Teksti suurus:

Kaitseväeteenistuse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 28, 167

Välja kuulutanud
Vabariigi President
31.03.2000 otsus nr 757

Kaitseväeteenistuse seadus

Vastu võetud 14.03.2000


1. peatükk
ÜLDSÄTTED

1. jagu
Kaitseväeteenistuse kohustus

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi.

(2) Kaitseväeteenistust ja asendusteenistust reguleerivad ning kaitseväeteenistuse subjektid ja nende õigusliku seisundi sätestavad käesolev seadus ja selle alusel antud õigusaktid.

§ 2. Kaitseväeteenistus

(1) Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel.

(2) Kaitseväeteenistuse liigid on:
1) tegevteenistus;
2) reservteenistus.

(3) Tegevteenistuse liigid on:
1) ajateenistus;
2) lepinguline teenistus;
3) osavõtt õppekogunemisest.

§ 3. Kaitseväeteenistuskohustus

(1) Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust.

(2) Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohustuslane. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani, kui teda ei ole käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras kustutatud kaitseväekohustuslaste registrist.

(3) Kaitseväekohustuslased jagunevad kutsealusteks, ajateenijateks ja reservväelasteks.

(4) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine jaguneb ajateenistuskohustuse ja reservteenistuskohustuse täitmiseks.

(5) Mobilisatsiooni korral kehtib kõigile kaitseväekohustuslastele ühtne kaitseväeteenistuskohustus.

(6) Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldumine ei vabasta kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest.

(7) Kaitseväekohustuslaste arvestust peetakse andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) sätestatud alustel ja korras Vabariigi Valitsuse asutatud kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris (edaspidi kaitseväekohustuslaste register).

(8) Kaitseväekohustuslasele antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras identifitseerimiskood ja kaitseväeteenistuse tunnistus.

§ 4. Asendusteenistus

(1) Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras.

(2) Asendusteenistuses teenimine toimub käesolevas seaduses sätestatud ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 5. Tegevteenistussuhte õiguslik alus

(1) Kaitseväelase ja Eesti Vabariigi vaheline tegevteenistussuhe sätestatakse:
1) ajateenija ja reservväelase suhtes – käesolevas seaduses;
2) kaadrikaitseväelase suhtes – käesolevas seaduses ning selle alusel sõlmitavas tegevteenistuse lepingus.

(2) Tegevteenistussuhte mobilisatsiooni korral sätestab käesolev seadus sõjaaja riigikaitse seaduses (RT I 1994, 69, 1194; 1999, 16, 271) ja erakorralise seisukorra seaduses (RT I 1996, 8, 165) sätestatud erisustega.

(3) Tegevteenistussuhe algab tegevteenistusse võtmise käskkirjas märgitud kuupäeval ja lõpeb tegevteenistusest vabastamise käskkirjas märgitud kuupäeval.

2. jagu
Kaitseväeteenistuse subjektid

§ 6. Kaitseväeteenistuse subjektid

Kaitseväeteenistuse subjektideks on kutsealused, kaitseväelased, reservväelased ja eruväelased.

§ 7. Kutsealune

Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni.

§ 8. Kaitseväelane

(1) Kaitseväelane on tegevteenistuses olev Eesti kodanik.

(2) Kaitseväelased jagunevad tegevteenistuse liigi alusel:
1) ajateenijateks;
2) kaadrikaitseväelasteks;
3) õppekogunemisest osavõtvateks reservväelasteks.

(3) Esmakordsel tegevteenistusse astumisel annab kaitseväelane Eesti kaitseväelase tõotuse järgmises sõnastuses:

«Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.»

§ 9. Ajateenija

(1) Ajateenija on käesoleva seaduse alusel ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslane.

(2) Ajateenijad jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja nooremallohvitserideks.

§ 10. Kaadrikaitseväelane

(1) Kaadrikaitseväelane on sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik.

(2) Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks.

§ 11. Kaitseväe õppurid

(1) Kaadrikaitseväelased, ajateenijad või reservväelased, kes õpivad kaitseväe õppeasutuses või üksuses, on kaitseväe õppurid.

(2) Kaitseväe õppurid jagunevad:
1) kursuslane – allohvitser või allohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväe õppeasutuses allohvitserikursusel. Ajateenijast allohvitserikandidaat võib õppida ka kaitseväeüksuses.
2) aspirant – ajateenijast reservohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväeüksuses reservohvitserikursusel;
3) kadett – kaadriohvitserikandidaat, kes lepingulises teenistuses olles õpib kaitseväe õppeasutuses põhikursusel;
4) kuulaja – kaadriohvitser, kes õpib kaitseväe õppeasutuses keskastmekursusel või kolledžis.

