Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, töötajate usaldusisiku seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 08.03.2000
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 23. märtsi 2000. a otsusega nr 750 |
§ 1. Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
(1) Paragrahvi 87:
1) lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad «paragrahvi 1. lõikes» sõnadega «paragrahvi 1. ja 5. lõikes»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Töölepingu lõpetamisel töötajate esindajaga on tööandja kohustatud talle kirjalikult ette teatama käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 ettenähtud tähtaegadest üks kuu varem.»
(2) Paragrahvis 94:
1) asendada sõnad «punktides 1–2, 9 ja 11» sõnadega «punktides 1, 9 ja 11»;
2) senine tekst loetakse lõikeks 1;
3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:
« (2) Tööinspektor peab tööandjale kirjalikult põhjendama töötajate esindajaga töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist. Enne vastava otsuse tegemist peab tööinspektor pöörduma kirjalikult töötajaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks töötajate esindajaga töölepingu lõpetamise kohta, kui töötajate esindaja on töötajaid esindava organisatsiooni poolt valitud. Töötajaid esindav organisatsioon annab oma kirjaliku arvamuse ühe nädala jooksul, arvates pöördumise päevast.
(3) Keelatud on töötajate esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel.
(4) Tööinspektori ebaseadusliku tegevuse peale saab esitada kaebuse halduskohtule.»
(3) Paragrahvi 99 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga.»
(4) Paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Kui töötajate esindaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma hüvitust tema kuue kuu keskmise palga ulatuses.»
§ 2. Töötajate usaldusisiku seaduses (RT I 1993, 40, 595) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
(1) Paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Igal töötajate ühingul ja töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul on õigus vajadusel valida enam kui üks usaldusisik. Enama kui ühe usaldusisiku valimisel lepitakse usaldusisikute arv tööandjaga kokku.»
(2) Paragrahvi 7:
1) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Töövälisel või põhitöö ajal usaldusisiku ülesannete täitmise tingimused ja kord lepitakse usaldusisiku ja tööandja vahel kokku.»;
2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Tööandja on usaldusisiku nõudmisel kohustatud tagama usaldusisikule võimaluse
oma ülesannete täitmiseks põhitöö ajal:
1) 5 kuni 100 töötaja esindamise puhul vähemalt 4 tundi nädalas;
2) 101 kuni 300 töötaja esindamise puhul vähemalt 8 tundi nädalas;
3) 301 kuni 500 töötaja esindamise puhul vähemalt 16 tundi nädalas;
4) üle 500 töötaja esindamise puhul kogu töönädala kestel.
(4) Kokkuleppe korral võib tööandja tagada usaldusisikule võimaluse oma ülesannete täitmiseks põhitöö ajal kogu töönädala kestel ka siis, kui ta esindab alla 500 töötajat.»
(3) Paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
(1) Paragrahvi 116 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.»
(2) Paragrahvi 130:
1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Teenistujate esindaja teenistusest vabastamisest koondamise tõttu teatatakse talle kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud tähtajast üks kuu varem.»;
2) lõikes 2 asendatakse sõnad «paragrahvi 1. lõikes» sõnadega «paragrahvi 1. ja 11. lõikes»;
3) lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad «paragrahvi 1. lõike» sõnadega «paragrahvi 1. ja 11. lõike».
(3) Paragrahvi 133 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
« (4) Tööinspektor peab kirjalikult põhjendama teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist. Enne vastava otsuse tegemist peab tööinspektor pöörduma kirjalikult teenistujaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks teenistujate esindaja vabastamise kohta, kui see esindaja on valitud teenistujaid esindava organisatsiooni poolt. Teenistujaid esindav organisatsioon annab oma kirjaliku arvamuse ühe nädala jooksul, arvates pöördumise päevast.
(5) Keelatud on teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel.
(6) Tööinspektori ebaseadusliku tegevuse peale saab esitada kaebuse halduskohtule.»
§ 4. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (RT I 1996, 3, 57) §-s 6 tehakse järgmised täiendused:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «2. lõikes» sõnadega «2. ja 3. lõikes»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.»
Riigikogu esimees Toomas SAVI |