Teksti suurus:

Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 2, 6

Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine

Vastu võetud 29.12.1999 nr 436

Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvide 14 lõike 5 ja 38 lõike 5 alusel ning arvestades Euroopa Ühenduse direktiivide 89/398/EMÜ (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 27), 91/321/EMÜ (EÜT L 175, 4.07.1991, lk 35), 96/5/EMÜ (EÜT L 049, 28.02.1996, lk 17), 96/8/EMÜ (EÜT L 055, 6.03.1996, lk 22) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (juurde lisatud).

2. Kinnitada «Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuded ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (juurde lisatud).

3. Kinnitada «Imiku- ja väikelapsetoitude koostis- ja kvaliteedinõuded ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (juurde lisatud).

4. Kinnitada «Kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toidu koostis- ja kvaliteedinõuded ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (juurde lisatud).

5. Kehtestada, et:
1) kuni 1. jaanuarini 2001. a võib jätkata käesoleva määrusega kinnitatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavatele nõuetele ning märgistamise erinõuetele mittevastava eritoidu valmistamist, märgistamist ja turustamist, kuid kooskõlas teiste kehtivate toidu käitlemist reguleerivate õigusaktidega;
2) enne 1. jaanuari 2001. a valmistatud ja märgistatud eritoitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni, kuid mitte pärast minimaalse säilimisaja lõppemist.

Peaminister Mart LAAR

Põllumajandusminister Ivari PADAR

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 436

ERITOITUDE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

1. Käesolevate erinõuete ja korraga (edaspidi erinõuded) kehtestatakse nõuded toitudele, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis.

2. Eritoit on ette nähtud:
1) teatud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele, kes seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu vajavad toitu, milles on ühe või mitme koostisaine sisaldus kindlaks määratud;
2) imikule (kuni kaheteist kuu vanused lapsed) ja väikelapse (ühe kuni kolme aasta vanused lapsed).

3. Jaemüügis võib eritoitu turustada üksnes müügipakendisse pakendatult ja märgistatult vastavalt toidu märgistamise nõuetele ning käesoleva määrusega kinnitatud eritoidu märgistamise erinõuetele.

4. Eritoidu nimetuses peab olema toodud viide eritoidu eriomadustele või imiku- ja väikelapsetoidu puhul selle kasutamise eesmärgile.

5. Eritoidu märgistusel ja selle kohta muul viisil teabe edastamisel on keelatud viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Sellekohast teavet on lubatud anda meditsiinitöötajatele, farmatseutidele või toitumisspetsialistidele.

6. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 1 nimetatud eritoitu võib iseloomustada sõnaga «dieet». Sõna «dieet» võib kasutada üksikult või kombineeritult teiste sõnadega üksnes eritoidu märgistusel ja selle kohta muul viisil teabe edastamisel. Samuti võib viidata käesolevate erinõuete punktides 1 ja 2 nimetatud omadustele üksnes eritoitude puhul. Kui tavatoidul on käesolevate erinõuete punktides 1 ja 2 kirjeldatud omadusi ja neile soovitakse märgistusel ning muul viisil teabe edastamisel viidata, käsitatakse vastavat tavatoitu eritoiduna ja selle käitlemiseks tuleb toiduseaduse paragrahvi 14 lõike 4 alusel kehtestatud korras saada eritoitude käitlemise luba.

7. Eritoidu, mille kohta käesoleva määrusega ei ole kehtestatud eraldi nõudeid, märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) koostise või eritehnoloogia, mis annab toidule eritoidu omadused, kirjeldust;
2) energiasisaldust numbritega väljendatuna kJ-des ja kcal-tes ning valkude, süsivesikute ja rasvade sisaldust numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral tarvitada soovitatud toidu koguse kohta.

8. Eritoidu, mille energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) 100 g või 100 ml kohta, võib käesolevate erinõuete punkti 7 alapunktis 2 nimetatud teabe energiasisalduse kohta asendada sõnadega «energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) / 100 g» või sõnadega «energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) / 100 ml».

Põllumajandusminister Ivari PADAR

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 436

IMIKU PIIMASEGU JA JÄTKUPIIMASEGU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING NENDE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED NING MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolevates erinõuetes ja korras (edaspidi erinõuded) lähtutakse järgmisest liigitusest:
1) imiku piimasegu on ette nähtud imikule toiduks kuni nelja või kuue kuu vanuseni ning rahuldab täielikult selles vanuses imiku toitumisvajadusi;
2) jätkupiimasegu on ette nähtud imikule vanuses alates neljast kuust ja on sellises vanuses imikule peamiseks vedelikuallikaks nende mitmekülgsemaks muutuvas toiduvalikus.

2. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostisosad ning nende kogused peavad olema imiku (kuni kaheteist kuu vanused lapsed) ja väikelapse (ühe kuni kolme aasta vanused lapsed) tervisele ohutud.

3. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõudeid kohaldatakse tarvitamiseks valmis toidu suhtes.

II. IMIKU PIIMASEGU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED

4. Imiku piimasegu energiasisaldus peab olema vahemikus 250 kJ / 100 ml (60 kcal / 100 ml) kuni 315 kJ / 100 ml (75 kcal / 100 ml).

5. Lehmapiimavalgul põhineva imiku piimasegu valgusisaldus (valgusisaldust arvutatakse järgmiselt: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,38) peab olema vahemikus 0,45 g / 100 kJ (1,8 g / 100 kcal) kuni 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal).

6. Valgu hüdrolüsaatidel põhineva imiku piimasegu valgusisaldus (valgusisaldust arvutatakse järgmiselt: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25) peab olema vahemikus 0,56 g / 100 kJ (2,25 g / 100 kcal) kuni 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal). Samuti peab nimetatud imiku piimasegu vastama järgmistele nõuetele:
1) valgu efektiivsuse koefitsient ja puhta valgu omastatavus peavad olema vähemalt võrdsed kaseiini efektiivsuse koefitsiendiga ja omastatavusega;
2) tauriinisisaldus peab olema vähemalt 10 µmol / 100 kJ (42 µmol / 100 kcal) ja L-karnitiinisisaldus vähemalt 1,8 µmol / 100 kJ (7,5 µmol / 100 kcal).

7. Käesolevate erinõuete punktides 5 ja 6 nimetatud imiku piimasegud peavad sisaldama kõiki asendamatuid ja osaliselt asendamatuid aminohappeid vähemalt võrdlusvalgus sisalduvas koguses. Võrdlusvalguks on rinnapiim, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 1. Arvutuslikel eesmärkidel võib metioniinisisalduse ja tsüstiinisisalduse liita.

8. Sojavalgu isolaatidel või nende segul lehmapiima valguga põhineva imiku piimasegu valgusisaldus (valgusisaldust arvutatakse järgmiselt: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25) peab olema vahemikus 0,56 g / 100 kJ (2,25 g / 100 kcal) kuni 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal). Samuti peab nimetatud imiku piimasegu vastama järgmistele nõuetele:
1) valgu keemiline indeks (keemiline indeks on uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv) peab olema vähemalt 80% võrdlusvalgust. Võrdlusvalguks on rinnapiim, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 2;
2) imiku piimasegu peab sisaldama metioniini vähemalt sellises koguses, mis sisaldub võrdlusvalgus sama energiakoguse kohta. Võrdlusvalguks on rinnapiim, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 1;
3) L-karnitiinisisaldus peab olema vähemalt 1,8 µmol / 100 kJ (7,5 µmol / 100 kcal);
4) valmistamisel võib kasutada ainult sojavalgu isolaate.

9. Aminohappeid on lubatud imiku piimasegule lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses.

10. Imiku piimasegu rasvasisaldus peab olema vahemikus 1,05 g / 100 kJ (4,4 g / 100 kcal) kuni 1,5 g / 100 kJ (6,5 g / 100 kcal).

11. Imiku piimasegu koostises ei kasutata seesamiseemne- ja puuvillaseemneõli.

12. Nii laur(iin)happe kui ka mürist(iin)happe sisaldus võib olla kuni 15% rasva üldkogusest.

13. Linoolhappesisaldus (glütserüültrilinolaadina) peab olema vahemikus 70 mg / 100 kJ (300 mg / 100 kcal) kuni 285 mg / 100 kJ (1200 mg / 100 kcal).

