, hajutades tegevust võimalikult laiale alale.

Kasulik on keskkonna ja turismi vahelisi seoseid reguleerida kolmes põhisuunas:
– eri turismivormide ja -viiside toetamine ja juhtimine;
– teenuste kvaliteedi ja informatsiooni parandamine ja korraldamine;
– turistide käitumise mõjutamine.

4.6. Teed ja kommunikatsioonid

Hea ühendus linnadega on eelduseks igapäevasele pendelmigratsioonile. Vaid hea transpordiühenduse olemasolul saavad vallaelanikud käia tööl vallast väljaspool ja vastupidi (see parandab tööturu mitmekesistamise kaudu olukorda tööturul), mis on oluline aspekt valla elanikkonna püsimajäämisel ja edasisel kasvamisel.

Vald soovib võimalusel reguleerida sõidugraafikuid, et need paremini sobiks elanike vajadustega.

4.6.1. Teed ja liiklus

Autostumise tasemelt on Eesti jõudnud maailmas 25. kohale ja on saavutatud taseme 272,7 sõiduautot 1000 elaniku kohta (Eesti oluliste maanteede..., 1997). Kuigi autostumise taseme kasv on kiirem linnades, tuleb selle tendentsiga arvestada ka maapiirkondades. Prognoositakse, et aastaks 2010 võib Eestis olla 385–335 sõiduautot 1000 elaniku kohta (Eesti oluliste maanteede..., 1997).

Kindlasti suureneb liiklussagedus Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel. Praegu on liiklustiheduseks 2800…3000 autot ööpäevas, ent eeldatavalt kahekordistub see aastaks 2010. Harju maakonnaplaneeringus on ette nähtud koridori reserveerimine Tallinn–Pärnu–Ikla maantee teise niidi ja Kernu möödasõidu jaoks (Harju maakonnaplaneeringu…, 1999).

Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega, esmatähtsaks tuleb pidada kohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamist. Teede kvaliteeti on vaja parandada ka selleks, et turist ja puhkaja külastaks valda ega pööraks halbade teeolude tõttu tagasi.

Esmajärjekorras vajaks parandamist tee, mis on eriti tähtis valla turismi ja puhkemajanduse potentsiaalide kasutamiseks ja omab regionaalarengulist tähtsust, võimaldades valla piires vähendada liikluskoormust. Samuti vajavad korrastamist teed vaatamisväärsuste juurde.

Pikemas perspektiivis on vald seadnud eesmärgiks olulisemate kohalike teede viimise mustkatte alla.

Teede hoolduse seisukohast on vaja koostada arengukava, millest selguks:
– teede omandi küsimused;
– hooldamise viisid, sagedus, vajalikkus jne;
– kuidas teedehooldusel plaanitakse kasutada valla territooriumil olevaid kruus-liivavarusid.

Käesoleva üldplaneeringuga on vallavalitsus teinud ettepaneku osade teede muutmiseks tulevikus riigiteedeks. Riigiteedeks soovitakse muuta teed, mida kasutatakse üldiseks liiklemiseks tiheasustatud alade vahel ja läbi nende ning ühendavad neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega. Samuti muuta tulevikus riigiteeks Laitse farmide esine tee vahemikus AS Palktare ristmikust kuni Paali talu ristmikuni ja muuta vallateeks praegune riigitee lõik AS Palktare ristmikust kuni Vana Haapsalu maantee ristini, mis täna poolitab Laitse lossi lossipargist.

Valla teed on toodud lisas 2 ja näidatud üldplaneeringu kaardil.

4.6.2. Telefonside

Side parandamine on valla üks esmane prioriteet. Tänapäeva ühiskonnas, kus info on muutunud kaubaks, on võimalik kodus töötamine telefoni, faksi ja arvuti vahendusel, kuid see eeldab kvaliteetse sideühenduse olemasolu.

Teine eesmärk on üldkasutatavate telefonide ülesseadmine suuremate külade keskustesse, võimaldamaks ööpäevast telefoni kasutamist nii vallaelanikele kui ka valda külastavatele turistidele.

4.6.3. Elektrivarustus

Elektritarbimises on toimunud muutused. Tarbimise kasv on kandunud uutesse piirkondadesse (talud, tööstus jt), kus ei ole sellega varemalt liinide ehitamisel arvestatud. Kohati on ülekandeliinid liiga pikad. Voolukõikumised raskendavad hetkel mitmetes piirkondades inimeste elu ja ettevõtlusega tegelemist. Nende kõrvaldamiseks tuleb teha koostööd Saue meistripiirkonnaga.

Vajalik on koostada valla energeetika arengukava, milles:
– selgitatakse piirkondade elektrivajadused;
– liinide ja alajaamade rekonstrueerimise vajadused ja prioriteedid;
– liitumistingimused ja -maksumused;
– liinide omandivormid ja sellest tulenevad kohustused ja õigused.

Elektrivõrkude seisukohalt uute elektriliinide väljaehitamise ja alajaamade paigutamisega (liitumislepingu alusel) probleeme ei ole. Rahuldada suudetakse kõikide elektrilist võimsust vajavate klientide vajadused.

4.7. Elamu- ja kommunaalmajandus

Kinnistamise käigus viiakse valla ja elamuomanike poolt läbi olemasolevate elamute inventariseerimine ja kõik elamud kantakse hooneregistrisse. Viiakse lõpule erastatud korteritele korteriomandi seadmine, seega on ka kõigil korteritel, maja- ja elamuühistutel konkreetne seos maaga kui kinnisasjaga. Inventariseerimise käigus selgitavad omanikud hoone (korteri) edaspidise kasutamise vajaduse.

Vald on seadnud eesmärgiks vallas asuvate aiandusühistute kujundamist elamurajoonideks. Vald soosib aiandusühistute hoonete ümberehitamist elamuteks.

4.7.1. Soojavarustus

Korrusmajade ja ühiskondlike hoonete kütmine vallas lahendatakse individuaalsete soojasõlmede baasil. Vald eelistab kohaliku kütte ja elektrikütte kasutamist, samas ei kehtestata kitsendusi muudele kütteallikatele.

4.7.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Valla ülesanne on vallaelanike varustamine puhta veega. Toimivad puhastusseadmed on eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arendamisele, seepärast peab heitvee kanaliseerimise põhieesmärk olema võimalikult süsteemsete kanalisatsioonivõrkude rajamine.

Kõigi ülaltoodud küsimuste lahendamiseks on koostatud Kernu valla suuremate külade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava.

Koostatud arengukava võimaldab luua konkreetsed tegevuskavad rahastamiseks valla omavahendite, riiklike vahendite, fondide ja abiprogrammide vahendusel ning määrata laenude vajadused.

Lähemas tulevikus on vaja koostada Laitse ja Kibuna puhkeala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava.

Vallal tuleb koostada ühisveevärgi kasutamise eeskiri.

Talupidajatele ja üksikmajapidajatele (hajaasustuses) soovitab vald väikepuhastusseadmete kasutamist.

4.7.3. Jäätmemajandus

Harju maakonnaplaneeringus (1998) on ühiskondlikult kokku lepitud, et Harju maakonnas luuakse ühtne jäätmekäitlussüsteem. Planeeringu järgi on jäätmemajanduse lähiaja eesmärkideks maakonna jäätmekäitluse korrastamine ja maakondliku euronõuetele vastava jäätmeladustuskoha rajamine.

Kaugem eesmärk on maakonna ühtse jäätmekäitluskompleksi väljaehituse lõpetamine ja korraldada toimiv maakonna jäätmekava ja ohtlike jäätmete kogumissüsteem.

Kuni uue maakonna jäätmekäitlussüsteemiga ühinemiseni tuleb jätkata prügi ladustamist Haiba prügimäel.

Planeeritava maakonna ühtse jäätmekäitlussüsteemi käivitumisel peab Haiba prügimägi jääma vaheladustamise kohaks enne edasivedu maakonna ladustuskohta, kõik teised prügilad tuleb sulgeda. Haiba prügimäe baasil peab kujunema normidele vastav jäätmete vaheladustamise ja sorteerimise koht vallas.

Kernu vald osaleb piirkonna ohtlike jäätmete käitlemise koostööprojektis.

