Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Välissuhtlemine → EL toimimist käsitlevad välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Euroopa Liit

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Leping Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga

Lepingu Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

TRATADO RELATIVO A LA ADHESIÓN
A LA UNIÓN EUROPEA 2003

SMLOUVA O PŘISTOUPENÍ
K EVROPSKÉ UNII 2003

TRAKTAT OM TILTRÆDELSE
AF DEN EUROPÆISKE UNION 2003

VERTRAG ÜBER DEN BEITRITT
ZUR EUROPÄISCHEN UNION 2003

2003. AASTA EUROOPA LIIDUGA
ÜHINEMISE LEPING

ΣΥΝΘΗΚΗ ΠΡΟΣΧΩΡΗΣΕΩΣ
ΣΤΗΝ ΕΥΡΩΠΑΪΚΗ ΕΝΩΣΗ 2003

TREATY OF ACCESSION
TO THE EUROPEAN UNION 2003

TRAITE RELATIF A L'ADHESION
A L'UNION EUROPEENNE DE 2003

CONRADH AONTACHAIS
LEIS AN AONTAS EORPACH 2003

TRATTATO DI ADESIONE
ALL'UNIONE EUROPEA 2003

LĪGUMS
PAR PIEVIENOŠANOS EIROPAS SAVIENĪBAI, 2003

2003 M. STOJIMO Į
EUROPOS SĄJUNGĄ SUTARTIS

AZ EURÓPAI UNIÓHOZ TÖRTÉNPÖ CSATLAKOZÁSRÓL SZÓLÓ
SZERZÖDÉS
2003

IT-TRATTAT TA' L-ADEŻJONI
MA' L-UNJONI EWROPEA 2003

VERDRAG BETREFFENDE DE TOETREDING
TOT DE EUROPESE UNIE 2003

TRAKTAT O PRZYSTĄPIENIU
DO UNII EUROPEJSKIEJ 2003

TRATADO DE ADESÃO
ÀUNIÃO EUROPEIA DE 2003

ZMLUVA O PRISTÚPENÍ
K EURÓPSKEJ ÚNII 2003

POGODBA O PRISTOPU
K EVROPSKI UNIJI
2003

SOPIMUS LIITTYMISESTÄ
EUROOPAN UNIONIIN 2003

FÖRDRAGET OM ANSLUTNING
TILL EUROPEISKA UNIONEN 2003

LEPING

BELGIA KUNINGRIIGI, TAANI KUNINGRIIGI,
SAKSAMAA LIITVABARIIGI, KREEKA VABARIIGI,
HISPAANIA KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, IIRIMAA,
ITAALIA VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI,
MADALMAADE KUNINGRIIGI, AUSTRIA VABARIIGI,
PORTUGALI VABARIIGI, SOOME VABARIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI
(EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE)

NING

TŠEHHI VABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI,
LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, UNGARI VABARIIGI,
MALTA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI,
SLOVEENIA VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI
VAHEL

TŠEHHI VABARIIGI, EESTI VABARIIGI,
KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI,
LEEDU VABARIIGI, UNGARI VABARIIGI,
MALTA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI,
SLOVEENIA VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI
ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
EESTI VABARIIGI PRESIDENT,
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,
IIRIMAA PRESIDENT,
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,
UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALTA PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,
POOLA VABARIIGI PRESIDENT,
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,
SOOME VABARIIGI PRESIDENT,
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

ÜKSMEELSENA oma soovis püüelda Euroopa Liidu aluslepingute eesmärkide saavutamiste poole,
OLLES OTSUSTANUD jätkata nende lepingute vaimus Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomist juba rajatud alusel,
PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 49 annab Euroopa riikidele võimaluse saada liidu liikmeks,
PIDADES SILMAS, et Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vaba­riik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik on esitanud liidu liikmeks saamise taotluse,
PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu Nõukogu, olles saanud komisjoni arvamuse ja Euroopa Parla­mendi nõusoleku, on andnud teada, et ta pooldab nende riikide vastuvõtmist,
ON OTSUSTANUD ühisel kokkuleppel kindlaks määrata vastuvõtutingimused ja Euroopa Liidu alus­lepingutesse tehtavad muudatused ning on sel eesmärgil määranud oma täievolilisteks esindajateks:

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS:
peaminister Guy VERHOFSTADTI,
asepeaministri ja välisministri Louis MICHELI,

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT:
president Václav KLAUSI,
peaminister Vladimír ŠPIDLA,
asepeaministri ja välisministri Cyril SVOBODA,
Tšehhi Vabariigi ELga ühinemise läbirääkimiste delegatsiooni juht
ja suursaadik ja Tšehhi Vabariigi Euroopa Liidu esinduse juhataja Pavel TELIČKA,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA:
peaminister Anders Fogh RASMUSSENI,
välisminister Per Stig MØLLERI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT:
liidukantsler Gerhard SCHRÖDERI,
välisministri ja liidukantsleri asetäitja Joseph FISCHERI,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT:
president Arnold RÜÜTLI,
välisminister Kristiina OJULANDI,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT:
peaminister Konstantinos SIMITISE,
välisminister Giorgos PAPANDREOU,
asevälisminister Tassos GIANNITSISE,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS:
valitsusjuht José Maria AZNAR LÓPEZI,
välisminister Ana PALACIO VALLELERSUNDI,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT:
peaminister Jean-Pierre RAFFARINI,
välisminister Dominique GALOUZEAU DE VILLEPINI,
Euroopa asjade eest vastutava asevälisministri Noëlle LENOIRI,

IIRIMAA PRESIDENT:
peaminister (Taoiseach) Bertie AHERNI,
välisminister Brian COWENI,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT:
peaminister Silvio BERLUSCONI,
välisminister Franco FRATTINI,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT:
president Tassos PAPADOPOULOSE,
välisminister George IACOVOU,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT:
president Vaira VĪĶE–FREIBERGA,
peaminister Einars REPŠE,
välisminister Sandra KALNIETE,
Läti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise pealäbirääkija,
välisministeeriumi asekantsleri Andris ĶESTERISE,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT:
peaminister Algirdas Mykolas BRAZAUSKASE,
välisminister Antanas VALIONISE,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG:
peaminister Jean-Claude JUNCKERI,
välisministri ja väliskaubandusministri Lydie POLFERI,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT:
peaminister Péter MEDGYESSY,
välisminister László KOVÁCSI,
Ungari Vabariigi suursaadiku Euroopa Liidu juures,
Ungari Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise pealäbirääkija Endre JUHÁSZI,

MALTA PRESIDENT:
peaminister Hon. Edward FENECH ADAMI,
välisminister Hon. Joe BORGI,
läbirääkimisteks volitatud delegatsiooni juhi Richard CACHIA CARUANA,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA:
peaminister Jan Pieter BALKENENDE,
välisminister Jakob Gijsbert de HOOP SCHEFFERI

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT:
liidukantsler Wolfgang SCHÜSSELI,
välisminister Benita FERRERO-WALDNERI,

poola VABARIIGI PRESIDENT:
peaminister Leszek MILLERI,
välisminister Włodzimierz CIMOSZEWICZI,
välisministeeriumi riigisekretär Danuta HÜBNERI,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT:
peaminister José Manuel DURÃO BARROSO,
välisminister António MARTINS DA CRUZI,

sloveenia VABARIIGI PRESIDENT:
president Janez DRNOVŠEKI,
peaminister Anton ROPI,
välisminister Dimitrij RUPELI,

slovaki VabariiGI PRESIDENT:
president Rudolf SCHUSTERI,
peaminister Mikuláš DZURINDA,
välisminister Eduard KUKANI,
Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise pealäbirääkija Ján FIGELI,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT:
peaminister Paavo LIPPONENI,
väliskaubandusminister Jari VILÉNI,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS:
peaminister Göran PERSSONI,
välisminister Anna LINDHI,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA:
peaminister Rt. Hon. Tony BLAIRI,
välisministri ja Rahvaste Ühenduse asjade ministri Rt. Hon. Jack STRAW,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

1.Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik saavad Euroopa Liidu liikmeteks ning liidu muudetud või täiendatud aluslepingute osapoolteks.
2.Vastuvõtutingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes on sätestatud käes­olevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
3.Lõikes 1 osutatud lepingute sätteid liikmesriikide õiguste ja kohustuste ning liidu institutsioonide volituste ja pädevuse kohta kohaldatakse ka käesoleva lepingu suhtes.

Artikkel 2

1.Kõrged lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele hiljemalt 30. aprillil 2004.
2.Käesolev leping jõustub 1. mail 2004, tingimusel et kõik ratifitseerimiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.
Kui kõik artikli 1 lõikes 1 nimetatud riigid ei ole oma ratifitseerimiskirja õigel ajal hoiule andnud, jõustub käesolev leping nende riikide suhtes, kes on oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud. Sel juhul teeb Euroopa Liidu Nõukogu viivitamata ühehäälselt otsuse vajalikuks osutunud muudatuste kohta käesoleva lepingu artiklis 3, ühinemisakti artiklis 1, artikli 6 lõikes 6, artiklites 11–15, 18, 19, 25, 26, 29–31, 33–35, 46–49, 58 ja 61, selle akti II–XV lisas ja nende liidetes ning aktile lisatud protokollides nr 1–10; samuti võib ta eespool nimetatud akti, sealhulgas selle lisade, liidete ja protokollide need sätted, milles nimeta­takse sõnaselgelt riiki, kes ei ole oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud, ühehäälselt tühiseks kuulutada või neid muuta.
3.Olenemata lõikest 2 võivad liidu institutsioonid võtta enne ühinemist vastu meetmed, millele on osuta­tud ühinemisakti artikli 6 lõike 2 teises lõigus, lõike 6 teises lõigus, lõike 7 teises ja kolmandas lõigus, lõike 8 teises ja kolmandas lõigus, lõike 9 kolmandas lõigus, artiklites 21 ja 23, artikli 28 lõikes 1, artikli 32 lõikes 5, artikli 33 lõigetes 1, 4 ja 5 ning artiklites 38, 39, 41, 42 ja 55–57, selle akti III–XIV lisas ning aktile lisatud protokollis nr 2, protokolli nr 3 artiklis 6, protokolli nr 4 artikli 2 lõikes 2, proto­kollis nr 8 ja protokolli nr 10 artiklites 1, 2 ja 4. Need meetmed jõustuvad alles käesoleva lepingu jõustu­mise kuupäeval, tingimusel et leping jõustub.

