Teksti suurus:

Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.02.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:

Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile

Vastu võetud 25.01.2002 nr 25
RTL 2002, 25, 353
jõustumine 15.02.2002


Muudetud järgmiste aktidega: (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

05.02.2004/12 (RTL 2004, 17, 273) 21.02.2004

 

 

Määrus kehtestatakse “ Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” (RT I 2001, 50, 284, 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157; 26, 160) § 21 lõike 2 alusel.

 

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. (1) Määrus sätestab kasutusotstarbest tulenevad nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile.

(2) Määruses sätestatud nõuete täitmine on aluseks tegevusloa väljastamisel haiglavälist eriarstiabi osutavale äriühingule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Määruses sätestatud nõuete mittetäitmisel on Tervishoiuametil kooskõlas «Tervishoiuteenuste korraldamise seadusega» õigus tunnistada tegevusluba kas osaliselt või täielikult kehtetuks.

§ 2. (1) Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikud ruumid on eriarsti vastuvõtuüksus, päevaravi- ja päevakirurgiaüksus, hemodialüüsiüksus, endoskoopiaüksus, labori-, radioloogia-, taastusravi- ja kiirabibaasi ruumid.

(2) Eriarsti vastuvõtuüksus on ruumide kooslus, mis on vajalik eriarsti tööks patsientide ambulatoorsel vastuvõtul.

§ 3. (1) Sisseseade selle määruse tähenduses on haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide mööbel ja inventar, mis võimaldab ruumide sihipärast kasutamist.

(2) Aparatuur selle määruse tähenduses on haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikud aparaadid ja muud meditsiiniseadmed.

§ 4. Personal selle määruse tähenduses on tervishoiutöötajad ning tervishoiuteenuse osutamisel vajalikud muud töötajad.

§ 5. Haiglavälise eriarstiabi teenuse osutaja peab tagama aparatuuri nõuetekohase kasutussevõtmise, kasutamise, hooldamise ning kasutaja ja hooldaja pädevuse.

§ 6. Käesolevas määruses nimetatud meditsiinigaasisüsteemid peavad vastama ”Surveseadme ohutuse seaduses” (RT I 2002, 49, 309; 2003, 88, 594) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

 

2. peatükk
ÜLDNÕUDED RUUMIDELE, SISSESEADELE JA APARATUURILE

1. jagu
Üldsätted

§ 7. Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide projekteerimine ja ehitustööd tehakse kooskõlas “ Planeerimisseadusega” (RT I 2002, 99, 579) ja “Ehitusseadusega” (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) . Ruumide meditsiinitehnoloogia projekt vormistatakse sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 «Haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise kord» (RTL 2002, 8, 86) nõuete kohaselt.

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

§ 8. Tervishoiuteenust võib osutada ehitises või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba. Nimetatud ehitis ja ruumid peavad vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 14 “Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes” (RTL 2002, 145, 2120)  nõuetele.

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

§ 9. Eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid jaotuvad kasutusotstarbe järgi:
1) üldkasutatavad ruumid: ooteruum, garderoob ja tualettruum;
2) põhiruumid: eriarsti vastuvõtu-, läbivaatuse- ja protseduuriruumid ning diagnostika- ja raviruumid;
3) personali- ja abiruumid: riietusruum ja tualettruum, koristusvahendite ning abimaterjalide hoidmiseks, arhiivi ja muuks otstarbeks kasutatavad ruumid.

§ 10. Määrus sätestab põhiruumide minimaalse kasuliku pindala. Põhiruumide kasuliku pindala vähenemine ruumide ehituslikul planeerimisel võrreldes määruses toodud pindalanäitajaga võib olla 5%.

§ 11. Põhiruumid ei või asuda keldrikorrusel ning ruumide kõrgus ei või olla väiksem kui 2,5 m. Põhiruumid, välja arvatud erivarjestust vajavad ruumid, peavad olema loomuliku valgusega.

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

§ 12. (1) Kirurgilistel erialadel haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalik aparatuur on loetletud määruse lisas 1 ning sisemeditsiini erialadel vajalik aparatuur lisas 2.

(2) Eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks ei ole määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav.

2. jagu
Eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumid

§ 13. Eriarsti vastuvõtuks ja läbivaatuseks planeeritud ruumides peab olema:
1) arsti töökoht vestluseks patsiendiga ja arvuti kasutamiseks;
2) töökoht arstlikuks läbivaatuseks;
3) vajadusel ruum protseduurideks, mida ei saa ühitada arstliku läbivaatusega.