Vallal tuleb koostada valla jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Valla jäätmekava tuleb avalikustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatu kohaselt.

Eesmärk peaks olema preventiivne printsiip, s.o probleemide ennetamine jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamisega.

Valla jäätmekavas tuleb põhjalikumalt käsitleda:
– vallas tekkivaid jäätmehulki;
– jäätmete korduvkasutamist ja kasutamist teisese toormena;
– jäätmete sorteeritud kujul kogumist;
– ohutut ladustamist;
– jäätmete äraveo organiseerimist.

Vallal on õigus nimetatud ülesande täitmiseks nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust.

Jäätmete kogumisel, veol, hoidmisel, taaskasutamisel ja kõrvaldamisel tuleb lähtuda valla jäätmehoolduseeskirjast.

Vallal on õigus nõuda oma haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks Kernu valla haldusterritooriumil, juhindudes asjaõigusseadusest. Nimetatud summa või sellega võrdseks hinnatav tegevus sõltub kinnisasja sihtotstarbest, suurusest ning seal tekkivate jäätmete liigist.

Biotiikide muda komposteerimine vallas põhineb muutuva asukohaga komposteerimiskohtadel. Komposteerimiskohtade asukohad vajavad enne nende käikuvõtmist kooskõlastamist, nii Harju keskkonnateenistusega kui ka Tervisekaitsetalitusega.

4.8. Ettevõtlus, tööstus, põllumajandus ja metsandus

Hetkeks on vallast välja kujunenud põllumajanduslikke saadusi tootev piirkond. Vallas pole suuri tööstusettevõtteid, seega pole ette näha võimalikku massilist tööta jäämist. Teisest küljest pole tööjõulisel elanikkonnal tööd, sest väikeettevõtlus ei taga veel suurt tööhõivet.

Oluliseks ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtjate ligimeelitamiseks on korralikud (kvaliteetsed) hästi funktsioneerivad ja tehniliselt heal tasemel olevad infrastruktuurid.

Ettevõtlus areneb eelkõige turul tekkinud nõudlusest. Vallapoolne vahelesegamine on oluline juhul, kui ettevõtluse areng hakkab ohustama valla loodust ja/või elukeskkonda.

Viisid, millega vald saab ettevõtlust otseselt aidata, oleks täienduskoolituse võimaluste vahendamine, ettevõtlust puudutava info levitamine (vallas töötava konsultandi näol) nii vallasiseselt kui ka väljapoole valda, samuti ettevõtluseks maa pakkumine selleks sobivates kohtades. Lähtudes viimati toodust ongi üldplaneeringus reserveeritud maad ettevõtluse otstarbeks.

Igati tuleb toetada ja soodustada ettevõtjate ühinemist organisatsiooniks, kas siis vallasiseselt või piirkondlikult.

4.8.1. Teenindus ja kaubandus

Vald peab püüdlema sinnapoole, et esmaseid teenuseid suudetaks pakkuda vallasiseselt. Heatasemelise teeninduse ja kaubanduse arendamisel tuleb vallal prioriteetseks lugeda nii teeninduse kui ka kaubanduse arendamist keskasulas (sealsed teenindus- ja kaubandusasutused varustavad enamikku vallaelanikest).

4.8.2. Põllu- ja metsamajandus

Vald saab põllu- ja metsamajanduse arengut edendada eelkõige aidates kaasa omandiküsimuste kiirele lahendamisele. Vallapoolne vahelesegamine ja täpsustavad ettekirjutused peavad vajadusel lähtuma järgmistest põhimõtetest:
– säilitada olulisemad ökoloogilised protsessid;
– kaitsta looduslikku mitmekesisust;
– kindlustada looduskoosluste säästev kasutamine.

Põllumajanduse osas peab prioriteediks olema parema viljakusega muldade säilitamine. Kuna vallas on tegu suhteliselt heade muldadega põllumaaga, on see aspekt eriti oluline. Sealjuures tuleb võimaluste piires säilitada põllukultuuride liigiline mitmekesisus, otseseid võimalusi selleks pakub mahepõllundus.

Kehvemal põllumaal soovitada alternatiivsete põllukultuuride (ravimtaimed, astelpaju, maasikas, teised marjakultuurid jne) kasvatamist.

Vallas peab olema pidev maakasutuse ülevaade, mis annaks võimaluse korraldada oma territooriumil võimalikult parema maakasutus- ja maakorralduspoliitika. See võimaldab säilitada vallale omase põllumajandusmaastiku, vältida tootmise kontsentreerumist ebasobivatele aladele, võimaldab õigeaegselt informeerida taimekahjustajate tõrje vajadustest jt.

Riigimetsade raiete intensiivsus ja väljaraiutava puidu kogus on kümneks aastaks ette määratud 1992. a metsakorralduskavadega, millele lisandub looduslikest asjaoludest sõltuv sanitaarraie. Maakonna riigimetskondade raiutud puit, v.a küttepuit ja kasvava metsa peakasutusraiete langid realiseeritakse enampakkumisel ja ressursi kasutamine kohalike ettevõtjate poolt sõltub viimaste konkurentsivõimest.

Eeldatavalt raiemaht erametsades suureneb eelolevatel aastatel. 2001. aastast raiete intensiivsus langeb ja varutud puidu kogus väheneb. Erametsade raiete suurenemise eelduseks on maareformi edenemine ja metsakorralduskavade valmimine kooskõlas eelmisega.

Metsa säästlikul majandamise seisukohalt on oluline:
– rakendada metsades säästlikke metsandusvõtteid (näiteks valikraie lageraie asemel);
– luua valgaladel ja tundlikes ökosüsteemides majanduslikult kasutamatuid metsareserve;
– taastamine.

Lisaks sellele edendab mets tähtsat rolli ökoloogilistes protsessides. Mets moodustab olulise osa ka eestlaste kultuurilises taustas ning elulaadis.

Käesoleva üldplaneeringuga ei nähta ette põllu- ja metsamajandusmaa täiendavat reserveerimist või kasutusele võtmist. Senine põllu- ja metsamaa säilib valdavalt oma senised maakasutuse juhtfunktsioonid (sihtotstarbe).

4.8.3. Maavarade kasutamine

Valla eesmärk on tagada olemasolevate maavarade säästlik kasutamine. Selleks tuleb edaspidi kasutuslubade kehtivusaeg anda lühemana ja siduda loa kehtivus rekultiveerimismaksude laekumise või rekultiveerimise nõudega.

Vallapoolne kruusa-liiva vajadus lähtub teede korrashoiu, ehitamise ja ehituskruntide ettevalmistamise vajadusest.

Otstarbekas on peale teede arengukava (koos naabervaldadega) koostada maavarade kasutamise kontseptsioon. Kontseptsiooni raames tuleb ära näidata ka ammendunud/ammenduvate karjääride edasine kasutamine.

4.9. Suhted ja koostöö

Piiride korrigeerimine naabervaldadega on aktuaalne teema seoses maareformiga.

Kohapealset elu võimaldab samuti edendada osavõtt mitmetest koostööprogrammidest ja -projektidest:
– külaliikumise «Kodukant» tegevuse laiendamine;
– EL programmid;
– Rahvusvaheline VBSDZ projekt;
– Via Baltica Touristica projekt.

Vallal pole teiste omavalitsustega ühinemiseks hetkel otsest vajadust. Jätkata tuleb koostööd naabervaldadega.

Investeeringute saamiseks valda tuleb osaleda näitustel ja messidel ning iga-aastase valda tutvustava infovoldiku väljaandmine.

5. MAA- JA VEEALADE KASUTUSE PÕHIMÕTTED JA KEHTIVAD PIIRANGUD

Maa- ja veealade kasutamise põhimõtted juhinduvad ühelt poolt seadustega kindlaks määratud piirangutest ning teisalt juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast. Selles peatükis on toodud kehtivatest seadusaktidest tulenevad piirangud.

Peatüki ülejäänud osa kajastab maa reserveerimise tähendust ja alasid, kus on väärtuslikke miljöösid või looduskooslusi, seega piirkondi, kus täiendav maa kasutuselevõtt vajab tähelepanu ja hoolikat läbimõtlemist.

