Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded

Vastu võetud 20.02.2004 nr 15

Määrus kehtestatakse «Mahepõllumajanduse seaduse» (RT I 2004, 6, 31) § 8 lõike 2 alusel.

1. peatükk
MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TAIMEKASVATUSE ÜLDNÕUDED

§ 1. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse üldnõuded

Mahepõllumajanduslik taimekasvatus peab olema keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav, kusjuures väetiste ja taimekaitsevahendite piiratud kasutamisega, liblikõielisi taimeliike sisaldava külvikorra ja orgaaniliste väetiste kasutamise kaudu parandatakse mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi ja bioloogilist seisundit ning soodustatakse taimede kasvu ja tagatakse taimekasvatussaaduste kvaliteet.

2. peatükk
NÕUDED ETTEVÕTTELE, KUS TEGELDAKSE MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TAIMEKASVATUSEGA

§ 2. Nõuded ettevõttes mahepõllumajandusliku taimekasvatuse alustamiseks

(1) Ettevõte või selle osa (edaspidi ettevõte), kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab olema tunnustatud «Mahepõllumajanduse seaduse» § 15 alusel ja tootja peab olema kantud mahepõllumajanduse registrisse.

(2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid tuleb täita alates ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise päevast.

(3) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi järelevalveasutus).

(4) Järelevalveasutus kontrollib ettevõtet kohapeal vähemalt kord aastas.

§ 3. Nõuded ettevõtte eristatavusele

(1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peavad mahepõllumajanduslike taimekasvatussaaduste tootmiseks, esmatöötlemiseks ja ladustamiseks kasutatavad hooned ja rajatised, samuti mahepõllumajanduslikus kasutuses olev maa, olema eristatavad ettevõttest, kus ei tegelda mahepõllumajandusliku tootmise või käitlemisega.

(2) Eristatavuse tagamiseks peab mahepõllumajanduslike taimekasvatussaaduste esmatöötlemine ja ladustamine ning mittemahepõllumajanduslike taimekasvatussaaduste esmatöötlemine ja ladustamine selleks kasutatavates hoonetes ja rajatistes olema ajaliselt või ruumiliselt lahus.

(3) Mittemahepõllumajanduslike taimekasvatussaaduste tootmiseks kasutatud masinad ja seadmed tuleb enne mahepõllumajanduslike taimekasvatussaaduste tootmiseks kasutamist puhastada.

(4) Mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutatav maa, sealhulgas sellel otstarbel kasutatav üleminekuajal olev maa, peab olema mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks mittekasutatavast maast selgelt eristatav. Eristatavus tuleb tagada kaitseribaga või muu loodusliku piirdega nagu tee, jõgi, kiviaed või muu taoline. Kaitseribaks võib olla vähemalt ühe meetri laiune põõsasriba, hekk või muu piire, mis tagab mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasvatatavate taimede eraldatuse mittemahepõllumajanduslikult kasvatatavatest taimedest.

(5) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, tuleb taimekasvatussaadused, mida kavatsetakse mahepõllumajandusele viitavalt märgistada või mis on selliselt märgistatud, eristada mittemahepõllumajanduslikest taimekasvatussaadustest ning ära hoida nende segunemine. Mahepõllumajanduslike taimekasvatussaaduste veoks tuleb kasutada suletud pakendit, mis välistab sisu asendamise. Suletud pakendi nõuet ei kohaldata veol teise «Mahepõllumajanduse seaduse» alusel tunnustatuse saanud ettevõttesse, kui saatedokumendist nähtuvad taimekasvatussaaduse nimetus, mahepõllumajandusele viitav märgistus ja andmed tootja kohta.

(6) Ettevõtte, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, või ettevõtte, mis osutab mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelevale tootjale teenust, võib hoonet, rajatist või ruumi, masinaid või seadmeid kasutada seal mahepõllumajanduslikult ja mittemahepõllumajanduslikult toodetud taimekasvatussaaduste tootmiseks, esmatöötlemiseks ja ladustamiseks, kui sellest on kirjalikult teavitatud järelevalveasutust ning tagatakse nende saaduste eristatavus ja hoitakse ära nende segunemine.

(7) Lisades 1 ja 2 nimetamata aineid võib ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, hoida selles ettevõtte osas, kus ei tegelda mahepõllumajandusliku taimekasvatusega.

