Teksti suurus:

Väärtpaberituru seaduse, investeerimisfondide seaduse ja kriminaalkoodeksi muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 10, 55

Väärtpaberituru seaduse, investeerimisfondide seaduse ja kriminaalkoodeksi muutmise seadus

Vastu võetud 18.01.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 7. veebruari 2000. a otsusega nr 724

§ 1. Väärtpaberituru seaduses (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) väärtpaberivahendaja – äriühing, kelle peamiseks ja/või püsivaks tegevuseks on väärtpaberite valitsemise, väärtpaberitehingute tegemise või väärtpaberite väljalasete tagamise või korraldamise teenuse osutamine. Välismaine väärtpaberivahendaja peab Eestis püsivalt teenuste osutamiseks registreerima äriregistris filiaali, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud juhul.»;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kutseline investor on krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusselts või väärtpaberivahendaja. Kutseliseks investoriks loetakse ka Eesti Panka, Hüvitusfondi, Hoiuste Tagamise Fondi ja Liikluskindlustusfondi.»;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Emitendi otsusega kinnitatud programmi alusel ühe aasta jooksul otsuse tegemisest samas programmis sätestatud tingimustel emiteeritud tähtajalised väärtpaberid loetakse väärtpaberite üheks väljalaskeks (programmemissioon).»;

4) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 7. Väärtpaberite avalik väljalase ja pakkumine

(1) Väärtpaberite väljalase või juba emiteeritud väärtpaberite pakkumine on avalik (edaspidi avalik väljalase või emissioon), kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Väärtpaberite väljalase ei ole avalik, kui väärtpabereid emiteeritakse või pakutakse üksnes:
1) kutselistele investoritele;
2) eelnevalt emitendi otsusega nimeliselt kindlaksmääratud mitte rohkem kui 50 investorile;
3) hinnaga kuni 500 000 krooni kõikide ühe väljalaskena emiteeritavate väärtpaberite eest;
4) omandamiseks üksikult või kogumis vähemalt 500 000 krooni eest iga investori kohta;
5) aktsionäridele fondiemissiooni käigus;
6) äriühingu või temaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja poolt sellesama äriühingu töötajatele või juhtorganite liikmetele;
7) ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või ülevõtmispakkumise läbiviimiseks;
8) aktsiatena või nendega võrdsustatud väärtpaberitena, mis on vahetatavad sellesama aktsiaseltsi aktsiate vastu, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine;
9) vahetusvõlakirjade või muude sarnaste vahetus- või ostuõigust andvate väärtpaberite vahetamisel, kui vahetatavate väärtpaberite avalik väljalase oli eelnevalt registreeritud.

(3) Kui väärtpaberite väljalase ei ole eelnevalt registreeritud, kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel avaliku väljalaske, emissiooni või emiteerimise kohta sätestatut ka juba emiteeritud väärtpaberite avalikule pakkumisele.»;

5) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 täiendatakse sõnadega «, programmemissiooni puhul väärtpaberite liigi ja väljalaske maksimumsuuruse nimiväärtuses»;

6) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« (31) Enne programmemissiooni raames toimuvat igakordset väärtpaberite emiteerimist peab emitent väärtpaberijärelevalvele esitama väärtpaberite emiteerimise tingimused ja kirjaliku kinnituse käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud muudatuste puudumise kohta või muudatusi kajastava emissiooniprospekti.

« (32) Väärtpaberijärelevalve kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud emissiooniprospekti 10 päeva jooksul emissiooniprospekti saamisest, kui emissiooniprospekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele. Avaldada võib ainult kooskõlastatud emissiooniprospekti.»;

7) paragrahvi 12 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Väärtpaberite avalikku esmaslevitamist või pakkumist ei tohi alustada enne avaliku väljalaske registreerimist ja avalikku väljakuulutamist.»;

8) paragrahvi 12 lõike 1 kolmandale lausele lisatakse sõnad «, programmemissiooni puhul selle raames toimuva igakordse väärtpaberite emiteerimise olulised tingimused»;

9) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui emitent väärtpaberite avaliku esmaslevitamise perioodil või programmemissiooni puhul igakordse väärtpaberite avaliku emiteerimise perioodil muudab emiteerimise tingimusi, on ta kohustatud investoritele nende taotlusel viivitamata hüvitama väärtpaberite ostmiseks või märkimiseks tehtud kulutused ning väärtpaberid tagasi ostma. Sama kohustus laieneb ka kolmandale isikule tema poolt väärtpaberite avalikul pakkumisel.»;

