Teksti suurus:

Järvakandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Järvakandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2001, 82, 1425

Järvakandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 26.10.2000 nr 10

Järvakandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskirja kinnitamine
Järvakandi Vallavolikogu 26. oktoobri 2000. a määrus nr 10

Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238) paragrahvi 1 lõike 1; paragrahvi 3 lõike 3; paragrahvi 5 lõike 3; paragrahvi 6 lõike 1; paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3; paragrahvi 8 lõike 4; paragrahvi 14 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja paragrahvi 22 lõike 2, Järvakandi Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada Järvakandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri vastavalt lisale.

2. Õigus kontrollida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on vallavalitsusel.

3. Määrus jõustub 10. novembril 2000. a.

4. Avalikustada määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

Volikogu esimees Eerik SALUMÄE

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA NENDE KASUTAMISE EESKIRI

1. ÜLDOSA

1.1. Eeskirja ülesanne
1.1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra Järvakandi valla territooriumil.

1.2. Mõisted
1.2.1. arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
1.2.2. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
1.2.3. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
1.2.4. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
1.2.5. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
1.2.6. klient – kinnistu omanik, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;
1.2.7. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;
1.2.8. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
1.2.9. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korteri hoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;
1.2.10. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
1.2.11. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
1.2.12. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
1.2.13. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
1.2.14. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine;
1.2.15. purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
1.2.16. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
1.2.17. sademete kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks;
1.2.18. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
1.2.19. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
1.2.20. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;
1.2.21. vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
1.2.22. vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm;
1.2.23. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
1.2.24. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
1.2.25. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks;
1.2.26. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
1.2.27. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
1.2.28. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.

1.3. Üldnõuded
1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise.
1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja.
1.3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ja klientidele.
1.3.4. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 15. märtsi 1996. a määrusega nr 8 «Joogivee kvaliteedinõuete kehtestamine» (RTL 1996, 39, 253) kehtestatud nõuetele.
1.3.5. Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale.
1.3.6. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel.
1.3.7. Ühisveevärgist vee võtmine, v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.
1.3.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja Järvakandi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kehtestatud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra» (lisa 1) kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient vallavolikogu kehtestatud «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra» (lisa 2) kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu.

1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine
1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.
1.4.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti.
1.4.3. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast.
1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljaspoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett.
1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.
1.4.6. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.
1.4.7. Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
1.4.8. Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus punkti 3.1.17 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda.
1.4.9. Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka.
1.4.10. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa.

2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE

2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2.2. Liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel.

2.3. Taotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja see peab sisaldama:
2.3.1. isikuandmeid;
2.3.2. andmeid kinnisasja omandi ja suuruse kohta;
2.3.3. andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
2.3.4. andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
2.3.5. andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava koguse ja reostusastme kohta;
2.3.6. ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
2.3.7. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.

2.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumise taotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

2.5. Liitumistingimustes näidatakse:
2.5.1. liitumispunktid;
2.5.2. lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused;
2.5.3. tehnilised erinõuded;
2.5.4. liitumistingimuste kehtivusaeg;
2.5.5. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2.6. Juhul kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses.

2.7. Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega.

2.8. Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub Järvakandi valla ehitusmääruse kohaselt.

2.9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega.

2.10. Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata.

2.11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada:
2.11.1. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
2.11.2. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
2.11.3. muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

2.12. Liitumislepingu muutumine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine.

2.13. Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel.

2.14. Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt.

3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE

3.1. Üldist
3.1.1. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vallavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule.
3.1.2. Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja.
3.1.3. Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
3.1.4. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.
3.1.5. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks.
3.1.6. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.
3.1.7. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
3.1.7.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
3.1.7.2. kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse puhul, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3.1.7.3. ehitise lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta;
3.1.7.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
3.1.7.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
3.1.7.6. muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
3.1.8. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 3.1.7 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
3.1.9. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud.
3.1.10. Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 3.1.9. kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taas kasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.
3.1.11. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas Järvakandi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
3.1.12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate vallavalitsuste vahelise lepinguga.
3.1.13. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendi poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenustelepingud ehitiste omanike või valdajatega.
3.1.14. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.
3.1.15. Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on vallavolikogu volitatul isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele.
3.1.16. Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta.
3.1.17. Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
3.1.18. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
3.1.19. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena.
3.1.20. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele.
3.1.21. Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel vallavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
3.1.22. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 24 tunni, tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks.
3.1.23. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