§ 4. Nõuded ettevõttes arvestuse pidamiseks

(1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab lisaks põlluraamatule pidama eraldi arvestust mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mittemahepõllumajandusliku taimekasvatuse kohta. Arvestuse pidamiseks tuleb koguda ja säilitada vähemalt järgmisi andmeid ja neid tõendavaid dokumente:
1) ettevõttesse toodud saaduste ja toodete, sealhulgas seemne ja taimse paljundusmaterjali, väetiste, taimekaitsevahendite ja muu taolise koguse, tootja ja turustaja kohta;
2) punktis 1 nimetatud saaduste ja toodete kasutamise kohta;
3) toodetud ja esmatöödeldud, samuti turustatud saaduste ja toodete, sealhulgas seemne ja taimse paljundusmaterjali, väetiste ja muu taolise koguse, samuti saaduse või toote saaja kohta ja turustamise kuupäeva.

(2) Lõikes 1 nimetatud arvestust peetakse paberkandjal. Andmete töötlemisel arvuti abil säilitatakse arvestus väljatrükina paberkandjal.

(3) Lõikes 1 nimetatud andmeid ja neid tõendavaid dokumente tuleb säilitada vähemalt kolm aastat arvates nende kogumisest, kui teistest õigusaktidest ei tulene teisiti.

§ 5. Nõuded ettevõttes mahepõllumajandusliku tegevuse jätkamise kohta

(1) Tootja peab esitama järelevalve teostamiseks vajalikku teavet tehtavate muudatuste kohta, esitades selleks järelevalveasutusele igal jätkamise aastal hiljemalt 10. aprilliks järgmised andmed ja neid tõendavad dokumendid:
1) maakasutuse õiguslikku alust tõendava dokumendi;
2) ettevõtte põllumassiivide kaardi, milleks loetakse, ortofoto väljatrükk või selle puudumisel ettevõtte asukohajärgse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti piirkondlikus büroos kasutatava kaardi koopia põllumassiivide kohta, millel on märgitud kõik põllumassiivid, sealhulgas mittemahepõllumajanduslikus kasutuses olevad põllumassiivid ja need põllumassiivid, millel kavatsetakse alustada mahepõllumajanduslikku taimekasvatust, põldude pindalad täpsusega vähemalt 0,1 hektarit, põllumassiivide numbrid ning iga põld või selle osa koos numbriga;
3) külvikorra plaani;
4) taimekasvatusplaani, mis sisaldab vähemalt andmeid põllumassiivi, põllu (number, pindala), kasvatatavate taimede, nende eelkultuuride ja karjatatavate alade kohta;
5) andmeid teistest ettevõttes kavandatavatest muudatustest.

(2) Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmeid ja neid tõendavaid dokumente ei pea esitama, kui tootja esitab kirjaliku kinnituse selle kohta, et võrreldes eelmise aastaga muudatusi ei ole.

(3) Üksnes mahepõllumajandusliku seenekasvatuse või katmikkultuuride kasvatamisega tegelev tootja ei pea esitama lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmeid ning neid tõendavaid dokumente.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud külvikorra plaani ei pea koostama:
1) viie ja enama aasta vanuse rohumaa või viie ja enama aasta vanuseks planeeritud rohumaa kohta;
2) loodusliku rohumaa kohta;
3) puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava maa kohta;
4) heinaseemne tootmiseks kasutatava maa kohta;
5) põldude kohta, mis on väiksemad kui 0,05 hektarit;
6) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava maa kohta;
7) põldude kohta, mille mulla happesus (pH _KCl) on põllu asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo (edaspidi piirkondlik maaparandusbüroo) väljastatud tõendi või akrediteeritud laboratooriumist väljastatud tõendi kohaselt kuni 5,5.

(5) Tootja, kes jätkab mahepõllumajandusliku taimekasvatuse valdkonnas mitteharitavatelt aladelt taimede ja seente korjamist, peab andma järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ettevõttes tehtavate muudatuste kohta, esitades igal jätkamise aastal hiljemalt 10. aprilliks järelevalveasutusele järgmised andmed ja neid tõendavad dokumendid:
1) ortofoto väljatrükk või muu kaardimaterjal vähemalt mõõtkavas 1:10 000, millele on kantud taimede ja seente korjamiseks kasutatavate alade piirid ja pindala, samuti alad, millel kavatsetakse alustada taimede või seente korjamist, nende pindalad ja piirid;
2) korjatavate liikide loetelu, kavandatava koguse, korjamise aja ja esmase töötlemise kohta;
3) kaitseala puhul selle valitseja välja antud luba sealt taimede ja seente korjamiseks;
4) andmed teistest ettevõttes kavandatavatest muudatustest.