10) paragrahvi 14 lõike 1 algus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Väärtpaberijärelevalve juhil on õigus oma käskkirjaga peatada väärtpaberite emissioon, kui:»;

11) paragrahvi 14 lõike 3 teise lausesse lisatakse pärast sõna «kohustatud» sõna «viivitamata»;

12) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Emitent peab viivitamatult ametlikult informeerima väärtpaberijärelevalvet, avalikkust ja börse, kus tema väärtpabereid noteeritakse, kõikidest olulistest sündmustest emitendi tegevuses, juhtimises, majandus- ja finantsseisundis ning muudest väärtpaberitega seotud olulistest asjaoludest. Sama kohustus on emitendil enne programmemissiooni raames toimuvat igakordset väärtpaberite emiteerimist, kusjuures vastav teave peab kajastama muudatusi, võrreldes sama programmemissiooni raames eelnevalt avalikustatud emissiooniprospektiga. Avalikkuse informeerimiseks loetakse teabe avaldamist üleriigilise levikuga päevalehes või Eesti väärtpaberibörsi (edaspidi börs) või Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja infosüsteemi vahendusel, millele on avalikkusel vaba juurdepääs.»;

13) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Tegevusluba

(1) Väärtpaberituru kutselisel osalisel peab olema vastav tegevusluba (edaspidi litsents, tegevuslitsents). Litsents võib olla tähtajaline või tähtajatu.

(2) Euroopa Liidu liikmesriigi väärtpaberivahendajale, kes ei registreeri Eestis filiaali, võidakse anda väärtpaberivahendaja litsents tingimusel, et ta osutab väärtpaberivahendaja teenust üksnes välismaistele isikutele ja väärtpaberituru kutselistele osalistele.

(3) Litsentsi annab välja ja tühistab rahandusminister. Litsentsi taotluse vaatab läbi rahandusministri poolt moodustatud vastav komisjon. Komisjoni töökorralduse, taotluse ja litsentsi vormid ning taotlemisel esitamisele kuuluvate andmete ja dokumentide loetelu kehtestab rahandusminister.»;

14) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

« § 181. Väärtpaberispetsialist

(1) Iga väärtpaberivahendaja juures, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud juhul, peab töötama vähemalt üks kvalifitseeritud väärtpaberispetsialist (edaspidi spetsialist).

(2) Spetsialist ei või sõlmida kolmandate isikutega lepinguid, mille kohaselt tema ülesanneteks on vara investeerimine, väärtpaberitehingute teostamine või muu sellesarnane tegevus.

(3) Spetsialistil peab olema kõrgharidus ja tal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning laitmatu reputatsioon.

(4) Spetsialistiks ei või olla isik:
1) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest kriminaalkorras karistatud;
2) kes on oma süülise tegevuse või tegevusetusega põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa või -litsentsi tühistamise;
3) kellelt on spetsialistina tegutsemise õigus kohtuotsuse alusel ära võetud;
4) kes on oma tegevuses olulisel määral rikkunud käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõudeid või häid äritavasid.

(5) Spetsialistina võib tegutseda üksnes isik, kellel on kehtiv vastavat kvalifikatsiooni tõendav tunnistus (edaspidi tunnistus). Tunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab rahandusminister tema poolt selleks moodustatud komisjoni (edaspidi eksamikomisjon) ettepaneku alusel. Tunnistus antakse välja viieks aastaks. Tunnistuse vormi kehtestab rahandusminister.

(6) Tunnistust ei anta, kui tunnistuse taotleja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui ta ei ole sooritanud kvalifikatsioonieksamit (edaspidi eksam). Eksami võtab vastu ja otsuse eksami sooritamise kohta teeb eksamikomisjon. Eksamiprogrammi ja eksamikomisjoni töökorralduse kehtestab rahandusminister.

(7) Tunnistuse taotluste vastuvõtmist ning eksamite ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab Väärtpaberiinspektsioon. Taotluse vormi ja taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu kehtestab rahandusminister.

