Prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus
Vastu võetud 28.01.2004
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. veebruari 2004. a otsusega nr 534 |
§ 1. Prokuratuuriseaduse muutmine
Prokuratuuriseaduses (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222; 2001, 53, 315; 2002, 56, 350; 61, 375; 2003, 20, 116; 26, 159; 90, 601) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks.»;
2) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 4. Riigiprokuratuur
(1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.
(2) Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid ja riigiprokurörid.
(3) Riigiprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab justiitsminister. Osakonda kuuluvad riigiprokurörid määrab riigi peaprokurör.»;
3) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
« § 41. Juhtiv riigiprokurör
(1) Juhtiv riigiprokurör juhib Riigiprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.
(2) Oma vastutusvaldkonnas on juhtival riigiprokuröril õigus anda korraldusi ringkonnaprokuratuuridele.
(3) Riigi peaprokurör määrab juhtivale riigiprokurörile Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtiv riigiprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.»;
4) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 5. Ringkonnaprokuratuur
(1) Ringkonnaprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.
(2) Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid.
(3) Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab justiitsminister. Osakonda kuuluvad eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid määrab juhtivprokurör. Juhtivprokuröril on õigus ilma konkursita viia sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ringkonnaprokuratuuri prokurör tema nõusolekul ühest piirkondlikust osakonnast teise.»;
5) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:
« § 52. Juhtivprokurör
(1) Juhtivprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.
(2) Riigi peaprokurör määrab juhtivprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtivprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.»;
6) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 6. Vanemprokurör
(1) Vanemprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.
(2) Juhtivprokurör määrab vanemprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui vanemprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.»;
7) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õppeteenistuses või katseajal olev abiprokurör tegutseb ringkonnaprokuratuuri prokuröri juhendamisel.»;
8) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riigi peaprokurör määrab pärast Riigiprokuratuuri prokuröride arvamuse ärakuulamist kindlaks nende tööjaotuse. Ringkonnaprokuratuuri prokuröride tööjaotuse määrab kindlaks juhtivprokurör, olles ära kuulanud ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvamuse.»;
9) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris teostab riigi peaprokurör, ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör.»;
10) paragrahvi 10 tekstis asendatakse sõnad «maakonna või linna vanemprokurör» sõnaga «juhtivprokurör»;
11) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 11. Aruandlus
Riigi peaprokurör esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuride tegevuse koondaruande. Aruande esitamise tähtaja ja nõuded kehtestab justiitsminister käskkirjaga.»;
12) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 15. Prokurörile esitatavad nõuded
(1) Prokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused.
(2) Prokuröriks ei või nimetada isikut:
1) kelle kohta on
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist;
4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses
(abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta
vahetult allub;
5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada.
Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik
komisjon.
(3) Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina, samuti õppeteenistusest vabastatud abiprokuröri pärast katseaja lõppemist ning prokurörieksami sooritanud abiprokuröri pärast õppeteenistuse lõppemist.
(4) Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina.
(5) Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Abiprokuröri õppeteenistuses või katseajal olemise aega ei arvata prokurörina töötamise aja hulka.
(6) Riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal ning on sooritanud prokurörieksami.
(7) Juhtivaks riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal.
(8) Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.»;
13) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 16. Prokuröri ametisse nimetamine
(1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
(2) Juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.
(3) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul.
(4) Riigiprokuröri nimetab ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.
(5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.
(6) Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku.
(7) Isikut ei nimetata prokuröri ametisse, kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada.»;
14) paragrahv 161 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 161. Prokuröri üleviimine
(1) Justiitsministril on õigus viia juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või riigiprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.
(2) Riigi peaprokuröril on õigus viia vanemprokurör, eriasjade prokurör või ringkonnaprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.
(3) Riigi peaprokuröril on õigus viia eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör või abiprokurör tema nõusolekul ilma avaliku konkursita samale ametikohale teises ringkonnaprokuratuuris.»;
15) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 17. Prokuröri ametiaeg
(1) Riigi peaprokurör ja juhtivprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.
(2) Juhtiv riigiprokurör, riigiprokurör, vanemprokurör, eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.»;
16) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 18. Avalik konkurss
(1) Riigiprokurör, eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
(2) Avaliku konkursi riigiprokuröri, eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav justiitsminister või riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast.
(3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita.
(4) Prokurörieksami sooritanud abiprokurör nimetatakse ringkonnaprokuröri ametisse avaliku konkursita pärast õppeteenistuse lõppemist.»;
17) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Õppeteenistuse ajal omandab abiprokurör ringkonnaprokuratuuri prokuröri juhendamisel prokuröri tööks vajalikud teoreetilised teadmised ja kutseoskused. Nõuded abiprokuröri õppeteenistusele kehtestab justiitsminister.»;
18) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 22. Ametipalk
(1) Prokuröride palgaastmed ja neile vastavate ametikohtade nimetused on:
1) riigi peaprokurör – palgaaste 8;
2) juhtiv riigiprokurör –
palgaaste 7;
3) juhtivprokurör – palgaaste 6;
4)
riigiprokurör – palgaaste 5;
5) vanemprokurör – palgaaste
4;
6) eriasjade prokurör – palgaaste 3;
7)
ringkonnaprokurör – palgaaste 2;
8) abiprokurör –
palgaaste 1.