14. α-linoleenhappesisaldus peab olema vähemalt 12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal) ning linoolhappe ja α-linoleenhappe suhtarv peab olema vahemikus 5 kuni 15.

15. Rasvhapete transisomeeride sisaldus võib olla kuni 4% rasva üldkogusest.

16. Eruukhappesisaldus võib olla kuni 1% rasva üldkogusest.

17. Imiku piimasegusse on lubatud lisada pikaahelalisi (C 20–22) polüküllastumata rasvhappeid ning nende sisaldus peab olema järgmine:
1) ω3-rasvhappeid võib olla kuni 1% rasva üldkogusest;
2) ω6-rasvhappeid võib olla kuni 2% rasva üldkogusest, sealhulgas arahhidoonhapet võib olla kuni 1% rasva üldkogusest;
3) dokosaheksaeenhappe (22:6 ω3) sisaldus peab olema väiksem kui eikosapentaeenhappe (20:5 ω3) sisaldus.

18. Imiku piimasegu süsivesikutesisaldus peab olema vahemikus 1,7 g / 100 kJ (7 g / 100 kcal) kuni 3,4 g / 100 kJ (14 g / 100 kcal).

19. Imiku piimasegus võib kasutada ainult järgmisi suhkruid ja suhkrutooteid:
1) laktoos;
2) maltoos;
3) sahharoos;
4) maltodekstriinid;
5) glükoosisiirup või kuivatatud glükoosisiirup;
6) eelkuumutatud tärklis (gluteenivaba);
7) tarretatud (želeeriv) tärklis (gluteenivaba).

20. Laktoosisisaldus peab olema vähemalt 0,85 g / 100 kJ (3,5 g / 100 kcal). Nimetatud nõue ei laiene imiku piimasegule, mille sojavalgu isolaatide sisaldus on suurem kui 50% valgu üldkogusest.

21. Sahharoosisisaldus võib olla kuni 20% süsivesikute üldkogusest.

22. Eelkuumutatud tärklise ja želeeriva tärklise sisaldus võib olla kuni 2 g / 100 ml ja sealjuures võib moodustada kuni 30% süsivesikute üldkogusest.

23. Lehmapiimast valmistatud imiku piimasegus olevate allnimetatud mineraaltoiteainete sisaldus peab olema järgmine:

1) naatrium 5 mg / 100 kJ (20 mg / 100 kcal) kuni 14 mg / 100 kJ (60 mg / 100 kcal);
2) kaalium 15 mg / 100 kJ (60 mg / 100 kcal) kuni 35 mg / 100 kJ (145 mg / 100 kcal);
3) kloriidid 12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal) kuni 29 mg / 100 kJ (125 mg / 100 kcal);
4) kaltsium vähemalt 12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal);
5) fosfor 6 mg / 100 kJ (25 mg / 100 kcal) kuni 22 mg / 100 kJ (90 mg / 100 kcal);
6) magneesium 1,2 mg / 100 kJ (5 mg / 100 kcal) kuni 3,6 mg / 100 kJ (15 mg / 100 kcal);
7) raud 0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal) kuni 0,36 mg / 100 kJ (1,5 mg / 100 kcal);
8) tsink 0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal) kuni 0,36 mg / 100 kJ (1,5 mg / 100 kcal);
9) vask 4,8 µg / 100 kJ (20 µg / 100 kcal) kuni 19 µg / 100 kJ (80 µg / 100 kcal);
10) jood vähemalt 1,2 µg / 100 kJ (5 µg / 100 kcal);
11) seleen kuni 0,7 µg / 100 kJ (3 µg / 100 kcal).

24. Kaltsiumi ja fosfori suhtarv peab olema vahemikus 1,2 kuni 2.

25. Sojavalgu isolaatidel või nende segul lehmapiima valkudega põhinevale imiku piimasegule kohaldatakse käesolevate nõuete punktides 23 ja 24 nimetatud nõudeid, välja arvatud raua ja tsingi kohta kehtestatuid. Nimetatud imiku piimasegu raua- ja tsingisisaldus peab olema järgmine:

1) raud 0,25 mg / 100 kJ (1 mg / 100 kcal) kuni 0,5 mg / 100 kJ (2 mg / 100 kcal);
2) tsink 0,18 mg / 100 kJ (0,75 mg / 100 kcal) kuni 0,6 mg / 100 kJ (2,4 mg / 100 kcal).

26. Imiku piimasegus olevate allnimetatud vitamiinide sisaldus peab olema järgmine:

1) vitamiin A 14 µg-RE / 100 kJ (60 µg-RE / 100 kcal) kuni 43 µg-RE / 100 kJ (180 µg-RE / 100 kcal). RE = trans-retinooli ekvivalent = (rahvusvaheline ühik (inglise keeles – i.u.)) = 0,3 µg A1 või 0,6 µg β-karotiini;
2) vitamiin D kolekaltsiferoolina (10 µg kolekaltsiferooli = 400 rahvusvahelist ühikut vitamiini D) 0,25 µg / 100 kJ (1 µg / 100 kcal) kuni 0,65 µg / 100 kJ (2,5 µg / 100 kcal);
3) tiamiin vähemalt 10 µg / 100 kJ (40 µg / 100 kcal);
4) riboflaviin vähemalt 14 µg / 100 kJ (60 µg / 100 kcal);
5) niatsiin vähemalt 0,2 µg-NE / 100 kJ (0,8 µg-NE / 100 kcal). NE = niatsiini ekvivalent = mg nikotiinhape + mg trüptofaan / 60;
6) pantoteenhape vähemalt 70 µg / 100 kJ (300 µg / 100 kcal);
7) vitamiin B6 vähemalt 9 µg / 100 kJ (35 µg / 100 kcal);
8) biotiin vähemalt 0,4 µg / 100 kJ (1,5 µg / 100 kcal);
9) foolhape vähemalt 1 µg / 100 kJ (4 µg / 100 kcal);
10) vitamiin B12 vähemalt 0,025 µg / 100 kJ (0,1 µg / 100 kcal);
11) vitamiin C vähemalt 1,9 mg / 100 kJ (8 mg / 100 kcal);
12) vitamiin K vähemalt 1 µg / 100 kJ (4 µg / 100 kcal);
13) vitamiin E vähemalt 0,1 mg α-TE / 100 kJ (0,5 mg α-TE / 100 kcal), sealjuures 0,5 α-TE/1 grammi polüküllastamata rasvhapete (väljendatuna linoolhappena) kohta. α-TE = tokoferool ekvivalent (rahvusvaheline ühik) = 1,1 mg D,L-α-tokoferooli.

27. Imiku piimasegu nukleotiididesisaldus võib olla kuni 1,2 mg / 100 kJ (5 mg / 100 kcal), kusjuures nende sisaldus ühenditena peab olema järgmine:

1) tsüstidiin-5´ -monofosfaat kuni 0,6 mg / 100 kJ (2,5 mg / 100 kcal);
2) uridiin-5´ -monofosfaat kuni 0,42 mg / 100 kJ
(1,75 mg / 100 kcal);
3) adenosiin-5´ -monofosfaat kuni 0,36 mg / 100 kJ
(1,5 mg / 100 kcal);
4) guanosiin-5´ -monofosfaat kuni 0,12 mg / 100 kJ
(0,5 mg / 100 kcal);
5) inosiin-5´ -monofosfaat kuni 0,24 mg / 100 kJ (1 mg / 100 kcal).

28. Imiku piimasegu ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg / kg.

III. JÄTKUPIIMASEGU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED

29. Jätkupiimasegu energiasisaldus peab olema vahemikus 250 kJ / 100 ml (60 kcal / 100 ml) kuni 335 kJ / 100 ml (80 kcal / 100 ml).

30. Jätkupiimasegu valgusisaldus (valgusisaldust arvutatakse järgmiselt: lehmapiima valgusisaldus = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,38; sojavalgu isolaatide valgusisaldus = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25) peab olema vahemikus 0,5 g / 100 kJ (2,25 g / 100 kcal) kuni 1 g / 100 kJ (4,55 g / 100 kcal). Samuti peab jätkupiimasegu vastama järgmistele nõuetele:
1) keemiline indeks (keemiline indeks on uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv) peab olema vähemalt 80% võrdlusvalgust. Võrdlusvalguks on rinnapiim või kaseiin, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 2;
2) valmistamisel võib kasutada ainult sojavalgu isolaate;
3) aminohappeid on lubatud lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses;
4) jätkupiimasegu peab sisaldama metioniini vähemalt sellises koguses, mis sisaldub võrdlusvalgus sama energiakoguse kohta. Võrdlusvalguks on rinnapiim, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 1.