§ 14. (1) Vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumid võib planeerida ühe või mitme ruumina, sõltuvalt olemasolevate ruumide võimalustest ja töökorraldusest.

(2) Eraldi ruumidena planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumide korral peab vastuvõturuumi pindala olema 12 m2 ja läbivaatuse ruumi pindala 12 m2. Ühe vastuvõturuumi juures võib planeerida vajadusel ka kaks läbivaatusruumi.

(3) Ühe ruumina planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi pindala peab olema 16 m2.

(4) Eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks ning vastuvõtuks otorinolarüngoloogia ja sisemeditsiini erialadel, välja arvatud pediaatria, pulmonoloogia , dermatoveneroloogia, võib kasutada ühe ruumina planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi pindalaga 14 m 2.

§ 15. (1) Vastuvõtu- ja läbivaatuse ruum peab olema ehitatud ja sisustatud nii, et ruumi saaks siseneda ja seal liikuda ratastoolis. Ruumis peab olema vaba pinda tööks vajalike meditsiinivahendite kapi, riiuli või teisaldatava konteineri paigutamiseks.

(2) Vastuvõturuumis peavad olema arsti töölaud arvuti kasutamise võimalusega ning toolid personali, patsiendi ja tema saatjate jaoks.

(3) Arstlikuks läbivaatuseks peab ruumis olema universaalne läbivaatuslaud, selle puudumisel meditsiiniline kušett või eriala kohane meditsiiniseade, mis üldjuhul paigutatakse juurdepääsu võimalusega kahest küljest, samuti kohtvalgustus või meditsiiniline valgusti ning valamu.

(4) Ühe ruumina planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumis peab arstliku läbivaatuse töökoht olema eraldatud kardina või sirmiga, välja arvatud psühhiaatri, oftalmoloogi, otorinolarüngoloogi ja hambaarsti vastuvõturuumis.

§ 16. Õe töökoha olemasolul võib see paikneda vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumis või eraldi ruumis, mille suurus on 9 m2.

§ 17. (1) Vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad kasutada erinevad eriarstid, kui ruumi sisustus on selleks sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus käesoleva määruse ja hügieeninõuetega.

(2) Dermatoveneroloogi, oftalmoloogi, otorinolarüngoloogi ja pulmonoloogi vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume ning hambaravikabinetti ei või kasutada teised eriarstid ruumi sisustuse või tehtavate uuringute eripära tõttu.

3. jagu
Eriarsti protseduuriruumid

§ 18. (1) Protseduuriruumis tehakse ambulatoorse ravi protseduure, mis eeldavad kõrgendatud hügieeninõudeid või mida nende eripära tõttu pole võimalik teha läbivaatusruumis.

(2) Protseduuriruumis tehtavad protseduurid, protseduuriruumi pindala ja sisseseade erialade lõikes on toodud määruse lisas 3.

§ 19. Protseduuriruum peab olema ehitatud ja sisustatud nii, et sinna saab siseneda ja seal liikuda ratastoolis ning vajadusel patsienti raamil välja viia.

§ 20. (1) Protseduuriruumis peab olema arsti töökoht dokumentide vormistamiseks, patsiendi riietumiskoht ning töökoht instrumentide pesemiseks ja sterilisaator.

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

 (2) Töökoht instrumentide pesemiseks ja steriliseerimiseks planeeritakse täiendavalt määruse lisas 3 toodud protseduuriruumi pindalale. Töökoha jaoks vajaliku täiendava pindala suurus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja sisseseade paigaldustingimustest.

(3) Protseduuriruumi ei planeerita töökohta instrumentide pesemiseks ja steriliseerimiseks, kui kasutatakse ühekordseid instrumente või steriliseerimise võimalus on olemas väljaspool protseduuriruumi.

4. jagu
Üldkasutatavad ruumid

§ 21. Üldkasutatavates ruumides peavad olema tagatud võimalused patsiendile ja tema saatjale ootamiseks, üleriiete paigutamiseks ja tualettruumi kasutamiseks.

§ 22. Ooteruum ja tualettruum planeeritakse prognoositava samaaegse kasutuskoormuse järgi.

§ 23. (1) Haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ning eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavad ruumid võivad olla ühised, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus.

