Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.05.2006 Avaldamismärge: RT I 2000, 4, 29 Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1 Vastu võetud 11.01.2000 nr 12 Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) § 3 lõike 5 alusel. § 1. Rakendusala (1) Kord kehtib kõigil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rakendusalasse kuuluvatel tegevusaladel. (2) Käesolevas korras sätestatakse töötajale isiklikuks kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahendite ja varustuse valimise ja kasutamise kord, sealhulgas ka riietus, mis on ette nähtud töötaja kaitsmiseks tööga seotud õnnetuse või haigestumise eest. (3) Korras ei käsitata isikukaitsevahendina: 1) tavalisi töö- ja vormiriideid; 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid; 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid; 4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. § 2. Üldnõuded ja kohustused (1) Tööandja varustab töötajad isikukaitsevahenditega, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega. (2) Tööandja tagab, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning et neid hankides lähtutakse §-s 3 esitatud põhimõtetest. (3) Tööandja annab isikukaitsevahendid ning korraldab nende hoolduse ja puhastuse oma kulul. (4) Tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend: 1) vastaks täielikult kaitsevajadusele; 2) ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; 3) sobiks kasutajale; 4) sobiks kasutada kindlates tööoludes; 5) vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. (5) Kui töökohal toimib mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad need vahendid omavahel sobima. (6) Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi; 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks; 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega; 6) korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353) kohaselt; 7) märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. (7) Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras ning teatama tööandjale või tema esindajale kõigist isikukaitsevahendi riketest ja puudustest. (8) Töökeskkonnavoliniku kohustus on jälgida, et töötajad oleksid varustatud otstarbekohaste ja töökorras isikukaitsevahenditega. (9) Ehitise projekteerija ja tehnoloogia väljatöötaja peavad järgima tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid sedavõrd, et töötajatel oleks vaja kasutada isikukaitsevahendeid nii vähe kui võimalik. Kui isikukaitsevahendit tuleb siiski kasutada, peab projekteerija ette nägema kasutatavate isikukaitsevahendite tüübid ja vahendi kasutamise korra. § 3. Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine (1) Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. (2) Pärast ohutegurite selgitamist hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. (3) Isikukaitsevahendit valides peab tööandja jälgima, et see vastaks § 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Arvestama peab ka ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi kandmisega võivad kaasneda. (4) Hindamist tuleb korrata, kui töökeskkonnas või hindamist mõjutavates muudes tegurites on toimunud muutused. (5) Töökohal esinevate ohutegurite kaardistamist ja valitavate isikukaitsevahendite analüüsi on võimalik teha lisas 1 esitatud näidistabeli kujul. (6) Isikukaitsevahendite valikloetelu on esitatud lisas 2. § 4. Isikukaitsevahendi kasutamine (1) Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. (2) Tööandja määrab isikukaitsevahendi kasutamise korra ja kestuse ohu suuruse, ohuga kokkupuute sageduse, töötamiskoha eripära ja isikukaitsevahendi omaduste põhjal. (3) Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. (4) Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks. (5) Isikukaitsevahend on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. (6) Tegevusalade ja tööde loetelu, mille puhul võib olla vajalik kasutada isikukaitsevahendit, on esitatud lisas 3. § 5. Töötajate ettepanekute arvestamine Tööandja arvestab isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda määrates töötajate ja töökeskkonnavolinike ettepanekuid. 1 Euroopa Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ (EÜT L 393, 30.12.1989). Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsus määrus lisa 12883212 Lisa 1«Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra» lisa 1 OHUTEGURITE KAARDISTAMISE JA ISIKUKAITSEVAHENDITE VALIMISE NÄIDISTABEL   OHUTEGURID FÜÜSIKALISED KEEMILISED BIOLOOGILISED MEHAANILINE TERMILINE ELEKTER KIIRGUS MÜRA AEROSOOLID VEDELIKUD GAAS, AUR Bakterid Viirused Seened Mittemikroobsed bioloogilised antigeenid Kõrgelt kukkumine Löök, muljumine Torge, lõige, kriimustus Vibratsioon Libastumine, kukkumine Kuumus, tuli Külmus Mitteioniseeriv Ioniseeriv Tolm, kiud Suits Aur Imbumine Pritsmed, joad KEHAOSAD PEA Kolju                                           Kõrvad                                           Silmad                                           Hingamisteed                                           Nägu                                           Kogu pea                                           Ülajäsemed Käed                                           Käsivarred                                           Alajäsemed Jalalabad                                           Jalad                                           MUUD Nahk                                           Rindkere/kõht                                           Seedetrakt                                           Muu kui seedetrakt                                           Kogu keha                                           Sotsiaalminister Eiki NESTOR Vabariigi Valitsus määrus lisa 12883213 Lisa 2«Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra» lisa 2 ISIKUKAITSEVAHENDITE VALIKLOETELU Pea kaitsmine Kaitsekiiver (kaevandused, ehitusplatsid jt tööstusobjektid, metsatööd) Pealae kaitsevahend (paeltega või paelteta müts, juuksevõrk jne) Kaitsev peakate (riidest või eritöötlusega riidest müts, süüdvester jt peakatted) Kuulmiselundite kaitsmine Kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid Kõrvaklapid Kõrvaklapid, mida saab kinnitada kaitsekiivrile Mürakaitsekiiver Sidepidamist võimaldavad kõrvakaitsed Silmade ja näo kaitsmine Sangadega kaitseprillid Näokujulised kaitseprillid Eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks Näokaitse Kaarkeevitusmask ja -kiiver (käsimask, pea või kaitsekiivri külge kinnitatav kaitsemask) Hingamiselundite kaitsmine Tolmufilter, gaasifilter, radioaktiivse tolmu filter Isoleeriv õhu juurdevooluga kaitsevahend Eemaldatava keevitusmaskiga respiraator Sukeldumisvarustus Sukeldumisülikond Käte ja käsivarte kaitsmine Kindad masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, vibratsioon jne) Kemikaali- või kuumakindlad kindad Elektrikukindad Labakindad Sõrmekaitsed Spetsiaalkäised Randmekaitse raskuste käsitsi teisaldamisel Sõrmeosata kindad Kaitsekindad Jalgade ja jalalabade kaitsmine Madalad kingad, poolsaapad, säärsaapad, kaitsesaapad Kingad, mida on võimalik kiiresti jalast ära võtta Vibratsioonikindlad jalanõud Kuumakindla tallaga kingad ja pealiskingad Kuumakindlad kingad, saapad ja pealissaapad Torkekindlate taldadega kingad ja saapad   Soojapidavad jalanõud Vibratsioonikindlad jalanõud Antistaatilised jalanõud Kaitsesaapad kettsae kasutajale Puutallaga kingad Eemaldatavad jalatalla kaitsed Kedrid Eemaldatavad kuuma-, torke- või higistamiskindlad sisetallad Eemaldatavad libisemiskindlad vahendid lumel, jääl või libedal põrandal kõndimiseks Põlvekaitsed Turvaelementidega tööpüksid (näit metsatööl) Naha kaitsmine Kaitsekreemid ja -määrded Rindkere ja kõhu kaitsmine Kaitsevest, jakk ja põll masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed jne) Kemikaalikindel vest, jakk ja põll Soojendusvest Päästevest Röntgenkiirguse eest kaitsev põll Ohutusrihmad Keha kaitsmine Kukkumisvastased vahendid Kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega Kineetilist energiat neelavad pidurdusvahendid (täisvarustus koos lisaseadmetega) Keha kinni hoidvad kaitsevahendid (näit kaitsevõrk) Kaitseriietus Kombinesoon või kaheosaline kaitseriietus Riietus masinatest ja seadmetest tuleneva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed, infrapunane kiirgus jne) Kemikaali-, kuuma-, tolmu- või gaasikindel riietus Termoriietus Radioaktiivse saastumise eest kaitsev riietus Fluorestseeruv või tagasipeegeldav märguriietus või lisavarustus (käesidemed, kindad, helkurribad jne) Mitmesugused kaitsekatted Sotsiaalminister Eiki NESTOR Vabariigi Valitsus määrus lisa 12883214 Lisa 3«Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra» lisa 3 TEGEVUSALAD JA TÖÖD, MILLE PUHUL VÕIB OLLA VAJALIK KASUTADA ISIKUKAITSEVAHENDIT Pea kaitsmine Kaitsekiivri kasutamine Ehitustöö, eriti tellingutel ja kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel ning nende all või lähedal tehtav töö, raketise ehitamine ja lammutamine, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine ning muu kooste- ja paigaldustöö Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, terasetehases, valtspingil, katlamajas ja jõujaamas ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö Töö maa-aluses ja