(3) Õppeasutuse või väeosa piires on kaitseväe õppuri nimetus vastavalt kuulaja, kadett, aspirant või kursuslane, olenemata tema sõjaväelisest auastmest.

§ 12. Reservväelane

(1) Reservväelane on kaitseväekohustuslane, kes oma tervise seisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi.

(2) Reservväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks.

§ 13. Eruväelane

Eruväelane on kaadrikaitseväelane, kes oma tervise seisundi või vanuse tõttu või muul seaduslikul alusel on vabastatud kaitseväeteenistuskohustusest ja arvatud erru.

3. jagu
Teenistuse korraldamise alused

§ 14. Teenistuskoht

(1) Kaitseväelase teenistuskoht on kaitseväes ja Kaitseliidus või Siseministeeriumi valitsemisalas olevates sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes.

(2) Kaadrikaitseväelase teenistuskoht võib olla rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksus, rahvusvaheline sõjaväeline õppeasutus või üksus või välisriigi sõjaline õppeasutus.

(3) Kaadrikaitseväelase teenistuskoht võib olla ka ilma sõjaväelise auastmeta ametikohal väljaspool käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud struktuuriüksusi.

§ 15. Ametikoht

(1) Kaitseväelane määratakse sõjaväelise auastmega ametikohale.

(2) Sõjaväelise auastmega ametikohad liigitatakse:
1) teenistusliigi järgi rahuajal – kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate või reservväelastega täidetavateks ametikohtadeks;
2) sõjaväelise auastme järgi – sõdurite, allohvitseride ja ohvitseride ametikohtadeks;
3) ametikoha astmete järgi – madalamaastmelisteks, samaastmelisteks ja kõrgemaastmelisteks ametikohtadeks;
4) teenistusülesannete iseloomu järgi – riviametikohtadeks ja erialaametikohtadeks.

(3) Sõjaaja üksuste ametikohtade täitmise määrab kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja).

(4) Riviametikohal teenival kaitseväelasel peab olema ametikohale vastav sõjaväeline väljaõpe ja sõjaväeline keskharidus või sõjaväeline kõrgharidus.

(5) Erialaametikohal teenival kaitseväelasel peab olema ametikohale vastav sõjaväeline väljaõpe ja erialane kutsekeskharidus või kõrgharidus.

(6) Riviametikoht on sõjalise üksuse juhi ametikoht.

(7) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud teenistuskohal võib kaitseväelase määrata ka avaliku teenistuja ametikohale.

§ 16. Kaitseväelase haridustaseme, kvalifikatsiooni ja sõjaväelise väljaõppe nõuete kinnitamine

Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded kinnitab kaitseminister, sõjalise väljaõppe nõuded kinnitab kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja).

§ 17. Teenistustähtaja ja teenistusstaaži arvestamine

Teenistustähtaega ja teenistusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates.

§ 18. Teenistust korraldavad ülemad

(1) Kaitseväelase teenistust kaitseväes ja Kaitseliidus korraldavad ja selle eest kannavad vastutust ainujuhtimise põhimõttel põhiseaduses ning seaduses sätestatud tingimustel ja korras oma pädevuse piires väeosa ülem ja temast kõrgemad ülemad.

(2) Kaitseväelase teenistust väljaspool kaitseväge või Kaitseliitu korraldab sõjaväeliselt korraldatud asutuse või üksuse juht, kes on seaduse alusel võrdsustatud väeosa ülema või temast kõrgema ülemaga.

(3) Kaitseväelase teenistust valitsusasutuses või valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või õppeasutuses korraldab minister või hallatava riigiasutuse või õppeasutuse juht vastavalt avaliku teenistuse seadusele (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145).

(4) Väeosa ülem on kaitseväe taktikaliselt ja administratiivselt iseseisva üksuse ülem.

(5) Kõrgem ülem võib muuta või tühistada oma pädevuse piires kaitseväelase teenistust korraldava ettepaneku, esildise, käskkirja või käsu.

(6) Kaitseväe juhatajal (kaitseväe ülemjuhatajal) on õigus võrdsustada allüksuse ülema distsiplinaarvõim väeosa ülema distsiplinaarvõimuga.

§ 19. Kaitseväe määrustikud

(1) Kaitseväe määrustikud kehtivad kõigi kaitseväelaste suhtes, sõltumata tegevteenistuse liigist või teenistuskohast, kui seadus või Eesti Vabariigi välisleping ei sätesta teisiti.

(2) Kaitseväe määrustikud kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 20. Teenistust korraldavad dokumendid

(1) Käesolevas seaduses sätestatud teenistust korraldavad ettepanekud, esildised ja käskkirjad on kirjalikud dokumendid. Teenistust korraldavad dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele.