3.2. Veega varustamise nõuded ja tingimused
3.2.1. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.
3.2.2. Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmisseadmetega ja oma kulul.
3.2.3. Ühisveevärgivee kasutamist võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.
3.2.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 3.1.17.
3.2.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
3.2.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja ja nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.
3.2.7. Klient peab hoidma maa-ala sisendustoru kohal kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.
3.2.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.
3.2.9. Eeskirja punktides 3.2.6 ja 3.2.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja ja vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.1.17, eeskirja punkti 3.2.8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta.

3.3. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
3.3.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
3.3.1.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
3.3.1.2. reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
3.3.1.3. sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.
3.3.2. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul.
3.3.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 3.1.18 ja 3.1.19 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
3.3.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.
3.3.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
3.3.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määrusele nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 1999, 98, 1199) või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab:
3.3.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
3.3.6.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3.3.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
3.3.6.4. radioaktiivseid aineid;
3.3.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
3.3.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
3.3.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
3.3.7. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 oC ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.
3.3.8. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.
3.3.9. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
3.3.10. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse teenuslepinguga vastavalt vallavalitsuse kinnitatud «Ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmise ja saasteastme määramise juhendile».
3.3.11. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

3.4. Omavolilised ühendused
3.4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikuühendust) ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
3.4.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul
3.4.2.1. koostatakse vee-ettevõtja ja vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohe sulgemisele;
3.4.2.2. kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 3.5.3; 3.5.4 ja 3.5.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.
3.4.3. Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks üks kuu. Veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks nädal.
3.4.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

3.5. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine
3.5.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
3.5.1.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
3.5.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 3.8.9 toodud juhud;
3.5.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm;
3.5.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
3.5.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
3.5.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
3.5.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
3.5.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.
3.5.2. Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja ja vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.
3.5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest.
3.5.4. Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
3.5.4.1. ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 3.5.3 kohasele arvestuskorrale;
3.5.4.2. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 3.5.3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi;
3.5.4.3. sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 3.6.5.2 toodud arvestuskorrale;
3.5.4.4. eeskirja punkti 3.5.1.8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja punktile 3.4.4.
3.5.5. Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.
3.5.6. Eeskirja punktides 3.5.3 ja 3.5.4 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.
3.5.7. Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 3.1.17, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.
3.5.8. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 3.2.5 ja 3.8.9 toodud juhtusid, tingimusel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 3.8.9 toodud juhtudel kannab klient.

3.6. Keelatud ühendused
3.6.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.
3.6.2. Keelatud ühendused on ka:
3.6.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3.6.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3.6.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
3.6.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.
3.6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja ja vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt.
3.6.4. Eeskirja punktides 3.6.1; 3.6.2.1; 3.6.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistustorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 3.6.2.3 ja 3.6.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 3.1.17.
3.6.5. Eeskirja punkti 3.6.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
3.6.5.1. eeskirja punktis 3.6.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 3.5.4.1 toodud arvestuskorrale;
3.6.5.2. eeskirja punktis 3.6.2.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus.
3.6.6. Eeskirja punktis 3.6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja punkti 3.4.3 kohaselt.
3.6.7. Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi või kinnistuomaniku poolt.

3.7. Ajutised torustikud
3.7.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel.
3.7.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.
3.7.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
3.7.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.
3.7.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.
3.7.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.