Artikkel 3

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab tõestatud koopiad kõigi teiste allakirju­ta­nud riikide valitsustele.

EN FE DE LO CUAL, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente Tratado.

NA DŮKAZ ČEHOŽ připojili níže podepsaní zplnomocnění zástupci k této smlouvě své podpisy.

TIL BEKRÆFTELSE HERAF har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne traktat.

ZU URKUND DESSEN haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter diesen Vertrag gesetzt.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

ΣΕ ΠΙΣΤΩΣΗ ΤΩΝ ΑΝΩΤΕΡΩ, οι υπογεγραμμένοι πληρεξούσιοι υπέγραψαν την παρούσα συνθήκη.

IN WITNESS WHEREOF the undersigned Plenipotentiaries have signed this Treaty.

EN FOI DE QUOI, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent traité.

DÁ FHIANÚ SIN, chuir na Lánchumhachtaigh thíos-sínithe a lámh leis an gConradh seo.

IN FEDE DI CHE, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente trattato.

TO APLIECINOT, attiecīgi pilnvarotās personas ir parakstījušas šo līgumu.

TAI PATVIRTINDAMI tinkamai įgalioti atstovai pasirašė šią Sutartį.

FENTIEK HITELÉÜL az alulírott meghatalmazottak aláírták ezt a szerződést.

B’XIEHDA TA’ DAN il-Plenipotenzjarji sottoskritti iffirmaw dan it-Trattat.

TEN BLIJKE WAARVAN de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder dit Verdrag hebben gesteld.

W DOWÓD CZEGO niżej podpisani pełnomocnicy złożyli swoje podpisy pod niniejszym Traktatem.

EM FÉ DO QUE, os plenipotenciários abaixo-assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente Tratado.

NA DÔKAZ TOHO splnomocnení zástupcovia podpísali túto zmluvu.

V POTRDITEV TEGA so spodaj podpisani pooblaščenci podpisali to pogodbo.

TÄMÄN VAKUUDEKSI ALLA MAINITUT täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.

SOM BEKRÄFTELSE PÅ DETTA har undertecknade befullmäktigade ombud undertecknat detta fördrag.

Hecho en Atenas, el dieciseis de abril del dos mil tres.

V Aténách dne šestnáctého dubna dva tisíce tři.

Udfærdiget i Athen den sekstende april to tusind og tre.

Geschehen zu Athen am sechzehnten April zweitausendunddrei.

Sõlmitud kuueteistkümnendal aprillil kahe tuhande kolmandal aastal Ateenas.

΄Εγινε στην Αθήνα, στις δέκα έξι Απριλίου δύο χιλιάδες τρία.

Done at Athens on the sixteenth day of April in the year two thousand and three.

Fait à Athènes, le seize avril deux mille trois.

Arna dhéanamh san Aithin ar an séú lá déag d'Aibreán sa bhliain dhá mhíle a trí.

Fatto a Atene, addi' sedici aprile duemilatre.

Atēnās, divi tūkstoši trešā gada sešpadsmitajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai trečių metų balandžio šešioliktą dieną Atėnuose.

Kelt Athénban, a kétezerharmadik év április havának tizenhatodik napján.

Magħmul f’Ateni fis-sittax-il jum ta’ April fis-sena elfejn u tlieta.

Gedaan te Athene, de zestiende april tweeduizenddrie.

Sporz¹dzono w Atenach, dnia szesnastego kwietnia roku dwa tysi¹ce trzeciego.

Feito em Atenas, em dezasseis de Abril de dois mil e três.

V Aténach šestnásteho apríla dvetisíctri.

V Atenah, dne šestnajstega aprila leta dva tisoč tri.

Tehty Ateenassa kuudentenatoista päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakolme.

Som skedde i Aten den sextonde april tjugohundratre.

AKT

TŠEHHI VABARIIGI, EESTI VABARIIGI,
KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI,
LEEDU VABARIIGI, UNGARI VABARIIGI,
MALTA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI,
SLOVEENIA VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI
ÜHINEMISTINGIMUSTE JA EUROOPA LIIDU
ALUSLEPINGUTESSE TEHTAVATE MUUDATUSTE KOHTA

ESIMENE OSA

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Käesolevas aktis:

– “asutamislepingud” on

a) Euroopa Ühenduse asutamisleping (“EÜ asutamisleping”) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (“EURATOMi asutamisleping”) sellisel kujul, nagu neid on täiendatud või muude­tud enne käesolevat ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega,

b) Euroopa Liidu leping (“EL leping”) sellisel kujul, nagu seda on täiendatud või muudetud enne käesolevat ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega;

– “praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suur­hertsogiriik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik,

– “liit” on Euroopa Liit, nagu see on asutatud EL lepinguga,

– “ühendus” on vastavalt asjaoludele üks ühendus või mõlemad ühendused, millele on osutatud esime­ses taandes,

– “uued liikmesriigid” on Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik,

– “institutsioonid” on asutamislepingutega asutatud institutsioonid.

Artikkel 2

Alates ühinemiskuupäevast on asutamislepingute sätted ning institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohalda­takse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

1. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi “Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud käesoleva akti I lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis võidakse vastu võtta enne ühinemiskuupäeva, on uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nimetatud riikides alates ühinemiskuupäevast.

2. Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhi­nevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on uutele liikmesriikidele siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse uues liikmesriigis üksnes nõukogu selle­kohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrolli­mist, kas asjaomases uues liikmesriigis on kõnealuse acquis’ kõigi osade rakendamise tingimused täide­tud, ning pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kui­võrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis ’ sätteid ja Schengeni acquis’l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

3. Lepingud, mille nõukogu on sõlminud Schengeni protokolli artikli 6 alusel, on uutele liikmes­riikidele siduvad alates ühinemiskuupäevast.

4. Justiits- ja siseküsimusi käsitlevate konventsioonide või aktide suhtes, mis on lahutamatud EL lepingu eesmärkide saavutamisest, kohustuvad uued liikmesriigid:

– ühinema nendega, mis ühinemiskuupäevaks on praegustele liikmesriikidele allakirjutamiseks avatud, ja nendega, mille nõukogu on koostanud kooskõlas EL lepingu VI jaotisega ja soovitanud liikmesriikidel vastu võtta,

– võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, et hõlbustada praktilist koostööd liikmesriikide institutsioo­nide ja organisatsioonide vahel, kes tegutsevad justiits- ja siseküsimuste valdkonnas.

Artikkel 4

Alates ühinemiskuupäevast osaleb iga uus liikmesriik majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand EÜ asutamislepingu artikli 122 tähenduses.

Artikkel 5

1. Käesoleva akti alusel ühinevad uued liikmesriigid otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõu­kogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad. Uued liik­mes­riigid kohustuvad alates ühinemis­kuupäevast ühinema kõikide muude lepingutega, mille on sõlminud praegused liikmesriigid ja mis käsit­levad liidu toimimist või on seotud selle tegevusega.

2. Uued liikmesriigid kohustuvad ühinema EÜ asutamislepingu artiklis 293 ettenähtud konventsiooni­dega ja nende konventsioonidega, mis on lahutamatud EÜ asu­ta­mis­le­pin­gu eesmärkide saavutamisest, samuti nende konventsioonide Euroopa Kohtu poolse tõlgendamise proto­kol­lidega, millele praegused liikmesriigid on alla kir­ju­ta­nud, ning sel eesmärgil kohustuvad uued liikmesriigid astuma prae­gus­te liikmesriikidega läbirääkimistesse, et teha nendesse vajalikud muudatused.

3. Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastuvõetud deklaratsioonide, resolutsioo­nide ja muude seisu­kohtade suhtes, mis käsitlevad ühendust või liitu, on uued liikmesriigid samasuguses olukorras kui prae­gused liikmesriigid; vastavalt sellele järgivad nad kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtavad nende rakendamise taga­miseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 6

1. Lepingud või konventsioonid, mille ühendus on sõlminud või mida ta ajutiselt kohaldab või mis on sõlmitud EL lepingu artikli 24 või 38 kohaselt ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organi­satsiooniga või kolmanda riigi ko­da­ni­kuga, on uutele liikmesriikidele siduvad asutamislepingutes ja käes­olevas aktis sä­testatud tingimustel.

2. Uued liikmesriigid kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konvent­sioonidega, mille praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud või mida nad ajutiselt kohaldavad, ning praeguste liikmesriikide sõlmitud lepingutega, mis on seotud kõnealuste lepingute ja konventsioonidega.

Uute liikmesriikide ühinemine lõikes 6 nimetatud lepingute ja konventsioonidega, samuti lepingutega Valgevene, Hiina, Tšiili, Mercosuri ja Šveitsiga, mille on sõlminud või alla kirjutanud ühendus ja selle liikmesriigid ühiselt, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. See menetlus ei mõjuta ühenduse pädevust ega volituste jaga­mist ühenduse ja liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega. Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsul­teeri­des liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

3. Lõikes 2 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad uutel liikmesriikidel nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.

4. Käesoleva akti alusel ühinevad uued liikmesriigid koostöölepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmes­riikide vahel, ¹ mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000.

5. Uued liikmesriigid kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majandus­piirkonna lepinguga² vastavalt selle lepingu artiklile 128.