(2) Teenistust korraldavate dokumentide vormi ja säilitamise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

2. peatükk
SÕJAVÄELISE AUASTMEGA AMETIKOHAD

§ 21. Sõjaväelise auastmega ametikohtade loomine

(1) Vabariigi Valitsus määrab kaadrikaitseväelaste üldarvu rahuajal.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab igal aastal ajateenijate ja õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste arvu.

(3) Lähtudes Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaitseväe ja Kaitseliidu struktuurist ning sõjalise riigikaitse vajadusest, kinnitab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul väeosa või sellega võrdsustatud asutuse (edaspidi väeosa) kaadrikaitseväelaste palgalise koosseisu.

(4) Väeosa struktuuri, sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu, nende nimetused, ametikohtadele vastavad auastmed ja erialad kinnitab kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) väeosa koosseisu tabelina.

(5) Nende ametikohtade vastavus põhiametikohale, mille nimetus ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 22–25 kehtestatud põhiametikohtade nimetusega, määratakse kindlaks väeosa koosseisu tabelis põhiametikohtadele ettenähtud auastmete alusel.

§ 22. Ohvitseride põhiametikohad

(1) Ohvitseride ametikohad on sõjaväelist keskharidust või sõjaväelist kõrgharidust või kõrgharidust ja sõjalist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad.

(2) Ohvitseride põhiametikohad on:
1) kindrali auastmega ametikoht – kaitseväe ülemjuhataja ametikoht;
2) kindralleitnandi auastmega ametikoht – kaitseväe juhataja ametikoht;
3) kindralmajori auastmega ametikoht – Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametikoht;
4) brigaadikindrali auastmega ametikoht – kaitseväe põhiväeliigi ülema ametikoht;
5) koloneli auastmega ametikoht – rahuaja kaitseringkonna ülema ametikoht;
6) kolonelleitnandi auastmega ametikoht – pataljoniülema ametikoht;
7) majori auastmega ametikoht – staabiohvitseri ametikoht;
8) kapteni auastmega ametikoht – kompaniiülema ametikoht;
9) leitnandi auastmega ametikoht – rühmaülema ametikoht.

§ 23. Vanemallohvitseride põhiametikohad

(1) Vanemallohvitseride ametikohad on sõjaväelist või kutsekeskharidust ja sõjalist väljaõpet nõudvad kaitseväe spetsialisti ametikohad.

(2) Vanemallohvitseride põhiametikohad on:
1) ülemveebli auastmega ametikoht – väeliigi vanema ametikoht;
2) staabiveebli auastmega ametikoht – staabiallohvitseri ametikoht;
3) vanemveebli auastmega ametikoht – kompaniivanema ametikoht;
4) veebli auastmega ametikoht rahuaja – rühmavanema ametikoht;
5) nooremveebli auastmega ametikoht – jaoülema ametikoht.

§ 24. Nooremallohvitseride põhiametikohad

(1) Nooremallohvitseride ametikohad on sõjaväelist väljaõpet nõudvad spetsialistide ametikohad.

(2) Nooremallohvitseride põhiametikohad on:
1) vanemseersandi või vanemmaadi auastmega ametikoht – rühmavanema ametikoht;
2) seersandi või maadi auastmega ametikoht – jaoülema ametikoht.

§ 25. Sõdurite ametikohad

(1) Kaprali auastmega kaitseväe riviala- ja erialaametikoht on vanemsõduri ametikoht.

(2) Reamehe auastmega kaitseväe rivialaametikoht on sõduri ametikoht.

§ 26. Sõjaväelise auastmega ülema asetäitja ametikoht

Sõjaväelise auastmega ülema asetäitja ametikoht on ühe auastme või palgaastme võrra madalam ülema ametikohast.

3. peatükk
SÕJAVÄELISED AUASTMED

§ 27. Sõjaväeline auaste

(1) Eesti sõjaväeline auaste (edaspidi auaste) on kaitseväelasele või reservväelasele sõltuvalt tema sõjaväelisest väljaõppest ja haridusest, sõjaväelise auastmega ametikohast, tegevteenistuse staažist ning põhiväeliigist Eesti Vabariigi nimel antav nimetus.

(2) Auastmete põhiliigid on sõduri-, allohvitseri- ja ohvitseriauastmed.

(3) Erialaametikohal teeniva allohvitseri kõrgeimaks auastmeks on veebel.

§ 28. Sõduriauastmed

Sõdurite auastmed on ülenevas järjestuses:
1) maa- ja õhuväes – reamees ja kapral;
2) mereväes – madrus ja vanemmadrus.

§ 29. Allohvitseriauastmed

(1) Allohvitseride auastmed jagunevad nooremallohvitseride ja vanemallohvitseride auastmeteks.