(6) Lõike 5 punktides 1–3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui tootja esitab kirjaliku kinnituse selle kohta, et võrreldes eelmise aastaga muudatusi ei ole.

(7) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab mahepõllumajanduslikku tegevust jätkama nii, et nelja aasta jooksul tunnustatuse saamisest arvates oleks kogu ettevõte põllumajanduslikus kasutuses oleval maal alustatud üleminekuaega.

(8) Kui tootja teatab lõigetes 1 ja 5 nimetatud tähtpäevaks muudatustest, mille tegemiseks on vastavalt § 10 lõikele 1, § 13 lõikele 3, § 14 lõigetele 1 ja 3, § 15 lõikele 9 vajalik järelevalveasutuse nõusolek, ja esitab vastava kirjaliku avalduse, otsustab järelevalveametnik nõusoleku või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. Nõusoleku andmise või andmisest keeldumise põhjendatud otsusest teatatakse tootjale viie tööpäeva jooksul posti teel, elektrooniliselt või tehakse teatavaks allkirja vastu.

§ 6. Ettevõttes toimunud muudatustest teavitamine

(1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab tootja teavitama tunnustamise ajal valitsenud tingimuste muutumisest vastavalt «Mahepõllumajanduse seaduse» § 15 lõikele 8 järelevalveasutust järgmiselt:
1) kavandatud muudatusest maakasutuses, samuti ehituslikust ja tehnoloogilisest muudatusest või § 15 lõikes 7 nimetatud karjatamisest kirjalikult seitse päeva enne kavandatava muudatuse tegemist;
2) tootja tahtest sõltumatult toimunud muudatusest ning muudatustest taimekasvatusplaanis viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates, märkides ära selle tekkimise asjaolud.

(2) Muudatusest, mille tegemiseks vastavalt § 13 lõikele 3, § 14 lõikele 3 ja § 15 lõigetele 8 ja 9 on vajalik järelevalveasutuse nõusolek, vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse tegemist, peab tootja esitama järelevalveasutusele vastava kirjaliku avalduse. Järelevalveametnik otsustab nõusoleku andmise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest. Nõusoleku andmise või andmisest keeldumise põhjendatud otsusest teatatakse tootjale viie tööpäeva jooksul posti teel, elektrooniliselt või tehakse teatavaks allkirja vastu.

(3) Ettevõtte omandi või valduse üleminekul peab omandaja või valduse saaja, kes soovib selles ettevõttes jätkata tegelemist mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, teatama järelevalveasutusele hiljemalt omandi või valduse ülemineku päeval mahepõllumajandusliku taimekasvatusega jätkamisest.

3. peatükk
NÕUDED MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TAIMEKASVATUSE ÜLEMINEKUAJALE JA TINGIMUSED, MILLE KORRAL VÕIB MUUTA ÜLEMINEKUAJA KESTUST

§ 7. Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele üleminekuaja kestus

(1) Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat.

(2) Üleminekuajal oleva või üleminekuaja läbinud mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutatava maa puhul, kui väetamiseks ning umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks on kasutatud lisades 1 ja 2 nimetamata aineid ja kui nende kasutamine oli kohustuslik õigusaktides sätestatud alusel ja korras või kui nimetatud ained on sattunud mahepõllumajanduslikus kasutuses olevale maale tootja tahtest sõltumata, algab uus üleminekuaeg nende ainete kasutamise või mahepõllumajanduslikus kasutuses olevale maale sattumise päevast arvates.

(3) Kuni 10. aprillini ettevõttes mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutusele võetud maal algab üleminekuaeg dokumentide esitamise aastal dokumentide esitamise kuupäevast arvates. Pärast 10. aprilli ettevõttes põllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutusele võetud maal algab üleminekuaeg järgmisel aastal § 5 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamise päevast arvates.

(4) Käesoleva määruse lisades 1 ja 2 nimetamata ainete kasutamise korral võib järelevalveasutus nõuda sellel põllul, kus neid aineid kasutati, uue üleminekuaja alustamist lõikes 3 nimetatud tähtajast arvates.