6. Ühinemiskuupäevast kuni lõikes 2 osutatud vajalike protokollide sõlmimiseni kohaldavad uued liikmes­riigid lepinguid, mille on praegused liikmesriigid ja ühendus ühiselt sõlminud Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Horvaatia, Egiptuse, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Kasahstani, Kõrgõzstani, Liibanoni, Mehhiko, Moldova, Maroko, Rumeenia, Venemaa Föderatsiooni, San Marino, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Korea, Süüria, Tuneesia, Türgi, Türkmenis­tani, Ukraina ja Usbekistaniga, samuti muid lepinguid, mida praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud enne ühinemist.

Nende lepingute muudatusi käsitletakse protokollides, mis on sõlmitud lepinguosaliseks olevate riikidega vastavalt lõike 2 teisele lõigule. Kui ühinemiskuupäevaks ei ole protokolle sõlmitud, võtavad ühinemise järel olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed ühendus ja liikmesriigid vastavalt oma pädevusele.

7. Alates ühinemiskuupäevast kohaldavad uued liikmesriigid ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Ühenduse poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist ühendusega. Sellega seoses võib ühendus pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi eespool mainitud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muutmise üle.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb ühendus vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist ühendusega.

8. Ühenduse poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muude­takse asjaomastest tarnijariikidest uutesse liikmesriikidesse viimastel aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.

Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.

Kui kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohalda­takse esimese lõigu sätteid.

9. Alates ühinemiskuupäevast haldab uute liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalandus­lepinguid ühendus.

Nendest lepingutest tulenevad uute liikmesriikide õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepin­gute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõu­kogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepin­guid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

10. Alates ühinemiskuupäevast taganevad uued liikmesriigid kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt uus liikmesriik või mitu uut liikmesriiki ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astub asja­omane uus liikmesriik vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui uuel liikmesriigil on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.

11. Käesoleva akti alusel ja selles sätestatud tingimustel ühinevad uued liikmesriigid sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõl­mi­nud lõigetes 2 ja 4–6 osutatud lepingute ja konventsioonide ra­ken­da­mi­seks.

12. Vajaduse korral võtavad uued liikmesriigid asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvus­vaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka ühendus või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.

Ühinemiskuupäeval või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvus­vahe­listest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka ühendus, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

Artikkel 7

Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt asutamislepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti üle vaadata.

Artikkel 8

Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

Artikkel 9

Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastuvõetud ak­tide kehte­tuks tunnistamine või muutmine muul viisil kui üleminekumeetmena, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muu­de­tak­se, ning nende suhtes keh­tivad sama­sugused eeskirjad.

Artikkel 10

Asutamislepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad ülemineku­meetmetena käesoleva aktiga ettenähtud erandid.

TEINE OSA

LEPINGUTE MUUTMINE

I JAOTIS
INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

1. PEATÜKK

Euroopa Parlament

Artikkel 11

EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 asenda­takse esimene lõik volituste kehtimisaja 2004–2009 algusest jõustuva järgmise tekstiga:

“Igast liikmesriigist valitavate esindajate arv on järgmine:

Belgia	24
Tšehhi Vabariik	24
Taani	14
Saksamaa	99
Eesti	6
Kreeka	24
Hispaania	54
Prantsusmaa	78
Iirimaa	13
Itaalia	78
Küpros	6
Läti	9
Leedu	13
Luksemburg	6
Ungari	24
Malta	5
Madalmaad	27
Austria	18
Poola	54
Portugal	24
Sloveenia	7
Slovakkia	14
Soome	14
Rootsi	19
Ühendkuningriik	78	”

2. PEATÜKK

Nõukogu

Artikkel 12

1. Alates 1. novembrist 2004:

a) EÜ asutamislepingu artiklis 205 ja EURATOMi asutamislepingu artiklis 118

1. asendatakse lõige 2 järgmisega:

“2. Kui nõukogu otsuseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse tema liik­mete hääli järgmiselt:

Belgia	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	7
Saksamaa	29
Eesti	4
Kreeka	12
Hispaania	27
Prantsusmaa	29
Iirimaa	7
Itaalia	29
Küpros	4
Läti	4
Leedu	7
Luksemburg	4
Ungari	12
Malta	3
Madalmaad	13
Austria	10
Poola	27
Portugal	12
Sloveenia	4
Slovakkia	7
Soome	7
Rootsi	10
Ühendkuningriik	29

Kui käesoleva lepingu alusel teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, on selle vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud liikmete enamuse poolt.

Muudel juhtudel on nõukogu otsuste vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.”;

2. lisatakse järgmine lõige:

“4.Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmes­riigid esindavad vähemalt 62% kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”;

b) EL lepingu artikli 23 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Nõukogu liikmete hääli arvestatakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2. Otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62% kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

c) EL lepingu artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastu­võtmiseks on nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taot­leda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esin­davad vähemalt 62% kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

2. EL lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Euroopa Liidu laienemist käsitleva protokolli artikli 3 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

3. Juhul kui Euroopa Liiduga ühineb vähem kui kümme uut liikmesriiki, määratakse kvalifitseeritud häälteenamuse künnis nõukogu otsusega, kohaldades rangelt lineaarset aritmeetilist interpoleerimist ja ümardades üles- või allapoole lähima häältearvuni, mille piirmääradeks on 71% 300 häälega nõukogu puhul ning 72,27% 25 liikmesriigiga EL puhul.

3. PEATÜKK

Euroopa Kohus

Artikkel 13

1. EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja EURATOMi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 9 esimene lõige asendatakse järgmisega:

“Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi kolmteist ja kaksteist kohtunikku.”

2. EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja EURATOMi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikkel 48 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 48

Esimese astme kohus koosneb kahekümne viiest kohtunikust.”

4. PEATÜKK

Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Artikkel 14

EÜ asutamislepingu artikli 258 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 166 teine lõik asendatakse järg­misega:

“Komitee liikmete arv on järgmine:

Belgia	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	9
Saksamaa	24
Eesti	7
Kreeka	12
Hispaania	21
Prantsusmaa	24
Iirimaa	9
Itaalia	24
Küpros	6
Läti	7
Leedu	9
Luksemburg	6
Ungari	12
Malta	5
Madalmaad	12
Austria	12
Poola	21
Portugal	12
Sloveenia	7
Slovakkia	9
Soome	9
Rootsi	12
Ühendkuningriik	24	”

5. PEATÜKK

Regioonide Komitee

Artikkel 15

EÜ asutamislepingu artikli 263 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Komitee liikmete arv on järgmine:

Belgia	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	9
Saksamaa	24
Eesti	7
Kreeka	12
Hispaania	21
Prantsusmaa	24
Iirimaa	9
Itaalia	24
Küpros	6
Läti	7
Leedu	9
Luksemburg	6
Ungari	12
Malta	5
Madalmaad	12
Austria	12
Poola	21
Portugal	12
Sloveenia	7
Slovakkia	9
Soome	9
Rootsi	12
Ühendkuningriik	24	”

6. PEATÜKK

Teadus- ja Tehnikakomitee

Artikkel 16

EURATOMi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“2. Komitee koosneb kolmekümne üheksast liikmest, kelle nimetab nõukogu pärast komisjoniga konsul­teerimist.”

7. PEATÜKK

Euroopa Keskpank

Artikkel 17

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli nr 18 artiklile 49 lisatakse järgmine lõige:

“49.3 Kui ühest või mitmest riigist saab liikmesriik ja nende riikide keskpankadest EKPS osa, suuren­datakse automaatselt EKP märgitud kapitali ning välisvaluutareservi limiiti, mida võib EKP-le üle kanda. Suurendamise kindlaksmääramiseks korrutatakse vastavad kehtivad summad arvuga, mis väljendab asja­omaste liikmeks astuvate keskpankade osakaalu ja juba EKPS liikmeks olevate keskpankade osakaalu suhet suurenenud kapitalis. Iga riigi keskpanga osakaal kapitalis arvutatakse analoogiliselt artikli 29 lõikega 1 ja artikli 29 lõike 2 kohaselt. Statistiliste andmete jaoks kasutatakse neidsamu võrdlusperioode, mida kohaldati viimasel viie aasta järel toimunud osakaalu korrigeerimisel artikli 29 lõike 3 alusel.”

II JAOTIS
MUUD MUUDATUSED

Artikkel 18

EÜ asutamislepingu artikli 57 lõiget 1 täiendatakse järgmiselt:

“Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 1999.”

Artikkel 19

EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksa­maa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portu­gali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suur­britannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes.”

KOLMAS OSA

ALALISED SÄTTED

I JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE POOLT VASTUVÕETUD AKTIDE KOHANDAMINE

Artikkel 20

Käesoleva akti II lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.

Artikkel 21

Käesoleva akti III lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega ja vastavalt artiklis 57 sätestatud tingimustele ja korrale.

II JAOTIS
MUUD SÄTTED

Artikkel 22

Käesoleva akti IV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 23

Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta pärast Euroopa Parlamen­diga konsul­tee­rimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad ühen­duse eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda. Selliseid kohandusi võib teha enne ühinemiskuupäeva.

NELJAS OSA

AJUTISED SÄTTED

I JAOTIS
ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 24

Käesoleva akti V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII, XIII ja XIV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.

Artikkel 25

1. Erandina EÜ asutamislepingu artikli 189 teisest lõigust ja EURATOMi asutamislepingu artikli 107 teisest lõigust ning arvestades EÜ asutamislepingu artikli 190 lõiget 2 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 108 lõiget 2 on ajavahemikul alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimis­aja 2004–2009 alguseni uute liikmesriikide kohtade arv Euroopa Parlamendis järgmine:

Tšehhi Vabariik	24
Eesti	6
Küpros	6
Läti	9
Leedu	13
Ungari	24
Malta	5
Poola	54
Sloveenia	7
Slovakkia	14

2. Erandina EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikest 1 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 108 lõikest 2 nimetatakse uute liikmesriikide rahvaesindajad Euroopa Parlamenti ajavahemikuks alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2004–2009 alguseni nende riikide parlamentide poolt oma liikmete hulgast vastavalt iga sellise riigi poolt kehtestatud korrale.