(2) Nooremallohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses:
1) maa- ja õhuväes – nooremseersant, seersant, vanemseersant;
2) mereväes – nooremmaat, maat, vanemmaat.

(3) Vanemallohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses kõikides põhiväeliikides nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebel.

§ 30. Ohvitseriauastmed

(1) Ohvitseride auastmed jagunevad noorem-, vanem- ja kõrgemate ohvitseride auastmeteks.

(2) Nooremohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses:
1) maa- ja õhuväes – lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten;
2) mereväes – lipnik, nooremleitnant, leitnant, vanemleitnant.

(3) Vanemohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses:
1) maa- ja õhuväes – major, kolonelleitnant, kolonel;
2) mereväes – kaptenmajor, kaptenleitnant, mereväekapten.

(4) Kõrgemate ohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses:
1) maa- ja õhuväes – brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral;
2) mereväes – kommodoor, kontradmiral, viitseadmiral, admiral.

4. peatükk
AUASTME ANDMINE, AUASTME MUUTMINE

§ 31. Auastme andmine

(1) Auastme andmine on kaitseväelasele ja reservväelasele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõduri, allohvitseri või ohvitseri esimese auastme andmine.

(2) Auaste antakse kaitseväelasele ja reservväelasele tähtaega määramata. Auastet võib ülendada või alandada käesolevas seaduses ja kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575; 1999, 31, 425) sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Auastme andmine ja auastme ülendamine tehakse kaitseväelasele ja reservväelasele teatavaks pidulikult auastme andnud või ülendanud isiku või tema volitatud isiku osavõtul.

(4) Esimese auastmena pärast kaitseväelase tegevteenistusse kutsumist antakse sõduriauastmena reamehe või madruse auaste.

(5) Järgmine auaste antakse pärast vastava sõjalise väljaõppe saamist ja hariduse omandamist sõltuvalt põhiväeliigist:
1) sõduriauastmena – kapral või vanemmadrus;
2) nooremallohvitseri auastmena – nooremseersant või nooremmaat;
3) vanemallohvitseri auastmena – nooremveebel;
4) reservohvitseri ja erialaohvitseri auastmena – lipnik;
5) kaadriohvitseri auastmena – nooremleitnant.

(6) Kaitseväekohustuslasele, kellele on antud välisriigi allohvitseri või ohvitseri auaste, võib tema taotlusel anda Eesti allohvitseri või ohvitseri auastme vastavalt tema sõjalise väljaõppe ja hariduse tasemele. Auastme andmise esildise tegemiseks annab väeosa ülem või kaitseväe atesteerimiskomisjon hinnangu taotleja sõjalise väljaõppe ja hariduse taseme vastavuse kohta Eesti allohvitserile või ohvitserile esitatavatele nõuetele.

(7) Kui välisriigi allohvitseri või ohvitseri auastmega kaitseväekohustuslane loobub Eesti allohvitseri või ohvitseri auastme taotlemisest või tema sõjaline väljaõpe ja haridus ei vasta Eesti allohvitserile või ohvitserile esitatavatele nõuetele, võetakse ta reservi arvele sõdurina.

§ 32. Auastme andmise ja auastme muutmise õigust omavad isikud

Auastmeid annavad ja muudavad:
1) sõdurite auastmeid – väeosa ülem;
2) allohvitseride auastmeid – kaitseväe juhataja, sõja ajal väeosa ülem;
3) ohvitseride auastmeid – Vabariigi President.

§ 33. Auastme andmise ja auastme muutmise algatamine ja otsustamine

Auastme andmise ja auastme muutmise korra sätestavad käesolev seadus ja kaitseväe distsiplinaarseadus.

§ 34. Kaitseväe juhataja (ülemjuhataja) auastme ülendamine

Kaitseväe juhataja (ülemjuhataja) auastme ülendamise otsustab Vabariigi President.

§ 35. Auastme ülendamine

(1) Auastme ülendamine on käesoleva seaduse alusel kaitseväelasele ja reservväelasele senisest auastmest ülenevas järjestuses järgmise auastme andmine.

(2) Kaitseväelast ja reservväelast võib esitada (teha esildise või ettepaneku) auastme ülendamiseks, kui ta on saanud vastava sõjaväelise väljaõppe või omandanud hariduse, määratud ülendatavale auastmele vastavale ametikohale ja on välja teeninud järgmisse auastmesse ülendamiseks eelmises auastmes nõutava teenistusaja (edaspidi auastme vanus).

(3) Reservväelase auastet võib ülendada pärast nõutava hariduse ja ülendatavale auastmele vastava sõjaväelise väljaõppe omandamist.