31. Jätkupiimasegu rasvasisaldus peab olema vahemikus 0,8 g / 100 kJ (3,3 g / 100 kcal) kuni 1,5 g / 100 kJ (6,5 g / 100 kcal).

32. Jätkupiimasegu koostises ei kasutata seesamiseemne- ja puuvillaseemneõli.

33. Nii laur(iin)happe kui ka mürist(iin)happe sisaldus võib olla kuni 15% rasva üldkogusest.

34. Taimeõli sisaldava jätkupiimasegu linoolhappesisaldus peab olema vähemalt 70 mg / 100 kJ (300 mg / 100 kcal).

35. Rasvhapete transisomeeride sisaldus võib olla kuni 4% rasva üldkogusest.

36. Eruukhappesisaldus võib olla kuni 1% rasva üldkogusest.

37. Jätkupiimasegu süsivesikutesisaldus peab olema vahemikus 1,7 g / 100 kJ (7 g / 100 kcal) kuni 3,4 g / 100 kJ (14 g / 100 kcal).

38. Jätkupiimasegus ei või kasutada gluteeni sisaldavaid koostisosi.

39. Jätkupiimasegu laktoosisisaldus peab olema vähemalt 0,45 g / 100 kJ (1,8 g / 100 kcal). Nimetatud nõue ei laiene jätkupiimasegule, milles sojavalgu isolaatide sisaldus on suurem kui 50% valgu üldkogusest.

40. Jätkupiimasegu sahharoosi-, fruktoosi- ja meesisaldus võib olla kokku kuni 20% süsivesikute üldkogusest.

41. Jätkupiimasegu raua- ja joodisisaldus peab olema järgmine:

1) raud 0,25 mg / 100 kJ (1 mg / 100 kcal) kuni  0,5 mg / 100 kJ (2 mg / 100 kcal);
2) jood vähemalt 0,2 µg / 100 kJ (5 µg / 100 kcal).

42. Lehmapiimast valmistatud jätkupiimasegu tsingisisaldus peab olema vähemalt 0,12 g / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal).

43. Sojavalgu isolaatidel või nende segul lehmapiima valkudega põhineva jätkupiimasegu tsingisisaldus peab olema vähemalt 0,18 g / 100 kJ (0,75 mg / 100 kcal).

44. Jätkupiimasegu mineraaltoiteainete sisaldus peab olema vähemalt võrdne või vajadusel vähendatud võrreldes sellega, mis sisaldub lehmapiimas ja võimalusel samas suhtes, kui on jätkupiimasegu valgusisalduse suhe lehmapiima valgusisaldusse. Tüüpiline lehmapiima mineraaltoitainete sisaldus on toodud käesolevate nõuete lisas 3.

45. Kaltsiumi ja fosfori suhtarv võib olla kuni 2.

46. Jätkupiimasegu vitamiinide A, D, C ja E sisaldus peab olema järgmine:

1) vitamiin A 14 µg-RE / 100 kJ (60 µg-RE / 100 kcal) kuni 43 µg-RE / 100 kJ (180 µg-RE / 100 kcal). RE = trans-retinooli ekvivalent = (rahvusvaheline ühik (inglise keeles – i.u.)) = 0,3 µg A1 või 0,6 µg β-karotiini;
2) vitamiin D kolekaltsiferoolina (10 µg kolekaltsiferooli = 400 rahvusvahelist ühikut vitamiini D) 0,25 µg / 100 kJ (1 µg / 100 kcal) kuni 0,75 µg / 100 kJ (3 µg / 100 kcal);
3) vitamiin C vähemalt 1,9 mg / 100 kJ (8 mg / 100 kcal);
4) vitamiin E vähemalt 0,1 mg α-TE / 100 kJ (0,5 mg α-TE / 100 kcal), sealjuures 0,5 α-TE/1 grammi polüküllastamata rasvhapete (väljendatuna linoolhappena) kohta. α-TE = d-α-tokoferool ekvivalent (rahvusvaheline ühik) = 1,1 mg D,L-α-tokoferooli.

47. Jätkupiimasegu nukleotiididesisaldus võib olla kuni 1,2 mg / 100 kJ kohta (5 mg / 100 kcal), kusjuures loetletud nukleotiide võib lisada järgmiselt:

1) tsüstidiin-5´ -monofosfaat kuni 0,6 mg / 100 kJ (2,5 mg / 100 kcal);
2) uridiin-5´ -monofosfaat kuni 0,42 mg / 100 kJ
(1,75 mg / 100 kcal);
3) adenosiin-5´ -monofosfaat kuni 0,36 mg / 100 kJ
(1,50 mg / 100 kcal);
4) guanosiin-5´ -monofosfaat kuni 0,12 mg / 100 kJ
(0,50 mg / 100 kcal);
5) inosiin-5´ -monofosfaat kuni 0,24 mg / 100 kJ (1 mg / 100 kcal).

48. Jätkupiimasegu ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg/kg.

IV. IMIKU PIIMASEGU JA JÄTKUPIIMASEGU VALMISTAMISEL KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

49. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel võib lisada ainult järgmisi vitamiine järgmiste ühenditena:

1) vitamiin A retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat, β-karoteen, retinool;
2) vitamiin D vitamiin D2 (ergokaltsiferool), vitamiin D3 (kolekaltsiferool);
3) vitamiin B1 tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat,
4) vitamiin B2 riboflaviin, naatriumriboflaviin-5´ -fosfaat;
5) niatsiin ehk nikotiinhape nikotiinamiid, nikotiinhape;
6) vitamiin B6 püridoksoolhüdrokloriid, pürooksiin-5´ -fosfaat;
7) foolhape folaat;
8) pantoteenhape D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, tekspantenool;
9) vitamiin B12 tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin;
10) biotiin D-biotiin;
11) vitamiin C L-askorbiinhape, naatrium-L-askorbaat, kaltsium-L-askorbaat, 6-palmitüül-L-askorbaat (askorbüülpalmitaat), kaaliumaskorbaat;
12) vitamiin E D-α-tokoferool, D,L-tokoferool, D-α-tokoferool atsetaat, D,L-α-tokoferool atsetaat;
13) vitamiin K füllokinoon (fütomenadioon).

50. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel võib lisada ainult järgmisi mineraalaineid järgmiste sooladena:

1) kaltsium kaltsiumkarbonaat, kaltsiumkloriid, kaltsiumtsitraadid, kaltsiumglükonaat, kaltsiumglütserofosfaat, kaltsiumlaktaat, ortofosforhappe kaltsiumisoolad, kaltsiumhüdroksiid;
2) magneesium magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumoksiid, magneesiumtsitraadid, magneesiumsulfaat, magneesiumglükonaat, magneesiumhüdroksiid, ortofosforhappe magneesiumisoolad;
3) raud raud(II)tsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)laktaat, raud(II)sulfaat, raud(III)ammooniumtsitraat, raud(II)fumaraat, raud(III)difosfaat;
4) vask vasktsitraat, vaskglükonaat, vasksulfaat, vase-lüsiini kompleks, vaskkarbonaat;
5) jood kaaliumjodiid, naatriumjodiid, kaaliumjodaat;
6) tsink tsinkatsetaat, tsinkkloriid, tsinklaktaat, tsinksulfaat, tsinktsitraat, tsinkglükonaat, tsinkoksiid;
7) mangaan mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaansulfaat, mangaanglükonaat;
8) naatrium naatriumvesinikkarbonaat, naatriumkloriid, naatriumtsitraat, naatriumglükonaat, naatriumkarbonaat, naatriumlaktaat, ortofosforhappe naatriumisoolad, naatriumhüdroksiid;
9) kaalium kaaliumvesinikkarbonaat, kaaliumkarbonaat, kaaliumkloriid, kaaliumtsitraadid, kaaliumglükonaat, kaaliumlaktaat, ortofosforhappe kaaliumisoolad, kaaliumhüdroksiid;
10) seleen naatriumselenaat, naatriumseleniit.

51. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel võib kasutada aminohappeid ja teisi lämmastikuühendeid järgmiselt:
1) L-arginiin ja tema hüdrokloriidsool;
2) L-arginiinhüdrokloriid;
3) L-tsüstiin ja tema hüdrokloriid;
4) L-histitiin ja tema hüdrokloriid;
5) L-isoleutsiin ja tema hüdrokloriid;
6) L-leutsiin ja tema hüdrokloriid;
7) L-lüsiin ja tema hüdrokloriid;
8) L-tsüsteiin ja tema hüdrokloriid;
9) L-metioniin;
10) L-fenüülalaniin;
11) L-treoniin;
12) L-trüptofaan;
13) L-türosiin;
14) L-valiin;
15) L-karnitiin ja tema hüdrokloriid;
16) tauriin;
17) tsüstidiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad;
18) uridiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad;
19) adenosiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad;
20) guanosiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad;
21) inosiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad.

52. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel võib samuti lisada koliini, koliinhüdrokloriidi, koliintsitraati, koliinvesiniktartraati ja inositooli.

V. IMIKU PIIMASEGU JA JÄTKUPIIMASEGU MÄRGISTAMISE ERINÕUDED

53. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu märgistamisel tuleb lisaks toidu märgistamise nõuetele täiendavalt järgida käesolevaid märgistamise erinõudeid.

54. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab andma vajalikku teavet toote sihipäraseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta rinnaga toitmist.

55. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu nimetus peab olema järgmine:
1) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud toidu puhul «Imiku piimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust siis «Piimal põhinev imiku piimasegu»;
2) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud toidu puhul «Jätkupiimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust, siis «Piimal põhinev jätkupiimasegu».

56. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) millises vanuses imikule või väikelapsele on toode ette nähtud;
2) täpne tarvitamisjuhis ning hoiatus ebatäpse valmistamise puhul tekkivast ohust tervisele;
3) energiasisaldus numbritega kJ-des ja kcal-tes ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus numbritega 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta;
4) käesolevate erinõuete II ja III peatükis nimetatud mineraaltoitainete ja vitamiinide ning kus võimalik, ka koliini, inositooli, karnitiini ja tauriini keskmine sisaldus numbritega 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta;
5) juhul kui imiku piimasegule ei ole lisatud rauda, peab märgistus sisaldama teavet selle kohta, et vanemad kui neljakuused imikud vajavad lisaks imikupiimasegule rauda muudest allikatest;
6) jätkupiimasegu puhul märge, et antud toode on ette nähtud üle neljakuustele imikutele ning see katab ainult osa sellises vanuses imiku toitumisvajadusest ega sobi kasutamiseks esimese nelja elukuu jooksul;
7) käesolevate erinõuete neljandas peatükis nimetatud toitainete keskmine sisaldus numbritega 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta, kui selline teave ei sisaldu juba käesoleva punkti alapunkti 4 kohaselt nõutavas teabes.

57. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistusel ei ole lubatud kasutada sõnu «rinnapiimasarnane», «emapiimasarnane» või teisi samatähenduslikke sõnu.

58. Imiku piimasegu müügipakendil peavad olema sõnad «pane tähele» või mõni teine samatähenduslik viide ja selle all järgmised väited:
1) väide rinnaga toitmise eelistest sõnadega «Rinnapiim on imikule parim. See toidab, kaitseb ja arendab» (trükitakse trükitähtedega ja tähe kõrgusega mitte alla 2 mm);
2) väide tarvitamisjuhendi järgimise kohta ja toote kasutamise kohta vaid arsti soovitusel järgmiste sõnadega «Järgige hoolikalt tarvitamisjuhendit. Enne segu kasutamist pidage nõu arstiga. Lutipudeli kasutamisel võib laps võõrduda rinnast» (trükitakse trükitähtedega ja tähe kõrgusega mitte alla 2 mm).

59. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendil võib kasutada valmistusviisi kujutavaid jooniseid. Ei ole lubatud kasutada imiku piimasegu ja jätkupiimasegu kasutamist idealiseerivaid pilte ja laste pilte.

60. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus võib sisaldada üksnes järgmisi sisulisi väiteid piimasegu erilise koostise kohta, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:
1) lisatud valgu kohta – valgusisaldus peab olema väiksem kui 0,6 g / 100 kJ (2,5 g / 100 kcal) ja valgu ja kaseiini suhtarv peab olema suurem kui 1;
2) madala naatriumisisalduse kohta – naatriumisisaldus peab olema väiksem kui 9 mg / 100 kJ (39 mg / 100 kcal);
3) sahharoosi puudumise kohta – ei sisalda sahharoosi;
4) sisaldab ainult laktoosi – süsivesikutest sisaldab ainult laktoosi;
5) laktoosi puudumise kohta – ei sisalda laktoosi;
6) rauaga rikastatuse kohta – lisatud rauda;
7) piimavalkudest tingitud allergiaohu vähendamise kohta (väide võib sisaldada väljendeid, mis viitavad allergeeni vähenemisele) – imiku piimasegu ja jätkupiimasegu peavad vastama nõuetele, mis on kehtestatud käesolevate erinõuete punktides 6 ja 7. Immunoreaktiivse valgu kogus peab olema väiksem kui 1% imiku piimasegu või jätkupiimasegu koostisainete lämmastikusisaldusest. Märgistusel peab olema toodud teave, et imiku piimasegu või jätkupiimasegu ei või tarvitada imikud, kellel on allergia intaktse valgu suhtes, millest segu on valmistatud, välja arvatud juhul, kui rahvusvaheliselt tunnustatud kliinilised testid kinnitavad, et rohkem kui 90% imikutest, kes on tundlikud valkude suhtes, millest hüdrolüsaat on valmistatud, taluvad neid piimasegusid.

61. Lisaks käesolevate erinõuete punktile 56 peab jätkupiimasegu müügipakendi märgistusel olema toodud teave järgmiste vitamiinide ja mineraaltoitainete kohta väljendatuna protsendina järgmisest võrdluskogusest 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta:

1) vitamiin A 400 µg;
2) vitamiin D 10 µg;
3) vitamiin C 25 mg;
4) tiamiin 0,5 mg;
5) riboflaviin 0,8 mg;
6) niatsiini ekvivalent 9 mg;
7) vitamiin B6 0,7 mg;
8) foolhape 100 µg;
9) vitamiin B12 0,7 µg;
10) kaltsium 400 mg;
11) raud 6 mg;
12) tsink 4 mg;
13) jood 70 µg;
14) seleen 10 µg;
15) vask 0,4 mg.

62. Jätkupiimasegu märgistusel esitatakse ainult nende käesolevate erinõuete punktis 61 nimetatud vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mille sisaldus on vähemalt 15% nimetatud võrdluskogusest.

VI. IMIKU PIIMASEGU JA JÄTKUPIIMASEGU KOHTA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

63. Imikute toitumist käsitlevad teabematerjalid (sealhulgas õppematerjalid) peavad sisaldama objektiivset informatsiooni, sealhulgas järgmist teavet:
1) imetamise kasulikkus ja eelised;
2) ema toitumine ja imetamiseks ettevalmistumine ning rinnapiimaga toitmine;
3) osalise pudelist toitmise liiga varajase alustamise võimalik kahjulik mõju imetamisele ning sellega seotud raskused rinnapiimaga toitmise juurde tagasipöördumisel;
4) imiku piimasegu või jätkupiimasegu õige kasutamine, kui see on toitmiseks vajalik.

64. Teabematerjalides, mis sisaldavad teavet imiku piimasegu või jätkupiimasegu kohta, tuleb ära näidata imiku piimasegu või jätkupiimasegu kasutamise ohud imiku tervisele juhtudel, kui nende kasutamiseks ei ole otsest vajadust või neid kasutatakse valesti. Samuti tuleb ära näidata piimasegu kasutamise ligikaudne maksumus kindla ajaühiku kohta.

65. Teabematerjalides tuleb hoiduda imiku piimasegu või jätkupiimasegu idealiseerivate piltide või tekstide kasutamisest.