Artikkel 26

1. Kuni 31. oktoobrini 2004 kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) EÜ asutamislepingu artikli 205 lõike 2 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 118 lõike 2 suhtes:

Kui nõukogu otsuseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse tema liikmete hääli järg­miselt:

Belgia	5
Tšehhi Vabariik	5
Taani	3
Saksamaa	10
Eesti	3
Kreeka	5
Hispaania	8
Prantsusmaa	10
Iirimaa	3
Itaalia	10
Küpros	2
Läti	3
Leedu	3
Luksemburg	2
Ungari	5
Malta	2
Madalmaad	5
Austria	4
Poola	8
Portugal	5
Sloveenia	3
Slovakkia	3
Soome	3
Rootsi	4
Ühendkuningriik	10

b) EÜ asutamislepingu artikli 205 lõike 2 teise ja kolmanda lõigu ning EURATOMi asutamislepingu artikli 118 lõike 2 teise ja kolmanda lõigu suhtes:

Nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt:

– 88 poolthäält, kui käesolevas lepingus on ette nähtud otsuste vastuvõtmine komisjoni ette­paneku põhjal;

– muudel juhtudel 88 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.

c) EL lepingu artikli 23 lõike 2 kolmanda lõigu teise lause suhtes:

Otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 88 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.

d) EL lepingu artikli 34 lõike 3 suhtes:

Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 88 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.

2. Juhul kui Euroopa Liiduga ühineb vähem kui kümme uut liikmesriiki, määratakse nõukogu otsusega ajavahemikuks kuni 31. oktoobrini 2004 kvalifitseeritud häälteenamuse künnis, nii et see vastaks võima­likult täpselt 71,26 protsendile häälte koguarvust.

Artikkel 27

1. Tulud nimetusega “ühise tollitariifistiku maksumäärad ja muud tollimaksud”, millele on osutatud Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM ³ artikli 2 lõike 1 punktis b või kõnealuse otsuse asendanud otsuse vastavas sättes, hõlmavad tollimakse, mis on arvutatud vastavalt mää­ra­de­le, mis tulenevad ühisest tollitariifistikust ja sellega seotud ühenduse poolt kohaldatud mis tahes tollimaksusoodustusest uute liikmesriikide kaubandussuhetes kol­man­date riikidega.

2. 2004. aastal võrdub nõukogu otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM artikli 2 lõike 1 punktides c ja d osutatud ühtlustatud käibemaksubaas ja RKT (rahvusliku kogutulu) baas iga uue liikmesriigi puhul kahe kolmandikuga aastabaasist. Iga uue liikmesriigi RKT baas, mida võetakse arvesse Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimisel, millele on osutatud nõukogu otsuse 2000/597/EÜ artikli 5 lõikes 1, võrdub samuti kahe kolmandikuga aastabaasist.

3. Nõukogu otsuse 2000/597/EÜ, EURATOM artikli 2 lõike 4 punkti b kohasel külmutatud määra kindlaksmääramisel 2004. aastaks arvutatakse uute liikmesriikide ülempiiriga määratud käibemaksubaas kahe kolmandiku nende ülempiiriga määramata käibemaksubaasi ja kahe kolmandiku RKT alusel.

Artikkel 28

1. Euroopa ühenduste 2004. eelarveaasta üldeelarvet korrigeeritakse 1. mail 2004 jõustuva parandus­eelarvega, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist.

2. Kaksteist igakuist kaheteistkümnendikosa käibemaksu- ja RKT-omavahenditest, mida uued liikmes­riigid maksavad paranduseelarve alusel, samuti ainult praeguste liikmesriikide suhtes kehtiv igakuiste kaheteistkümnendikosade tagasiulatuv korrigeerimine 2004. aasta jaanuarist aprillini arvestatakse ümber kaheksandikosadeks, mis kuuluvad maksmisele 2004. aasta maist detsembrini. 2004. aastal vastuvõetud mis tahes hilisemast paranduseelarvest tulenevad tagasiulatuvad korrigeerimised arvestatakse samuti ümber võrdseteks osadeks, mis kuuluvad maksmisele ülejäänud aasta jooksul.

Artikkel 29

Iga kuu esimesel tööpäeval maksab ühendus Tšehhi Vabariigile, Küprosele, Maltale ja Sloveeniale Euroopa ühenduste üldeelarve kuluartiklina ühe kaheksandiku 2004. aastal alates ühinemiskuupäevast ja ühe kaheteistkümnendiku 2005. ja 2006. aastal järgmistest ajutise eelarvekompensatsiooni summadest:

	2004	2005	2006
	(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)
Tšehhi Vabariik	125,4	178,0	85,1
Küpros	68,9	119,2	112,3
Malta	37,8	65,6	62,9
Sloveenia	29,5	66,4	35,5

Artikkel 30

Iga kuu esimesel tööpäeval maksab ühendus Tšehhi Vabariigile, Eestile, Küprosele, Lätile, Leedule, Ungarile, Maltale, Poolale, Sloveeniale ja Slovakkiale Euroopa ühenduste üldeelarve kuluartiklina ühe kaheksandiku 2004. aastal alates ühinemiskuupäevast ja ühe kaheteistkümnendiku 2005. ja 2006. aastal järgmistest rahakäibe toetamiseks erandina kindlaksmääratud summadest:

	2004	2005	2006
	(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)
Tšehhi Vabariik	174,7	91,55	91,55
Eesti	15,8	2,9	2,9
Küpros	27,7	5,05	5,05
Läti	19,5	3,4	3,4
Leedu	34,8	6,3	6,3
Ungari	155,3	27,95	27,95
Malta	12,2	27,15	27,15
Poola	442,8	550,0	450,0
Sloveenia	65,4	17,85	17,85
Slovakkia	63,2	11,35	11,35

Rahakäibe toetamiseks erandina kindlaksmääratud summades sisalduv Poolale antav üks miljard eurot ja Tšehhi Vabariigile antav 100 miljonit eurot võetakse arvesse struktuurifondide 2004.–2006. aasta jaotuse arvutamisel.

Artikkel 31

1. Järgmised uued liikmesriigid maksavad söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta)⁴ järgmised summad:

	(miljonit eurot, jooksvates hindades)
Tšehhi Vabariik	39,88
Eesti	2,5
Läti	2,69
Ungari	9,93
Poola	92,46
Sloveenia	2,36
Slovakkia	20,11

2. Sissemaksed söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2006. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

2006: 15%

2007: 20%

2008: 30%

2009: 35%.

Artikkel 32

1. Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, ei võeta pärast 31. detsembrit 2003 uute liikmes­riikide kasuks finantskohustusi Phare programmi,⁵ Phare piiriülese koostöö programmi, ⁶ Küprose ja Malta ühinemiseelsete fondide,⁷ ISPA programmi⁸ ja SAPARDi programmi⁹ alusel. Alates 1. jaanuarist 2004 koheldakse uusi liikmesriike samamoodi nagu praegusi liikmesriike kulutuste osas finants­perspektiivi esimese kolme rubriigi alusel, mis on määratletud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes,¹⁰ allpool esitatud erinõudeid ja erandeid arvestades ning juhul, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Finantsperspektiivi rubriikide 1, 2, 3 ja 5 maksimaalsed ühinemisega seotud lisa­assig­nee­ringud on esitatud XV lisas. 2004. aasta eelarve alusel ei või ühegi asjaomase programmi ega asutuse suhtes võtta finantskohustusi enne, kui on toimunud vastava liikmesriigi ühinemine.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kulutuste suhtes Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatis­rahastu alusel vastavalt ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva nõukogu (EÜ) määruse nr 1258/1999¹¹ artikli 2 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 3 lõikele 3, mis on kõlblikud saama ühenduse toetust alles alates ühinemiskuupäevast kooskõlas käesoleva akti artikliga 2.

   Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse maaelu arendamise kulutuste suhtes Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu alusel vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta)¹² artiklile 47a, arvestades tingimusi, mis on esitatud nimetatud määruse muudatuses käesoleva akti II lisas.

3. Kui lõike 1 viimasest lausest ei tulene teisiti, osalevad uued liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2004 ühenduse programmides ja asutustes samadel tingimustel nagu praegused liikmesriigid Euroopa ühenduste üldeelarvest rahastamise toel. Uute liikmesriikide osalemist ühenduse programmides ja asutus­tes käsitlevate Euroopa ühenduste ja uute liikmesriikide vaheliste assotsiatsiooninõukogu otsuste, kokku­lepete ja vastastikuse mõistmise memorandumitega kehtestatud tingimused asendatakse vastavaid prog­ramme ja asutusi reguleerivate sätetega alates 1. jaanuarist 2004.

4. Kui mõni ühinemislepingu artikli 1 lõikes 1 nimetatud riik ei ühine 2004. aasta jooksul ühendusega, on kõik selle riigi poolt või sellest riigist esitatud, 2004. aasta finantsperspektiivi esimese kolme rubriigi kohaseid kulutusi käsitlevad rahastamistaotlused õigustühised. Sellisel juhul kohaldatakse vastava riigi suhtes kogu 2004. aasta jooksul asjakohaseid assotsiatsiooninõukogu otsuseid, kokkuleppeid või vastas­tikuse mõistmise memorandumeid.

5. Kui on vaja võtta meetmeid, et hõlbustada üleminekut ühinemiseelselt korralt käesoleva artikli kohaldamisest tulenevale korrale, võtab vajalikud meetmed vastu komisjon.