(8) Tunnistuse kehtivus lõpeb selle kehtimistähtaja lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel, kui isik:
1) ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
2) on esitanud valeandmeid tunnistuse väljaandmisel olulist tähtsust omavate asjaolude kohta;
3) ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt kolm kuud järjest tegev finantsturgudealase tegevusega väärtpaberituru kutselises osalises, fondivalitsejas, Eesti Pangas, Rahandusministeeriumis või Väärtpaberiinspektsioonis.»;

15) paragrahvi 19 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks ning paragrahvi täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) välismaisele väärtpaberivahendajale, kelle tegevus väärtpaberivahendajana Eestis ei ole kooskõlas asukohamaa õigusaktidega või kui väärtpaberijärelevalve koostöö asukohamaa järelevalveorganitega ei ole piisav või järelevalve teostamine taotleja üle vajalikul tasemel on muul põhjusel takistatud.»;

16) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 19 punktides 2, 5–8 või 9 nimetatud asjaolud.»;

17) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Väärtpaberitehinguid teostatakse börsil ainult väärtpaberivahendajate kaudu.»;

18) paragrahvi 21 lõige 2 ja § 22 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Börsil noteeritud aktsiate emitent on kohustatud esitama väärtpaberijärelevalvele viimase nõudmisel andmed emitendi lähikondsete ja teiste isikute kohta, kes omavad juurdepääsu konfidentsiaalsele informatsioonile. Emitendi lähikondsed ja teised isikud, kes omavad konfidentsiaalset informatsiooni, on kohustatud esitama väärtpaberijärelevalvele ja börsile, kus selle emitendi aktsiaid noteeritakse, viimaste nõudmisel andmed oma väärtpaberikontode ja väärtpaberitehingute kohta.»;

20) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Börsil noteeritud väätpaberite või nende emitentide kohta konfidentsiaalset informatsiooni omaval isikul (edaspidi insaider) on keelatud selle informatsiooni alusel oma nimel või kolmandate isikute kaudu teha tehinguid emitendi väärtpaberitega. Emitendi väärtpaberiteks loetakse börsil noteeritud väärtpabereid ja väärtpabereid, mis annavad õiguse või kohustavad neid väärtpabereid omandama või võõrandama.»;

21) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Insaideril on keelatud avaldada konfidentsiaalset informatsiooni mis tahes kolmandatele isikutele, välja arvatud, kui see on ette nähtud õigusaktiga või on vajalik tema töö- või ametikohustuste täitmiseks. Insaideril on keelatud konfidentsiaalse informatsiooni alusel anda kolmandatele isikutele otseselt või kaudselt soovitusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks.»;

22) seadust täiendatakse osaga III1 järgmises sõnastuses:

«III1 osa
ÜLEVÕTMISPAKKUMINE

§ 241. Ülevõtmispakkumise kohustus

(1) Ülevõtmispakkumine käesoleva seaduse tähenduses on avalik pakkumine börsil noteeritud aktsiaemitendi (edaspidi sihtemitent) aktsionäridele (edaspidi sihtisikud) aktsiate omandamiseks raha või väärtpaberite eest.

(2) Otseselt või koos kooskõlastatult tegutsevate isikutega sihtemitendi üle valitseva mõju saanud isik on kohustatud vähemalt 10 päeva jooksul, arvates valitseva mõju saamise päevast, tegema vähemalt 28 päeva kestva ülevõtmispakkumise sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes.

(3) Valitsev mõju on olukord, kus sihtemitent on või muutub tehingu täitmisel kontrollitavaks äriühinguks krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349) § 10 lõike 2 punktide 1–3 tähenduses, kusjuures hääleõiguse arvestamisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse § 10 lõikes 1 sätestatust.

(4) Kooskõlastatult tegutsevad isikud on kontrollitav äriühing, seda äriühingut kontrolliv isik ja teised selle isiku poolt kontrollitavad äriühingud (edaspidi seotud isikud), samuti isikud, kes tegutsevad koos ülevõtmispakkumist tegeva isiku (edaspidi pakkuja) või sihtemitendiga suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel eesmärgiga saavutada, säilitada või suurendada valitsevat mõju sihtemitendi üle või eesmärgiga nurjata ülevõtmispakkumine.

§ 242. Ülevõtmispakkumisega seotud isikute kohustused

(1) Pakkuja peab samaliigiliste aktsiate omanikke kohtlema võrdselt.

(2) Pakkuja ja sihtemitent peavad andma sihtisikutele ülevõtmispakkumise kaalumiseks olulist, õiget, täpset, täielikku ja ühesugust teavet.

(3) Sihtemitendi tegevjuhtkonna, juhatuse ja nõukogu liikmed peavad ülevõtmispakkumise korral lähtuma sihtemitendi huvidest ning ei tohi takistada sihtisikutel ülevõtmispakkumise kaalumist.