66. Imiku piimasegu või jätkupiimasegu näidiste (nimetatud toodete üksikeksemplarid või tasuta levitamiseks ettenähtud väikesed kogused), samuti tarbeesemete, mille praktiline väärtus on seotud imiku piimasegu või jätkupiimasegu kasutamisega, levitamine ei ole lubatud.

67. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu kohta pole lubatud kasutada reklaami, soodusostukaarte, ostupreemiaid ega korraldada muid selliseid sooduspakkumisi, sidusmüüki, kasutamisõpetuse reklaamklippide pakkumist või näitamist, samuti muid nende toodete levikut soodustavaid tegevusi.

68. Tervishoiuasutuste töötajatele on lubatud anda teavet imiku piimasegu ja jätkupiimasegu kohta. Imiku piimasegu või jätkupiimasegu kohta käitlejate poolt tervishoiuasutuste töötajatele edastatav teave peab olema teaduslikult ja faktiliselt põhjendatud ning ei või tekitada arvamust, et kunstlik toitmine on samaväärne või parem kui rinnaga toitmine ja see peab sisaldama käesolevate erinõuete punktides 63–65 kirjeldatud teavet. Samuti on lubatud tervishoiuasutuste töötajatel vastu võtta imiku piimasegu ja jätkupiimasegu näidiseid ning nende valmistamiseks ja tarbimiseks kasutatavate nõude näidiseid juhul, kui see on vajalik asutuse teadustöö raames tehtava erialase hinnangu saamiseks.

69. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu kasutamist imikute toitmiseks võivad õpetada vaid tervishoiuasutuses töötavad meditsiinitöötajad ning see peab olema suunatud nende imikute emadele ja pereliikmetele, kellel on vajadus imiku piimasegu või jätkupiimasegu järele. Seejuures tuleb anda teavet imiku piimasegu ja jätkupiimasegu kasutamise ohtude ja ettevaatusabinõude kohta.

Põllumajandusminister Ivari PADAR

«Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 1

ASENDAMATUTE JA OSALISELT ASENDAMATUTE AMINOHAPETE SISALDUS RINNAPIIMAS

Aminohapped mg / 100 kJ (1 kJ = 0,239 kcal) mg / 100 kcal
Arginiin 16 69
Tsüstiin 6 24
Histidiin 11 45
Isoleutsiin 17 72
Leutsiin 37 156
Lüsiin 29 122
Metioniin 7 29
Fenüülalaniin 15 62
Treoniin 19 80
Trüptofaan 7 30
Türosiin 14 59
Valiin 19 80

«Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 2

AMINOHAPETE JA OSALISELT ASENDAMATUTE AMINOHAPETE SISALDUS KASEIINIS JA RINNAPIIMA VALGUS

Aminohapped Aminohapete sisaldus kaseiinis (g / 100 g) Aminohapete sisaldus rinnapiima valgus (g / 100 g)
Arginiin 3,7 3,8
Tsüstiin 0,3 1,3
Histidiin 2,9 2,5
Isoleutsiin 5,4 4,0
Leutsiin 9,5 8,5
Lüsiin 8,1 6,7
Metioniin 2,8 1,6
Fenüülalaniin 5,2 3,4
Treoniin 4,7 4,4
Trüptofaan 1,6 1,7
Türosiin 5,8 3,2
Valiin 6,7 4,5

«Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 3

MINERAALTOITAINETE SISALDUS LEHMAPIIMAS

Minaraaltoitained Mineraaltoitainete sisaldus 100 g rasvavaba kuivaine kohta Mineraaltoitainete sisaldus valgu 1 grammi kohta
Naatrium (mg) 550 15
Kaalium (mg) 1680 43
Kloor (mg) 1050 28
Kaltsium (mg) 1350 35
Fosfor (mg) 1070 28
Magneesium (mg) 135 3,5
Vask (mg) 225 6
Jood Määratlemata Määratlemata

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 436

IMIKU- JA VÄIKELAPSETOITUDE KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING NENDE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED NING MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolevaid erinõudeid ja korda (edaspidi erinõuded) kohaldatakse imiku ja väikelapse toitumisvajadusi rahuldavate eritoitude kohta, mis on mõeldud imikule ja väikelapsele lisatoiduks või nende kohanemiseks tavatoiduga. Käesolevates erinõuetes lähtutakse järgmisest imiku- ja väikelapsetoitude liigitusest:
1) imikule ja väikelapsele mõeldud teraviljasaadused ning teraviljatooted (edaspidi teraviljatooted);
2) muu imiku- ja väikelapsetoit, välja arvatud teraviljatoit.

2. Käesolevates erinõuetes lähtutakse järgmisest teraviljatoidu liigitusest:
1) lihtne teraviljatoit, millele tuleb tarvitamiseks lisada piima või muid toiduks sobivaid vedelikke või on juba selliselt tarvitatavaks muudetud;
2) teraviljatoit, millele on lisatud kõrge valgusisaldusega toiduaineid ning tarvitamiseks tuleb lisada vett või muud valguvaba vedelikku;
3) makaronitooted, mida tarvitatakse pärast sobivas vedelikus keetmist;
4) kuivikud ja küpsised, mida võib kasutada tervelt või peenestatuna, millele on lisatud vett, piima või teisi sobivaid vedelikke.

3. Käesolevaid erinõudeid ei kohaldata väikelapse piimatoodete ja imiku piimasegu ning jätkupiimasegu suhtes.

4. Imiku- ja väikelapsetoidu koostisosad ja nende kogused peavad olema imiku ja väikelapse tervisele ohutud.

5. Imiku- ja väikelapsetoidu koostises võib kasutada ainult selliseid koostisosi, mille sobivus imikule ja väikelapsele on kindlaks tehtud üldtunnustatud meetodil teostatud teadusuuringutega.

6. Imiku- ja väikelapsetoidu koostis- ning kvaliteedinõuded kehtivad tarvitamiseks valmis toidu suhtes.

II. IMIKU JA VÄIKELAPSE TERAVILJATOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED

7. Teraviljatoidu peamiseks koostisosaks on üks või mitu teraviljaliiki või tärkliserikast juurt. Teravilja või tärkliserikka juure sisaldus peab olema vähemalt 25% teraviljatoidu kuivsegu kogusest.

8. Teraviljatoidu valgusisaldus peab olema järgmine:
1) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 2 ja 4 nimetatud teraviljatoidu valgusisaldus võib olla kuni 1,3 g / 100 kJ (5,5 g / 100 kcal);
2) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu lisatud toiduainete valgusisaldus peab olema vähemalt 0,48 g / 100 kJ (2 g / 100 kcal);
3) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 4 nimetatud küpsiste, millele on lisatud kõrge valgusisaldusega toiduaineid, kusjuures sellele on viidatud märgistusel, lisatud toiduainete valgusisaldus peab olema vähemalt 0,36 g / 100 kJ (1,5 g / 100 kcal);
4) lisatud valgu keemiline indeks peab olema vähemalt 80% võrdlusvalgust või efektiivsuse koefitsient vähemalt 70% võrdlusvalgu efektiivsuse koefitsiendist. Võrdlusvalk on kaseiin, mille koostis on toodud käesolevate erinõuete lisas 1. Aminohappeid on lubatud teraviljatoidule lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses.

9. Teraviljatoidule lisatud sahharoosi, fruktoosi, glükoosisiirupi või mee sisaldus peab olema järgmine:
1) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 1 ja 4 nimetatud teraviljatoidule lisatud toiduainete süsivesikutesisaldus võib olla kuni 1,8 g / 100 kJ (7,5 g / 100 kcal), sealjuures võib lisatud fruktoosi sisaldus olla kuni 0,9 g / 100 kJ (3,75 g / 100 kcal);
2) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidule lisatud toiduainete süsivesikutesisaldus võib olla kuni 1,2 g / 100 kJ (5 g / 100 kcal), sealjuures võib lisatud fruktoosi sisaldus olla kuni 0,6 g / 100 kJ (2,5 g / 100 kcal).

10. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 1 ja 4 nimetatud teraviljatoidu rasvasisaldus võib olla kuni 0,8 g / 100 kJ (3,3 g / 100 kcal).

11. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu rasvasisaldus võib olla kuni 1,1 g / 100 kJ (4,5 g / 100 kcal). Teraviljatoidus, mille rasvasisaldus ületab 0,8 g / 100 kJ (3,3 g / 100 kcal), võib nii lauriinhappe- kui ka müristiinhappesisaldus olla kuni 15% rasva üldkogusest ning linoolhappesisaldus (gütserüültrilinolaadina) peab olema vahemikus 70 mg / 100 kJ (300 mg / 100 kcal) kuni 285 mg / 100 kJ (1200 mg / 100 kcal).

12. Teraviljatoidule võib naatriumisooli lisada üksnes tehnoloogilistel eesmärkidel. Teraviljatoidu naatriumisisaldus võib olla kuni 25 mg / 100 kJ (100 mg / 100 kcal).

13. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu kaltsiumisisaldus peab olema vähemalt 20 mg / 100 kJ (80 mg / 100 kcal) ja käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 4 nimetatud teraviljatoidu, mille valmistamisel on kasutatud piima (piimaküpsised), kusjuures sellele on viidatud märgistusel, kaltsiumisisaldus peab olema vähemalt 12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal).

14. Teraviljatoidu tiamiinisisaldus peab olema vähemalt 25 mg / 100 kJ (100 mg / 100 kcal).

15. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu vitamiinide A ja D sisaldus peab olema järgmine:

1) vitamiin A 14 µg-RE / 100 kJ (60 µg-RE / 100 kcal) kuni 43 µg-RE / 100 kJ (180 µg-RE / 100 kcal). RE = kõik retinooli trans-ekvivalendid (rahvusvaheline ühik (inglise keeles – i.u.)) = 0,3 µg A1 või 0,6 µg β-karotiini;
2) vitamiin D kolekaltsiferoolina (10 µg kolekaltsiferooli = 400 rahvusvahelist ühikut vitamiini D) 0,25 µg / 100 kJ (1 µg / 100 kcal) kuni 0,75 µg / 100 kJ (3 µg / 100 kcal).

16. Käesolevate erinõuete punktis 15 toodud vitamiinisisaldused laienevad ka teistele käesolevate nõuete punktis 2 nimetatud teraviljatoitudele, kui neile lisatakse vitamiine A või D.

17. Teraviljatoidu vitamiinide ja mineraaltoitainete, kui neid on lisatud, maksimaalne lubatud sisaldus on toodud käesolevate nõuete lisas 2.

18. Teraviljatoit ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg/kg.

III. MUU IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED

19. Imiku- ja väikelapsetoit, mille nimetuses on koostisosadest mainitud ainult liha, linnuliha, kala või muud tavapäraselt valguallikaks olevat toiduainet, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala või muu toiduaine kogused peavad kokku moodustama vähemalt 40% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest;
2) iga nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala või muu toiduaine peab moodustama vähemalt 25% nimetuses mainitud valguallikate üldkogusest;
3) nimetuses mainitud valguallikatest pärinevaid valke peab olema vähemalt 1,7 g / 100 kJ (7 g / 100 kcal).

20. Imiku- ja väikelapsetoit, mille nimetuses on kas üksikult või kombineeritult esimesel kohal mainitud liha, linnuliha, kala või muud tavapäraselt valguallikaks olevat toiduainet, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala või muu toiduaine kogused peavad kokku moodustama vähemalt 10% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest;
2) iga nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala või muu toiduaine peab moodustama vähemalt 25% nimetuses mainitud valguallikate üldkogusest;
3) nimetuses mainitud valguallikatest pärinevaid valke peab olema vähemalt 1 g / 100 kJ (4 g / 100 kcal).

21. Imiku- ja väikelapsetoit, mille nimetuses on kas üksikuna või kombineeritult, kuid mitte esimesel kohal mainitud liha, linnuliha, kala või muud tavapäraselt valguallikaks olevat toiduainet, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala või muu toiduaine kogused peavad moodustama vähemalt 8% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest;
2) iga nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala või muu toiduaine peab moodustama vähemalt 25% nimetuses mainitud valguallikate üldkogusest;
3) nimetuses mainitud valguallikatest pärinevaid valke peab olema vähemalt 0,5 g / 100 kJ (2,2 g / 100 kcal);
4) valgusisaldus peab olema vähemalt 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal).

22. Kui juust on mainitud koos teiste koostisosadega imikule ja väikelapsele ettenähtud näkside nimes, peab piimast pärinevat valku olema vähemalt 0,5 g / 100 kJ (2,2 g / 100 kcal), sealjuures valkude üldkogus peab olema vähemalt 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal).

23. Imiku- ja väikelapsetoidu, mida esitatakse märgistusel kui toidukorda, kuid mille nimetuses ei ole liha, linnuliha, kala või muud tavapäraselt valguallikaks olevat toiduainet mainitud, valgusisaldus peab olema vähemalt 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal).

24. Käesolevate erinõuete punktides 19–23 nimetatud nõudeid ei kohaldata imiku- ja väikelapse kastmete suhtes, mida on esitatud kui toidukorra ühte komponenti.

25. Imiku ja väikelapse magustoidus, mille nimetuses on märge piimatoodete sisalduse kohta, peab olema piimavalku vähemalt 2,2 g / 100 kcal. Kõikide teiste magustoitude suhtes ei kohaldata käesolevate erinõuete punktides 19–23 nimetatud nõudeid.

26. Aminohappeid on lubatud imiku- ja väikelapsetoidule lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses.

27. Käesolevate erinõuete punktis 19 nimetatud imiku- ja väikelapsetoidu, mille nimetuses on liha või juustu mainitud ainsa koostisosana või esimesel kohal, rasvasisaldus võib olla kokku kuni 1,4 g / 100 kJ (6 g / 100 kcal). Kõikide teiste imiku- ja väikelapsetoitude rasvasisaldus võib olla kuni 1,1 g / 100 kJ (4,5 g / 100 kcal).

28. Imiku- ja väikelapsetoidu naatriumisisaldus võib olla kuni 48 mg / 100 kJ (200 mg / 100 kcal) või kuni 200 mg / 100 g. Imiku- ja väikelapsetoidu, mille nimetuses on mainitud ainsa koostisosana juustu, naatriumisisaldus võib olla kuni 70 mg / 100 kJ (300 mg / 100 kcal).

29. Naatriumisooli võib imiku- ja väikelapse magustoidule, pudingile ning marjadest ja puuviljadest valmistatud imiku- ja väikelapsetoidule lisada üksnes tehnoloogilistel eesmärkidel minimaalses vajalikus koguses.

30. Imikute ja väikelapse puu-, marja- ning köögiviljamahlade ja -nektarite, puuviljatoitude, marjatoitude ja magustoitude ning pudingite süsivesikutesisaldus võib olla järgmine:
1) köögiviljamahlades ning nendest valmistatud jookides kuni 10 g / 100 ml;
2) marja- ja puuviljamahlades, -nektarites ning nendest valmistatud jookides kuni 15 g / 100 ml;
3) marja- ja puuviljatoitudes kuni 20 g / 100 g;
4) magustoitudes ja pudingites kuni 25 g / 100 g;
5) muudes piimal mittepõhinevates jookides kuni 5 g / 100 g.

31. Imiku ja väikelapse marja- ja puuviljamahlades ning -nektarites ja köögiviljamahlades peab vitamiini C sisaldus olema vähemalt 6 mg / 100 kJ (25 mg / 100 kcal) või vähemalt 25 mg / 100 g.

32. Imiku- ja väikelapsetoidule (välja arvatud köögiviljamahlale) ei lisata vitamiini A. Köögiviljamahla vitamiini A sisaldus peab olema vähemalt 25 µg-RE / 100 kJ (100 µg-RE / 100 kcal).

33. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel ei lisata vitamiini D.

34. Imiku- ja väikelapsetoidu vitamiinide ning mineraaltoitainete, kui neid on lisatud, maksimaalne lubatud sisaldus on toodud käesolevate erinõuete lisas 2.