Peatüki lõpus on samuti lahtiseletatud nn valgete alade tähendus kaardil.

5.1. Kehtivad piirangud

Nimetatud on piirangut kehtestav seadusakt ning piirangu üldiseloom. Täpsemaks piirangute rakendamiseks või nendega põhjalikumalt tutvumiseks on vajalik tutvuda toodud seadusaktidega vahetult.

5.1.1. Riikliku kaitse all oleva mälestise kaitsevöönd

Alus: Muinsuskaitse seadus (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559);

Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektori 17. veebruari 1998. a käskkiri 4A Ajalooliste kalmistute hooldamine ja korrastamine. Metoodiline juhend.

Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuses esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Muinsuskaitseameti loata on mälestise ja selle kaitsevööndi alal keelatud:
– maaharimine, ehituste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine, muud mulla- ja ehitustööd;
– puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine;
– keelatud on kinnismälestiste ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine, remontimine, mälestisele seda kahjustavate või ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine.

Ajalooliste kalmistute miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil tuleb nii kasutusel olevate, kui mahajäetud hauaplatsidel, vanemad kui 50 aastat, tähised ja piirded jätta algsele kohale. Kalmistuste vanades kvartalites on betoonist uute hauaplatsipiirete rajamine keelatud.

Eraldi kunstimälestistena kaitse all olevaid hauatähiseid ja -piirdeid võib korrastada ainult muinsuskaitseinspektori loal ja konsulteerimisel.

5.1.2. Riikliku kaitse all oleva loodusobjekti kaitsevöönd

Alus: Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843);

Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185).

Looduskaitsealusest objektist tulenevad kitsendused maaomanikule on toodud seaduses. Lisaks olemasolevatele looduskaitsealustele objektidele saadab keskkonnaminister I kategooria kaitsealuse liigi seni kaitsmata kasvukoha või pesapaiga (püsielupaiga) avastamisteate saamisel maaomanikule või -valdajale kaitsekohustuse teatise täita seaduses I kategooria kaitsealuse liigi kaitseks sätestatud nõudeid.

Looduskaitsealuse üksikobjekti kaitse alla võtmisega moodustub selle ümber kuni 50 m kauguseni piiranguvöönd, kui kaitseeeskirjaga pole kehtestatud teisiti.

Üksikobjektini viivad erateed on avalikuks kasutamiseks.

5.1.3. Veekaitsevööndid ja veekogu äärsed ehituskeelualad

Alus: Ranna ja kalda kaitse seadus (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843);

Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19);

Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrus nr 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513).

Kalda ulatus. Ruila järve ning jõgede ja ojade, mille valgala on üle 25 km2, kaldad on 200 m laiused.

Järvedel ja paisjärvedel pindalaga 5...10 ha, ning jõgedel ja ojadel valgalaga üle 10 km2, kuid alla 25 km2 on kallaste laius 100 m. Ülejäänud veekogude kallaste ulatuseks kehtestatakse käesoleva üldplaneeringuga 25 m.

Kalda ulatuse vähendamiseks on vaja keskkonnaministri nõusolekut.

Ehituskeeluvööndite ulatus. Kalda-alade ilme säilitamiseks on Ruila järve ning jõgede ja ojade ääres (valgalaga üle 25 km2) 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Jõe kaldal ehituskeeluvööndisse jääva kaldaastangu servast laieneb ehituskeeld maismaa suunas 50 m.

Järvede ja paisjärvede ääres, mille pindala on 5...10 ha, ning jõgede ja ojade ääres, mille valgala on üle 10 km2, kuid alla 25 km2, on 25 m laiune ehituskeeluvöönd.

Veekaitsevööndite ulatus. Vee ja vee-elustiku kaitseks ning kalda-alade ilme säilitamiseks on Ruila järve ning jõgede ja ojade ääres (valgalaga üle 25 km2) 10 m laiused veekaitsevööndid.

Järved ja paisjärved pindalaga 5...10 ha ning jõed ja ojad, mille valgala on üle 10 km2, kuid alla 25 km2, on 10 m laiuse veekaitsevööndiga.

Ülejäänud veekogude veekaitsevööndi laius on 1 m.

Alljärgnevates tabelites 14 ja 15 on toodud Vabariigi Valitsuse määrusega avalikuks kasutamiseks määratud veekogude loetelu.

Tabel 14

Avalikult kasutatavad järved vallas

Nr Kood Järve nimi Asukoht Pindala
1. 202971 Ruila järv Ruilast 2 km lõuna pool 16,6, väljavooluga
2. 202971 Ruila paisjärv Vasalemma jõel 2,0
3. 202972/202930 Kernu paisjärv Vasalemma jõel 5,0

Tabel 15

Avalikult kasutatavad jõed vallas

Nr Kood Jõe nimi Lähe/suubla Pikkus/Valgala
1. 10992 Vasalemma jõgi Sutlema külast 4 km lääne pool 50/403
2. 10996 Munalaskme oja Turba külast 5,5 km ida-kirde pool 23/148
3. 10997 Hingu (Ingu)oja Laitse külast 5 km lõuna-kagu pool 10/54,8
4. 11070 Kasari jõgi Hagudi külast 10 km loode pool 112/3210

Kallasrajad. Kallasraja ulatus avalikuks kasutamiseks olevatel veekogudel on 4 m. Veekogude kaldaid (kallasrada) tuleb hoida läbitavana. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, võib vabalt ja takistamatult liikuda 2 m laiusel kaldaribal.

5.1.4. Metsa kaitsekategooriad

Alus: Metsaseadus (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670).

Metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:
– seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
– seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.

Metsa kasutamise viisid on:
– kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse);
– maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse);
– inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse);
– inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon);
– puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus);
– teadus- ja õppetöö;
– puidu saamine;
– jahindus;
– riigikaitse.

Metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse metsad kolme kategooriasse: hoiumetsad, kaitsemetsad (neis kahes kehtivad metsakasutuse piirangud) ja tulundusmetsad.

Kaitsemets – keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kaitsemets paikneb:
– kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis;
– randadel ja kallastel;
– allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel;
– infiltratsioonialadel;
– joogiveehaaretel;
– uuristus- ja tuuleohtlikel aladel;
– looaladel;
– muinsuskaitseobjektidel;
– muudel planeeringuga määratud aladel.

Kaitsemetsas on metsa kasutamise lubatud viisideks:
– looduse kaitse;
– keskkonnakaitse;
– sanitaarkaitse;
– teadus- ja õppetöö;
– teised seaduse §-s 27 nimetatud metsa kasutamise viisid, kui need ei ole planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud planeeringuga vastuolus või õigusaktiga keelatud.

Kaitsemetsa majandamisel ei tohi:
– lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha;
– turberaielangi pindala ületada 10 ha.

Hoiumets – loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsa kategooriasse:
– kaitseala loodusreservaadis;
– kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843) alusel kehtestatud kaitseala kaitse-eeskirjaga (edaspidi kaitseala kaitse-eeskiri) on majandustegevus keelatud, ning sellega võrdsustatud alal.

Hoiumetsas on metsa kasutamise lubatud viisideks:
– looduse kaitse;
– keskkonnakaitse;
– teadus- ja õppetöö;
– teised seaduse §-s 27 nimetatud metsa kasutamise viisid, kui need on lubatud kaitseala kaitse-eeskirjaga.

Hoiumetsa majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast.

Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets.

5.1.5. Maantee kaitsevöönd

Alus: Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; 93, 831);

Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrus nr 59, Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded (RTL 1999, 155, 2173).

Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik maantee ja tänav. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd.

Riigimaanteede (põhimaanteed, tugimaanteed ja kõrvalmaanteed) kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m.

Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 m kuni 50 m.

Eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 10 m kuni 50 m.

Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 m, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringus.

Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud:
– maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid;
– teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mis tahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel;
– ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku;
– ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;
– takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;
– paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
– korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
– kaevandada maavara ja maa-ainest;
– teha metsa uuendamiseks lageraiet;
– teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.

Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal Maantee-ametiga, Harju Teedevalitsuse või Kernu Vallavalitsusega.