3.8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
3.8.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.
3.8.2. Kinnistu omanik ja klient on kohustatud:
3.8.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid;
3.8.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
3.8.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3.8.2.4. tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.
3.8.3 Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 3.1.17:
3.8.3.1. kui rikutakse eeskirja punktide 3.8.2.1, 3.8.2.2 ja 3.8.2.3 nõudeid;
3.8.3.2. kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 3.8.2.4 kohast juurdepääsu.
3.8.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid, ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses valla heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale.
3.8.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine.
Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.
3.8.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
3.8.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
3.8.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
3.8.7.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3.8.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
3.8.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur.
3.8.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
3.8.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
3.8.9.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
3.8.9.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
3.8.10. Vallavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

4. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS

4.1. Vee mõõtmine
4.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.
4.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
4.1.3. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.
4.1.4. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kui:
4.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus;
4.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
4.1.4.3. sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.
4.1.5. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.
4.1.6. Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.
4.1.7. Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatut, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.
4.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.
4.1.9. Klient peab tagama:
4.1.9.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
4.1.9.2. veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse;
4.1.9.3. veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
4.1.9.4. veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ja hoidma juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.
4.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
4.1.11. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 4.1.9.3 ja 4.1.9.4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.1.17.
4.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punktis 3.5.3 toodud hüvituse nõuet.
4.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
4.1.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.

4.2. Veearvestus
4.2.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga.
4.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus vallavolikogu poolt kinnitatud «Vee kasutamise normide» järgi. Alates 2002. aasta 1. jaanuarist peab klientidele antav vesi olema mõõdetud.
4.2.3. Eeskirja punktis 4.2.2 toodud juhul võib vee-ettevõtja poolt lekke avastamise korral kinnistutorustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja punktides 3.5.2 ja 3.5.3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja punktide 3.2.8 ja 3.2.9 kohaselt.
4.2.4. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
4.2.5. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.3 sätestatut eeskirja punkti 3.5.5 kohase kestvusega.
4.2.6. Kui eeskirja punkti 4.1.13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.
4.2.7. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.
4.2.8. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
4.2.9. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.
4.2.10. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 3.8.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti kuluarvestuse vee-ettevõtja.

4.3. Heitvee mõõtmine
4.3.1. Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 4.4.1 ja 4.4.2 toodud juhtudel.
4.3.2. Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.
4.3.3. Heitvee mõõtesõlme ehitab klient oma kulul.
4.3.4. Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
4.3.5. Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja punktis 4.1.9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktile 2.1.18.
4.3.6. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust peab klient kohe teatama vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punkti 3.5.4 kohast hüvituse nõuet.
4.3.7. Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja punkti 4.4.1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.
4.3.8. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.

4.4. Heitvee arvestus
4.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt.
4.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
4.4.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja punktis 4.2.4 sätestatud korras.
4.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.4 sätestatut eeskirja punkti 3.5.5 kohase kestvusega.
4.4.5. Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

5. ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE EEST

5.1. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee(heitvee)arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

5.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Arveldamisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

5.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elenikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

5.4. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja punkti 5.6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.

5.5. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.

5.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 3.1.17 kohaselt.

6. LÕPPSÄTTED

6.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist kehtivad vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega.

6.2. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks.

Järvakandi Vallavolikogu 26. oktoobri 2000. a
määrus nr 10
lisa 1

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE TASU VÕTMISE KORD

I. ÜLDOSA

1. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord (edaspidi kord) reguleerib tasu võtmist liitumisel Järvakandi vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2. Liitumistasu maksab kinnistu omanik või valdaja või vee-ettevõtja klient, kes on sõlminud liitumislepingu. Klient peab sõlmima liitumislepingu juhul, kui ta soovib kasutada täiendavaid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid teenuseid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ümberehitamine või laiendamine (edaspidi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine).

3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omandiõiguse üleminekul ei tule uuel omanikul tasuda liitumistasu, kui ei muutu tasu arvutamise aluseks olevad kinnistut iseloomustavad näitajad.

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine toimub Järvakandi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskirja» kohaselt.

5. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid Järvakandi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirjas toodud tähenduses.

II. LIITUMISTASU

6. Liitumistasu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist taotleva kinnistuomaniku või valdaja (edaspidi liituja), samuti korra punktis 2 toodud juhtudel kliendi poolt makstav ühekordne tasu temale vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisastiooni ehitamise või rekonstrueerimise eest.

7. Liitumistasu suurus liitujale või kliendile arvutatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt vastavalt Järvakandi Vallavalitsuse kehtestatud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuste alustele».