(2) Pulmonoloogi vastuvõtuüksuse ooteruumi teiste eriarstide vastuvõtuüksuste ooteruumiga ei ühitata.

5. jagu
Personali- ja abiruumid

§ 24. Vastuvõtuüksuse personali- ja abiruumid planeeritakse vajaduse järgi.

§ 25. Tervishoiutöötajate jaoks peab olema eraldi riietus- ja tualettruum. Erandina võib ühe kuni kahe vastuvõturuumiga eriarstiüksuse korral võimaldada patsiendil ja tema saatjal kasutada tervishoiutöötajate tualettruumi, kui on tagatud hügieeninõuete täitmine.

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

§ 26. Abiruume kasutatakse koristusvahendite ja abimaterjalide hoidmise, arhiivi ning muul eriarsti vastuvõtuüksuse tööks vajalikul otstarbel. Kui mõnda teenust ostetakse teistelt teenusepakkujatelt, siis vastuvõtuüksuses selleks otstarbeks ruume ei planeerita. Abiruumid võivad olla ühiskasutuses hoone teiste valdajatega, kui see ei ole vastuolus nendele ruumidele esitatavate muude nõuetega.

3. peatükk
ERINÕUDED RUUMIDELE, SISSESEADELE JA APARATUURILE

1. jagu
Hambaarsti,
ortodondi ning suu-, näo- ja lõualuukirurgi
ravikabineti nõuded

§ 27. Ravikabinet on ühe või enama hambaarsti, ortodondi või suu-, näo- ja lõualuukirurgi töökohaga ruum, kus toimub patsiendi vastuvõtt, konsulteerimine, diagnoosimine ja ravi.

§ 28. (1) Ühe hambaarsti, ortodondi või suu-, näo- ja lõualuukirurgi töökohaga ravikabineti pindala on 16 m2. Kui ravikabinetis planeeritakse enam kui üks töökoht, mis ei ole omavahel eraldatud vaheseinte ega kohtkindla sisustusega, on iga järgmise töökoha pindala 10 m 2.

(2)  Ühe töökohaga ravikabineti pindala võib olla 12 m 2, kui instrumentide desinfitseerimine, pesemine ja steriliseerimine ning röntgenuuringute tegemine toimub mujal.

§ 29. (1) Ravikabinetis peab olema ühtse funktsionaalse terviku moodustav hambaarsti töökoha sisseseade ja aparatuur:
1) hambaraviseade;
2) hambaravitool;
3) arsti tool;
4) süljeimur;
5) kohtvalgustid;
6) muud eriseadmed.

(2) Kasutada võib turbiini, mikromootori ja vesijahutusega varustatud hambaraviseadet.

§ 30. Hambaarsti töökoha sisseseade ja aparatuur peavad olema paigaldatud nii, et hambaarst, ortodont või suu-, näo- ja lõualuukirurg saaksid töötada koos assistendiga. Ruumis peavad olema tööpinnaga kapid abivahendite paigutamiseks, valamu, töökoht dokumentide vormistamiseks.

§ 31. Röntgenseadme olemasolul võib see paikneda ravikabinetis või eraldi ruumis. Röntgenseadet kasutatakse sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määruses nr 56 «Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded» (RTL 1998, 76/77, 326) sätestatud korras.

§ 32. (1) Ravikabinetis peavad olema tingimused suruõhukompressori ja teiste tehniliste seadmete paigaldamiseks ning töövahendite desinfitseerimiseks, pesemiseks ja steriliseerimiseks või peab nimetatud otstarbeks olema eraldi ruum.

(2) Instrumentide desinfitseerimiseks, pesemiseks ja steriliseerimiseks vajaliku pindala suurus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja sisseseade paigaldustingimustest.

2. jagu
Oftalmoloogi ambulatoorse vastuvõtu, silmakirurgia ja laserkirurgia ruumid

§ 33. Oftalmoloogi vastuvõturuumi pindala on 18 m2. Oftalmoloogi vastuvõturuumi pindala võib olla 14 m2, kui on tagatud nägemisteravuse määramise võimalus ja mitme samaaegselt vastuvõttu tegeva oftalmoloogi ühiskasutuses olevad aparaadid paiknevad eraldi ruumis.