§ 8. Üleminekuaja kestuse lühendamine

Järelevalveasutus võib üleminekuaja kestust lühendada, kui:
1) eelnenud kolme aasta jooksul ei ole mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval maal väetamiseks ning umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks kasutatud lisades 1 ja 2 nimetamata aineid;
2) tunnustamise taotluse esitamisele eelnenud kahe aasta jooksul ei ole katmikalal kasutatud taimekaitsevahendeid, mille toimeaine võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet, nagu dikvaat, propakloor, simasiin, difluraliin, tsüanasiin ja tsüprokonasool, ning mulda ei ole keemiliselt töödeldud;
3) mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval maal on väetamiseks ning umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks kasutatud lisades 1 ja 2 nimetamata aineid, kui nende kasutamine oli kohustuslik õigusaktides sätestatud alusel ja korras ning kui kasutatud taimekaitsevahendite lagunemisel ei ole tekkinud märkimisväärseid jääke mullas või mitmeaastaste taimede puhul taimedes;
4) üleminekuajal olevas ettevõttes kasvatatakse taimi selliselt, et taimed ei ole otsekontaktis pinnasega, nagu konteinerkasvatus;
5) rohumaad kasutatakse üksnes mahepõllumajanduslikult peetavate sigade või kodulindude karjamaana või nende jalutus- ja vabaalana;
6) vähemalt viimasel kolmel aastal on maa olnud väljas põllumajanduslikust kasutusest.

§ 9. Üleminekuaja kestuse pikendamine

Järelevalveasutus võib üleminekuaja kestust pikendada, kui:
1) mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval maal on kasutatud taimekaitsevahendeid, mille toimeaine võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet, nagu dikvaat, propakloor, simasiin, difluraliin, tsüanasiin ja tsüprokonasool;
2) üleminekuajal oleval maal ei ole mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutatava maa osas järgitud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid viisil, mis on ettevõtte tunnustatuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseks.

§ 10. Üleminekuaja kestuse muutmise kord

(1) Ettevõtte tunnustamise taotlusele, § 5 lõikes 1 nimetatud dokumentidele või kohapealse kontrolli käigus esitatavatele dokumentidele võib tootja lisada avalduse üleminekuaja kestuse lühendamiseks. Avalduses tuleb esitada andmed ja sellele lisada dokumendid, mis tõendavad ettevõtte vastavust §-s 8 toodud tingimustele.

(2) Üleminekuaja lühendamise, pikendamise või sellest keeldumise otsuse teeb § 8 punktides 1 ja 2 või § 9 punktis 1 toodud alustel järelevalveasutuse juht või tema poolt volitatud järelevalveametnik. Nimetatud otsuse võib teha koos tunnustamise otsusega. Põllumajanduslikust kasutusest vähemalt viimased kolm aastat väljas olevat maad, mille üleminekuaja kestust soovitakse lühendada, ei ole lubatud enne kohapealset kontrolli harida.

(3) Lõikes 2 nimetamata juhtudel teeb ettevõtte üleminekuajal oleva maa üleminekuaja lühendamise, pikendamise või sellest keeldumise otsuse järelevalveametnik. Otsusest teatatakse tootjale posti teel, elektrooniliselt või tehakse teatavaks allkirja vastu, otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

4. peatükk
NÕUDED SEENTE KASVATAMISEKS KASUTATAVA KASVUSUBSTRAADI KOHTA, NÕUDED MITTEHARITAVATELE ALADELE, KUST VÕIB KORJATA TAIMI JA SEENI, NING SEEMNE JA TAIMSE PALJUNDUSMATERJALI KOHTA

§ 11. Nõuded seente kasvatamiseks kasutatava kasvusubstraadi kohta

(1) Mahepõllumajanduslikus seenekasvatuses võib kasutada kasvusubstraati, mille koostisosad on järgmised:
1) mahepõllumajanduslikust loomakasvatusest saadud sõnnik ja loomade väljaheited, sealhulgas lisa 2 punktides 1–4 nimetatud orgaanilised väetised;
2) mahepõllumajanduslikult toodetud õled ja muu taimne materjal;
3) keemiliselt töötlemata turvas;
4) keemiliselt töötlemata puit;
5) lisas 2 nimetatud mineraalained;
6) vesi ja muld.

(2) Kui mahepõllumajanduslikust loomakasvatusest saadud sõnnikut ja loomade väljaheiteid ei ole võimalik piisavalt saada, võib kasvusubstraadi valmistamisel kasutada koostisainete kogukaalust, millesse ei ole arvatud lisatav kattematerjal ja vesi, kuni 25 protsenti mittemahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevat sõnnikut ja loomade väljaheiteid.