Artikkel 33

1. Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare prog­rammi,¹³ Phare piiriülese koostöö programmi¹⁴ ning Küprose ja Malta ühinemiseelsete fondide¹⁵ alusel korraldavad alates ühinemiskuupäevast uute liikmesriikide rakendusasutused.

Komisjon loobub eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kri­teeriu­midele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühine­miseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) ¹⁶ lisas.

Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemis­kuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemis­eelset abi.

Kui aga komisjoni otsus eelkontrollist loobuda tehakse pärast ühinemiskuupäeva uue liikmesriigi ameti­asutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.

2. Lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel võetud üldisi eelarvelisi kohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele ühen­duse direktiividele.

3. Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel ühinemis­eelsel täisaastal. Nende programmide alusel sooritatavate toimingute kohta tuleb lepingud sõlmida kahe järgmise aasta jooksul ning väljamaksed tuleb teha vastavalt finantsmemorandumis ¹⁷ sätes­tatule, tavaliselt kolmanda aasta lõpuks pärast kohustuse võtmist. Lepingute sõlmimise tähtaega ei piken­data. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib anda piiratud tähtajapikendusi välja­makseteks.

4. Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi¹⁸ vajalik järkjärguline kaotamine ja sujuv üleminek enne ühinemist kohaldatavatelt eeskirjadelt pärast ühinemist kohaldatavatele eeskirjadele, võib komisjon võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine uutes liikmesriikides kuni viieteistkümne ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse uutes liikmesriikides enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid raha­lisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne ühinemist komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja nende ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste X lisale, mis on sätestatud määruses (EMÜ, EURATOM, ESTÜ) nr 259/68. ¹⁹ Ühinemiseelse abi korraldamiseks vajalikud halduskulud, kaasa arvatud muu personali palk, kaetakse kogu 2004. aasta jooksul ja kuni 2005. aasta juulikuu lõpuni asjakohaste ühinemiseelsete eelarvete rubriigist “toimingute tugikulud” (varasem eelarve B osa) või lõikes 1 osutatud rahastamisvahendite ja ISPA programmi samaväärsetest rubriikidest.

5. Kui määruse (EÜ) nr 1268/1999 alusel heakskiidetud projekte ei saa selle vahendi alusel enam rahastada, võib need integreerida maaelu arendamise programmitöösse ja neid rahastada Euroopa Põllu­majanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahadest. Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võtab komisjon need vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuuri­fondide kohta) ²⁰ artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 34

1. Ühinemiskuupäevast kuni 2006. aasta lõpuni annab liit uutele liikmesriikidele ajutist finantsabi (edaspidi “üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldussuutlikkust ühenduse õigus­aktide rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist kolleegide vahel.

2. Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest rahastada; need valdkonnad on eelkõige järgmised:

• justiits- ja siseküsimused (kohtusüsteemi tugevdamine, kontroll välispiiridel, korruptsioonivastane strateegia, õiguskaitse tõhususe suurendamine);

• finantskontroll;

• ühenduste finantshuvide kaitse ja võitlus pettuse vastu;

• siseturg, kaasa arvatud tolliliit;

• keskkond;

• veterinaarteenistused ja toiduohutusega seotud haldussuutlikkuse tõhustamine;

• põllumajanduse ja maaelu arendamise haldus- ja kontrollistruktuurid, kaasa arvatud ühtne haldus- ja kontrollsüsteem (IACS);

• tuumaohutus (tuumaohutusasutuste ja nende tehniliste tugiorganisatsioonide ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise asutuste tõhususe ja pädevuse suurendamine);

• statistika;

• avaliku halduse tugevdamine vastavalt komisjoni igakülgses järelevalvearuandes määratletud vaja­dustele, mida ei kata struktuurifondid.

3. Üleminekutoetusele vastav abi otsustatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3906/89 (teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta)²¹artiklis 8 sätestatud korras.

4. Programm viiakse ellu kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse²² artikli 53 lõike 1 punktidega a ja b. Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldus­organite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmes­riikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud praeguste liikmesriikidega sõlmitud raam­lepingutes ühinemiseelse abi kohta.

Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks 1999. aasta hindades on 200 miljonit eurot 2004. aas­tal, 120 miljonit eurot 2005. aastal ja 60 miljonit eurot 2006. aastal. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 35

1. Käesolevaga luuakse Schengeni toetus kui ajutine vahend aitamaks abisaajal liikmesriigil ühinemis­kuupäevast kuni 2006. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis’ ja välispiirikontroll.

Schengenis osalemiseks valmistumise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks on Schengeni toetuse alusel rahastamiseks abikõlblikud järgmised toimingud:

• investeeringud piiri infrastruktuuri ja sellega seotud hoonete ehitamisse, remontimisse või aja­kohastamisse;

• investeeringud mis tahes liiki operatiivseadmetesse (näiteks laboriseadmed, avastamisvahendid, Schengeni infosüsteemi SIS 2 riist- ja tarkvara, transpordivahendid);

• piirivalvurite koolitus;

• logistiliste ja operatiivkulude toetus.

2. Schengeni toetuse alusel tehakse järgmistele abisaajatele liikmesriikidele alates ühinemiskuupäevast ühekordse toetusmaksena kättesaadavaks järgmised summad:

	2004	2005	2006
	(miljonit eurot, 1999. aasta hindades)
Eesti	22,9	22,9	22,9
Läti	23,7	23,7	23,7
Leedu	44,78	61,07	29,85
Ungari	49,3	49,3	49,3
Poola	93,34	93,33	93,33
Sloveenia	35,64	35,63	35,63
Slovakkia	15,94	15,93	15,93

3. Abisaajad liikmesriigid vastutavad individuaalsete toimingute väljavalimise ja elluviimise eest vastavalt käesolevale artiklile. Nad vastutavad ka toetuse ja muudest ühenduse vahenditest saadava abi kasutamise koordineerimise eest, et tagada vastavus ühenduse poliitikatele ja meetmetele ning kooskõla Euroopa ühenduste üldeelarvet käsitleva finantsmäärusega.

Ühekordseid toetusmakseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest ning kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kolmeaastase tähtaja lõppu esitab abisaaja liikmesriik ühekordse toetusmakse täitmise kohta põhjaliku aruande koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta.

Abisaaja liikmesriik täidab seda kohustust, ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve rakendamise eest ning kooskõlas detsentraliseeritud juhtimise suhtes kohaldatavate finants­määruse sätetega.

4. Komisjon jätab endale kontrollimisõiguse Pettustevastase Ameti (OLAF) kaudu. Komisjon ja kontrollikoda võivad korraldada ka kohapealseid kontrolle vastavate menetluste kohaselt.

5. Komisjon võib vastu võtta selle toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

Artikkel 36

Artiklites 29, 30, 34 ja 35 osutatud summasid korrigeeritakse igal aastal tehnilise kohanduse osana, mis on ette nähtud 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 15.

II JAOTIS
MUUD SÄTTED

Artikkel 37

1. Kui enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandus­sektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võib uus liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohan­dada vaadeldav sektor ühisturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võt­mi­seks ühe või mitme uue liikmesriigi suhtes.

2. Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.

3. Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid EÜ asutamislepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad ühisturu toimimist.

Artikkel 38

Kui uus liikmesriik tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemis­läbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkond­likke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vajalikke meet­meid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast käesoleva akti jõustumist.

Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või võimalusel olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitse­meetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning see jõustub ühinemiskuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral korri­geerida. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 39

Kui uues liikmesriigis on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas EL lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnusta­misega tsiviilasjades EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vajalikke meetmeid kuni kol­manda aasta lõpuni pärast käesoleva akti jõustumist, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist uue liikmes­riigi ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Jälgimistulemuste põhjal võib seda kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning see jõustub ühinemiskuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 40

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või uute liikmesriikide siseriiklike eeskirjade rakendamine V–XIV lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piiri­kontrolli.

Artikkel 41

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada uute liikmesriikide üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vas­ta­valt käesolevas aktis sätestatud tingi­mus­tele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud suhkrusektori turgude ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001²³ artikli 42 lõikes 2 või vajadusel koos­kõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või järgi­des kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud komiteemenetlust. Käesolevas artiklis osutatud ülemineku­meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.

Ühinemise tõttu vajalikud üleminekumeetmed, mis käsitlevad muude aktide kui käesolevas aktis määrat­le­tud ühise põllumajanduspoliitika alaste aktide rakendamist, võtab enne ühinemiskuupäeva komisjoni ette­panekul vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastu­võetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menet­lust.

Artikkel 42

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada uute liikmesriikide üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb ühenduse veterinaar- ja fütosanitaareeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komis­jon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud komiteemenetlust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul.

VIIES OSA

KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED

I JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE JA ASUTUSTE KORRALDUS

Artikkel 43

Euroopa Parlament teeb oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

Artikkel 44

Nõukogu teeb oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

Artikkel 45

1. Igal liiduga ühineval riigil on õigus saada üks oma kodanik komisjoni liikmeks.

2. Olenemata EÜ asutamislepingu artikli 213 lõike 1 teisest lõigust, artikli 214 lõike 1 esimesest lõi­gust ja lõikest 2 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 126 esimesest lõigust:

a) nimetatakse igast uuest liikmesriigist alates tema ühinemise kuupäevast üks tema kodanik komisjoni liikmeks. Uued komisjoni liikmed nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ühisel kokku­leppel komisjoni presidendiga,

b) punkti a kohaselt nimetatud komisjoni liikmete ja alates 23. jaanuarist 2000 nimetatud komisjoni liikmete ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2004,

c) uus komisjon, kuhu kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, asub oma ülesandeid täitma 1. novemb­ril 2004; sellise uue komisjoni liikmete ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2009,

d) EL lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud Euroopa Liidu laienemist käsitleva protokolli artikli 4 lõikes 1 ettenähtud kuupäev 1. jaanuar 2005 asendatakse kuupäevaga 1. novem­ber 2004.