§ 34. Oftalmoloogi vastuvõturuumis peab olema arsti töökoht arvuti kasutamise võimalusega, valamu ning kasutatava tehnoloogia kohaselt sisustatud läbivaatuse ja diagnostika töökoht.

§ 35. Igas oftalmoloogi vastuvõturuumis peab olema:
1)
korneaalmikroskoop;
2) prooviklaaside komplekt;
3) nägemisteravuse määramise tabel või projektor;
4) prooviraamid.

§ 36. Mitme samaaegselt vastuvõttu tegeva oftalmoloogi ühiskasutuses võib olla:
1)
autorefraktomeeter;
2) otsene või kaudne
elektrioftalmoskoop ;
3)
gonioskoop;
4)
perimeeter;
5)
Volke luup.

§ 37. (1) Laserkirurgia kabineti pindala on 16 m2.

(2) Laserkirurgia kabinetis peab olema:
1) töökoht dokumentide vormistamiseks;
2) valamu;
3) ravi- ja diagnostika töökoht;
4) oftalmoloogiline laserkirurgia aparaat;
5) oftalmoloogilised luubid;
6) nägemisteravuse määramise tabel või projektor;
7) prooviklaaside komplekt või
foropter ;
8) prooviraamid;
9)
tonomeeter.

§ 38. Ambulatoorse silmakirurgia ruumid peavad vastama päevakirurgia operatsiooniruumide nõuetele. Töökorraldus, sisseseade ja varustus määratletakse ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osas.

3. jagu
Endoskoopiaüksus

§ 39. (1) Endoskoopiaüksus, mis planeeritakse rohkem kui ühe eriala uuringute tegemiseks, koosneb vähemalt kahest endoskoopia protseduuriruumist, tualettruumist protseduuriruumi juures, endoskoopide kasutusjärgse puhastamise, pesemise ja hoidmise ruumist ning patsiendi protseduurieelse ettevalmistamise ruumist ja protseduurijärgsest puhkeruumist.

(2) Endoskoopiaüksuse ruumidesse peab saama siseneda ja seal liikuda ratastoolis ning vajadusel patsienti raamil välja viia. Uuringu eripärast tulenevalt peab ruum olema pimendatav.

§ 40. Ühe eriarsti vastuvõtuüksuse juurde võib planeerida endoskoopiaruumid alljärgnevalt:
1) endoskoopia protseduuriruum pindalaga 18 m2;
2) tualettruum pindalaga 5 m2 (
tsüstoskoopia, rektoskoopia uuringuteks);
3)
endoskoopide pesemis- ja hoiuruum pindalaga 6 m2;
4) patsiendi puhkeruum pindalaga 3,5 m2 ühe endoskoopia protseduuriruumi kohta.

§ 41. Endoskoopia protseduuriruumis peab olema:
1) uuringulaud;
2) puhaste ja steriilsete meditsiinivahendite hoidmiseks kapp või konteiner;
3) vererõhuaparaat;
4) esmaabi- ja elustamisvahendid;
5) fiiberoptiline või videoendoskoopia süsteem;
6) erinevate uuringute jaoks vajalikud
endoskoobid;
7) instrumendid biopsia ja erinevate tsütoloogiliste ning infektsiooniproovide võtmiseks;
8) meditsiinigaasi jaotussüsteemi lõppseadmed: igale gaasile (hapnik, meditsiiniline õhk, vaakum) üks punkt;
9) valamu;
10) patsiendi riietumiskoht.

§ 42. Puhkeruumis peab olema puhketool, raam või kušett.

§ 43. Endoskoopide töötlemiseks peab olema pesemisvann või –seade, mis võimaldab kasutatud endoskoobi töötlemist tootja juhendi kohaselt.

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

4. jagu
Hemodialüüsiüksus

§ 44. Ambulatoorse hemodialüüsiüksuse koosseisus planeeritakse järgmised ruumid ja töökohad:
1)
hemodialüüsi protseduuriruum pindalaga 10 m2 ühele protseduurikohale;
2) arsti ja õe töökoht 6 m 2;
3) patsientidele ümberriietumise ruum ja riietekapid;
4) patsientidele tualettruum, mille pindala ja sisseseade on planeeritud liikumispuudega isiku vajadusi arvestades;
5) veepuhastusruum – kasutatava veepuhastusseadme paigutamiseks piisava suurusega ruum või lisapind;
6) abiruum lahuste ja meditsiinivahendite hoidmiseks;
7) puhta pesu panipaik;
8) kasutatud pesu ja meditsiinivahendite panipaik.