Tee kaitsevööndi maa omanik või kasutaja on kohustatud:
– hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise;
– lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise;
– peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.

Juriidilised ja füüsilised isikud, kelle kasutuses olev maa külgneb teemaaga, peavad hoolitsema, et koduloomad ja -linnud ei pääseks maanteele.

Teemaal ja teemaaga külgneval alal mulla-, maaharimis-, ehitus- ja teisi töid tegevad juriidilised ja füüsilised isikud vastutavad selle eest, et sõidukid ei kannaks teele pori, sõnnikut jms või tagavad selle pideva koristamise sõiduteelt, hoiatades ühtlasi liiklejaid teel esinevast ohust.

5.1.6. Raudtee kaitsevöönd

Alus: Raudteeseadus (RT I 1999, 29, 405).

Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise tegevuse ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks.

Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja linnalistes asulates 30 m, väljaspool neid 50 m.

Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik (valdaja) ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee korrashoidu ega ohustada liiklust.

Raudtee kaitsevööndis võib maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsa lageraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, hoonete ja rajatiste ehitamine, kergestisüttivate ainete ja lõhkeainete tootmine ja ladustamine, samuti seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda vaid raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (eelneval) kirjalikul nõusolekul, millega võib kehtestada raudtee kaitsevööndis teostatavatele töödele täiendavaid nõudeid.

5.1.7. Kõrgepinge õhuliinide kaitsevöönd

Alus: Energiaseadus (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201;113/114, 1873; 1999, 29, 403);

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. a määrus nr 22 Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999, 8, 123; 37, 472);

Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185).

Kaitsevööndite ulatus on:

piki õhuliine – maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

alla 1 kV pingega liinide korral 2 m
kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m
35…110 kV pingega liinide korral 25 m
220…330 kV pingega liinide korral 40 m;

piki õhuliine – laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

piki maakaabelliine – maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

alajaamade ja jaotusseadmete ümber – maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Liinikoridoris võib tegeleda põllundusega. Aedades ei tohi viljapuude kõrgus ületada 4 m. Kokkuleppel liini valdajaga võib kasvatada istikuid, jõulukuuski ja energeetilist võsa.

Rajatavad ehitised ja tööd kaitsetsoonides on lubatud liini valdaja loal.

Teisele isikule kuuluval kinnisasjal asuvad liinirajatised ei ole kinnisasja olulised osad.

5.1.8. Telekommunikatsioonirajatiste kaitsevöönd

Alus: Telekommunikatsiooni seadus (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125).

Liinirajatise kaitsevöönd on ala, mis on määratletud liinirajatise keskjoonest mõlemal pool kindlaksmääratud kaugusel asuva liinirajatisega paralleelse mõttelise joonega või raadiomasti keskpunkti ümbritseva kindlaksmääratud raadiusega mõttelise ringjoonega.

Liinirajatiste kaitsevööndi mõõtmed on kaks meetrit mõlemal pool keskjoont või raadiomasti puhul selle kõrgusega ekvivalentse raadiusega maapinnal meetrites.

5.1.9. Kaugküttevõrgu kaitsevöönd

Alus: Energiaseadus (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873; 1999, 29, 403);

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. a määrus nr 22 Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999, 8, 123; 37, 472).

Kaitsevööndite ulatus on toodud alljärgnevates tabelites.

Tabel 16

Kaitsevööndite ulatus maa-alustel soojatorustikel. Antud on vähim kaugus soojatoru välispinnast kommunikatsiooni välispinnani (meetrites)

Kommunikatsioon Ristumisel Paralleelsel kulgemisel
Kanalisatsioon 0,5 1,0
Vesi 0,3–0,5 0,5–1,0
Side 0,3 0,3
Elektrikaabel (<10 kV) 0,3 0,5

Tabel 17

Kaitsevööndi ulatus maa-alustel soojatorustikel ehitistest

Ehitised ja tehnovõrgud Vähim kaugus vertikaalsuunas (meetrites)
Tööstusettevõtetes 2,0
Maanteede aluspind 0,5
Kraavide või teiste vett ärajuhtivate ehitiste aluspõhi 0,8
Ehitiste betoonist ja raudbetoonist monoliitide aluspind 1,0

Tabel 18

Kaitsevööndi ulatus maapealsetel soojatorustikel

Ehitised ja tehnovõrgud Vähim kaugus vertikaalsuunas soojatoru välispinnast ehitise välispinnani (meetrites)
Maanteede kohal 5,0
Jalakäijate teede kohal 2,2

Soojatorustike kaitsevöönd elektriõhuliinide kõige nõgusama kohani vastavalt pingele, kV

kuni 1 kV 1,0 m
1 kuni 20 kV 3,0 m
35 kuni 110 kV 4,0 m
150 kV 4,5 m
220 kV 5,0 m
330 kV 6,0 m

5.1.10. Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsoon

Alus: SNiP 2.04.03-85.

Sanitaarkaitsetsooni laius reoveepuhastitel ilma või koos setteväljakutega sõltub nende suurusest. Puhastitel on see tavaliselt 150 m ja koos setteväljakutega 200 m. Pumbajaamade sanitaarkaitsetsooni laius on 20 m. Reoveepuhastite kaitsetsoonid on toodud tabelis 19.

Tabel 19

Reoveepuhastite kaitsetsoonid

Jrk nr Asukoht Puhasti tüüp Järelpuhasti Kaitsetsoon Biotiigi kaitsetsoon
1. Haiba PRP-135 biotiigid 200 200
2. Kernu septik biotiigid 150 200
3. Laitse BIO-50 biotiigid 150 200
4. Ruila septik biotiik 150 200

5.1.11. Kanalisatsiooni survetrassi kaitsevöönd

Alus: SNiP 2.07.01-89.

Ehituskeeluala mõlemale poole trassi telge on 5 m.

5.1.12. Puurkaevude sanitaarkaitseala

Alus: Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19);

Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185);

Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrusega nr 61 kinnitatud Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord (RTL 1997, 3, 8).

Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude.

Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja vajadusteks. Veehaarde ulatust on võimalik vähendada keskkonnaministri otsusega seaduse alusel.

Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel.

Maaomanik, veehaarde omanik või valdaja ei tohi keelata veejuhtimisservituuti läbi sanitaarkaitseala, kui see ei halvenda põhja- või pinnavee kaitstust ega veehaarde tööd.

5.1.13. Paiksete saasteallikate sanitaarkaitseala

Alus: Välisõhu kaitse seadus (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843).

Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga saasteaineid välisõhku suunav või eraldav objekt.

Paikse saasteallika valdaja kohustused välisõhu kvaliteedi jälgimiseks saasteallika mõjupiirkonnas ja nende andmete esitamise kord välisõhu kvaliteedi riiklikku seiret korraldavale isikule määratakse saasteloaga.

Saasteallika valdaja on kohustatud otsekohe teatama saasteloa väljaandjale ja Kernu Vallavalitsusele kõigist muudatustest tootmises või tehnoloogias, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi.

Paikse saasteallika valdaja peab kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul. Korralduse saasteainete eraldumise piiramiseks annab Kernu Vallavalitsus. Kui saasteallika valdajal on tehnilistel või majanduslikel põhjustel võimatu vältida saastetaseme piirväärtuse ületamist väljaspool oma territooriumi, võib ta taotleda sanitaarkaitseala moodustamist saasteallika ümber.

Sanitaarkaitseala piirid määrab Kernu Vallavalitsus kokkuleppel saasteallikaga piirnevate maavaldajatega.

5.1.14. Farmide, tööstushoonete, ladude sanitaarkaitsetsoonid

Alus: SN 245-71.

Sanitaarkaitsetsoon elamute ja ühiskondlike hooneteni on üldjuhul 50 m. Loomakasvatusfarmide ümber on see vahemikus 100–1000 m.

Tsooni ulatus tuleb selgitada iga konkreetse ettevõtte ja selle kasutusfunktsiooni muutumise puhul eraldi.

5.1.15. Prügimägede sanitaarkaitsetsoon

Alus: Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72);

Tööstusettevõtete projekteerimise sanitaarnormid SN 245-71;

Põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määrus nr 65 Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord (RTL 2000, 120, 1874).