3. Komisjon teeb oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

Artikkel 46

1. Euroopa Kohtusse nimetatakse kümme kohtunikku ning esimese astme kohtusse kümme kohtu­nikku.

2. a) Viie vastavalt lõikele 1 nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2006. Need kohtunikud valitakse loosi teel. Ülejäänud kohtunike ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2009.

b) Viie vastavalt lõikele 1 nimetatud esimese astme kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2004. Need kohtunikud valitakse loosi teel. Ülejäänud kohtunike ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007.

3. a) Euroopa Kohus teeb oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

b) Esimese astme kohus teeb kokkuleppel Euroopa Kohtuga oma kodukorras kohandused, mida ühinemine vajalikuks muudab.

c) Selliselt kohandatud kodukorra suhtes on vaja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega heaks­kiitu.

4. Ühinemiskuupäeval pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on ala­nud enne seda kuupäeva, tulevad kohtu täiskogu või kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohalda­vad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.

Artikkel 47

Kontrollikoda laiendatakse kümne lisaliikme nimetamisega kuueaastaseks ametiajaks.

Artikkel 48

Majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendatakse 95 liikme nimetamisega, kes esindavad uutes liikmesriikides organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu eri alasid. Nende liikmete ameti­aeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 49

Regioonide komiteed laiendatakse 95 liikme nimetamisega, kes esindavad uute liikmesriikide regionaal- ja kohalikke organeid ning kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 50

1. EURATOMi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 alusel nimetatud teadus- ja tehnikakomitee prae­guste liikmete ametiaeg lõpeb käesoleva akti jõustumiskuupäeval.

2. Ühinemise järel nimetab nõukogu uued teadus- ja tehnikakomitee liikmed EURATOMi asutamis­lepingu artikli 134 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 51

Asutamislepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühi­ne­mist niipea kui võimalik kohandused, mis on ühinemise tõttu vajalikuks muu­tunud.

Artikkel 52

1. XVI lisas loetletud komiteede, rühmade ja muude asutamislepingutega või seadusandja poolt loodud asutuste uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nendel liikmetel, kes on ametis ühinemise ajal.

2. XVII lisas loetletud komisjoni loodud komiteede ja rühmade uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nendel liikmetel, kes on ametis ühinemise ajal.

3. Ühinemise järel uuendatakse XVIII lisas loetletud komiteede liikmeskond täielikult.

II JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

Artikkel 53

Ühinemisel käsitletakse uusi liikmesriike EÜ asutamislepingu artikli 249 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiivi­dest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis jõustuvad vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2, teatatud uutele liikmesriikidele ühinemisel.

Artikkel 54

Uued liikmesriigid jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemiskuupäevast järgida direktiive ja otsuseid EÜ asutamislepingu artikli 249 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 161 tähen­duses, kui artiklis 24 nimetatud lisades ega käesoleva akti muudes sätetes või lisades ei ole ette nähtud muud tähtaega.

Artikkel 55

Uue liikmesriigi asjakohaselt põhjendatud taotlusel võib nõukogu ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta enne 1. maid 2004 meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud alates 1. novembrist 2002 kuni ühinemislepingule allakirjutamise kuupäevani.

Artikkel 56

Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed käesoleva akti artiklites 20, 21 ja 22 osutatud II, III ja IV lisa sätete rakendamiseks.

Artikkel 57

1. Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, tehakse kohandused lõikes 2 sätestatud korras. Kõnealused kohandused jõustu­vad alates ühinemisest.

2. Vajalikud tekstid koostab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepaneku põhjal või komisjon, vastavalt sellele, kumb nendest institutsioonidest on vastu võtnud esialgse akti.

Artikkel 58

Enne ühinemist vastuvõetud ning nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga poolt eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keeles koostatud institutsioonide ja Euroopa Keskpanga aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui üheteistkümnes praeguses keeles koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.

Artikkel 59

Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatavad uued liikmesriigid kooskõlas EURATOMi asutamis­lepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest uute liikmesriikide territooriumil.

III JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 60

Käesoleva akti I–XVIII lisa, nende liited ja protokollid nr 1–10 moodustavad akti lahutamatu osa.

Artikkel 61

Itaalia Vabariigi valitsus annab uute liikmesriikide valitsustele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja neid lepinguid muutnud või täiendanud lepingute, kaasa arvatud leping Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühendusega, leping Kreeka Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergia­ühendu­sega, leping Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühendusega ning leping Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga, tõestatud koopiad hispaania, hollandi, iiri, itaalia, inglise, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles.

Nende lepingute eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, slovaki-, sloveeni-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst lisa­takse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui praegustes keeltes koostatud tekstid, millele on osutatud esimeses lõigus.

Artikkel 62

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär annab uute liikmesriikide valitsustele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.

¹  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
²   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.
³  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
⁴ EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.
⁵ Määrus (EMÜ) nr 3906/89 (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11), muudetud redaktsioonis.
⁶  Määrus (EÜ) nr 2760/98 (EÜT L 345, 19.12.1998, lk 49), muudetud redaktsioonis.
⁷ Määrus (EÜ) nr 555/2000 (EÜT L 68, 16.3.2000, lk 3), muudetud redaktsioonis.
⁸  Määrus (EÜ) nr 1267/1999 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73), muudetud redaktsioonis.
⁹  Määrus (EÜ) nr 1268/1999 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).
¹⁰  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitlev 6. mai 1999. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe (EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1).
¹¹  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.
¹²  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
¹³  Määrus (EMÜ) nr 3906/89 (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11), muudetud redaktsioonis.
¹⁴  Määrus (EÜ) nr 2760/98 (EÜT L 345, 19.12.1998, lk 49), muudetud redaktsioonis.
¹⁵  Määrus (EÜ) nr 555/2000 (EÜT L 68, 16.3.2000, lk 3), muudetud redaktsioonis.
¹⁶  EÜT L 232, 2.9.1999, lk 34.
¹⁷  Nagu see on sätestatud Phare juhendis (SEC (1999) 1596, ajakohastatud 6.9.2002 dokumendiga C 3303/2).
¹⁸  Määrus (EÜ) nr 1267/99 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73), muudetud redaktsioonis.
¹⁹ EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, EURATOM) nr 2265/02 (EÜT L 347, 20.12.2002, lk 1).
²⁰  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1447/2001 (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 1).
²¹  EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2500/2001 (EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1).
²²  Määrus (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).
²³   EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1.

---

LISADE SISUKORD

I lisa. Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest uutele liikmesriikidele siduvad ja neis kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artiklis 3)

II lisa. Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri

1. Kaupade vaba liikumine
A. Mootorsõidukid
B. Väetised
C. Kosmeetikatooted
D. Legaalmetroloogia ja kinnispakid
E. Surveanumad
F. Tekstiilimaterjalid ja jalatsid
G. Klaas
H. Horisontaal- ja menetluslikud meetmed
I. Riigihanked
J. Toiduained
K. Kemikaalid

2. Isikute vaba liikumine
A. Sotsiaalkindlustus
B. Töötajate vaba liikumine
C. Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine
I. Üldsüsteem
II. Juriidilised kutsealad
III. Meditsiini ja parameditsiiniga seotud tegevusalad
IV. Arhitektuur
D. Kodanikuõigused

3. Teenuste vaba liikumine

4. Äriühinguõigus
A. Äriühinguõigus
B. Raamatupidamisstandardid
C. Tööstusomandi õigused
I. Ühenduse kaubamärk
II. Täiendava kaitse tunnistused
III. Ühenduse disainilahendused

5. Konkurentsipoliitika

6. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid
I. Veterinaarõigusaktid
II. Fütosanitaarõigusaktid

7. Kalandus

8. Transpordipoliitika
A. Sisetransport
B. Meretransport
C. Maanteetransport
D. Raudteetransport
E. Siseveetransport
F. Üleeuroopaline transpordivõrk
G. Õhutransport

9. Maksustamine

10. Statistika

11. Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

12. Energeetika
A. Üldosa
B. Energiamärgistus

13. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

14. Haridus ja koolitus

15. Regionaalpoliitika ning struktuuripoliitika rahastamisvahendite kooskõlastamine

16. Keskkond
A. Jäätmehooldus
B. Vee kvaliteet
C. Looduskaitse
D. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
E. Kiirguskaitse
F. Kemikaalid

17. Tarbija- ja tervisekaitse

18. Koostöö justiits- ja siseküsimustes
A. Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades
B. Viisapoliitika
C. Välispiirid
D. Muud sätted

19. Tolliliit
A. Tolliseadustiku ja selle rakendussätete tehnilised kohandused
I. Tolliseadustik
II. Rakendussätted
B. Muud tehnilised kohandused

20. Välissuhted

21. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

22. Institutsioonid

III lisa. Ühinemisakti artiklis 21 osutatud nimekiri

1. Isikute vaba liikumine

2. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid
I. Veterinaarõigusaktid
II. Fütosanitaarõigusaktid

3. Kalandus

4. Statistika

5. Regionaalpoliitika ning struktuuripoliitika rahastamisvahendite kooskõlastamine

IV lisa. Ühinemisakti artiklis 22 osutatud nimekiri

1. Kapitali vaba liikumine

2. Äriühinguõigus

3. Konkurentsipoliitika

4. Põllumajandus

5. Tolliliit
Liide*

V lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Tšehhi Vabariik

1. Isikute vaba liikumine

2. Kapitali vaba liikumine

3. Põllumajandus
A. Veterinaarõigusaktid
B. Fütosanitaarõigusaktid

4. Transpordipoliitika

5. Maksustamine

6. Energeetika

7. Keskkond
A. Jäätmehooldus
B. Vee kvaliteet
C. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
A liide*
B liide*

VI lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Eesti

1. Isikute vaba liikumine

2. Teenuste vaba liikumine

3. Kapitali vaba liikumine

4. Põllumajandus

5. Kalandus

6. Transpordipoliitika

7. Maksustamine

8. Energeetika

9. Keskkond
A. Õhu kvaliteet
B. Jäätmehooldus
C. Vee kvaliteet
D. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
E. Looduskaitse