§ 12. Nõuded mitteharitavatele aladele, kust võib korjata taimi ja seeni

Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses peab looduslikult kasvavaid söödavaid taimi või nende saadusi ja seeni korjama viisil, mis ei ohusta nende liigi säilimist. Korjata võib mitteharitavatelt aladelt, nagu metsast või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevalt maalt, kus korjamisele eelnenud kolme aasta vältel ei ole kasutatud lisades 1 ja 2 nimetamata aineid.

§ 13. Nõuded kasutatava seemne ja taimse paljundusmaterjali kohta

(1) Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses peab kasutama mahepõllumajanduslikult toodetud seemet ja taimset paljundusmaterjali, sealhulgas seemnest ettekasvatatud istutusmaterjali.

(2) Mahepõllumajanduslikult toodetud seemneks ja taimseks paljundusmaterjaliks loetakse üheaastaste taimede ühe põlvkonna vältel ning mitmeaastaste taimede kahe eelneva vegetatsiooniperioodi vältel mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval maal, kus üleminekuaeg on kestnud vähemalt 12 kuud, kasvatatud taimedelt saadud seemet ja taimset paljundusmaterjali.

(3) Kui taimeliigi või sordi mahepõllumajanduslikult toodetud seemet või taimset paljundusmaterjali ei ole võimalik saada, võib mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses järelevalveasutuse nõusolekul kasutada keemiliselt töötlemata mittemahepõllumajanduslikult toodetud seemet või taimset paljundusmaterjali, välja arvatud seemnest ettekasvatatud istutusmaterjali. Selleks tuleb järelevalveasutusele esitatavas avalduses märkida taimeliigi ja sordi nimi, mille seemet või taimset paljundusmaterjali soovitakse kasutada, selle kogus ning kasutamise põhjendus.

(4) Taime liikide või sortide loetelu, mille mahepõllumajanduslikku seemet või taimset paljundusmaterjali on toodetud, avaldab järelvalveasutus oma veebileheküljel.

§ 14. Paralleelkasvatus

(1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, ei ole lubatud mahepõllumajanduslikuks ja mittemahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval maal, samuti üleminekuajal oleval ja üleminekuaja läbinud maal samal kasvuperioodil üheaegselt kasvatada ühe liigi taimi (edaspidi paralleelkasvatus). Järelevalveasutuse nõusolekul võib paralleelkasvatus toimuda nende taimeliikide puhul, mille sordid on visuaalselt üksteisest selgelt eristatavad.

(2) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, võib paralleelkasvatusega tegelda neil rohumaadel, sealhulgas metsakarjamaadel ja rannaniitudel, mida kasutatakse karjatamiseks, samuti rohumaadel, kus kasvatatakse liblikõielisi kultuure ning sealt saagiaastal saadud toodangut ei märgistata mahepõllumajandusele viitavalt.

(3) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, võib mahepõllumajanduslikuks ja mittemahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutataval maal, samuti üleminekuajal oleval ja üleminekuaja läbinud maal samal kasvuperioodil järelevalveasutuse nõusolekul üheaegselt kasvatada sama liiki ja sorti puuvilja- ja marjakultuure, seemet ja taimset paljundusmaterjali või taimi, mida uuritakse teaduslikult.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud paralleelkasvatusega tegelemiseks tuleb järelevalveasutusele esitatavas avalduses märkida taimeliik ja sort, mille paralleelkasvatusega soovitakse tegelda, põllumassiivi number põllumassiivide kaardilt või selle puudumisel ettevõtte asukohajärgses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti piirkondlikus büroos kasutatavalt kaardilt ning põllu või selle osa pindala, kus paralleelkasvatusega soovitakse tegelda, paralleelkasvatuseks plaanitud meetmed selliste taimekasvatussaaduste eristamiseks tootmisel, esmatöötlemisel ning ladustamisel. Avaldusele tuleb lisada taimekasvatusplaan.

(5) Paralleelkasvatuse puhul peab tootja järelevalveasutusele teatama paralleelkasvatuses kasvatatud taimede saagi koristamisest vähemalt 48 tundi enne selle alustamist. Andmed selliste taimede saagikuse, kogusaagi ja saagi eristamist võimaldavate omaduste, nagu kvaliteet, värvus, keskmine kaal ja muu, ning eristatavuse tagamiseks rakendatavate meetmete kohta tuleb esitada järelevalveasutusele viivitamata arvates saagi koristamise lõpetamisest.