Prügilate sanitaarkaitsetsoon on 500 m.

Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

Jäätmeid võib taaskasutada või kõrvaldada vaid jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud.

Loomsete jäätmete matmispaik (edaspidi matmispaik) peab asuma vähemalt 500 m kaugusel hoonetest, veekogust, maatulundusmaast, puurkaevust ning üldkasutatavast teest. Matmispaik peab asuma keskmiselt või hästi kaitstud põhjaveega alal. Matmispaik peab olema ümbritsetud kraavi ja aiaga.

5.1.16. Surnuaedade sanitaarkaitsetsoonid

Alus: SN 245-71 (1972).

Kasutusel olevate surnuaedade sanitaarkaitsevööndi ulatus on 300 m. Sanitaarkaitsetsooni pole lubatud elamute rajamine.

5.1.17. Maaparandushoid

Alus: Maaparandusseadus (RT I 1994, 34, 534);

Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1994. a määrus nr 369 Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja ja munitsipaalomandisse antavate maaparandussüsteemide nimistu kinnitamine (RT I 1994, 70, 1222).

Maaparandussüsteem on maa kuivendamiseks, niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike rajatiste ja hoonete kompleks. Maaparandussüsteem või selle osa on maatüki oluline osa ja kuulub maaomanikule. Nõukogude ajal ehitatud ja Põllumajandusministeeriumi bilansis olevad maaparandussüsteemid antakse maa tagastamisel või asendamisel tasuta üle maaomanikule, kelle maal need paiknevad. Mitmete maaomanike maad haarava maaparandussüsteemi hooldamiseks on soovitatav luua valgalade ulatuses maaparandusühistud. Kernu vallas on moodustatud Kernu maaparandusühistu.

Uusi maaparandussüsteeme võib rajada selleks koostatud projekti alusel. Maaparandussüsteemide ehitusloa annab piirkondlik maaparandusteenistus.

Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine maaparandussüsteemis ning veevõtt maaparandussüsteemist, kui see tekitab kahju teisele maaomanikule või maaparandussüsteemile, on keelatud.

Maa kruntimisel või ümberkruntimisel kooskõlas maakorralduslike õigusaktidega tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine ja kaitse.

Riigi poolt korrashoitavad eesvoolud Kernu vallas on toodud tabelis 20.

Tabel 20

Riigi poolt korrashoitavad eesvoolud

Jrk nr Kood Nimi Reguleeritud lõigu pikkus (km)
1. 1099200 Vasalemma jõgi 12,1
2. 1099700 Ingu (Hingu) oja 10,0

Kernu vallas munitsipaalomandisse kuuluvad maaparandussüsteemid on toodud tabelis 21.

Tabel 21

Munitsipaalomandisse kuuluvad maaparandussüsteemid

Jrk nr Süsteemi nimi Pindala
1. Allika tiigid 1,5
2. Töökmanni paisjärv 2,0
3. Ruila paisjärv 2,0

5.1.18. Tuleohutusnõuded

Alus: Siseministri 8. septembri 2000. a määrus nr 55 Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; 106, õiend);

Keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määrus nr 46 Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded (RTL 1998, 216/217, 854);

Teede- ja sideministri 30. juuli 1998. a määrus nr 45 Raudteetranspordi tuleohutusnõuded (RTL 1998, 249, 1033).

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul ja objekti valdajal. Objekti valdaja peab kehtestama objekti üldise tuleohutusjuhendi ning tuleohutuse tagamiseks objektil korraldab töötajate tuleohutusalase õppe. Samuti töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist, tule leviku tõkestamist ja kustutamist tagavad meetmed; koostab tegevusplaani inimeste evakueerimiseks ja keskkonna kaitsmiseks tulekahju, samuti muu õnnetuse korral; tagab objektil nõutava arvu tuletõrje- ja päästevahendite paigaldamise ja hooldamise vastavalt nendele esitatud nõuetele ning nende vahendite töökorras oleku ja sihtotstarbelise kasutamise.

Täpsed tuleohutuskujad määratakse detailplaneeringu või ehitusprojektiga.

Tuleohutusnõuded territooriumi kohta: juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud ehitistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja -veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Territooriumil ei tohi ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat.

Tuleohtlikuks alaks loetakse metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala.

Tuleohtlik aeg tuleohtlikul alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel.

Mõlemal pool läbi metsa, viljapõllu ja turbaraba kulgevat raudteed peab olema vähemalt 1,4 m laiune ülesküntud maariba. Elumajad, raudteetranspordiga seostamatud tootmishooned ja muud raudtee kaitsevööndis asuvad rajatised peavad olema eraldatud metsast, viljapõllust ja turbarabast ehitusprojektis ettenähtud tuletõkkeribaga.

5.2. Maa reserveerimine

Planeeringuga saab muuta maakasutuse sihtotstarvet kohe, kehtestades maale mingi uue, senisest erineva sihtotstarbe või siis reserveerida maa-ala mingiks kindlaks otstarbeks.

Maa reserveerimise all mõistetakse käesolevas planeeringus seda, et maa-ala on reserveeritud mingiks muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune maakasutamise sihtotstarve. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset maakasutuse sihtotstarbe muutmist, vaid seda, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral). Näiteks maa reserveerimine elamuehitamiseks, teede rajamiseks või mõnel teisel eesmärgil.

Mingiks otstarbeks reserveeritud maad saab maa omanik edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Reserveeritud otstarbeks kasutusele võtmiseks tuleb maaomanikul maa uueks otstarbeks kasutusele võtta detailplaneeringu või maa katastris toodud sihtotstarbe muudatuse kaudu. Kui maad soovib kasutada planeeringus toodud eesmärgil keegi teine kui maaomanik ise, tuleb tal maa praeguselt maaomanikult ära osta. Näiteks, saab elamuehitusmaana reserveeritud maale tellida detailplaneeringu ja seejärel ala kruntida ning krundid elamuehituseks edasi müüa.

Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist (s.o kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või krundi senise ehitusõiguse muutmise, teatab kohalik omavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul, arvates algatamisotsuse tegemise päevast. Juhul kui üldplaneeringu (vallaosa üldplaneeringuga) või detailplaneeringuga kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus kinnisasja omanikule tähitud kirjaga antud planeeringu avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avalikku väljapanekut ning samuti kahe nädala jooksul pärast antud planeeringu kehtestamist.

Juhul kui kehtestatud üld- või detailplaneeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel, piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks, on kohalik omavalitsus kohustatud omaniku nõudel kinnisasja võõrandama kohese ja õiglase tasu eest.

Kinnisasja omanikul on seega õigus nõuda maakasutuse ja krundi ehitusõiguse kitsendustest ja ka detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist planeerimis- ja ehitusseadusega ja kinnisasja sundvõõrandamise seadusega kehtestatud korras.

5.2.1. Elamuehitusotstarbel maa reserveerimine

Saavutamaks parimat võimalikku otsust on kaalutletud elamuehituspiirkondade asutamiseks sobivate kohtade eeliseid ja puudusi. Nende optimaalse ja aktsepteeritava vahekorra puhul ongi ala kasutatavaks loetud ning elamuehituseks sobiliku maana reserveeritud. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega.

Elamuehituseks on vallas reserveeritud maad järgmiselt:
– maa-ala valla kirdepiiri, Ääsmäe–Kernu ja Ruila–Laitse maantee, Vasalemma jõe ning Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee vahel;
– maa-ala valla kirdepiiri, Tallinn–Pärnu–Ikla ja Ääsmäe–Kernu maantee vahel;
– Kuristu maa Metsanurga külas Ääsmäe–Kernu ja Tallinn–Pärnu–Ikla maantee vahel;
– Kuristu maa Metsanurga külas valla kirdepiiri ja Tallinn–Pärnu–Ikla maantee vahel;
– maa-ala Kohatu külas Kohatu tee ja Tallinn–Pärnu–Ikla maanteeristist kirde pool;
– maa-ala Kirikla külas Kernu–Kohila ja Tallinn–Pärnu–Ikla maanteeristist kirde pool;
– maa-ala Kirikla külas Kernu–Kohila ja Kirikla–Kohatu teeristist põhja pool;
– maa-ala Kirikla külas Kernu–Kohila ja Kirikla–Kohatu teeristist lõuna pool;
– endine valla maa Kernu külas;
– maa-ala Haiba külas Riisipere–Kernu maantee ääres;
– maa-ala Haiba küla keskuses Riisipere–Kernu maanteest lõuna pool;
– maa-ala Haiba küla keskuses Riisipere–Kernu maanteest põhja pool;
– maa-ala aiandusühistute, Munalaskme–Laitse, Hingu–Kaasiku, Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ja Laitse raudejaama–Hingu tee vahel;
– maa-ala Laitse küla keskuses Munalaskme–Laitse ja Laitse farmi tee vahel;
– maa-ala Laitse küla keskuses Munalaskme–Laitse ja Ruila–Laitse teeristist edela pool;
– Laitse lossi ümbrus.