35. Imiku- ja väikelapsetoit ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg/kg.

IV. IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDU VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

36. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel võib lisada järgmisi vitamiine järgmiste ühenditena:

1) vitamiin A retinool, retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat, β-karoteen;
2) vitamiin D vitamiin D2 (ergokaltsiferool), vitamiin D3 (kolekaltsiferool);
3) vitamiin B1 tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat;
4) vitamiin B2 riboflaviin, naatriumriboflaviin-5´ -fosfaat;
5) niatsiin nikotiinamiid, nikotiinhape;
6) vitamiin B6 püridoksiinhüdrokloriid, püridoksiin-5´ -fosfaat, püridoksiindipalmitaat;
7) pantoteenhape D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, deksapantenool;
8) foolhape folaat;
9) vitamiin B12  tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin;
10) biotiin D-biotiin;
11) vitamiin C L-askorbiinhape, naatrium-L-askorbaat, kaltsium-L-askorbaat, 6-palmitüül-L-askorbiinhape (askorbüülpalmitaat), kaaliumaskorbaat;
12) vitamiin K füllokinoon (fütomenadioon);
13) vitamiin E D-α-tokoferool, D,L-α-tokoferool, D-α-tokoferool atsetaat, D,L-α-tokoferool atsetaat.

37. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel võib lisada järgmisi aminohappeid:
1) L-arginiin ja tema hüdrokloriidid;
2) L-tsüstiin ja tema hüdrokloriidid;
3) L-histidiin ja tema hüdrokloriidid;
4) L-isoleutsiin ja tema hüdrokloriidid;
5) L-leutsiin ja tema hüdrokloriidid;
6) L-lüsiin ja tema hüdrokloriidid;
7) L-tsüsteiin ja tema hüdrokloriidid;
8) L-metioniin;
9) L-fenüülalaniin;
10) L-treoniin;
11) L-trüptofaan;
12) L-türosiin;
13) L-valiin.

38. Imiku- ja väikelapsetoitude valmistamisel võib lisada ka koliini, koliinkloriidi, koliintsitraati, koliinbitartraati, inositooli, L-karnitiini ning L-karnitiinhüdrokloriidi.

39. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel võib lisada järgmisi elemente järgmiste ühenditena:

1) kaltsium kaltsiumkarbonaat, kaltsiumkloriid, sidrunhappe kaltsiumisoolad, kaltsiumglükonaat, kaltsiumglütserofosfaat, kaltsiumlaktaat, kaltsiumoksiid, kaltsiumhüdroksiid, ortofosforhappe kaltsiumisoolad;
2) magneesium magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, sidrunhappe magneesiumisoolad, magneesiumglükonaat, magneesiumoksiid, magneesiumhüdroksiid, ortofosforhappe magneesiumisoolad, magneesiumsulfaat, magneesiumlaktaat, magneesiumglütserofosfaat;
3) kaalium kaaliumkloriid, sidrunhappe kaaliumisoolad, kaaliumglükonaat, kaaliumlaktaat, kaaliumglütserofosfaat;
4) raud raud(II)tsitraat, raud(III) ammooniumtsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)laktaat, raud(II)sulfaat, raud(II)fumaraat, raud(III)difosfaat, raud elemendina (karbonüül-+elektrolüütiliselt+vesinikuga taandatud), raud(III)sahharaat, raud(III)naatriumdifosfaat, raud(II)karbonaat;
5) vask vase-lüsiinkompleks, vask(II)karbonaat, vask(II)tsitraat, vask(II)glükonaat, vask(II)sulfaat;
6) tsink tsinkatsetaat, tsinktsitraat, tsinklaktaat, tsinksulfaat, tsinkoksiid, tsinkglükonaat;
7) mangaan mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaanglükonaat, mangaansulfaat, mangaanglütserofosfaat;
8) jood naatriumjodiid, kaaliumjodiid, naatriumjodaat, kaaliumjodaat.

V. IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDU MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

40. Imiku- ja väikelapsetoidu märgistamisel tuleb lisaks toidu märgistamise nõuetele järgida täiendavalt käesolevaid märgistamise erinõudeid.

41. Imiku- ja väikelapsetoidu müügipakendi märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) millises vanuses imikule või väikelapsele antud toode on ette nähtud. Imiku- ja väikelapsetoit ei tohi olla ette nähtud alla nelja kuu vanustele imikutele. Imiku- ja väikelapsetoidu märgistusel, mis on ette nähtud alates nelja kuu vanusest, võib olla teave, et see on sobiv kasutamiseks alates nelja kuu vanusest juhul, kui sõltumatud meditsiini-, toitumisalast või farmaatsiaalast haridust omavad spetsialistid ei soovita teisiti;
2) gluteenisisaldus või selle puudumine alla kuue kuu vanusele imikule ettenähtud toidu puhul;
3) energiasisaldus numbritega kJ-des ja kcal-tes ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral tarvitamiseks soovitatud imiku- ja väikelapsetoidu kogus;
4) käesolevate erinõuete II ja III peatükis (välja arvatud punktid 17 ja 34) nimetatud mineraaltoitainete ja vitamiinide, mille kohta on sätestatud nõue, keskmine kogus numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral – tarvitamiseks soovitatud imiku- ja väikelapsetoidu kogus;
5) vajaduse korral toidu tarvitamisjuhis ning märge tarvitamisjuhise järgimise vajalikkuse kohta.

42. Imiku- ja väikelapsetoidu müügipakendil võib soovitavalt olla ka järgmine teave:
1) käesolevate erinõuete IV peatükis nimetatud toitainete keskmine kogus numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral tarvitamiseks soovitatud imiku- ja väikelapsetoidu kogus, kui see ei ole juba hõlmatud käesolevate erinõuete punkti 41 alapunktis 4 nimetatud nõudega;
2) käesolevate erinõuete lisa 3 tabelis nimetatud vitamiinide ja mineraaltoitainete sisaldus väljendatuna protsendina võrdluskogusest numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral – tarvitamiseks soovitatud imiku- ja väikelapsetoidu kogus. Märgistusel esitatakse ainult nende vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mille sisaldus on vähemalt 15% nimetatud võrdluskogusest.

Põllumajandusminister Ivari PADAR

«Imiku- ja väikelapsetoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ning korra»
lisa 1

KASEIINI AMINOHAPPELINE KOOSTIS

Aminohapped Grammi 100 g kaseiini kohta
Arginiin 3,7
Tsüstiin 0,3
Histidiin 2,9
Isoleutsiin 5,4
Leutsiin 9,5
Lüsiin 8,1
Metioniin 2,8
Fenüülalaniin 5,2
Treoniin 4,7
Trüptofaan 1,6
Türosiin 5,8
Valiin 6,7

«Imiku- ja väikelapsetoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ning korra»
lisa 2

VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE, KUI NEID ON LISATUD MAKSIMAALNE LUBATUD SISALDUS IMIKU- JA VÄIKELAPSETOITUDES

Vitamiinid ja mineraalained

Ühik

Maksimaalne sisaldus 100 kcal kohta
Vitamiin A µg-RE   1801
Vitamiin E   mg-α-TE 3
Vitamiin C   mg 12,5/252/1253
Tiamiin   mg 0,25/0,54
Riboflaviin   mg 0,4
Niatsiin   mg-NE 4,5
Vitamiin B6   mg 0,35
Foolhape µg   50
Vitamiin B12 µg   0,35
Pantoteenhape   mg 1,5
Biotiin µg   10
Kaalium   mg 160
Kaltsium   mg 80/1805/1006
Magneesium   mg 40
Raud   mg 3
Tsink   mg 2
Vask µg   40
Jood µg   35
Mangaan   mg 0,6

Tabelis nimetatud normid kehtivad tarvitamiseks valmis toidule, välja arvatud kaaliumi ja kaltsiumi piirnormid.
1 Kooskõlas käesolevate erinõuete II ja III peatükis sätestatud nõuetega.
2 Nõue kehtib rauaga rikastatud teraviljatoidu ning imiku- ja väikelapsetoidu suhtes.
3 Nõue kehtib puuviljal ja marjadel põhinevate toitude, puuvilja- ja marjamahlade, -nektarite ning köögiviljamahlade suhtes.
4 Nõue kehtib teraviljatoidu suhtes.
5 Nõue kehtib käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 1 ja 3 nimetatud toitude suhtes.
6 Nõue kehtib käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 4 nimetatud toitude suhtes.