5. peatükk
VÄETAMISEKS NING UMBROHU JA TAIMEKAHJUSTAJATE TÕRJEKS KASUTADA LUBATUD AINETE LOETELU NING KASUTAMISE TINGIMUSED

§ 15. Väetamise nõuded

(1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab mullaviljakuse ja mulla bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks ning nende suurendamiseks ja mullaomaduste parandamiseks eelkõige:
1) kasutama külvikorda;
2) kasvatama liblikõielisi ja haljasväetiseks sobivaid ning sügava juurekavaga taimi;
3) kasutama ettevõttest, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, pärit sõnnikut ja loomade väljaheiteid;
4) kasutama ettevõttest, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku tootmisega, pärit kompostitud või kompostimata orgaanilist materjali.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud külvikord ja väetamine ei ole taimede toitainetega varustamiseks piisavad, on lubatud täiendavalt kasutada lisas 2 nimetatud aineid seal toodud tingimustel.

(3) Kasutatava komposti aktiveerimiseks võib kasutada taimseid, geneetiliselt muundamata mikroorganismide ning biodünaamilisi preparaate.

(4) Mullaviljakuse ja mulla bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks ning nende suurendamiseks ja mullaomaduste parandamiseks võib kasutada biodünaamilisi ja geneetiliselt muundamata mikroorganismide preparaate.

(5) Mahepõllumajanduslikust ja mittemahepõllumajanduslikust loomakasvatusest pärit sõnniku ja loomade väljaheidete kasutamisel on haritava mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa väetamiseks lubatud hektari kohta aasta keskmisena anda kuni 170 kg lämmastikku.

(6) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse üleminekuajal kasvatatavate loomade sõnnik ja väljaheited loetakse mahepõllumajanduslikuks sõnnikuks ja väljaheideteks, kui neid kasutatakse sama ettevõtte põllumajanduslikus kasutuses oleva maa väetamiseks.

(7) Tootja poolt teavitatud ajavahemikul võib mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele vastaval rohumaal karjatada samas ettevõttes mittemahepõllumajanduslikult peetavaid loomi, kui neid ei karjatata seal samaaegselt mahepõllumajanduslikult peetavate loomadega.

(8) Tootja poolt taotletud ajavahemikul ja järelevalveasutuse nõusolekul võib mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele vastaval rohumaal karjatada teisest ettevõttest pärit mittemahepõllumajanduslikult peetavaid loomi, kui neid ei karjatata seal samaaegselt mahepõllumajanduslikult peetavate loomadega.

(9) Lõikes 2 nimetatud ainete, kui nende kasutamiseks on lisas 2 ette nähtud järelevalveasutuse nõusolek, ja geneetiliselt muundamata mikroorganismide preparaatide kasutamiseks nõusoleku saamiseks tuleb järelevalveasutusele esitatavas avalduses märkida geneetiliselt muundamata mikroorganismide preparaadi ja lisas 2 nimetatud ainete nimetus, kogus ja kasutamise koht.

§ 16. Nõuded umbrohu ja taimekahjustajate tõrje kohta

(1) Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peab umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks eelkõige:
1) kasutama sobivaid taimeliike ja sorte;
2) kasutama sobivat külvikorda;
3) kasutama sobivaid agrotehnilisi võtteid;
4) rajama kaitseriba;
5) kaitsma taimekahjustajate looduslikke vaenlasi, luues neile soodsa elukeskkonna;
6) tegema umbrohutõrjet leegitamise teel;
7) kasutama teisi sarnaseid ennetusabinõusid.

(2) Saagi hävimise ohu korral, samuti seemnekartuli tootmisel kohustusliku lehetäide tõrje korral võib kasutada lisas 1 nimetatud aineid. Lisas 1 nimetatud ainete kasutamiseks, kui selleks on ette nähtud järelevalveasutuse nõusolek, tuleb esitada selle kasutamise vajadusest teadasaamisel viivitamatult järelevalveasutusele kirjalik avaldus. Avalduses tuleb märkida kasutatava aine nimetus, kogus ja kasutamise koht.

(3) Lõikes 2 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab järelevalveametnik mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. Kirjalikus otsuses märgitakse nõusoleku andmise päev, kasutatava aine nimetus ja kasutamise koht. Nõusoleku andmise või andmisest keeldumise põhjendatud otsusest teatatakse tootjale otsuse tegemisest arvates viivitamata posti teel, elektrooniliselt või tehakse teatavaks allkirja vastu.