(4) Kaitseväelast või reservväelast, kes kannab karistust distsiplinaarsüüteo või kuriteo eest, ei esitata auastme ülendamiseks. Tehtud esildise (ettepaneku) tunnistab kehtetuks ettepaneku tegija.

§ 36. Auastme vanus

(1) Auastme vanus on järgmine:

Auaste Auastme vanus aastates
kõrgema ohvitseri auaste ei kehtestata
kolonel, mereväekapten ei kehtestata
kolonelleitnant, kaptenleitnant     4
major, kaptenmajor 4
kapten, vanemleitnant 4
leitnant 3
nooremleitnant 3
lipnik 2–3
ülemveebel ei kehtestata
staabiveebel 4
vanemveebel 3
veebel 3
nooremveebel 2
seersandid ja sõdurid ei kehtestata

(2) Auastme vanust arvestatakse auastme andmise või auastme ülendamise käskkirja kuupäevast. Auastme vanuse hulka ei arvestata aega, millal kaadrikaitseväelane oli reservis või tema auaste oli alandatud käesolevas seaduses või kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud korras.

(3) Erandina võib motiveeritud esildise alusel esitada auastme ülendamiseks kaitseväelase või reservväelase, kui ta on saanud vastava sõjalise väljaõppe või omandanud hariduse ja määratud ülendatavale auastmele vastavale ametikohale, sõltumata eelmise auastme vanusest.

(4) Kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) auastet võib ülendada, sõltumata eelmise auastme vanusest.

§ 37. Auastme alandamine

(1) Auastme alandamine on käesoleva seaduse või kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel kaitseväelasele või reservväelasele senisest auastmest alanevas järjestuses madalama auastme andmine.

(2) Auastet võib alandada:
1) ohvitseril – järgmise madalama ohvitseri auastmeni;
2) allohvitseril – järgmise madalama allohvitseri auastmeni;
3) sõduril – reamehe või madruse auastmeni.

(3) Auastet võib alandada:
1) tahtlikult toimepandud kuriteo eest – süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
2) distsiplinaarkaristusena – kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Auastet võib auastme alandamisest ühe aasta möödumisel üldises korras uuesti ülendada endisesse auastmesse, kui kaitseväelane või reservväelane ei kanna karistust haldusõiguserikkumise, distsiplinaarsüüteo või kriminaalkuriteo toimepanemise eest ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

§ 38. Auastme andmine ja auastme muutmine sõjaseisukorra ajal

(1) Sõjaseisukorra ajal võib anda sõdurile allohvitseri ja allohvitserile ohvitseri auastme, kui sõdur on määratud allohvitseri ametikohale või allohvitser on määratud ohvitseri ametikohale.

(2) Sõjaseisukorra ajal võib auastet ülendada kaitseväelasel, kes on määratud kõrgema sõjaväelise auastmega ametikohale, arvestamata käesolevas seaduses sätestatud auastme andmiseks või auastme ülendamiseks esitatavaid nõudeid.

(3) Sõjaseisukorra ajal võib süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel alandada ohvitseri või allohvitseri auastet reamehe või madruse auastmeni.

5. peatükk
RIIGIKAITSEOSAKOND, KAITSEVÄETEENISTUSE KOMISJON, ARSTLIKUD KOMISJONID

§ 39. Riigikaitseosakond kaitseväeteenistuse korraldamisel

(1) Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks tegutsevad Kaitseministeeriumi valitsemisalas hallatavate riigiasutustena riigikaitseosakonnad.

(2) Riigikaitseosakond korraldab kutsealuste aja- ja asendusteenistusse ning reservväelaste õppekogunemisele kutsumist, osaleb kaadrikaitseväelaste tegevteenistusse võtmisel ja kaitseväelaste tegevteenistusse kutsumisel mobilisatsiooni korral.

(3) Riigikaitseosakonna moodustab ja selle põhimääruse kinnitab kaitseminister määrusega.

(4) Riigikaitseosakonda juhib riigikaitseosakonna juhataja.

(5) Riigikaitseosakonna töötaja ei või avaldada talle tööalaselt teatavaks saanud kutsealuste, kaitseväelaste, reservväelaste ja eruväelaste veendumusi, majanduslikku, sotsiaalset ja tervise seisundit ning muid nende eraelu puudutavaid andmeid.

§ 40. Riigikaitseosakonna juhataja pädevus ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumisel

(1) Riigikaitseosakonna juhataja pädevusse kuulub otsustamine järgmistes kutsealust puudutavates küsimustes:
1) tema kaitseväeteenistuskõlblikkus;
2) temale ajapikenduse andmine;
3) tema ajateenistusse kutsumine, kutsumise aeg ja väeosa;
4) kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealuse kutsumine asendusteenistusse, kui ta keeldus kaitseväeteenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel.