§ 45. Hemodialüüsiüksuses peab olema:
1) voodi või funktsionaalne tool igale patsiendile;
2) valamu;
3) õe ja arsti töökoha mööbel;
4)
hemodialüüsi aparatuur;
5) veepuhastusseade;
6) hapnikuvarustuse jaotussüsteemi lõppseade: 1 punkt protseduuriruumis;
7) esmaabi- ja elustamisvahendid;
8) EKG aparaat või
kardiomonitor.

5. jagu
Päevaravi- ja päevakirurgiaüksus

§ 46. Päevaravi- ja päevakirurgiaüksuses on vajalikud patsientide registreerimis- ja puhkeruumid ning ravi- ja diagnostikaruumid.

§ 47. Ravi- ja diagnostikaruumid planeeritakse päevaraviüksuses kas eraldi või kasutatakse eriarsti vastuvõtuüksuse sellekohase otstarbega ruume.

§ 48. (1) Päevakirurgia operatsioonideks on vajalik ambulatoorse kirurgia operatsioonibloki olemasolu. Operatsiooniblokis peavad olema järgmised ruumid:
1) operatsioonisaal 33 m2;
2) ärkamisruum 7 m2 ühe voodikoha kohta;
3) ruum instrumentide kasutusjärgseks töötlemiseks ja steriliseerimiseks;
4) tervishoiutöötajate operatsioonieelse ettevalmistumise ruum.

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

(2) Ruumide valik või pinna kasutamise võimalus aparatuuri, steriilsete meditsiinivahendite ja ravimite hoidmise, patsiendi operatsioonieelse ettevalmistamise või muul otstarbel peab olema meditsiinitehnoloogia projektis põhjendatud.

(3) Operatsiooniblokk peab vastama ehitusprojekti nõuetele, mille alusel on antud kasutusluba.

§ 49. Puhkeruumi või palati pindala on 7 m2 ühe puhke- või voodikoha kohta. Puhkeruumi juures peab olema tualettruum.

6. jagu
Laboriruumid

§ 50. (1) Laboriruumid jaotatakse kasutusotstarbe järgi järgmiselt:
1) proovide võtmise ja registreerimise ruumid: vereproovide võtmise ruum, uriini ja
faecese proovide vastuvõtmise ruum, tualettruum proovide andmiseks ja patsientide ooteruum;
2) labori tööruumid: proovide vastuvõtmise, sorteerimise, ettevalmistamise ja uuringute tegemise ruumid;
3) personali- ja abiruumid.

(2) Laboriruumid peavad olema planeeritud omaette ja ei tohi olla läbikäidavad. Eritingimusi eeldavad töökohad peavad olema eraldi ruumides. Töövahendite pesemisruum peab asuma uuringuruumide lähedal.

(3) Proovide võtmise ja registreerimise ruumid võivad olla laboriruumide juures või paikneda mujal.

§ 51. Labori tööruumi pindala arvutatakse töökohtade arvust lähtudes. Töökoha pindala moodustub labori töölaua, kasutatava aparatuuri paigutamiseks ning läbikäikudeks vajalikust pindalast.

§ 52. Laboriruumid peavad vastama ehitusprojekti nõuetele, mille alusel on antud kasutusluba.

7. jagu
Radioloogiaruumid

§ 53. (1) Eriarsti vastuvõtuüksuses võib teha konventsionaalseid, Doppler, endokavitaalseid ultraheliuuringuid, milleks on vajalik eraldi ruum pindalaga 16 m 2. Menetlusradioloogia protseduuride tegemiseks on vajalik protseduuriruum.

(2) Ultraheliuuringute ruum peab olema sisustatud nii, et ruumi saaks siseneda ja seal liikuda ratastoolis. Ruumis peab olema arsti töökoht dokumentide vormistamiseks, valamu, kapp meditsiinivahendite hoidmiseks. Protseduuriks on vajalik meditsiiniline kušett või erialakohane meditsiiniseade ning ultraheliaparaat.

§ 54. Haiglaväliste muude radioloogiliste uuringute tegemiseks vajalike ruumide koosseis, aparatuur ja sisseseade peavad vastama ehitusprojektile, mille alusel on antud kasutusluba. Radioloogiaseadmeid kasutatakse sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määruses nr 56 «Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded» sätestatud korras.