(4) Pakkuja, sihtemitent ja nendega kooskõlastatult tegutsevad isikud on kohustatud ülevõtmispakkumise tähtajal hoiduma tegudest, mis põhjustavad sihtemitendi aktsiate ebaharilikku hinnakõikumist.

(5) Pakkuja, juriidilisest isikust pakkuja tegevjuhtkonna, juhatuse, nõukogu või neid asendava organi liikmed, sihtemitent, selle sihtemitendi tegevjuhtkonna, juhatuse ja nõukogu liikmed, eelnimetatutega kooskõlastatult tegutsevad isikud ja sihtemitendi aktsionärid on kohustatud nõuetekohaselt täitma selle börsi reglemendi ülevõtmispakkumist reguleerivaid sätteid, kus sihtemitendi aktsiad on noteeritud. Pakkuja ja börs sõlmivad lepingu vastava sihtemitendi suhtes ülevõtmispakkumise läbiviimiseks.

(6) Pakkujal ja temaga kooskõlastatult tegutseval isikul ei ole õigust teha sama sihtemitendi suhtes uut ülevõtmispakkumist ühe aasta jooksul ülevõtmispakkumise tähtaja möödumisest.

§ 243. Börsi kohustused

Börs on käesolevas seaduses toodud põhimõtetest lähtudes kohustatud käesoleva seaduse §-de 241 ja 242 rakendamiseks oma reglemendis täiendavalt sätestama alljärgnevad kohustusliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumisega seotud asjaolud (edaspidi ülevõtmispakkumise reeglid):
1) erakorralise ajutise asjaolu tunnused, mille puhul isikul on börsi nõusolekul õigus loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest;
2) ostuhinna määramise ja tasumise kriteeriumid ning menetlus;
3) ülevõtmispakkumise muutmine ja sellest taganemine, pakkumise maksimumtähtaeg, tingimuslikkuse kriteeriumid;
4) ülevõtmispakkumise avalikustamisele eelnev börsi kontrollmenetluse kord ja selle tähtaeg;
5) ülevõtmispakkumise avalikustamise ja teabe edastamise kriteeriumid ja menetlus;
6) ülevõtmispakkumise kõiki tingimusi kajastava dokumendi sisu- ja vorminõuded;
7) ülevõtmispakkumise tulemuste avalikustamise kriteeriumid ja menetlus;
8) ülevõtmispakkumise esemeks olnud aktsiate jaotamine pakkujale;
9) pakkuja kohustused tema poolt sihtemitendi aktsia omandamisel soodsamatel tingimustel, kui ülevõtmispakkumises on ette nähtud;
10) sihtemitendi arvamuse sisu- ning vorminõuded ülevõtmispakkumise ja sellega seonduvate asjaolude kohta;
11) sihtemitendi ebakohaste kaitsevõtete tunnused;
12) võistleva ülevõtmispakkumise puhul kehtivad sätted ja võistleva pakkumise mõju esialgsele pakkumisele;
13) pakkuja ja börsi vahel sõlmitava lepingu olulised tingimused;
14) börsi pädevus ülevõtmispakkumise avalikustamisele eelneva ja muu ülevõtmispakkumisega seoses teostatava kontrollmenetluse tegemisel.

§ 244. Ülevõtmispakkumise reeglite kooskõlastamine ja avaldamine

(1) Börs on kohustatud enne ülevõtmispakkumise reeglite kehtestamist või muutmist esitama need kooskõlastamiseks väärtpaberijärelevalvele. Selleks tuleb väärtpaberijärelevalvele esitada vastav avaldus, börsi reglemendi kehtiv tekst ja ülevõtmispakkumise reeglite või nende muutmise projekt.

(2) Väärtpaberijärelevalve teeb otsuse ülevõtmispakkumise reeglite kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta 20 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõigi dokumentide saamisest. Kooskõlastamisest keeldutakse, kui ülevõtmispakkumise reeglid ei vasta õigusaktidele, on vastuolulised, eksitavad või puudulikud või kui nende rakendamine ei taga investorite huvide küllaldast kaitset.

(3) Börs avaldab ülevõtmispakkumise reeglid viivitamatult pärast nende kooskõlastamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.»;

23) paragrahvi 25 lõike 3 lõppu lisatakse tekst: «, samuti Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidajalt, käesoleva seaduse §-s 23, § 24 lõikes 2, § 241 lõigetes 2 ja 4 nimetatud ning teistelt väärtpaberituru osalistega seotud isikutelt»;

24) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

« § 251. Ülevõtmispakkumise kontroll

(1) Ülevõtmispakkumise vastavust seadusele ja börsi reglemendile kontrollib reglemendis sätestatud korras börs, kes noteerib sihtemitendi aktsiaid. Börs keelab seaduse või oma reglemendiga vastuolus oleva ülevõtmispakkumise tegemise ja avalikustamise.