8. Liitumistasu võtmise alusnäitajateks on kinnisasja pindala ja sinna ehitatavate ja seal paiknevate hoonete suletud netopind või kavandatav veetarvitus ühisveevärgist ning ühiskanalisatsiooni abil ära juhtida kavandatav heitvee kogus. Kinnisasja pindala ja sinna ehitatavate ja seal paiknevate hoonete suletud netopinda kasutatakse liitumistasu alusnäitajatena ala kohta, mis on hoonestamata ning kus puudub vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohane ühisveevärk ja -kanalisatsioon.

9. Piirkondades, kus puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohane ühisveevärk ja -kanalisatsioon, arvutatakse liitumistasu Järvakandi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas selle piirkonna kohta toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise maksumuse ning kinnistu jaoks rajatava ühendustoru ja liitumispunkti ehitamise kulude alusel. Kulude arvutamisel lähtuda tegelikest ehitushindadest analoogsete tingimuste juures, arvestades ehitushinna indeksi muutusega.

10. Piirkondades, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas, arvutatakse liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja kinnistu jaoks rajatava ühendustoru ja liitumispunkti ehitamise kulude alusel.

III. LIITUMISTASU MAKSMINE

11. Liituja või klient maksab liitumistasu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja või kliendi vahel sõlmitud liitumislepingule.

12. Kui liituja või klient ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja või klient:
1) 50% liitumistasust viie päeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist;
2) 25% liitumistasust pärast liitumislepingujärgsete ehitustööde lõpetamist;
3) 25% liitumistasust ühe aasta jooksul pärast liitumislepingujärgsete ehitustööde lõpetamist.

13. Liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja või klient ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale viivist vastavalt liitumislepingule, kuid mitte üle 0,01% päevas tähtajaks tasumata liitumistasust.

14. Liitumislepingujärgsest ehitustähtajast mittekinnipidamise korral maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja liitujale või kliendile leppetrahvi vastavalt liitumislepingule, kuid mitte üle 0,01% liitumistasust.

IV. LÕPPSÄTTED

15. Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni liitumispunktini jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja omandisse, kui liituja või klient ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti.

16. Kui korras märgitud õigusakt ei ole jõustunud, kehtivad käesoleval ajal vastavaid suhteid reguleerivad aktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva korra või muude kehtivate õigusaktidega.

17. Enne käesoleva korra jõustumist kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva korra vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks.

Järvakandi Vallavolikogu 26. oktoobri 2001. a
määrus nr 10
lisa 2

VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE HINNA REGULEERIMISE KORD

I. ÜLDOSA

1. Käesolev kord reguleerib ühisveevärgi abil veevarustuse ning ühiskanalisatsiooni abil heit-, sademe-, drenaaži ning muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi heitvee) ärajuhtimise teenustele hinna kehtestamist Järvakandi valla haldusterritooriumil.

2. Veevarustuse teenuse hinna (edaspidi vee hind), mis koosneb vee abonenttasust ja tasust võetud vee eest (edaspidi veetarbimistasu) ning heitvee ärajuhtimise teenuse hinna (edaspidi heitvee hind), mis koosneb heitvee abonenttasust ja tasust heitvee ärajuhtimise eest (edaspidi heitveetasu) kehtestab Järvakandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel.

3. Vee ja heitvee hinna muutmise taotlus peab sisaldama:
1) ettepanekut hinna kehtestamise aja ning kehtivusperioodi kohta. Vallavalitsusel on õigus nõuda vee-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, mis on seotud vee ja heitvee hinna kehtestamisega;
2) veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse mahtusid eelmise majandusaasta ning taotletava hinna kehtivusperioodi kohta majandusaastate kaupa;
3) eelmise majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet;
4) hinna kalkulatsiooni kehtivusperioodi kohta majandusaastate kaupa;
5) kulutuste kasvu põhjendust arvestades kokkuhoiu abinõusid.

4. Vallavalitsus peab kehtestama vee ja heitvee hinna hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vee-ettevõtja poolt taotluse esitamist. Täiendavate andmete esitamise vajaduse korral võib vallavalitsus vee ja heitvee hinna kehtestada 45 päeva pärast taotluse esitamist.

