Teksti suurus:

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 13, 92

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 27.01.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 16. veebruari 2000. a otsusega nr 732

Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva seaduse sätted laienevad Eesti lipu all sõitvale laevale väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat veeala, kui rahvusvahelised lepingud ei sätesta teisiti.»

§ 2. Paragrahvi 6:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «käsiõngega» sõnaga «lihtkäsiõngega»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Õigus püüda kala kutselise kalapüügi vahenditega tekib isikul, kes äriseadustikuga (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907) sätestatud korras on kantud äriregistrisse ja kelle üheks tegevusalaks on registreeritud kalapüük.»;

3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Keegi ei tohi kedagi takistada kasutamast kõiki käesolevas paragrahvis loetletud kalapüügiõigusi, välja arvatud piiratud püügivõimalustest lähtuvad piirangud.»

§ 3. Paragrahvi 7:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ühe lihtkäsiõngega kalapüügiõigus vormistamist ei vaja.»;

2) lõike 3 punkti 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Keskkonnaministeerium merel alates 20 m samasügavusjoonest kuni majandusvööndi piirini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning mitme maakonna piires asuvatel siseveekogudel;»;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kalapüügilubade väljaandmisega kalapüügiks majandusvööndis ja riigi poolt võetud kohustusega garanteeritud kalapüügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat veeala teostab riigi nimel kalapüügiõigust Keskkonnaministeerium.»;

4) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Kalapüügiõiguse teostamisel väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat veeala, majandusvööndis ja piiriveekogudel on aluseks rahvusvahelised lepingud.»;

5) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Kalapüügiõiguse teostamise üleandmise otsus või kalapüügiluba tühistatakse, kui:
1) kalapüügiõiguse teostamisel omavalitsus ei täida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid;
2) kalapüügil on kutselise kalapüügi või piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega kalendriaasta jooksul rohkem kui ühel korral rikutud kalavarude kaitse ja kalapüügi nõudeid;
3) enne loa kehtivuse lõppemist on loaga määratud lubatud väljapüügimaht või püügipäevade arv ära kasutatud»;
4) rahvusvahelise lepingu alusel on vähendatud väljapüügimahtu või püügipäevade arvu ulatuses, mis ei võimalda antud loa alusel kala püüda;
5) loa saanud isik on jätnud kalapüügiga seonduvad andmed korduvalt esitamata.»

§ 4. Paragrahvis 10 asendatakse sõna «käsiõng» sõnaga «lihtkäsiõng» vastavas käändes.

§ 5. Paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) spinningu, vedeli, sikuti, lendõnge, ankurdamata unna ja enam kui ühe lihtkäsiõngega kõikidel veekogudel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi;».

§ 6. Paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kalastuskaardil on ühesugune vorm ja hind, välja arvatud kalastuskaart siia-, lõhe- ja forellipüügiks keskkonnaministri määratud veekogudel või nende osadel. Kalastuskaardi vormi, hinna ja väljaandmise korra kehtestab keskkonnaminister.»

§ 7. Paragrahvi 13:

1) lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kalapüügipiirkonda mittearvatud veekogul või selle osal või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat veeala, kui seal on Eesti lipu all sõitvale laevale kalapüügiõigus tagatud riigi poolt võetud kohustusega, Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras antud kalapüügiloa alusel;»;

2) lõike 4 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Lubatud väljapüügi mahud, püügipäevade arv ja kalapüügivahendite kitsendused kalapüügil kutselise kalapüügi ja piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega:»;

3) lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) riigi ulatuses lubatud aastase väljapüügi mahud rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide kohta kehtestab Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministril on õigus teostada riikidevahelist püügivõimaluste vahetamist kinnitatud väljapüügimahtude piires, arvestades kalavarude seisundit ja rahvusvahelisi lepinguid;»;

4) lõike 4 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) lubatud püügivahendite arvu ja vajaduse korral ka lubatud väljapüügi mahud ning lubatud püügipäevade arvu väljaspool kalapüügipiirkonda või üksikul veekogul määrab loa väljaandja kalapüügiloaga, kui seda ei ole teinud keskkonnaminister, võttes aluseks kehtestatud väljapüügimahu, püügivahendite, püügipäevade või kalalaevade arvu.»;

5) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vajadus lubatud väljapüügimahtude, püügivahendite ja püügipäevade arvu määramiseks tuleneb kalavarude ohustatusest, rahvusvahelistest lepingutest ja kalapüügistatistikast ning selle vajaduse kehtestab keskkonnaminister.»;

6) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev, mille sees kutselise kalapüügi vahenditega varustatud kalalaev viibib kalapüügiloaga kalapüügiks lubatud veealal, sõltumata asjaolust, kas kala tegelikult püütakse.»