Reserveeritud maa on kantud kollase kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

5.2.2. Ettevõtluse, tootmise ja äri otstarvetel maa reserveerimine

Olulisemaks faktoriks on siin sobivus keskkonnaga ning ümbruskonna suhtes võimalikult väikse saastava efekti saavutamine, samuti nende alade sobilik paiknemine teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes.

Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad, endiste majandite keskuste suurehitised. Olemasolevatele tööstusettevõtetele laienemise võimaluste loomiseks ja uute rajamiseks on reserveeritud maad järgmiselt:
– maa-ala Kabila külas valla kirdepiiril Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteest loode pool;
– maa-ala Kohatu külas Tallinn–Pärnu–Ikla ja Kirikla–Kohatu teeristist kagu pool;
– maa-ala Kustja külas valla lõunapiiril Tallinn–Pärnu–Ikla maanteest ida pool;
– maa-ala Kibuna külas Tallinn–Haapsalu raudtee ja Laitse–Kibuna maantee vahel;
– maa-ala Mõnuste külas Kernu–Mõnuste tee ääres.

Reserveeritud maa on kantud lilla kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

Äri- ja teenindusettevõtlusega seotud ehitiste tarbeks on reserveeritud maad järgmiselt:
– maa-ala Kabila külas valla kirdepiiril Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteest loode pool;
– maa-ala Kohatu külas Tallinn–Pärnu–Ikla maanteest ida pool Vasalemma jõe ääres;
– maa-ala Kohatu külas Tallinn–Pärnu–Ikla maanteest lääne pool Vasalemma jõe ääres;
– maa-ala Kohatu külas Tallinn–Pärnu–Ikla ja Kernu–Mõnuste maanteeristist edela pool;
– maa-ala Kernu külas Tallinn–Pärnu–Ikla ja Kernu–Kohila maanteeristist kirde pool;
– maa-ala Kernu külas Tallinn–Pärnu–Ikla ja Kernu–Kohila maanteeristist lääne pool;
– maa-ala Kernu külas Tallinn–Pärnu–Ikla ja Kernu–Kohila maanteeristist edela pool;
– maa-ala Hingu külas Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ja Hingu–Kaasiku maanteeristist lõuna pool;
– maa-ala Kibuna külas Tallinn–Haapsalu raudtee ja Laitse–Kibuna maantee vahel.

Reserveeritud maa on kantud punase kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

Turismi ja puhkemajanduse arendamiseks on reserveeritud maad järgmiselt:
– Valla vabaõhuürituste ja rahvakogunemiste ning muude suveürituste korraldamiseks reserveeritakse maa Kernu paisjärve ümber;
– Valla elanike ja külastajate tarbeks reserveeritakse maa Allika tiikide ümber.

Reserveeritud maa on kantud helerohelise kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

Järvede (paisjärvede) kaldaid tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Nende stiihiline kasutamine või ülekoormamine võivad tuua kaasa tagajärgi, mille tõttu nende alade väärtus mitte üksnes ei vähene vaid võib pikaks ajaks muutuda kasutuskõlbmatuks.

Käesoleva planeeringuga on supelrandade rajamiseks reserveeritud järgmised alad:
– Kernu paisjärve ja rajatud tiikide kaldad;
– Allika tiigi kaldad.
Kõikide supelrandade juurde reserveeritakse kogu veekogu veeala ja selle kasutamist reguleerib Kernu Vallavalitsus.

5.2.3. Üldiste huvide otstarbel maa reserveerimine

Kernu koolimaja juurde ja staadioni rajamiseks ning selle ümbruse hooldamiseks on reserveeritud maa-ala Kernu külas Tallinn–Pärnu–Ikla ja Riisipere–Kernu maanteeristist edela pool.

Reserveeritud maa on kantud tumeroosa kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

Kalmistu juurde on reserveeritud maa kalmistu laiendamise otstarbeks.

Reserveeritud maa on kantud sinakasrohelise kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse maavarade kasutamiseks järgmised alad:
– Ruila karjäär;
– Kalamatsu karjäär;
– Mõnuste (Männiku) karjäär;
– Kirikla karjäär;
– Padula karjäär;
– Magaski karjäär;
– Kibuna karjäär;
– Vana paekarjäär.

Vallavalitsus on teinud ettepanekuid maa munitsipaliseerimiseks lähtuvalt valla arengu vajadustest. Munitsipaalomandisse soovitakse saada munitsipaalomandusse jäävate hoonete ja rajatiste alune maa, sotsiaal-kultuurilise otstarbega ja puhkeotstarbeline maa, munitsipaalasutuste maa ja valla teede korrashoiu ja remontimise tarbeks vajalike karjääride maa. Munitsipaalomandisse taoteltava maa loetelu on toodud lisas 3.

5.2.4. Riigikaitselisel otstarbel maa reserveerimine

Riigikaitselisel otstarbel on reserveeritud maa lõhkekehade demineerimise polügooni rajamiseks endisesse Kalamatsu kruusakarjääri.

Reserveeritud maa on kantud kollakasrohelise kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

5.3. Säilitamisele kuuluvad alad

Mitmed piirkonnad vallas on juba praeguseks välja kujunenud säilitamist väärivatena. Lähtudes nende alade väljakujunenud ilme säilitamise soovist ongi seal ehitus- ja elutegevuse reguleerimiseks kehtestatud mõningad täiendavad vallapoolsed soovitused.

Esiteks kuuluvad säilitamisele need alad, mida asustavad teaduslikust seisukohast eriti huvipakkuvad taime- ja loomaliigid või mis pakuvad huvi oma geoloogilise ehituse ja omapäraste pinnavormide tõttu. Eriti seepärast, et nende hävimisel ei ole inimesel neid võimalik taastada ega uuesti luua.

Teiseks kuuluvad säilitamisele need alad, kus inimese mõju on märgatav, kuid see on rohkem suunav kui valitsev, siin on säilinud endine kultuurmaastik koos kiviaedade ja vanade hoonetega.

5.3.1. Kaitse all olevad alad

Järgnevalt on toodud looduskaitsealustele üksikobjektidele määratud kaitsevööndid:

– Laitse park 9 m;
– Haiba park 5 m;
– Kernu park 15 m;
– Ukukivi 5 m;
– Kernu kadakas 10 m.

5.3.2. Väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused

Valla eesmärk on kasutada valla looduskeskkonda võimalikult säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena ka tulevastele põlvedele. Keskkonna pikaajalisest ja säästlikust kasutamisest on juttu käesoleva töö peatükis 3. Siinkohal on välja toodud piirkonnad, mille edasisel kasutamisel tuleks looduse säilitamisele erilist rõhku panna.

Märgaladena väärivad kaitse alla võtmist:
– Valla kagunurgas asuv Sipa soo koos Kasari jõe kaldaaladega. Võtta kaitse alla kui teadusliku ja botaanilise tähtsusega märgala. Ala pakub huvi nii maastikuliselt kui ka regeneratsiooniliste protsesside näidisalana. Oluline on ala tähtsus ümbruskonna veerežiimi stabiliseerijana ja kompensatsiooni alana. Kaitseala loomine on võimalik koostöös Märjamaa ja Rapla vallaga.
– Jutapere oja ja selleäärsed luhad. Kustja luht võtta kaitse alla maastikulise tähtsuse ja liigilise koosseisu tõttu. Päraldi luht võtta kaitse alla liigilise koosseisu tõttu. Luhaalad pakuvad huvi eelkõige klassikalise näidisalana. Kaitseala loomine on võimalik koostöös Nissi ja Märjamaa vallaga.
– Kaitstava alana soovitakse näha tulevikus Töökmani paisjärvest idas asuvat maa-ala. Võetakse kaitse alla kui botaanilise ja maastikulise tähtsusega ala Töökmanni paisjärve ääres.