8. jagu
Taastusraviruumid

§ 55. (1) Taastusraviruumide pindala peab olema:
1)
füsiaatri vastuvõturuum 12 m2;
2) logopeedi vastuvõturuum 12 m2;
3)
aparaatne füsioteraapia, mudaravi:
ühekohaline ravikabinet 12 m2;
ravikoht (-kabiin) mitmekohalises raviruumis 6 m2;
4) vesiravivannid:
ravivann ühekohalises vanniruumis 12 m2 ;
ravivann mitmekohalises vanniruumis 8 m2;
5) massaaž:
ühekohaline raviruum 12 m2;
kabiin mitmekohalises raviruumis 8 m2;
6) nõelravi, manuaalteraapia 12 m 2;
7) liikumisravi:
ühekohaline raviruum 12 m2;
liikumis- või tegevusravi rühmateraapia ruum 5 m2 kohale, minimaalne 20 m2;
8) patsientide protseduurijärgne puhkeruum 2 m2 puhketooli ja 4 m 2 kušeti kohta.

(2) Basseinide, vesiraviseadmete ja teiste taastusraviseadmete paigaldamiseks vajalike raviruumide pindala, mis ei ole lõikes 1 sätestatud, määratletakse meditsiinitehnoloogia projektis, arvestades kasutatava meditsiiniseadme paigaldus- ja kasutuseeskirjade nõudeid ning raviprotseduuri iseärasusi.

§ 56. Vesi-, muda- ja liikumisraviruumide juures peavad olema patsientidele riietus-, tualett- ja duširuumid.

§ 57. Raviruumi või -koha lähedal peab vajadusel olema raviprotsessis kasutatavate vahendite puhastamise, pesemise või ettevalmistamise ruum.

§ 58. Ravikohtade sisseseade peab vastama protseduuri eripärale ning tagama personali ja patsiendi ohutuse. Igas eraldiasuvas raviruumis peab olema õe töökoht ja valamu. Aparaatse füsioteraapia ravikohad tuleb varustada erikušettidega, massaaži ja nõelravi töökohad massaažilaudadega. Liikumisraviruumis peab olema võimlemisredel ja seinapeegel liigutuste koordinatsiooni jälgimiseks.

9. jagu
Kiirabibaasi ruumid

§ 59. (1) Kiirabibaasi ruumid planeeritakse selles paiknevate kiirabibrigaadide arvu järgi.

(2) Ühe kiirabibrigaadi tööks vajalikud ruumid ja nende minimaalne pindala on:
1) vanemarsti või vanemõe tööruum 9 m 2;
2) kiirabibrigaadi liikmete olmeruum 15 m2;
3) puhkeruum eraldi meestele ja naistele 15 m2;
4) tualett- ja duširuum eraldi meestele ja naistele 6 m2;
5) töörõivaste ladu 3 m2;
6) ravimite ladu 2 m2;
7) voodipesu ja tekkide ladu 3 m2;
8) meditsiiniseadmete ladu 2 m2;
9) gaasiballoonide ladu 2 m 2;
10) musta pesu ladu 2 m2;
11) koristusvahendite ruum 2 m2.

(3) Olmeruum sisustatakse arvuti töökoha, puhke- ja söögitoamööbliga ning tagatakse võimalus sooja joogi valmistamiseks ja toidu soojendamiseks ning akude laadimiseks.

(4) Puhkeruumis peab olema igale vahetuses töötavale kiirabibrigaadi liikmele kušett või puhketool ning igale koosseisulisele kiirabibrigaadi liikmele riietekapp.

(5) Kiirabibaasi, mis on mitme kiirabibrigaadi paiknemiskohaks, ruumide planeerimisel suurendatakse lõikes 2 sätestatud ruumide pindala proportsionaalselt kasutusvajaduse suurenemisega.