5. Juhul kui vee-ettevõtja poolt esitatud hinnataotlus ei ole piisavalt põhjendatud, lükkab vallavalitsus taotluse tagasi.

6. Kehtestatav vee ja heitvee hind peab tagama vee-ettevõtjal:
1) põhjendatud tootmis- ja tegevuskulude katmise, sh vee kvaliteedi- ja ohutusnõuete ning keskkonnakaitse tingimuste täitmise kulud;
2) põhjendatud tulukuse, mis võimaldab investeeringute tegemise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni uuendamiseks kokkulepitud mahus, k.a laenude tagasimaksed ja intressikulude katmise.

7. Vee ja heitvee hinna muutmisest peab vee-ettevõtja kliente teavitama kirjalikult kolm kuud ette.

8. Kehtestatud vee ja heitvee hindu rakendatakse Järvakandi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kinnitatud «Järvakandi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja» kohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise korral.

II. VEE JA HEITVEE ABONENTTASU

9. Vee ja heitvee abonenttasu kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrasoleku ja nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike püsikulude osaliseks katmiseks ja kulude õiglasemaks jaotamiseks klientide vahel.

10. Vee ja heitvee abonenttasu maksavad kõik kliendid, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud Järvakandi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kellel on kehtiv teenusleping.

11. Vee ja heitvee abonenttasu kehtestab vallavalitsus.

12. Vee ja heitvee abonenttasu kehtestamisel peab arvestama:
1) põhjendatud püsikulude katmist kokkulepitud proportsioonis, kuid mitte üle 50%.
2) abonenttasu ühtse baasmääraga ühe korteri kohta, kus veetarvitus on kuni 6,5m3 kuus eelmise kalendriaasta keskmisena. Elamute ja mitteeluruumide puhul, kus kliendi veetarvitus on üle 6,5m3 kuus eelmise kalendriaasta keskmisena, võrdsustatakse nende abonenttasu baasmäär ühe korteri baasmääraga, suurema veetarvituse korral selle kordsena.

13. Vee ja heitvee abonenttasu suuruse kliendile arvutab vee-ettevõtja.

14. Abonenttasu makstakse vastavalt teenuslepingule.

15. Kui klient kasutab ainult üht, kas veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenust, maksab ta pool abonenttasust.

16. Vee ja heitvee abonenttasu muutmine toimub vee-ettevõtja poolt vallavalitsusele esitatava kirjaliku taotluse alusel vastavuses käesoleva korra üldosale.

III. VEETARBIMIS- JA HEITVEETASU

17. Veetarbimis- ja heitveetasu määrad kehtestab vallavalitsus ühisveevärgist võetud 1m3 vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud 1m3 heitvee kohta. Heitveetasu määra kehtestamisel näha ette baasmäär ning arvutuse alused sõltuvalt heitvee reostusastmest.

18. Veetarbimise tasu suurus kliendile arvutatakse vee-ettevõtja poolt vastavalt veetarbimistasu määrale ja kliendi poolt ühisveevärgist võetud veekogusele, mida mõõdetakse veearvestiga või määratakse vallavolikogu poolt kehtestatud «Vee kasutamise normide» ja «Järvakandi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja» järgi.

19. Heitveetasu suurus arvutatakse vee-ettevõtja poolt vastavalt heitveetasu määrast ning kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee kogusest ja reostusastmest, mida mõõdetakse või arvutatakse «Järvakandi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja» järgi.

20. Veetarbimise ja heitveetasu makstakse vastavalt teenuslepingule.

21. Veetarbimise ja heitveetasu määra muutmine toimub vee-ettevõtja poolt vallavalitsusele esitatava kirjaliku taotluse alusel vastavuses käesoleva korra üldosale.

IV. LÕPPSÄTTED

22. Kui korras märgitud õigusakt ei ole jõustunud, kehtivad käesoleval ajal vastavaid suhteid reguleerivad aktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva korra või muude kehtivate õigusaktidega.

23. Enne käesoleva korra jõustumist kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva korra nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks.

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json