Kaitse alla võtmiseks teha eelnevad uuringud kaitseala suuruse kohta ja leppida kokku piirangute ulatus kaitsereiimi kehtestamiseks. Kuni nende toimingute valmimiseni tuleb keskkonda muutva tegevuse jaoks lähemal kui 500 m eelnevalt taotleda kooskõlastus Kernu Vallavalitsuselt.

Käesoleva planeeringuga sätestatakse, et kõik üksikud või gruppidena kasvavad puud, mille diameeter on üle 41 cm, on olulise tähtsusega põlispuud ja kõik toimingud nendega tuleb kooskõlastada Kernu Vallavalitsusega.

5.3.3.  Tähelepanu vääriva kultuuri-, maastiku- (loodus-) ja külamiljööga alad

Oluliseks on valla keskel asuva Ruila raba ja metsa säilimine massiivina, mis oleks elupaigaks suurimetajatele, kotkastele jt ulatuslikul alal toitu hankivatele loomadele, sh suurkiskjatele.

Väärtusliku maastikumiljööga aladeks, mis on kantud ka üldplaneeringu kaardile, loetakse käesoleva üldplaneeringuga järgmised alad:
– Hingu oja äärne ala;
– Mõnuste metsaala;
– Kabila (Suure-Aru) sooala;
– mõlemad ajutised veekogud (Keldrimäe järv ja Hundikurk);
– tammik Ruila külast lõunas.

Nendel aladel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente.

5.4. Senise maakasutuse säilitatavad alad, nn valged alad

Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele Eesti Vabariigi seadusandlusega ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud on eelkõige kaitsetsoonid – näiteks puurkaevu kaitsetsoon). Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kernu Vallavalitsuse poole või algatada detailplaneering.

6. EHITAMISE PRINTSIIBID HAJAASUSTUSES

6.1. Olemasoleva loodus- ja elukeskkonnaga arvestamine. Keskkonnast tulenevate ehituspiirangute rakendamine hajaasustuses

Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine. Suurelamuid on otstarbekas ekspluateerida seni, kuni nende seisukord on enam-vähem aja nõudeid rahuldav ja uute elamute rajamine püsib vanade säilitamisest kallim.

Vald pooldab vanade talukohtade taaskasutusele võtmist maaomanike poolt.

Ääremaa paremaks hõivamiseks ja elavdamiseks võib neis paikades teha soodustusi elamuehituseks, kas siis maamaksu soodustusi või teede ja elektrisüsteemide ehitamist riigi kulul jt.

Ehitamisel tuleb arvestada loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsuteede või hoonete paigutamiseks nõlvadele. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Ehitise püstitamisel tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks puhkemaastiku väärtust.

Väiksemate hoonete (nendeks loetakse käesoleva üldplaneeringuga hooneid, mis on kuni 2,5-korruselised ja väiksema kui 300 m2 üldpinnaga) rajamisel hajaasustuses detailplaneeringut ei nõuta.

Detailplaneering tuleb koostada juhul, kui ühele krundile kavatsetakse rajada enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 250 m või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui kuus abihoonet.

Soovitatav on ehitustegevuseks mitte kasutada head põllu- ja metsamaad, samuti liigrikaste biotoopidega alasid ning kasutusväärtusega maavarade või maa-ainesega alasid.

Järvede ja jõgede kaldaid tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Nende stiihiline kasutamine või ülekoormamine võivad kaasa tuua tagajärgi, mille tõttu nende alade väärtus mitte üksnes ei vähene vaid võib muutuda pikaks ajaks kasutuskõlbamatuks.

Detailplaneering tuleb koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide hoonestamiseks.

Olemasolevate puithoonete rekonstrueerimise puhul Kernu vallas ei ole soovitatav kasutada plastikaknaid, plastikuksi ja plastikvoodreid. Samuti pole soovitatav neid kasutada paekivist hoonete puhul. Hoonete puhul, mis on ehitatud enne 1945. a, ei soovitata muuta aknaraamide laiust ja impostide jaotust.

Tootmise rajamiseks tuleks esmalt kasutusse võtta endiste majandite tootmishooned. Seejärel kasutada aga üldplaneeringuga kehtestatud ja reserveeritud maa-alasid.

Detailplaneering tuleb koostada hajaasustusse paigutatavate teenindus- (k.a tanklad), kaubandus-, tööstus- ja laohoonete rajamiseks. Erandeid võib teha juba teenindus- või kaubandusotstarbelistena toimivate hoonete rekonstrueerimise puhul, kui sellega ei suurene hoone üldpindala.

Keskkonda ohustada võiva tööstuse (sh puidu laoplatsid) või teeninduse rajamisel tuleb koos detailplaneeringu koostamisega teha keskkonnamõjutuste hindamine.

Hajaasutusse ehitamisel tuleb maa omanikul arvestada piiranguid, mis tulenevad õigusaktidest (muinsus- ning looduskaitsealustest objektide kaitsevööndid, veekaitsevööndid, ehituskeelualad jt).

Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamist nõuda ka kinnistu jagamisel väiksemateks osadeks kui 1 ha.

Lisaks neile piirangutele tuleb ehitustegevuses lähtuda planeerimis- ja ehitusseadusest ning Kernu valla ehitusmäärusest ja käesolevast üldplaneeringust, mis reguleerivad planeerimis- ja ehitustegevust Kernu vallas.

Detailplaneeringute koostamise ja projekteerimistingimused väljastab valla territooriumil Kernu Vallavalitsus, tehniliste rajatiste ja kommunikatsioonide projekteerimistingimused aga trasside haldaja või vastav riigi ametkond.

Kõik omavolilised ehitised tuleb omanikel viia seadustega kooskõlla või likvideerida.

6.2. Tehnovõrgud

Hajaasustuspiirkonnas rajab kommunikatsioonid üldjuhul maa valdaja. Kommunikatsioonide projektid tuleb kooskõlastada Kernu Vallavalitsuse ja vastavate ametkondadega.

7. TIHEASUSTUSALAD JA DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD

Tiheasustatud aladeks vallas on Haiba ja Laitse keskasula ja aiandusühistute alad Laitse, Kaasiku, Kabila, Kibuna, Ruila ja Pohla külas.

Tiheasustatud alad on tumeroosa kriips-punktjoonega piiritletud üldplaneeringu kaardil.

Täiendavaid tiheasustatud alasid Kernu vallas ei määrata.

7.1. Haiba küla

Kernu valla administratiivne keskus on Haiba küla. Asula keskus on struktuurilt suhteliselt kompaktne ja seal paiknevad vallamaja, lastekodu, kultuurimaja, lasteaed, raamatukogu jm kaubandus-teeninduslikud asutused (kauplused, sidejaoskond, baar). Asulas elab kokku 395 elanikku.

7.1.1. Arengu põhimõtted

Hoonestuse edasisel arendamisel teeb käesolev üldplaneering ettepaneku elamuehituses lähtuda asula struktuuri kompaktsemaks muutmise vajadusest. Paisjärve äärde on jäetud roheline vöönd. Elamuehituseks on reserveeritud maa läänesuunas.

Tööstus ja tootmisala on planeeritud idasuunas piki maanteed, kus asuvad olemasolevad tootmishooned ja samuti on sinna reserveeritud maad.

Säilitada metsad hoonestatud ala ümber kui roheline vöönd. Selleks määratakse käesoleva planeeringuga asula keskusest lõunas asuv mets kaitsemetsa kategooriasse.

Edasine detailplaneeringute koostamine (kui ei koostata asula keskuse kohta osaüldplaneeringut) peab lähtuma üldplaneeringus toodud skeemist (vt Haiba küla kaart).