(2) Riigikaitseosakonna juhataja otsus tehakse kutsealusele allkirja vastu kirjalikult teatavaks hiljemalt 10 päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise päeva.

(3) Riigikaitseosakonna juhataja otsusega mittenõustumise korral võib kutsealune esitada kaebuse kaitseväeteenistuse komisjonile või halduskohtule.

§ 41. Kaitseväeteenistuse komisjon

(1) Kaitseväeteenistuse komisjon (edaspidi komisjon) on Kaitseministeeriumi kantsleri poolt vastavalt vajadusele kokkukutsutav kaitseväeteenistuskohustuse täitmist analüüsiv ja koordineeriv Kaitseministeeriumi juures tegutsev komisjon. Komisjoni töökorra kehtestab kaitseminister määrusega.

(2) Komisjoni esimeheks on Kaitseministeeriumi kantsler, kes juhib selle tööd ning koordineerib kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korraldamist riigis.

(3) Komisjoni esimees nimetab kooskõlastatult komisjoni aseesimehega komisjoni neli liiget Kaitseministeeriumi kõrgemate riigiametnike ja kaitseväe juhtkonna hulgast.

(4) Kooskõlastatult ministritega võib Kaitseministeeriumi kantsler kaasata komisjoni töösse komisjoniliikme õigustes teiste ministeeriumide kõrgemaid riigiametnikke.

(5) Komisjon:
1) kuulab vähemalt kord aastas ära riigikaitseosakondade juhatajate aruanded kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta maakonnas või linnas ja annab tööle hinnangu;
2) esitab kaitseministrile tühistamiseks või muutmiseks järelevalve korras või kaebuse alusel läbivaadatud riigikaitseosakonna juhataja otsuse ja esitab kaitseministrile kinnitamiseks uue otsuse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud alustel tehtud otsuse peale võib kaebuse esitanud isik esitada ministri otsusega mittenõustumise korral kaebuse halduskohtule.

(7) Komisjoni otsus protokollitakse ja avaldatakse täitmiseks kaitseministri poolt.

(8) Kaitseminister esitab iga aasta 1. novembriks Vabariigi Valitsusele aruande riigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta riigis.

§ 42. Arstlikud komisjonid

(1) Arstlikud komisjonid määravad tegevteenistusse võetava isiku või kaitseväelase tervise seisundi alusel tema kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaks kahe astmena:
1) esimese astmena – riigikaitseosakondade arstlikud komisjonid ja kaitseväe arstlik komisjon;
2) teise astmena – Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon.

(2) Arstlike komisjonide struktuuri, arvulise koosseisu, töökorra, otsuse vorminõuded ning tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

(3) Arstlike komisjonide liikmed nimetab Eestis tegevusluba omavate ja sotsiaalministri kehtestatud korras atesteeritud arstide hulgast sotsiaalminister kooskõlastatult kaitseministriga.

(4) Arstlike komisjonide esimehed määrab kaitseminister käskkirjaga.

(5) Arstlike komisjonide esimeeste ja liikmete töö tasustamise ja lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(6) Vabariigi Valitsus kinnitab kaitseväekohustuslaste, kaitseväelaste ja reservväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhendi, kaitseväelase täiendavatele terviseuuringutele või ravile suunamise korra ning määrab uuringuteks või raviks vajalikud tervishoiuasutused.

§ 43. Kaitseväe ja riigikaitseosakonna arstlik komisjon

(1) Kaitseväe või riigikaitseosakonna arstlik komisjon (edaspidi arstlik komisjon) teeb arstliku läbivaatuse põhjal ning teenistuskohta ja ametikohta arvestades ühe järgmistest arstlikest otsustest, millega tunnistab isiku tema tervise seisundi alusel:
1) tegevteenistuseks kõlblikuks;
2) tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega;
3) tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks;
4) tegevteenistuseks mittekõlblikuks.

(2) Kaitseväekohustuslase, kaitseväelase või reservväelase suhtes, kes oma tervise seisundi tõttu ei ole võimeline teenistuskohustusi täitma, teeb arstlik komisjon otsuse ravi jätkamise või kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme muutmise kohta.

(3) Lepingulisse tegevteenistusse võetava isiku arstlik läbivaatus toimub kaitseväe arstlikus komisjonis.

(4) Kui kaadrikaitseväelane puudub teenistusest kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks kuud tervise seisundi tõttu, suunab väeosa arst ta ravi määramise või jätkamise otsuse tegemiseks või kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme muutmiseks arstlikku komisjoni.