«Imiku- ja väikelapsetoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ning korra»
lisa 3

IMIKU- JA VÄIKELAPSETOITUDE VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE VÕRDLUSKOGUSED

Vitamiinid ja mineraalained

Ühik

Võrdluskogused
Vitamiin A µg   400
Vitamiin D µg   10
Vitamiin C   mg 25
Tiamiin   mg 0,5
Riboflaviin   mg 0,8
Niatsiini vitameerid   mg 9
Vitamiin B6   mg 0,7
Foolhape µg   100
Vitamiin B12 µg   0,7
Kaltsium   mg 400
Raud   mg 6
Tsink   mg 4
Jood µg   70
Seleen µg   10
Vask   mg 0,4

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 436

KEHAKAALU ALANDAMISEKS ETTENÄHTUD VÄHENDATUD ENERGIASISALDUSEGA TOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING SELLE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED NING MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED NING KORD

I. ÜLDSÄTTED

1. Kehakaalu alandamise dieetides kasutatav vähendatud energiasisaldusega toit (edaspidi vähendatud energiasisaldusega toit) on selline eritoit, mis vastavalt tarvitamisjuhisele valmistatult katab osaliselt või täielikult päevase toiduenergia ja toitainete vajaduse. Käesolevates erinõuetes ning korras (edaspidi erinõuded) lähtutakse järgmisest vähendatud energiasisaldusega toidu liigitusest:
1) eritoit, mis on ette nähtud päevase toidu asendamiseks ja toitainete vajaduse katmiseks;
2) eritoit, mis on ette nähtud päevas ühe või mitme toidukorra asendamiseks ja toitainete vajaduse katmiseks.

2. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toit, mis on ette nähtud dieedis, peab turustamisel olema ühes pakendis.

3. Vähendatud energiasisaldusega toidu koostis- ja kvaliteedinõuded kehtivad tarvitamiseks valmis toidu suhtes.

II. VÄHENDATUD ENERGIASISALDUSEGA TOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING SELLE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

4. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidust saadav päevane energia peab olema vahemikus 3360 kJ (800 kcal) kuni 5040 kJ (1200 kcal).

5. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidust saadav ühe toidukorra energia peab olema vahemikus 840 kJ (200 kcal) kuni 1680 kJ (400 kcal).

6. Vähendatud energiasisaldusega toidu valgust saadav energiasisaldus peab olema vahemikus 25% kuni 50% kogu energiasisaldusest. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu valgusisaldus võib olla kuni 125 g.

7. Käesolevate erinõuete punktis 6 käsitletakse valku, mille keemiline indeks on 100% (keemiline indeks on uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv). Valgusisalduse alampiiri tõstetakse, kui keemiline indeks on käesolevate erinõuete lisas 1 toodud võrdlusvalgu 100%-st madalam. Valgu keemiline indeks peab võrduma vähemalt 80%-ga.

8. Aminohappeid on lubatud vähendatud energiasisaldusega toitu lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses.

9. Vähendatud energiasisaldusega toidus sisalduvatest rasvadest saadav energia võib olla kuni 30% kogu energiasisaldusest.

10. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu linoolhappesisaldus (glütserüültrilinolaadina) peab olema vähemalt 4,5 g.

11. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu linoolhappesisaldus (glütserüültrilinolaadina) peab olema vähemalt 1 g.

12. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toiduga päevas saadav kiudainete kogus peab olema vahemikus 10 g kuni 30 g.

13. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toit peab sisaldama päevase toidukoguse kohta vitamiine ja mineraalaineid käesolevate nõuete lisas 2 toodud kogustest vähemalt 100%.

14. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toit peab sisaldama käesolevate nõuete lisas 2 nimetatud vitamiinidest ja mineraaltoitainetest vähemalt 30% toidukorra kohta, sealjuures kaaliumisisaldus peab toidukorra kohta olema vähemalt 500 mg.

III. VÄHENDATUD ENERGIASISALDUSEGA TOIDU MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

15. Vähendatud energiasisaldusega toidu märgistamisel tuleb lisaks toidu märgistamise nõuetele järgida täiendavalt käesolevaid märgistamise erinõudeid.

16. Vähendatud energiasisaldusega toidu nimetus peab olema järgmine:
1) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu puhul: «Päevase toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil»;
2) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu puhul: «Toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil».

17. Vähendatud energiasisaldusega toidu müügipakendi märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) energiasisaldus numbritega kJ-des ja kcal-tes ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus numbritega tarvitamiseks soovitatud valmistoidu koguse kohta;
2) käesolevate erinõuete lisas 2 nimetatud mineraaltoitainete ja vitamiinide keskmine sisaldus numbritega tarvitamiseks soovitatud valmistoidu koguse kohta. Lisaks nimetatud nõudele tuleb käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu märgistusel esitada nimetatud informatsioon protsendina käesolevate erinõuete lisas 3 toodud täiskasvanud inimesele soovitatavast päevasest vajadusest;
3) vajaduse korral toidu tarvitamisjuhis ning märge tarvitamisjuhise järgimise vajalikkuse kohta;
4) kui tarvitamisjuhise kohaselt tarvitatud vähendatud energiasisaldusega toit sisaldab üle 20 g polüoole päevase toidu koguse kohta, esitatakse müügipakendil märge eritoidu võimaliku lahtistava toime kohta;
5) märge päevase vajaliku vedelikuhulga tarbimise tähtsuse kohta;
6) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu müügipakendi märgistusel peab olema märge selle kohta, et vähendatud energiasisaldusega toit sisaldab kõiki vajalikke toitainete päevaseid koguseid ja seda ei või tarbida arsti soovituseta järjest üle kolme nädala;
7) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu müügipakendi märgistusel peab olema märge selle kohta, et see on mõeldud ühe osana kehakaalu vähendamiseks ettenähtud dieedist ning teised toiduained peavad moodustama toiduratsioonist vajaliku osa.

18. Vähendatud energiasisaldusega toidu märgistusel ja muul viisil teabe edastamisel ei või viidata nende tarbimise tulemusena saavutatavale kehakaalu vähenemise määrale ning seostele nälja- või küllastustundega.

Põllumajandusminister Ivari PADAR

«Kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toidu koostis- ja kvaliteedinõuete ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 1

AMINOHAPETE SISALDUS VÕRDLUSVALGUS

Aminohapped Grammi 100 g valgu kohta
Tsüstiin + metioniin 1,7
Histidiin 1,6
Isoleutsiin 1,3
Leutsiin 1,9
Lüsiin 1,6
Fenüülalaniin + türosiin 1,9
Treoniin 0,9
Trüptofaan 0,5
Valiin 1,3

«Kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toidu koostis- ja kvaliteedinõuete ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 2

VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE PÄEVANE SOOVITATAV KOGUS

Vitamiinid ja mineraalained

Ühik

Kogus
Vitamiin A µg-RE   700
Vitamiin D µg   5
Vitamiin E   mg-TE 10
Vitamiin C   mg 45
Tiamiin   mg 1,1
Riboflaviin   mg 1,6
Niatsiin   mg-NE 18
Vitamiin B6   mg 1,5
Foolhape µg   200
Vitamiin B12 µg   1,4
Biotiin µg   15
Pantoteenhape   mg 3
Kaltsium   mg 700
Fosfor   mg 550
Kaalium   mg 3100
Raud   mg 16
Tsink   mg 9,5
Vask   mg 1,1
Jood µg   130
Seleen µg   55
Naatrium   mg 575
Magneesium   mg 150
Mangaan   mg 1

«Kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toidu koostis- ja kvaliteedinõuete ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 3

TÄISKASVANUD INIMESE VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE PÄEVANE VAJADUS

Vitamiinid ja mineraalained

Ühik

Kogus
Vitamiin A µg-ekv   800
Vitamiin D µg   5
Vitamiin E   mg 10
Vitamiin C   mg 60
Tiamiin   mg 1,4
Riboflaviin   mg 1,6
Pantoteenhape   mg 18
Vitamiin B6   mg 2
Foolhape µg   200
Vitamiin B12 µg   1
Biotiin   mg 0,15
Pantoteenhape   mg 6
Kaltsium   mg 800
Fosfor   mg 800
Magneesium   mg 300
Raud   mg 14
Tsink   mg 15
Jood µg   150

/otsingu_soovitused.json