 

Sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 25 «Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja
aparatuurile»
lisa 1

KIRURGILISTEL ERIALADEL HAIGLAVÄLISE ERIARSTIABI OSUTAMISEKS VAJALIK APARATUUR

Eriala

Vajalik aparatuur

Anestesioloogia

töökorras narkoosiaparaat haige kohese ventileerimise võimalusega, ambukott või hingamislõõts;

monitorid, mis võimaldavad jälgida EKG-d, vererõhku, hapniku saturatsiooni, hingamissagedust, haige tsentraalset temperatuuri ning meditsiinigaaside, väljahingatava õhu süsihappegaasi ja inhalatsioonanesteetikumide kontsentratsioone narkoosiaparaadi hingamiskontuuris;

aspiraator , mis kindlustab 10 sekundiga negatiivse rõhuga 500mmHg vaakumi;

defibrillaator , mis on kättesaadav ja kasutatav ühe minuti jooksul;

meditsiinigaasisüsteem vähemalt kahe 10- liitrise (200 ATA) hapnikuballooniga;

sõltuvalt operatsioonide iseloomust ja päevastatsionaari voodite või täiendava puhkeruumi olemasolust või puudumisest peab iga operatsioonilaua kohta olema piisaval arvul ärkamisruumi voodeid, millest vähemalt üks on varustatud vahenditega hapnikuraviks ja monitoridega minimaalselt pulssoksümeetria jälgimiseks.

Oftalmoloogia

käesoleva määruse § 35–37 kohaselt

Otorinolarüngoloogia

ambulatoorne instrumendikomplekt: nina-, kõri- ja keelespaatlid, helihark, otoskoop , aspiraatoriotsikud kõrvale-ninale;
instrumendid ja muud vahendid ninaverejooksude peatamiseks, tüsistumata neelu võõrkehade eemaldamiseks ja esmaabiks
anafülaksia korral;
mikroskoop;
aspiraator;
otsmikuvalgusti

Uroloogia

pehmed kusepõie kateetrid;
punktsioon-epitsüstostoomide komplektid;
ühekordsed kusepõiekateetrid;
tsüstoskoop koos biopsiatangidega;
eesnäärme biopsia püstol koos nõeltega;
urodünaamiliste uuringute aparatuur

Sünnitusabi- ja günekoloogia

günekoloogiline instrumentaarium;
stetoskoop või loote südametegevuse detektor;
mikroskoop


Üldkirurgia, plastikakirurgia, ortopeedia, lastekirurgia

kirurgiline instrumentaarium pisioperatsioonideks ja protseduurideks
esmaabi-, elustamis- ja šokivastased vahendid

lastekirurgias lisaks eelnevale:
krüoteraapia aparatuur;
võimalus teostada kusepõie ja jämesoole funktsionaalseid uuringuid

ortopeedias lisaks eelnevale:
nurgamõõtja;
negatoskoop

 

[RTL 2004, 17, 273 - jõust. 21.02.2004]

 

 

 

 

 

Sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 25 «Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja
aparatuurile»
lisa 2

SISEMEDITSIINI ERIALADEL HAIGLAVÄLISE ERIARSTIABI OSUTAMISEKS VAJALIK APARATUUR

Eriala

Vajalik aparatuur

Dermatoveneroloogia

günekoloogilised peeglid;
instrumendid ja vahendid sugulisel teel levivate haiguste uurimismaterjali võtmiseks;
instrumendid ja vahendid dermatoloogiliste haiguste diagnostikaks vajaliku uurimismaterjali võtmiseks;
instrumendid ja vahendid nahabiopsia võtmiseks;
Woodi lamp

Endokrinoloogia

kaalud ja stadiomeeter ;
glükomeeter ;
intravenoossete protseduuride instrumendid ja diagnostikumid hormoonide stimulatsiooni ja supressiooni testideks;
diabeetilise jala diagnostika instrumendid;
jalaravi instrumendid: monofilament, refleksihaamer, helihark,
minidoppler, podoskoop, jalamõõtur, jaladušš, elektrifreesid;
pisikirurgia instrumendid;
kergelt modelleeritavad materjalid toestuse
valmistmiseks (haavandi või riskitsooni survest vabastamiseks): silikoonpasta, kips

Gastroenteroloogia

käesoleva määruse §-s 41 nimetatud endoskoopiaruumi varustus

Hematoloogia

instrumendid luuüdi aspiratsiooniks ja biopsiaks

Kardioloogia

EKG aparaat;
EKG koormustest

Nefroloogia

vererõhuaparaat;
stetoskoop

Neuroloogia

reflekshaamer;
oftalmoskoop ;
tundlikkuse uurimise vahendid

Pediaatria

imikukaal ja meditsiiniline kaal;
imiku pikkuslaud ja pikkusemõõtmise vahend;
kaalu-kasvu kõverad;
vahendid lapse psühhoemotsionaalse arengu hindamiseks;
lihtsamad testid lapse kooliküpsuse hindamiseks;
otoskoop;
vererõhuaparaat