(2) Seaduse või vastava börsi reglemendiga vastuolus olev, selles reglemendis sätestatud viisil kontrollimata või avalikustamata ülevõtmispakkumine ning sellega seoses tehtud tehingud on tühised.

(3) Isiku poolt käesoleva seaduse § 241 lõikes 2 sätestatu rikkumisel, kui isikule ei olnud antud nõusolekut loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest vastavalt § 243 punktis 1 sätestatule, ei saa isik kuni rikkumise lõppemiseni teostada hääleõigusi sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse. Kui hääled arvati sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse, võib kohus sihtemitendi, selle nõukogu liikme või aktsionäri avalduse alusel tunnistada sihtemitendi vastava üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul sihtemitendi üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.»;

25) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kontrollijal on seejuures õigus nõuda ka andmeid ja dokumente, mis on pangasaladuseks krediidiasutuste seaduse tähenduses, samuti väärtpaberituru osalise käsutuses olevaid teise osalise kohta käivaid andmeid ja dokumente.»;

26) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Krediidiasutused on kohustatud avaldama väärtpaberijärelevalvele tema juhi kirjalikul järelepärimisel järelevalve teostamiseks andmeid, mida krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 1 kohaselt käsitatakse pangasaladusena. Järelepärimisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 88 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.»;

27) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Väärtpaberituru kutselised osalised on kohustatud esitama väärtpaberijärelevalvele aruandeid ja andmeid vastavalt rahandusministri kehtestatud korrale.»;

28) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Väärtpaberijärelevalvel on õigus teha Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidajale viivitamatuks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus blokeerida tähtajaliselt pakkuja ja/või temaga kooskõlastatult tegutseva isiku väärtpaberikonto ülevõtmispakkumise ebaseaduslikul avalikustamisel või selle muul viisil sihtemitendi aktsionäridele kättesaadavaks tegemisel või pakkuja ja/või temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt muude käesoleva seadusega vastuolus olevate tegude tegemisel.»;

29) paragrahvi 31 lõikesse 1 lisatakse sõnade «registreerimise korra,» järele sõnad «käesoleva seaduse § 11 lõikes 31 nimetatud emissiooniprospekti väärtpaberijärelevalvele kooskõlastamiseks esitamise kohustuse,»;

30) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

« (5) Ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse rikkumise eest, kui isikule ei olnud antud nõusolekut loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest, väärtpaberijärelevalve ettekirjutuse täitmata jätmise või selle mitteõigeaegse või mittetäieliku täitmise eest – määratakse rahatrahv 100 000 kuni 1 000 000 krooni suuruses summas.

(6) Pakkuja poolt ülevõtmispakkumise raames samaliigiliste aktsiate omanike ebavõrdse kohtlemise eest, pakkuja või sihtemitendi poolt sihtisikutele ülevõtmispakkumise kaalumiseks olulise, õige, täpse, täieliku või ühesuguse teabe andmata jätmise eest või eksitava, ebaõige või ebatäpse teabe andmise eest või erinevatele sihtisikutele erisuguse teabe andmise eest, samuti sihtisikutel ülevõtmispakkumise kaalumise takistamise eest – määratakse rahatrahv 50 000 kuni 100 000 krooni suuruses summas.

(7) Pakkuja, juriidilisest isikust pakkuja tegevjuhtkonna liikme, juhatuse liikme, nõukogu liikme või neid asendava organi liikme, sihtemitendi, selle sihtemitendi tegevjuhtkonna liikme, juhatuse liikme või nõukogu liikme, eelnimetatutega kooskõlastatult tegutseva isiku või sihtemitendi aktsionäri poolt sihtemitendi aktsiaid noteeriva börsi reglemendi ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 500 000 kuni 1 000 000 krooni suuruses summas.