(2) Prokuröri ametipalk määratakse vähemalt üheks aastaks.
(3) Prokuröride palgaastmetele vastavad minimaalsed palgamäärad ning avaliku teenistuse seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud tasu täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Prokuröri ametipalga kujundamise alused kehtestatakse prokuratuuri palgajuhendis. Palgajuhendi kehtestab justiitsminister käskkirjaga.
(5) Prokurörile ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid, välja arvatud § 9 lõikes 3 sätestatud tasu täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest.»;
19) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Õigus prokuröri vanaduspensionile on ka isikul, kes on prokurörina töötanud vähemalt 15 aastat ja sellele eelnevalt kohtunikuna või politseiametnikuna vähemalt 10 aastat.»;
20) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:
« § 261. Toetus prokurörivastase ründe korral
(1) Seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud prokuröri perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu kümne aasta palga ulatuses.
(2) Seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud prokuröri matuse kulud kannab riik.
(3) Seoses teenistusega prokuratuuris püsivalt töövõimetuks tunnistatud
prokurörile makstakse ühekordset toetust:
1) töövõime
osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa teenistusest vabastamist, –
tema ühe aasta palga ulatuses;
2) töövõime osalise kaotuse
korral, mis tõi kaasa teenistusest vabastamise, – tema kahe aasta palga
ulatuses;
3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta
palga ulatuses.
(4) Prokurörile, kellele seoses teenistusega prokuratuuris tekitati tervisekahjustus, millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust, makstakse ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.
(5) Seoses teenistusega prokuratuuris tervisekahjustuse saanud või haigestunud prokuröri terviseuuringute, ravi- ja ravimikulud kannab riik.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;
21) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Ringkonnaprokuratuuri prokurör on kohustatud juhtivprokuröri korraldusel juhendama õppeteenistuses või katseajal olevat abiprokuröri või praktikanti.»;
22) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) juhtivprokuröril temale teenistuslikult alluvate prokuröride suhtes.»;
23) paragrahvi 35 lõikes 3 asendatakse sõnad «maakonna või linna vanemprokurör» sõnaga «juhtivprokurör»;
24) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 50. Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist vabastamine ametiaja lõppemise tõttu
(1) Ametiaja lõppemisel vabastab justiitsminister riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri ametist ning nimetab ta avaliku konkursita riigiprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks.
(2) Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.
(3) Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjaliku nõusoleku korral.
(4) Kui riigi peaprokurör või juhtivprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetamisega või puudub vaba ametikoht, vabastatakse ta teenistusest.»;
25) paragrahvi 52 kogu tekstist jäetakse välja sõnad «või Riigiprokuratuur» vastavas käändes;
26) seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:
« § 531. Maakonna või linna vanemprokuröri ning maa- või linnaprokuröri ametisse nimetamine
(1) Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri senise ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks.
(2) Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- või linnaprokuröri ringkonnaprokuröriks.»;
27) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:
« § 541. Palgavahe hüvitamine
(1) Kui alates 2004. aasta 1. märtsist prokuratuuris kehtestatud palgatingimuste alusel prokuröri põhipalk koos individuaalse lisatasuga osutub madalamaks tema senisest ametipalgast koos lisatasudega teenistusaastate, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest, hüvitatakse prokurörile tekkinud vahe juurdemaksega ühe aasta jooksul, alates prokuratuuri üleminekust uutele palgatingimustele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juurdemakseid tehakse juhul, kui prokuröri ei viida tema nõusolekul üle teistsuguse keerukusastmega ametikohale.»;
28) seadust täiendatakse §-ga 571 järgmises sõnastuses:
« § 571. Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaldamise erisused
(1) Kahe aasta jooksul pärast 2004. aasta 1. märtsi nimetatakse vanemprokurörid ametisse kolmeks aastaks.
(2) Riigi peaprokurör nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ametisse nimetatud vanemprokuröri tema ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, ringkonnaprokuröriks või eriasjade prokuröriks.»;
29) paragrahvi 2 lõikes 1, §-s 51, § 13 lõikes 2, § 29 lõikes 2, § 33 lõikes 2, § 34 lõikes 1 ja § 43 lõikes 2 asendatakse sõnad «maa- ja linnaprokurör», «maa- või linnaprokurör», «maa- ja linnaprokuratuuri prokurör» ning «maa- või linnaprokuratuuri prokurör» sõnadega «ringkonnaprokuratuuri prokurör» vastavas käändes;
30) paragrahvi 3 lõikes 2, §-s 51, § 13 lõikes 2, § 33 lõikes 2 ja § 43 lõikes 2 asendatakse sõna «riigiprokurör» sõnadega «Riigiprokuratuuri prokurör» vastavas käändes.
§ 2. Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601) § 69 lõikes 6 asendatakse sõna «neli» sõnaga «kaks».
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. märtsil.
(2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
X.com