maapealses kaevanduses, avakaeves, šahtis ja tunnelis Pinnase- ja kivitööd Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga Lõhkamistööd Töö lifti, tõsteseadme, kraana ja konveieri lähedal Töö sulatusahjude juures, rikastustehases, terasetehases, metalli valul, valtsimisel, stantsimisel ja sepistamisel Laevaehitus Rongide rööpaseadetööd Töö tapamajas Puude langetamine Jalgade kaitsmine Torkekindlate taldadega jalanõude kasutamine Tee-ehitus Töö ehitusplatsil (töö tellingutel, betoonitööd, valmisdetailide paigaldus, raketise ehitamine ja lammutamine jne) Katusetööd Tavaliste taldadega kaitsejalanõude kasutamine Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, terasetehases, valtspingil, katlamajas, jõujaamas, kraanal ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö Ahju ehitamine, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine, metallikoostetööd Töö sulatusahju juures, rikastustehases, terasetehases, metalli valul, metalli külm- ja kuumtöötlemisel Töö maa-aluses ja maapealses kaevanduses, avakaeves, šahtis ja tunnelis Pinnase- ja kivitööd Lehtklaasi ja klaasanumate valmistamine Töö vormidega keraamikatööstuses Vormi valamine keraamika- ja ehitusmaterjalitööstuses   Põletusahju vooderdamine Transpordi- ja laotööd Külmutatud liha ja konservide käsitsemine Laevaehitus Rongide rööpaseadetööd Puude langetamine Puurimistööd Kontsadega või kiiludega ja torkekindlate taldadega kaitsekingade kasutamine Katusetööd Isoleertaldadega kaitsejalanõude kasutamine Töö kuumal või külmal pinnal Kiiresti eemaldatavate kaitsejalanõude kasutamine Töö, millega kaasneb oht sulaaine jalanõusse tungimiseks Silmade ja näo kaitsmine Kaitseprillide, näokaitse või maski kasutamine Keevitamine Sepistus-, lihvimis-, puurimis-, treimis- ja freesimistööd Kivitöötlemine Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga Töö naelpüstoliga Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga Töö sula-ainega või töö selle läheduses Töö, kus on otsene soojuskiirgus Töö laseriga Lõhketööd Muud tööd, kus esineb silmade või näo vigastamise oht Hingamiselundite kaitsmine Filtri, respiraatori ja teiste hingamisseadmete kasutamine Töö mahutis, kinnises ruumis, gaasiahjus ja teistes kohtades, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt hapnikku Töö sulatusahju läheduses Töö gaasikonverteri ja sulatusahju gaasitorude läheduses Töö sulatusahju väljalaskeavade lähedal, kus võib esineda raskemetallide aurusid Ahjude ja valukoppade vooderdamine, kui võib esineda tolmu   Värvimine püstolpihustiga, kui väljatõmbeventilatsioon on ebapiisav Töö šahtis, kanalisatsioonikaevus ja maa-aluses kanalisatsioonitrassis Töö külmhoones, kus on külmutusaine pihkumise oht Asbestitöö Kantserogeenide kasutamine Benseeni ja plii kasutamine Kuulmiselundite kaitsmine Kõrvakaitsete kasutamine Töö metallipressiga Töö pneumaatilise puuri või vasaraga Ehitusvaiade rammimine Lõhketööd Puidu- ja tekstiilitööd Poldi- või naelapüstoli kasutamine Muud tööd, kus müratase ületab 85 dB(A) Keha, käte ja käsivarte kaitsmine Kaitseriietuse kasutamine Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga Töö kuumade materjalidega või nende läheduses, kus kuuma mõju on tunda Töö lehtklaastoodetega Haavelpuhastus Asbestitöö Taimekaitsevahendite ja teiste tõrjevahendite kasutamine Töö III või IV ohuklassi kuuluvate bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas Töö sügavkülmutusruumis Tulekindla kaitseriietuse kasutamine Keevitamine kinnises ruumis Torkekindla põlle kasutamine Liha konditustamine ja tükeldamine Töö käsinoaga, kui lõigatakse enda suunas Nahkpõlle kasutamine Keevitamine Sepistamine Valutööd Käsivarrekaitse kasutamine Liha konditustamine ja tükeldamine Kinnaste kasutamine Keevitamine Teravate servadega esemete käsitsemine, välja arvatud töö seadmetega, kus kindad võivad kinni jääda Lahtise happe ja aluse kasutamine Metallvõrguga varustatud kinnaste kasutamine Liha konditustamine ja tükeldamine Käsinoa kasutamine lihakeha töötlemisel Lõikemasina terade vahetus Ilmastikukindla riietuse kasutamine Välitingimustes vihma või külma ilmaga töötamine Peegeldava riietuse kasutamine Töö, kus töötaja peab olema hästi märgatav Ohutusvöö ja -rakmete kasutamine Töö tellingul või ripptellingul Valmisdetailide paigaldamine ehitusel Katusetööd Töö tõstukikorvis Töö mastis Ohutustrossi ja -köie kasutamine Töö kõrgkraana kabiinis Töö laoruumi tõste- või teisaldusseadme kõrgelasetsevas kabiinis Töö puurtorni kõrges osas Töö šahtis või kanalisatsioonikaevus Nahakaitsevahendite kasutamine Pinnakattevahenditega töötamine Nahaparkimine Sotsiaalminister Eiki NESTOR