Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruse nr 288 "Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded¹" muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruse nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded¹» muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004. a määrus nr 57

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352) § 26 lõike 3 ja § 26¹ lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruses nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded ¹» (RT I 2001, 72, 443; 2002, 15, 89) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

«Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded¹»;

2) paragrahv 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Määruses käsitatakse sõnnikuna «Veeseaduse» § 26 ¹ lõike 1 alusel kehtestatud, põllumajandusministri 21. augusti 2003. a määruse nr 85 «Sõnniku koostise nõuded» (RTL 2003, 95, 1428) tähenduses tahesõnnikut, poolvedelat sõnnikut ja vedelat sõnnikut.»;

4) paragrahvi 5 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

«Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad.»;

5) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Üle 300 loomühiku loomi pidav isik (edaspidi loomapidaja), kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isik, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut, koostab enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded.»;

6) 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

«4. peatükk
SILOMAHLA JA VADAKU VÄETISENA KASUTAMISE NÕUDED»;

7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Silomahla ja vadaku laotamine

(1) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need segada veega vahekorras 1:1.

(2) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe hektari kohta laotada kuni 30 tonni aastas.

(3) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ja külmunud maale.»;

8) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tähtaeg «1. jaanuariks 2006. a» tähtajaga «31. detsembriks 2008. a.»;

9) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) määruse lisas olev tabel kehtestatakse uues sõnastuses järgmiselt:

«Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruse nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded» lisa (Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004. a määruse nr 57 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded» sõnastuses)

MINERAALVÄETISTEGA AASTAS HARITAVA MAA HEKTARI KOHTA LUBATUD LÄMMASTIKU KOGUSED SÕLTUVALT KASVATATAVAST KULTUURIST JA PLANEERITAVAST SAAGIST

Kultuur	Planeeritav saak t/ha	Lämmastiku kogus kg/ha
SUVITERAVILI
Suvinisu	2,5	70
	3,0	100
	3,5	1101
	4,02	1201
Oder, talioder	2,5	65
	3,0	80
	3,5	90
	4,02	1001
Oder liblikõieliste allakülviga		50
Õlleoder		80
Kaer	2,5	55
	3,0	60
	3,5	70
	4,02	80
TALITERAVILI
Talirukis	2,5	60
	3,0	80
	3,5	90
	4,02	1001
Talinisu, talitriticale	2,5	70
	3,0	100
	3,5	1101
	4,02	1201
KARTUL
Söögiks		100
Söödaks ja tööstusele		130
SÖÖDAJUURVILJAD
Söödapeet		130
Söödakaalikas		120
MUUD KULTUURID
Suviraps, taliraps		120
Suvirüps, talirüps		80–100
Hernes, segavili, segatis4		303
Kitsehernes		303
Mais		140
Lina		40
Kõrrelised heintaimed		200

¹ – nii suure lämmastikunormi korral tuleb lämmastikväetist anda jaotatult
² – lämmastikunorme tuleb enamsaagi iga 1000 kg kohta suurendada 20 kg võrra hektarile
³ – lämmastikunorm käib külviaja kohta, kasvuajal lämmastikväetist ei anta
⁴ – segavili ja segatis, milles liblikõieliste osatähtsus on ³30%».

Peaminister Juhan PARTS

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Heiki LOOT