(5) Tunnistades kaitseväekohustuslase või kaitseväelase tegevteenistuseks mittekõlblikuks, määrab arstlik komisjon otsuses kaitseväelase edasise ravi vajaduse või teeb ettepaneku kustutada ta kaitseväekohustuslaste registrist.

(6) Arstlik komisjon tuvastab kaitseväelase või kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuseks mittekõlblikkuse põhjustanud tervisehäire seose tegevteenistusega, otsustades, kas:
1) tervisehäire on põhjustatud teenistuskohustuste täitmisest;
2) tervisehäire ei ole põhjustatud teenistuskohustuste täitmisest.

(7) Arstliku komisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemise päevast, isik, kelle tervise seisundi kohta otsus tehti, või tema seaduslik hooldaja.

 § 44. Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni ülesanded

(1) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni ülesanded on:
1) riigikaitseosakondade arstlike komisjonide ja kaitseväe arstliku komisjoni otsuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine;
2) riigikaitseosakondade arstlike komisjonide ja kaitseväe arstliku komisjoni töö metoodiline juhendamine;
3) kaitseministrile ettepanekute tegemine arstlike komisjonide tegevuse korraldamiseks.

(2) Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon vaatab talle riigikaitseosakonna arstliku komisjoni või kaitseväe arstliku komisjoni otsuse peale esitatud kaebuse läbi kahe kuu jooksul, arvates kaebuse saamisest.

(3) Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon jätab kaebuse läbivaatamisel riigikaitseosakonna arstliku komisjoni või kaitseväe arstliku komisjoni otsuse muutmata või teeb oma pädevuse piirides uue otsuse.

(4) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni liige ei või olla samaaegselt riigikaitseosakonna arstliku komisjoni või kaitseväe arstliku komisjoni liige ega läbi vaadata tema osalusel varem tehtud otsuse peale esitatud kaebust. Riigikaitseosakonna arstliku komisjoni või kaitseväe arstliku komisjoni liige ei või olla samaaegselt Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni liige ega läbi vaadata tema osalusel varem tehtud otsuse peale esitatud kaebust.

(5) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul, arvates otsusest teadasaamisest.

6. peatükk
TEGEVTEENISTUS

1. jagu
Ajateenistus

1. jaotis
KUTSEALUSENA ARVELEVÕTMINE, AJATEENISTUSSE KUTSUMINE

§ 45. Kutsealusena arvelevõtmise kohustus

(1) Eestis elav kutsealune on kohustatud ennast elukohajärgses valla- või linnavalitsuses arvele võtma kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks enne selle aasta 1. detsembrit, mille jooksul ta saab 17-aastaseks.

(2) Välisriigis elav kutsealune on kohustatud ennast kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks arvele võtma Eesti Vabariigi saatkonnas või konsulaadis käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtajaks.

§ 46. Kutsealuse arvelevõtmise kord

(1) Kutsealuste arvestust peavad valla- ja linnavalitsused. Kutsealuste arvestusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(2) Riigikaitseosakonnad kontrollivad kutsealuste arvelevõtmist.

(3) Arvelevõtmisel on kutsealune kohustatud esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele andmed oma vanuse, hariduse, õppe- või töökoha ja tervise seisundi kohta, andes üle vastavad dokumendid või osutades nende asukohale, kui tal puudub neile juurdepääsu võimalus.

(4) Valla- või linnavalitsus nõuab riigi- või kohaliku omavalitsuse või raviasutusest välja kutsealuse kroonilist haigust, kehalist või vaimset puuet või perekondlikku või majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.

(5) Arvelevõetud kutsealusele teatab valla- või linnavalitsus kirjalikult tema tervise seisundi kontrollimiseks määratud riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha.

(6) Alalise elukoha muutmise korral on kutsealune kohustatud enda senises elukohas arvelt maha võtma ja uue elukoha järgi arvele võtma 10 tööpäeva jooksul.

(7) Kutsealune on kohustatud teatama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele sõidust välisriiki kauemaks kui kolmeks kuuks enne ärasõitu ja pärast välisriigist saabumist 10 tööpäeva jooksul.

§ 47. Kutsealuste arvestusdokumentide esitamise kord

(1) Valla- ja linnavalitsused esitavad arvelevõetud kutsealuste nimekirjad ja arvestusdokumendid riigikaitseosakonnale, Eesti Vabariigi välisesindused Kaitseministeeriumile 1. jaanuariks eelmise aasta 1. detsembri seisuga.

(2) Vangla direktor selgitab välja temale alluvas asutuses vabadusekaotuslikku karistust kandvad kutsealused, kes on kohustatud ennast käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alustel kutsealusena arvele võtma, ja esitab 1. jaanuariks karistust kandvate kutsealuste nimekirja eelmise aasta 1. detsembri seisuga kutsealuse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Nimekirjas märgitakse kutsealuse perekonna- ja eesnimi, sünniaeg, kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55) paragrahv, mille alusel süüdimõistetu karistust kannab, elukoht enne vabadusekaotusliku karistuse kandmist ja vanglast vabanemise aeg kohtuotsuse järgi.