§ 17. Nõuded kasvuturba kasutamise kohta

Ettevõttes, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, võib kasvuturvast kasutada tingimusel, et kasvuturba happesuse ja toitainete sisalduse reguleerimiseks on kasutatud lisas 2 nimetatud aineid või kasvuturbale on lisatud ettevõttest, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taime- või loomakasvatusega, pärinevaid taimekasvatussaadusi ja sõnnikut.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistan kehtetuks põllumajandusministri 20. veebruari 2003. a määruse nr 21 «Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded» (RTL 2003, 29, 433; 38, 557).

Minister Tiit TAMMSAAR

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 20. veebruari 2004. a määruse nr 15 «Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded» lisa 1

MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUS TAIMEKASVATUSES UMBROHU JA TAIMEKAHJUSTAJATE TÕRJEKS KASUTADA LUBATUD AINETE LOETELU NING KASUTAMISE TINGIMUSED

Nimetus	Kasutamise tingimused
1) azadirahtiin ekstraheeritud neemipuust Azadirachta indica	1) insektitsiidina 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
2) mesilasvaha	pookevahana
3) želatiin	insektitsiidina
4) valgu hüdrolüsaadid	1) atraktandina 2) kombineeritult käesoleva lisa teiste ainetega
5) letsitiin	fungitsiidina
6) taimeõlid nagu mündiõli, männiõli, köömneõli ja muud	1) insektitsiidina 2) akaritsiidina 3) fungitsiidina 4) kasvu pidurdajana
7) dalmaatsia jaanikakrast (Chrysanthemum cinerariaefolim) ekstraheeritud püretriinid	1) insektitsiidina 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
8) mõru kvassiapuu (Quassia amara) ekstrakt	1) insektitsiidina 2) repellendina
9) rotenoon, mis on ekstraheeritud Derris’e, Lonchocarpus’e ja Terphrosia liikidesse kuuluvatest taimedest	1) insektitsiidina 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
10) bakteritest, seentest ja viirustest (nagu Bacillus thuringensis, Granulosis virus ja muudest) valmistatud mikroobsed preparaadid	üksnes geneetiliselt muundamata preparaadid
11) diammooniumfosfaat	atraktandina püünistes
12) metaldehüüd	1) molluskitsiidina püünistes, mis sisaldavad soojavereliste loomade repellenti 2) lubatud kasutada 31. märtsini 2006. a
13) feromoonid	atraktandina püünistes
14) püretroididest üksnes deltametriin ja lambdatsühalotriin	1) insektitsiidina 2) üksnes püünistes koos spetsiaalsete atraktantidega 3) üksnes Batrocera oleae ja Ceratitis capitata wied vastu 4) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
15) raud(III)ortofosfaat	molluskitsiidina
16) vaskhüdroksiid, vaskoksükloriid, vasksulfaat, vaskoksiid	1) fungitsiidina 2) kuni 8 kg vaske 1 ha kohta aastas 31. detsembrini 2005. a 3) kuni 6 kg vaske 1 ha kohta aastas 1. jaanuarist 2006. a 4) 23. märtsist 2002. a kuni 31. detsembrini 2006. a mitmeaastastele taimedele antav maksimumkogus ei tohi ületada 38 kg vaske hektarile 5) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
17) etüleen	banaanide järelvalmimiseks
18) rasvhappe kaaliumisool (vedelseep)	insektitsiidina
19) kaltsiumpolüsulfiid (Lime sulphur)	1) fungitsiidina 2) insektitsiidina 3) akaritsiidina 4) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
20) parafiinõli	1) insektitsiidina 2) akaritsiidina
21) mineraalõli	1) insektitsiidina 2) fungitsiidina 3) üksnes viljapuudel, viinapuudel, oliivipuudel ja troopilistel viljadel 4) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
22) kaaliumpermanganaat	1) fungitsiidina 2) bakteritsiidina 3) üksnes viljapuudel, viinapuudel ja oliivipuudel
23) kvartsliiv	repellendina
24) väävel	1) fungitsiidina 2) akaritsiidina 3) repellendina

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 20. veebruari 2004. a määruse nr 15 «Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded» lisa 2

MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKUS TAIMEKASVATUSES VÄETAMISEKS LUBATUD AINETE LOETELU NING KASUTAMISE TINGIMUSED