(8) Pakkuja või temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt sellesama sihtemitendi suhtes ühe aasta jooksul ülevõtmispakkumise tähtaja möödumisest uue ülevõtmispakkumise tegemise eest, börsi poolt ülevõtmispakkumise reeglite kehtestamisel või muutmisel nende väärtpaberijärelevalvele kooskõlastamiseks esitamata jätmise eest, Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja poolt viivitamatuks täitmiseks antud kohustusliku ettekirjutuse – blokeerida tähtajaliselt pakkuja ja/või temaga kooskõlastatult tegutseva isiku väärtpaberikonto – täitmata jätmise eest – määratakse rahatrahv 50 000 kuni 500 000 krooni suuruses summas.»;

31) paragrahvi 33 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «kuni 10 000 krooni» sõnadega kuni «kuni 50 000 krooni»;

32) seadust täiendatakse VI osaga järgmises sõnastuses:

«VI osa
RAKENDUSSÄTTED

§ 34. Käesoleva seaduse § 7 rakendamise erisused

Käesolevas seaduses avaliku pakkumise kohta sätestatut ei kohaldata enne 2000. aasta 1. märtsi emiteeritud väärtpaberite avalikule pakkumisele.

§ 35. Käesoleva seaduse § 181 kohaldamise erisused

(1) Kuni 2002. aasta 1. juulini võib spetsialisti tunnistust taotleda ja spetsialistina töötada ka isik, kes ei ole omandanud kõrgharidust, kuid kes on töötanud vähemalt viimase 18 kuu jooksul väärtpaberituru kutselises osalises või fondivalitsejas ja on alustanud kõrghariduse omandamist.

(2) Kehtivad tunnistused, mis on välja antud enne 1997. aasta 1. oktoobrit, kaotavad kehtivuse nende kehtimistähtaja lõppemisel või nende käesoleva seaduse kohaselt kehtetuks tunnistamisel, kuid mitte hiljem kui viie aasta möödumisel nende väljaandmisest.»

§ 2. Investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõiked 2 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Fondijuhil peab olema kõrgharidus ja tal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning laitmatu reputatsioon.»;

« (8) Fondijuhina võib tegutseda üksnes isik, kellel on kehtiv vastavat kvalifikatsiooni tõendav tunnistus (edaspidi tunnistus). Tunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab rahandusminister tema poolt selleks moodustatud komisjoni (edaspidi eksamikomisjon) ettepaneku alusel. Tunnistus antakse välja viieks aastaks. Tunnistuse vormi kehtestab rahandusminister.»;

2) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:

« (9) Tunnistust ei anta, kui tunnistuse taotleja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui ta ei ole sooritanud kvalifikatsioonieksamit (edaspidi eksam). Eksami võtab vastu ja otsuse eksami sooritamise kohta teeb eksamikomisjon. Eksamiprogrammi ja eksamikomisjoni töökorralduse kehtestab rahandusminister.

(10) Tunnistuse taotluste vastuvõtmist ning eksamite ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab Väärtpaberiinspektsioon. Taotluse vormi ja taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu kehtestab rahandusminister.

(11) Tunnistuse kehtivus lõpeb selle kehtimistähtaja lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel, kui isik:
1) ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
2) on esitanud valeandmeid tunnistuse väljaandmisel olulist tähtsust omavate asjaolude kohta;
3) ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt kolm kuud järjest tegev finantsturgudealase tegevusega väärtpaberituru kutselises osalises, fondivalitsejas, Eesti Pangas, Rahandusministeeriumis või Väärtpaberiinspektsioonis.»;

3) seadust täiendatakse §-ga 1481 järgmises sõnastuses:

« § 1481. Seaduse kohaldamine fondijuhtidele

(1) Kuni 2002. aasta 1. juulini võib fondijuhi tunnistust taotleda ja fondijuhina töötada ka isik, kes ei ole omandanud kõrgharidust, kuid kes on töötanud vähemalt viimase 18 kuu jooksul väärtpaberituru kutselises osalises või fondivalitsejas ja on alustanud kõrghariduse omandamist.

(2) Kehtivad tunnistused, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kaotavad kehtivuse nende kehtimistähtaja lõppemisel või nende käesoleva seaduse kohaselt kehtetuks tunnistamisel, kuid mitte hiljem kui viie aasta möödumisel nende väljaandmisest.»

§ 3. Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907) § 1612 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1612. Emitendi väärtpaberit puudutava konfidentsiaalse informatsiooni kasutamine

Konfidentsiaalset informatsiooni kasutades emitendi väärtpaberitega oma nimel või kolmanda isiku kaudu tehingu tegemise, konfidentsiaalse informatsiooni kolmandale isikule õigustamatu edastamise või konfidentsiaalse informatsiooni põhjal kolmandale isikule tehingu tegemise soovituse andmise eest sellist informatsiooni omava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.»

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json