VII lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Küpros

1. Kaupade vaba liikumine

2. Teenuste vaba liikumine

3. Kapitali vaba liikumine

4. Konkurentsipoliitika

5. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid
6. Transpordipoliitika

7. Maksustamine

8. Energeetika

9. Keskkond
A. Õhu kvaliteet
B. Jäätmehooldus
C. Vee kvaliteet
D. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
Liide*

VIII lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Läti

1. Isikute vaba liikumine

2. Teenuste vaba liikumine

3. Kapitali vaba liikumine

4. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid
I. Veterinaarõigusaktid
II. Fütosanitaarõigusaktid

5. Kalandus

6. Transpordipoliitika

7. Maksustamine

8. Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

9. Energeetika

10. Keskkond
A. Õhu kvaliteet
B. Jäätmehooldus
C. Vee kvaliteet
D. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
E. Tuumaohutus ja kiirguskaitse
A liide*
B liide*

IX lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Leedu

1. Kaupade vaba liikumine

2. Isikute vaba liikumine

3. Teenuste vaba liikumine

4. Kapitali vaba liikumine

5. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid
I. Veterinaarõigusaktid
II. Fütosanitaarõigusaktid

6. Kalandus

7. Transpordipoliitika

8. Maksustamine

9. Energeetika

10. Keskkond
A. Õhu kvaliteet
B. Jäätmehooldus
C. Vee kvaliteet
D. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
A liide*
B liide*

X lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Ungari

1. Isikute vaba liikumine

2. Teenuste vaba liikumine

3. Kapitali vaba liikumine

4. Konkurentsipoliitika

5. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaarõigusaktid

6. Transpordipoliitika

7. Maksustamine

8. Keskkond
A. Jäätmehooldus
B. Vee kvaliteet
C. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine

9. Tolliliit
A liide*
B liide*

XI lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Malta

1. Kaupade vaba liikumine

2. Isikute vaba liikumine

3. Konkurentsipoliitika

4. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid
I. Veterinaarõigusaktid
II. Fütosanitaarõigusaktid

5. Kalandus

6. Transpordipoliitika

7. Maksustamine

8. Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

9. Energeetika

10. Keskkond
A. Õhu kvaliteet
B. Jäätmehooldus
C. Vee kvaliteet
D. Looduskaitse
E. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine

11. Tolliliit
A liide*
B liide*
C liide*

XII lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Poola

1. Kaupade vaba liikumine

2. Isikute vaba liikumine

3. Teenuste vaba liikumine

4. Kapitali vaba liikumine

5. Konkurentsipoliitika

6. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid
I. Veterinaarõigusaktid
II. Fütosanitaarõigusaktid

7. Kalandus

8. Transpordipoliitika

9. Maksustamine

10. Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

11. Energeetika

12. Telekommunikatsioon ja infotehnoloogia

13. Keskkond
A. Õhu kvaliteet
B. Jäätmehooldus
C. Vee kvaliteet
D. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
E. Tuumaohutus ja kiirguskaitse
A liide*
B liide*
C liide*

XIII lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Sloveenia

1. Kaupade vaba liikumine

2. Isikute vaba liikumine

3. Teenuste vaba liikumine

4. Kapitali vaba liikumine

5. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid
I. Veterinaarõigusaktid
II. Fütosanitaarõigusaktid

6. Maksustamine

7. Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

8. Energeetika

9. Keskkond
A. Jäätmehooldus
B. Vee kvaliteet
C. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
A liide*
B liide*

XIV lisa. Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Slovakkia

1. Isikute vaba liikumine

2. Teenuste vaba liikumine

3. Kapitali vaba liikumine

4. Konkurentsipoliitika

5. Põllumajandus
A. Põllumajandusalased õigusaktid
B. Veterinaarõigusaktid

6. Transpordipoliitika

7. Maksustamine

8. Energeetika

9. Keskkond
A. Õhu kvaliteet
B. Jäätmehooldus
C. Vee kvaliteet
D. Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine
Liide*

XV lisa. Ühinemisakti artikli 32 lõikes 1 osutatud maksimaalsed lisaassigneeringud

XVI lisa. Ühinemisakti artikli 52 lõikes 1 osutatud nimekiri

XVII lisa. Ühinemisakti artikli 52 lõikes 2 osutatud nimekiri

XVIII lisa. Ühinemisakti artikli 52 lõikes 3 osutatud nimekiri

Protokollid
Protokoll nr 1
Euroopa Investeerimispanga põhikirja muudatuste kohta
Protokoll nr 2
Tšehhi terasetööstuse restruktureerimise kohta
Protokoll nr 3
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade kohta Küprosel
Protokoll nr 4
Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus
Protokoll nr 5
isikute maismaatransiidi kohta Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel
Protokoll nr 6
lisaeluasemete omandamise kohta Maltal
Protokoll nr 7
abordi kohta Maltal
Protokoll nr 8
Poola terasetööstuse restruktureerimise kohta
Protokoll nr 9
Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias
Protokoll nr 10
Küprose kohta

Lõppakt
I. Lõppakti tekst
II. Täievoliliste esindajate vastuvõetud deklaratsioonid
1. Ühisdeklaratsioon: Üks Euroopa
2. Ühisdeklaratsioon Euroopa Ühenduste Kohtu kohta
III. Muud deklaratsioonid
A. Ühisdeklaratsioonid: praegused liikmesriigid / Eesti
3. Ühisdeklaratsioon pruunkarude jahi kohta Eestis
B. Ühisdeklaratsioonid: Erinevad praegused liikmesriigid / erinevad uued liikmesriigid
4. Tšehhi Vabariigi ja Austria Vabariigi ühisdeklaratsioon Temelini tuumaelektrijaama käsitleva kokkuleppe kohta
C. Praeguste liikmesriikide ühisdeklaratsioonid
5. Deklaratsioon maaelu arendamise kohta
6. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Tšehhi Vabariik
7. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Eesti
8. Deklaratsioon põlevkivi ja elektri siseturu kohta ning elektri siseturu ühiseeskirju
käsitleva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivi
96/92/EÜ (elektridirektiivi) kohta: Eesti
9. Deklaratsioon Eesti ja Leedu kalapüügi kohta Teravmägede piirkonnas
10. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Läti
11. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Leedu
12. Deklaratsioon isikute maismaatransiidi kohta Kaliningradi oblasti ja teiste
Venemaa Föderatsiooni osade vahel
13. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Ungari
14. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Malta
15. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Poola
16. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Sloveenia
17. Deklaratsioon üleeuroopalise võrgu arendamise kohta Sloveenias
18. Deklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Slovakkia
D. Erinevate praeguste liikmesriikide ühisdeklaratsioonid
19. Saksamaa Liitvabariigi ja Austria Vabariigi ühisdeklaratsioon töötajate vaba liikumise
kohta: Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia ja Slovakkia
20. Saksamaa Liitvabariigi ja Austria Vabariigi ühisdeklaratsioon tuumaohutuse
järelevalve kohta
E. Praeguste liikmesriikide üldine ühisdeklaratsioon
21. Üldine ühisdeklaratsioon
F. Erinevate uute liikmesriikide ühisdeklaratsioonid
22. Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia
Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühisdeklaratsioon ühinemisakti artikli 38 kohta
23. Ungari Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi ühisdeklaratsioon ühinemisakti X lisa
7. peatüki punkti 1 alapunkti a.ii ja XIII lisa 6. peatüki punkti 1 alapunkti a.i kohta
G. Tšehhi Vabariigi deklaratsioonid
24. Tšehhi Vabariigi deklaratsioon transpordipoliitika kohta
25. Tšehhi Vabariigi deklaratsioon töötajate kohta
26. Tšehhi Vabariigi deklaratsioon EL lepingu artikli 35 kohta
H. Eesti Vabariigi deklaratsioonid
27. Eesti Vabariigi deklaratsioon terase kohta
28. Eesti Vabariigi deklaratsioon kalanduse kohta
29. Eesti Vabariigi deklaratsioon Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) kohta
30. Eesti Vabariigi deklaratsioon toiduohutuse kohta
I. Läti Vabariigi deklaratsioonid
31. Läti Vabariigi deklaratsioon häälte arvestamise kohta nõukogus
32. Läti Vabariigi deklaratsioon kalanduse kohta
33. Läti Vabariigi deklaratsioon Ühenduse kaubamärki käsitleva nõukogu
20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 142a kohta
J. Leedu Vabariigi deklaratsioon
34. Leedu Vabariigi deklaratsioon Leedu kalapüügi kohta Kirde-Atlandi
Kalanduskomisjoni (NEAFC) reguleeritavas tsoonis
K. Malta Vabariigi deklaratsioonid
35. Malta Vabariigi deklaratsioon neutraalsuse kohta
36. Malta Vabariigi deklaratsioon Gozo saare piirkonna kohta
37. Malta Vabariigi deklaratsioon käibemaksu nullmäära säilitamise kohta
L. Poola Vabariigi deklaratsioonid
38. Poola Vabariigi deklaratsioon Poola konkurentsivõime kohta teatavate puuviljade tootmisel
39. Poola Vabariigi valitsuse deklaratsioon kõlbluse kohta
40. Poola Vabariigi valitsuse deklaratsioon direktiivis 2001/82/EÜ ja direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud nõudeid puudutava erandi tõlgendamise kohta
M. Sloveenia Vabariigi deklaratsioonid
41. Sloveenia Vabariigi deklaratsioon Sloveenia Vabariigi tulevase piirkondliku jaotuse kohta
42. Sloveenia Vabariigi deklaratsioon Sloveenia omamaise mesilastõu Apis mellifera Carnica (kranjska ebela) kohta
N. Euroopa Ühenduste Komisjoni deklaratsioonid
43. Euroopa Ühenduste Komisjoni deklaratsioon üldise majandusliku kaitseklausli,
siseturu kaitseklausli ning justiits- ja siseküsimuste kaitseklausli kohta
44. Euroopa Ühenduste Komisjoni deklaratsioon Lätit käsitlevate ühinemiskonverentsi otsuste kohta