Pulmonoloogia

pulmonoloogiline funktsionaalne diagnostika aparatuur ( PEF-meetria , spirograafia , bronhodilatatsioon- ja provokatsioontestid);
instrumendid ja muud vahendid
allergoloogiliseks diagnostikaks tavaliste meetoditega;
pleuraõõne punktsiooni ja drenaaži instrumendid ning muud vahendid

Reumatoloogia

instrumendid ja muud vahendid:
kehapikkuse ja kaalu mõõtmiseks;
liigespunktsioonideks;
naha- ja nahaaluskoe biopsia tegemiseks;
intravenoossete raviprotseduuride tarbeks

Sisehaigused

stetofonendoskoop ;
vererõhuaparaat;
PEF-meeter;
EKG aparaat

Taastusravi

aparaatne füsioteraapia:
impulssvoolude, ultraheli, ULL, madalsagedusliku magnetravi ja valgus- ning soojusravi aparaadid;
ravivõimlemine, liikumisravi:
matid, liikumisravi lauad,
veloergomeetrid, pallid, kummiribad

 

 

Sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 25 «Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja
aparatuurile»
lisa 3

PROTSEDUURIRUUMIS TEHTAVAD PROTSEDUURID, PROTSEDUURIRUUMI PINDALA JA SISSESEADE

Eriala

Protseduur

Pindala m2

Sisseseade

Endokrinoloogia

jalaravi

14

töölaud kirjutamiseks;
valamu;
meditsiiniline kušett;
jalaravitool

Gastroenteroloogia

endoskoopia: gastroskoopia , bronhoskoopia, sigmoidoskoopia, koloskoopia

18

käesoleva määruse §-s 41 nimetatud endoskoopiaruumi sisseseade

Hematoloogia

luuüdi aspiratsioon,
luuüdi biopsia

18

universaalne läbivaatus- või protseduurilaud;
luuüdi aspiratsiooni ja -biopsia nõelad;
meditsiiniline valgusti;
instrumendi- või abilaud;
materjalikapp;
kontaktivaba segistiga valamu

Nefroloogia

hemodialüüs

10 m2 ühele kohale

käesoleva määruse §-s 45 nimetatud hemodialüüsiüksuse sisseseade  

Pulmonoloogia

bronhoskoopia, pleuraõõne punktsioon ja pleurabiopsia

18

käesoleva määruse §-s 41 nimetatud endoskoopiaruumi sisseseade
Märkus: pleuraõõne punktsiooni ja pleurabiopsiat võib teha eraldi protseduuriruumis või
pulmonoloogi vastuvõturuumi juures olevas endoskoopiaruumis

Sisehaigused,
pulmonoloogia

allergoloogilised testid

10

tõmbekapp;
töölaud kirjutamiseks;
valamu;
meditsiiniline kušett
Märkus: ruumi teiste erialade protseduuri-
ruumiga ei ühitata

Uroloogia

punktsioon-
epitsüstostoomi rajamine ja vahetus, kateteriseerimine , ureetrotsüstos-
koopia, biopsia,
urodünaamilised uuringud

18

urogünekoloogiline tool tsüstoskoopiateks või fiibertsüstoskoobi olemasolul meditsiiniline kušett;
meditsiiniline valgusti;
instrumendi- või abilaud;
materjalikapp;
kontaktivaba segistiga valamu;
tualettruum pääsuga protseduuriruumist
Märkus : ruumi teiste erialade protseduuri-
ruumiga ei ühitata

Üldkirurgia, ortopeedia, plastikakirurgia, lastekirurgia

sidumine, pisioperatsioonid, väikeste haavade kirurgiline korrastus ja õmblus

18

sidumis- või protseduurilaud;
meditsiiniline valgusti;
instrumendi- või abilaud;
materjalikapp;
kontaktivaba segistiga valamu

Neuroloogia, reumatoloogia, onkoloogia, taastusravi, ortopeedia, kirurgia,
anestesioloogia

valuravi

18

ravimikapp;
kuuldetorud;
vererõhuaparaat;
pulssoksümeeter;
meditsiiniline kušett;
meditsiiniline valgusti;
arsti töölaud;
valamu;
esmaabi-, elustamis- ja šokivastased vahendid