Nimetus	Kasutamise tingimused
1) sõnnik	1) koosneb põllumajandusloomade väljaheidetest ja taimsest allapanust; 2) pärineb kindlalt loomaliigilt; 3) pärineb ekstensiivsest tootmisest1; 4) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
2) kuivatatud sõnnik, sealhulgas kuivatatud linnusõnnik	1) pärineb kindlalt loomaliigilt; 2) pärineb ekstensiivsest tootmisest; 3) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
3) loomade väljaheidetest valmistatud kompost, sealhulgas kompostitud linnusõnnik	1) pärineb kindlalt loomaliigilt; 2) keelatud on loomakasvatusest, kus loomi ei karjatata, pärit aine kasutamine; 3) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
4) loomade vedelad väljaheited nagu läga ja virts	1) pärineb kindlalt loomaliigilt; 2) lubatud kasutada pärast käärimist või lahjendamist; 3) keelatud on loomakasvatusest, kus loomi ei karjatata, pärit aine kasutamine; 4) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
5) kompostitud või fermenteeritud majapidamisjäätmed	1) lubatud kasutada sorteeritud, kompostitud ja biogaasi tootmiseks aneaeroobselt fermenteeritud taimseid ja loomseid jäätmeid; 2) toodetud suletud kogumissüsteemis; 3) suurim konsentratsioon kuivaines (mg/kg): kaadmium 0,7; vask 70; nikkel 25; plii 45; tsink 200; elavhõbe 0,4; kroom (kokku) 70; kroom (VI) 0; 4) lubatud kasutada 31. märtsini 2006. a; 5) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
6) turvas
7) savid nagu perliit, vermikuliit ja muu
8) seenekasvatuse jäätmed	koostisosadena on kasutatud käesolevas lisas nimetatud aineid
9) putukate ja usside tegevuse tulemusena valminud kompost (vermikompost)
10) guano	kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
11) kompostitud või fermenteeritud taimse materjali segu	1) kompostitud või biogaasi tootmiseks fermenteeritud taimse materjali segu; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
12) verejahu, sõra- ja kabjajahu, sarveluujahu, luujahu või selle jääk pärast želatiini eraldamist, kalajahu, lihajahu, karva- ja sulejahu, vill, nahk koos karvadega, karvad, piimatooted	1) suurim kontsentratsioon kuivaines mg/kg kroomi (VI) 0; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
13) taimsed saadused ja nende töötlemise kõrvalsaadused nagu õliseemnekoogi jahu, kakaoubade kestad, linnasejäätmed ja muu
14) mererohi ja mererohu preparaadid	1) saadud füüsikaliste meetoditega nagu kuivatamine, külmutamine ja jahvatamine või ekstraheerimisel veega või happelahuse või aluseliste lahustega või fermenteerimisel; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
15) saepuru ja puitlaastud	keemiliselt töötlemata puit
16) kompostitud puukoor	keemiliselt töötlemata puit
17) puutuhk	keemiliselt töötlemata puit
18) looduslik fosfaat	kaadmiumisisaldus võrdne või väiksem kui 90 mg/kg P 2O5-st
19) alumiinium-kaltsiumfosfaat	1) kaadmiumisisaldus võrdne või väiksem kui 90 mg/kg P 2O5-st; 2) mulla happesus pH>7,5
20) toomasräbu, šlakk	kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
21) looduslikud kaaliumsoolad nagu kainiit, sülviniit ja muu	kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
22) kaaliumsulfaat, mis võib sisaldada magneesiumsoola	1) saadud töötlemata kaalisoolast füüsikalise ekstraheerimismenetluse abil; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
23) destillaadid ja destilleerimisjäägid	välja arvatud ammooniumdestillatsioonil tekkinud jäägid
24) looduslik kaltsiumkarbonaat nagu kriit, mergel, jahvatatud lubjakivi, adrukaltsium, kaltsiumfosfaat, allika- ja järvelubi
25) looduslik kaltsium- ja magneesiumkarbonaat nagu dolomiidijahu, jahvatatud magneesiumi sisaldav lubjakivi ja muu	kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
26) magneesiumsulfaat nagu kiseriit ja muu
27) kaltsiumkloriidi lahus	1) õunapuude väetamiseks lehtede kaudu vaid kaltsiumipuuduse korral; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
28) kips (kaltsiumsulfaat)	loodusliku päritoluga
29) defekaat (tööstuslik lubi suhkrutööstusest)	kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
30) väävel	kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
31) mikroelemendid nagu boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink	kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
32) naatriumkloriid	1) loodusliku päritoluga; 2) kasutamiseks järelevalveasutuse nõusolekul
33) kivijahud

_____________
¹ Ettevõte, kus peetavate loomade arv on alla 1,5 loomühiku söötmiseks kasutatava maa 1 ha kohta.

Kantsler Ants NOOT