§ 8. Paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kalapüügilubade vormi ja nende väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 9. Paragrahvi 16:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui kalavarud või rahvusvahelised lepingud ei võimalda mingil veealal kutselist kalapüüki teostanud isikule lubada väljapüügimahtu, püügivahendite, püügipäevade või kalalaevade arvu (edaspidi püügivõimalused) taotletud ulatuses, jagatakse püügivõimalused taotlejate vahel nii, et säilib eelmisel aastal samal veealal tegelikult kasutatud püügivõimaluste omavaheline suhe. Kutselist kalapüüki alustavale ettevõtjale püügivõimaluste andmisel tohib kutselist kalapüüki teostanud isiku püügivõimalusi vähendada vaid tema kirjalikul nõusolekul.»;

2) lõikes 4 asendatakse sõnad «püügivahendite arv või väljapüügimaht» ja «püüniste arv või väljapüügimaht» vastavas käändes sõnadega «väljapüügimaht või püügivahendite või püügipäevade arv» vastavas käändes;

3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Piiratud kalapüügivõimaluste korral määrab kalapüügiloa väljaandja väljapüügimahu, püügivahendite või püügipäevade arvu kalapüügiloaga.»

§ 10. Paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kalapüüki reguleeritakse kalapüügieeskirjaga ning püügimahtude, lubatud püügivahendite liikide ja püügivahendite arvu ning lubatud püügipäevade arvu või kalalaevade arvu kehtestamisega, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja Eesti seadusi.»

§ 11. Paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Keelatud on püüda kala, jõesilmu, vähki ja koguda veetaimi kalapüügieeskirjas loetlemata vahenditega ja viisil, mis põhjustavad kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu püük elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, tulirelvade ja lõhkelaengutega.»

§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Kalavaru ohustava tegevuse lubamine

(1) Kalakoelmuid ja kalade liikumisteid mõjutava või mõjutada võiva tegevuse alustamiseks merel ja piiriveekogudes annab nõusoleku Keskkonnaministeerium.

(2) Kalakoelmuid ja kalade liikumisteid mõjutavaks või mõjutada võivaks tegevuseks käesoleva seaduse tähenduses on mere või piiriveekogude põhjas laevateede ja sadamaakvatooriumide rajamise või korrashoiuga seotud tööd, merre või piiriveekogudesse torujuhtmete, elektri- ja telekommunikatsiooniliinide paigaldamine ning teede ja lüüside või mis tahes muude rajatiste ehitamine.

(3) Nõusoleku andmisest tuleb keelduda, kui kavandatud tegevus ohustab kalakoelmuid või tõkestab kalade liikumisteid. Nõusoleku andmisest keeldumisest teatab Keskkonnaministeerium nõusoleku taotlejale kirjalikult.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töid võib teha Keskkonnaministeeriumi nõusolekul.

(5) Nõusoleku taotlemise, taotluste läbivaatamise ja nõusoleku andmise või andmisest keeldumise korra kehtestab keskkonnaminister.»

§ 13. Paragrahvi 25:

1) lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kala-, jõesilmu- või vähipüügi või veetaimede kogumise või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõuete rikkumise eest karistatakse juriidilist isikut kuni 50 000kroonise rahatrahviga.

(3) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus halduskohtunikul. Juriidilise isiku haldusrikkumise asja menetlemine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843) ettenähtud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.»;

2) täiendatakse lõigetega 31, 32, 33 ja 34 järgmises sõnastuses:

« (31) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusõiguserikkumise kohta võib juriidilisele isikule protokolli koostada keskkonnakaitseinspektor, politseiametnik või piirivalveametnik. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise kohta koostatud protokollis näidatakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
2) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema pädeva esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus ning rikkumisega põhjustatud materiaalse kahju ulatus;
5) viide seadussättele, mida rikuti;
6) viide seadussättele, mis näeb ette vastutuse;
7) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused, ekspertiisi või analüüsi tulemused või muud asja lahendamiseks vajalikud materjalid;
8) märkus selle kohta, et haldusõiguserikkujale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi;
9) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud.

(32) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja õiguserikkuja pädev esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast ja seletust andmast, teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märkuse. Kui haldusõiguserikkuja esindaja seda nõuab, lisatakse protokollile tema märkused protokolli kohta.

(33) Kui füüsiline isik pani toime käesolevas seaduses nimetatud haldusõiguserikkumise, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt.

(34) Halduskaristust võib juriidilisele isikule määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui aasta õiguserikkumise päevast.»

Riigikogu aseesimees Siiri OVIIR