IV. Kirjade vahetamine Euroopa Liidu ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil


1. ROOMA LEPINGUD

Lõppakt
Deklaratsioonid

I.1. Euroopa Majandusühenduse asutamisleping
Esimene osa. Põhimõtted
Teine osa. Ühenduse alused
I jaotis. Kaupade vaba liikumine
II jaotis. Põllumajandus
III jaotis. Isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine
IV jaotis. Transport
Kolmas osa. Ühenduse poliitika
I jaotis. Ühiseeskirjad
II jaotis. Majanduspoliitika
III jaotis. Sotsiaalpoliitika
IV jaotis. Euroopa Investeerimispank
Neljas osa. Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimine
Viies osa. Ühenduse institutsioonid
I jaotis. Sätted institutsioonide kohta
II jaotis. Rahandussätted
Kuues osa. Üld- ja lõppsätted
Institutsioonide töölerakendamine
Lõppsätted
Lisad
Protokollid
Lõppakt

II.1. Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamisleping
I jaotis. Ühenduse ülesanded
II jaotis. Sätted tuumaenergiaalase arengu soodustamise kohta
III jaotis. Sätted institutsioonide kohta
IV jaotis. Rahandussätted
V jaotis. Üldsätted
VI jaotis. Sätted algperioodi kohta
Lõppsätted
Lisad
Protokollid

2. EUROOPA ÜHENDUSTE ÜHTSE NÕUKOGU JA ÜHTSE KOMISJONI ASUTAMISLEPING (67/443/EMÜ) (67/27/EURATOM)
EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLL (67/444/EMÜ) (67/28/EURATOM)
Lõppakt (67/445/EMÜ) (67/29/EURATOM)
Lisad

3. ÜHTNE EUROOPA AKT

I jaotis. Ühissätted
II jaotis. Euroopa ühenduste asutamislepinguid muutvad sätted
III jaotis. Lepingusätted, mis käsitlevad Euroopa koostööd välispoliitika valdkonnas
IV jaotis. Üld- ja lõppsätted
Lõppakt
Deklaratsioonid

4. EUROOPA ÜHENDUSTE ASUTAMISLEPINGUTE JA EUROOPA ÜHENDUSTE ÜHTSE NÕUKOGU JA ÜHTSE KOMISJONI ASUTAMISLEPINGU TEATAVATE EELARVESÄTETE MUUTMISE LEPING

I peatükk. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut muutvad sätted
II peatükk. Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut muutvad sätted
III peatükk. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut muutvad sätted
IV peatükk. Euroopa Ühenduste Ühtse Nõukogu ja Ühtse Komisjoni asutamislepingut muutvad sätted
V peatükk. Lõppsätted

5. EUROOPA ÜHENDUSTE ASUTAMISLEPINGUTE NING EUROOPA ÜHENDUSTE ÜHTSE NÕUKOGU JA ÜHTSE KOMISJONI ASUTAMISLEPINGU TEATAVATE RAHANDUSSÄTETE MUUTMISE LEPING

I peatükk. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut muutvad sätted
II peatükk. Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut muutvad sätted
III peatükk. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut muutvad sätted
IV peatükk. Euroopa Ühenduste Ühtse Nõukogu ja Ühtse Komisjoni asutamislepingut muutvad sätted
V peatükk. Lõppsätted

6. EUROOPA INVESTEERIMISPANGA PÕHIKIRJA KÄSITLEVA PROTOKOLLI TEATAVATE SÄTETE MUUTMISE LEPING

7. AKT, millega muudetakse Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitlevat protokolli, millega antakse juhatajate nõukogule volitused asutada Euroopa Investeerimisfond

8. Otsestel ja üldisel valimisel esindajate assambleesse valimist käsitlev AKT

9. LEPING, millega muudetakse Euroopa ühenduste asutamislepinguid Gröönimaa suhtes

10. Taani Kuningriigi, Iirimaa, Norra Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa ühendustega ühinemise dokumendid

11. Kreeka Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise dokumendid

12. Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise dokumendid

13. Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi Euroopa Liiduga ühinemise dokumendid

14. EUROOPA LIIDU LEPING (92/C 191/01)

I jaotis. Ühissätted
II jaotis. Seoses Euroopa Ühenduse asutamisega Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut muutvad sätted
III jaotis. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut muutvad sätted
IV jaotis. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut muutvad sätted
V jaotis. Sätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta
VI jaotis. Sätted koostöö kohta justiits- ja siseküsimuste valdkonnas
VII jaotis. Lõppsätted
Protokollid
Lõppakt
Deklaratsioonid

15. AMSTERDAMI LEPING, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte

Esimene osa. Sisulised muudatused
Teine osa. Lihtsustamine
Kolmas osa. Üld- ja lõppsätted
Lisa. Amsterdami lepingu artiklis 12 osutatud vastavustabelid
Protokollid
Lõppakt
Deklaratsioonid

EUROOPA LIIDU LEPING

I jaotis. Ühissätted
II jaotis. Seoses Euroopa Ühenduse asutamisega Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut muutvad sätted (teksti ei esitata)
III jaotis. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut muutvad sätted (teksti ei esitata)
IV jaotis. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut muutvad sätted (teksti ei esitata)
V jaotis. Sätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta
VI jaotis. Sätted politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades
VII jaotis (endine VIA jaotis). Sätted tihedama koostöö kohta
VIII jaotis (endine VII jaotis). Lõppsätted

EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPING

Esimene osa. Põhimõtted
Teine osa. Liidu kodakondsus
Kolmas osa. Ühenduse poliitika
I jaotis. Kaupade vaba liikumine
II jaotis. Põllumajandus
III jaotis. Isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine
IV jaotis (endine IIIA jaotis). Viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika
V jaotis (endine IV jaotis). Transport
VI jaotis (endine V jaotis). Konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise üldeeskirjad
VII jaotis (endine VI jaotis). Majandus- ja rahapoliitika
VIII jaotis (endine VIA jaotis). Tööhõive
IX jaotis (endine VII jaotis). Ühine kaubanduspoliitika
X jaotis (endine VIIA jaotis). Tollikoostöö
XI jaotis (endine VIII jaotis). Sotsiaalpoliitika, haridus, kutseõpe ja noorsugu
XII jaotis (endine IX jaotis). Kultuur
XIII jaotis (endine X jaotis). Rahvatervis
XIV jaotis (endine XI jaotis). Tarbijakaitse
XV jaotis (endine XII jaotis). Üleeuroopalised võrgud
XVI jaotis (endine XIII jaotis). Tööstus
XVII jaotis (endine XIV jaotis). Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus
XVIII jaotis (endine XV jaotis). Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine
XIX jaotis (endine XVI jaotis). Keskkond
XX jaotis (endine XVII jaotis). Arengukoostöö
Neljas osa. Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimine
Viies osa. Ühenduse institutsioonid
I jaotis. Sätted institutsioonide kohta
II jaotis. Rahandussätted
Kuues osa. Üld- ja lõppsätted
Lõppsätted
Lisad
Deklaratsioonid

16. NICE’I LEPING, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte (2001/C 80/01)

Esimene osa. Sisulised muudatused
Teine osa. Ülemineku ja -lõppsätted
Protokollid
Lõppakt
Deklaratsioonid

Nõukogu otsus 76/787/ESTÜ, EMÜ, EURATOM

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU OTSUS, millega muudetakse esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, EURATOM (2002/772/EC, EURATOM)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU OTSUS Euroopa Ühenduste Kohtu põhikirja käsitleva protokolli muutmise kohta (2002/653/EÜ)

---

IX lisa (liited A ja B)

XII lisa (A liide)

XII lisa (liited B ja C)

Lisa AKT, millega muudetakse Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitlevat protokolli, millega antakse juhatajate nõukogule volitused asutada Euroopa Investeerimisfond

Lisa AMSTERDAMI LEPING

Lisa Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi Euroopa Liiduga ühinemise dokumendid

Lisa Euroopa investeerimispanga põhikirja käsitleva protokolli teatavate sätete muutmise leping

Lisa EUROOPA LIIDU LEPING

Lisa EUROOPA LIIDU LEPING (92/C 191/01)

Lisa Euroopa ühenduste asutamislepingute ja euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu teatavate eelarvesätete muutmise leping

Lisa Euroopa ühenduste asutamislepingute ning euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu teatavate rahandussätete muutmise leping

Lisa Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamisleping

Lisa Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise dokumendid

Lisa I lisa

Lisa II lisa (1)

Lisa II lisa (2)

Lisa II lisa (3)

Lisa II lisa (4)

Lisa III lisa

Lisa IV lisa

Lisa IX lisa

Lisa Kreeka Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise dokumendid

Lisa LEPING, millega muudetakse Euroopa ühenduste asutamislepinguid Gröönimaa suhtes

Lisa Lõppakt

Lisa NICE'I LEPING

Lisa Otsestel ja üldisel valimisel esindajate assambleesse valimist käsitlev AKT

Lisa Protokollid

Lisa Rooma lepingud

Lisa Taani Kuningriigi, Iirimaa, Norra Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa ühendustega ühinemise dokumendid

Lisa V lisa

Lisa VI lisa

Lisa VII lisa

Lisa VIII lisa

Lisa X lisa

Lisa XI lisa

Lisa XII lisa

Lisa XIII lisa

Lisa XIV lisa

Lisa XV-XVIII lisa

Lisa Ühtne euroopa akt