7.2. Detailplaneeringu kohustusega alad

Detailplaneeringu kohustusega aladeks hajaasustuses on määratud:
– Tallinn–Pärnu–Ikla maanteest mõlemale poole 200 m laiune vöönd üldplaneeringu kaardil märgitud ulatuses;
– Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteest mõlemale poole 150 m laiune vöönd üldplaneeringu kaardil märgitud ulatuses.

Detailplaneeringu kohustusega alad on kantud üldplaneeringu kaardile tumesinise kaldviirutusega.

8. PLANEERINGUTE KOOSTAMISE SOOVITUSLIK JÄRJESTUS

Allpool on toodud soovituslik detailplaneeringute elluviimise järjestus.

8.1. Valla osaüldplaneeringu vajadus

Vajalik on koostada valla osaüldplaneering valda läbiva Tallinn–Pärnu–Ikla maantee ümbruse kohta.

Otstarbekas on koostada Haiba küla planeering valla osaüldplaneeringuna.

8.2. Detailplaneeringute koostamise järjestus

Detailplaneeringute järjekorda ei määrata. Konkreetne planeeringute koostamise järjestus sõltub siiski elu dikteeritud vajadustest ning investeerijate ja ehitada soovijate olemasolust.

9. KEHTIVAD PLANEERINGUD

Käesoleva üldplaneeringuga jäetakse kehtima järgmised varem koostatud planeeringud:
– Laitse küla aiandusühistute maa-ala kirdeosa detailplaneering. Hõlmab aiandusühistute Laitse 2, Laitse 3, Laitse 4 ja Uku maakasutust. Detailplaneering on kehtestatud 10. detsembril 1998. a;
– Kernu külas Kivimäe detailplaneering.

10. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Eesti järved. 1968. Tallinn

2. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik. 1986. Eesti NSV MN ja Eesti Veemajanduseinspektsioon. Tallinn

3. Eesti turbavarud. 1992. Koost. M. Orru. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn

4. Eesti valdade rahvastik. 1999. Riigi Statistikaamet. Tallinn

5. Eesti valdade rahvastik. 1998. Riigi Statistikaamet. Tallinn

6. Eesti valdade rahvastik. 1997. Riigi Statistikaamet. Tallinn

7. Eesti valdade rahvastik. 1996. Riigi Statistikaamet. Tallinn

8. Eesti valdade rahvastik. 1995. Riigi Statistikaamet. Tallinn

9. Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn

10. Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn

11. Ramst, R. 1992. Eesti järvemudavaru. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn

12. Harju maakond 1995/1996. 1997. Harju Maavalitsus. Tallinn

13. Harju maakonnaplaneeringu I etapp. 1998. Harju Maavalitsus. Tallinn

14. Harju maakonnaplaneeringu I etapp. Kokkuvõte. 1999. Harju Maavalitsus. Tallinn

15. Harjumaa keskkond 1997, 1998. Toim. Tiia Kaar. Harju Maavalitsuse keskkonnaosakonna väljaanne. Tallinn

16. Haiba lastekodu – soodne arengukeskkond. 1999. Oma vald. Kernu valla leht, detsember, nr 27.

17. Kernu valla üldplaneeringu lähteülesanne. 1995. I kaust. Lähteülesanne. AS Tondi Üks. Tallinn

18. Kernu valla üldplaneeringu I etapp. 1998. AS Tondi Üks. Tallinn

Lisa 1

KERNU VALLA MUINSUSKAITSEALUSTE MÄLESTISTE NIMEKIRI
Arheoloogiamälestised

Jrk nr Objekt Asukoht Registri number
1. Asulakoht Haiba küla 17903
2. Kultusekivi Haiba küla 17904
3. Kalmistu Hingu küla 17905
4. Asulakoht Kaasiku küla 17906
5. Asulakoht Kohatu küla 17907
6. Asulakoht Kustja küla 17908
7. Kivikalme Ristiema mägi Kustja küla 17909
8. Asulakoht Laitse küla 17910
9. Kalmistu Laitse küla 17911
10. Kultusekivi Laitse küla 17912
11. Ohvriallikas Laitse küla 17913
12. Kalmistu Kääbastemägi Muusika küla 17914
13. Ohvrikivi Ukukivi Muusika küla 17915
14. Asulakoht Mõnuste küla 17916
15. Kultusekivi Ruila küla 17917

Kinnitatud kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059)

Arhitektuurimälestised

Jrk nr Objekt Asukoht Vana number Registri number
1. Kernu mõisa peahoone Kohatu küla 5-k 2787
2. Kernu mõisa park Kohatu küla 5-k 2788
3. Laitse mõisa peahoone Laitse küla 12-k 2789
4. Laitse mõisa park Laitse küla 12-k 2790

Kinnitatud kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27)

Ajaloomälestised

Jrk nr Objekt Asukoht Registri number
1.* Laitse kalmistu Laitse küla 14406
2.** II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruila küla 22

* Kinnitatud kultuuriministri 3. detsembri 1997. a määrusega nr 76 (RTL 1998, 40/41, 189)
** Kinnitatud kultuuri- ja haridusministri 1. juuni 1995. a määrusega nr 19/1 (RTL 1996, 119/120, 627)

Lisa 2

KERNU VALLA TEEDE NIMEKIRI

Nr Tee nimi Pikkus km-s
  Ettepanek muuta riigiteeks  
1 Magaski–Laitse raudtejaama tee 3,3
2 Hingu–Laitse raudteejaama tee 4,1
3 Kernu–Mõnuste tee 6,8
4 Hingu–Kaasiku tee 3,0
5 Pohla–Tuuliku tee 3,0
6 Kernu metskonna tee 1,6
  Vallateed  
7 Ruila–Töökmanni tee (osa) 0,9
8 Laululava tee 1,0
9 Haiba–Mõnuste tee 4,75
10 Haiba tn 1,0
11 Haiba–Kustja tee (osa) 1,3
12 Härgesoo–Ruila tee 2,5
13 Ruila–Allika tee 6,0
14 Laitse farmi tee 1,8
15 Surnuaia tee 0,3
16 Mõnuste sotsiaalmaja tee 0,4
  Eratee  
17 Ruila–Töökmani tee (osa) 0,9
18 Maarja tee 1,0
19 Haiba–Kustja tee (osa) 1,3
20 Laitse tn  
21 Maarja–Ruila tee  
22 Maarja–Muusika tee  
23 Muusika küla tee  
24 Ruila tn  
25 Ruila–Allika tee (osa)  
26 Sipa küla tee  
27 Tammiku tee  
28 Kernu–Kulliaru tee  
29 Kabila küla tee  
30 Haapsalu vana mnt lõik  
31 Kohatu tee  
32 Kirikla–Kohatu tee  
33 Sipa soo tee  
34 Päraldi tee  
35 Miilimaa tee  
36 Hingusoo tee  
37 Aaviku tee  

Lisa 3

KERNU VALLA MUNITSIPAALOMANDISSE TAOTLETAVA MAA NIMEKIRI

Nr Maaüksus Pindala
M-1 Jaanitule 3,46
M-2 Laitse biotiigid ja biotiikide tee 1,67+0,73
M-3 Kalamatsu 32,17
M-4 Allika–Tiigi 3,22
M-5 Kohatu–Tiigi 10,24
M-6 Ruila kool 10,57
M-7 Töökmanni paisjärv 1,99
M-8 Mõnuste sotsiaalmaja alune ja seda teenindav maa ja tee 1,5
M-9 Karjääride maa  
  Padula karjäär 1,0
  Magaski karjäär 1,0
  Kibuna karjäär 2,0
  Kirikla karjäär 3,0
  Mõnuste karjäär ja prügila 12,5
M-10 Laitse kalmistu alune maa ja tee 0,2+0,2
M-11 Endine valla maa 24,76
  Sooääre nr 25  
  Kangermaa nr 28  
  Kruusimaa nr 29  
M-12 Vaestemaja nr 85  
M-13 Kooli ja vaeste nr 87 2,046
M-14 Laitse asula  
M-15 Prügila alune maa  
M-16 Kuristu maa kahes tükis 8,0+12,0
M-17 Vallamaja nr A-50  
M-18 Haiba asula