(3) Kriminaalasjas tõkendina vahi alla võetud kutsealuse, kes on kohustatud ennast käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alustel kutsealusena arvele võtma, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmed teatab uurija viivitamatult pärast vahi alla võtmist kutsealuse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.

(4) Kutsealuste riiklikku arvestust peetakse kaitseväekohustuslaste registris.

(5) Kutsealuste arvelevõtmise ja arvestuse korra ning kutsealuste arvestusdokumentide vormi kehtestab kaitseminister määrusega.

§ 48. Andmete esitamine kutsealuste kohta, kelle suhtes toimub uurimine või kohtumenetlus

(1) Uurija või kohus on riigikaitseosakonna nõudmisel kohustatud esitama andmed kutsealusele esitatud süüdistuse, valitud tõkendi ja protsessuaalsete tähtaegade kohta.

(2) Kutsealuse suhtes kriminaalasja algatamisest või lõpetamisest, süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisest teatab uurija või kohus viivitamatult kutsealuse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.

(3) Kriminaalasjas kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kutsealuse ajateenistusse kutsumine peatatakse kuni tema suhtes kriminaalasja lõpetamiseni või kohtuotsuse tegemiseni.

§ 49. Riigikaitseosakonda ilmumata jätmine

(1) Mõjuva põhjuseta väljakutse peale riigikaitseosakonda ilmumata jäänud kutsealune võetakse vastutusele haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 6161; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141) sätestatud alustel ja korras.

(2) Väljakutse peale riigikaitseosakonda ilmumata jätmise eest vastutusele võtmist välistavateks põhjusteks loetakse:
1) kutsealuse haigust, mis ei võimaldanud riigikaitseosakonda ilmuda;
2) kutsealuse viibimist vahi all;
3) vääramatust jõust või kutsealuse tahtest või tegevusest mittesõltuvaid takistusi, mis ei võimaldanud riigikaitseosakonda ilmuda.

(3) Riigikaitseosakonna juhataja, välisriigis viibiva kutsealuse suhtes Eesti Vabariigi saatkond või konsulaat, tunnistab kutsealuse ilmumata jätmise põhjused tema esitatud tõendite alusel vastutust välistavateks või mittevälistavateks ja määrab kutsealusele riigikaitseosakonda ilmumiseks uue tähtaja.

§ 50. Kutsealuse arstlik läbivaatus

(1) Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramine tema tervise seisundi alusel toimub riigikaitseosakonna arstlikus komisjonis.

(2) Kutsealuse, kelle tervise seisundit ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või tema tervise seisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, suunab riigikaitseosakonna arstliku komisjoni esimees täiendavale arstlikule läbivaatusele või uuringutele elukohajärgsesse või spetsialiseeritud raviasutusse.

(3) Täiendavale arstlikule läbivaatusele või uuringutele suunatud kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkuse otsustab riigikaitseosakonna arstlik komisjon pärast täiendavate meditsiiniliste uuringute tulemuste saamist.

§ 51. Kutsealuse kutsumine ajateenistusse

(1) Kutsealused kutsutakse ajateenistusse 18 kuni 27 aasta vanuselt (kaasa arvatult).

(2) Kutsealuse ilmumata jäämisest teenistuskohta teatab riigikaitseosakond politseile kutsealuse võtmiseks kriminaalvastutusele.

(3) Kutsealune, kes on asunud omandama kõrgharidust kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis, kutsutakse ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. Pärast õppeasutusse vastuvõtmist teatab kutsealune kirjalikult hiljemalt 15. septembriks riigikaitseosakonnale aja, millal ta soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele.

(4) Kutsealuste ajateenistusse kutsumise tähtaja ja korra kehtestab kaitseminister määrusega.

2. jaotis
AJAPIKENDUS JA AJATEENISTUSSE KUTSUMISEST VABASTAMINE

§ 52. Ajapikendus

Ajapikendus on kutsealuse tegevteenistusse kutsumise edasilükkamine määratud ajaks või teatud tingimustel.

§ 53. Ajapikenduse andmine haiguse või tervisehäire tõttu

(1) Ajateenistusse kutsumisel võib riigikaitseosakonna arstliku komisjoni otsuse alusel anda kutsealusele ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks kuni 28-aastaseks saamiseni.

(2) Ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele perioodiliste arstlike läbivaatuste alusel anda iga kord tähtajaga kuni kolm aastat.

 § 54. Ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel

Perekondlikel või majanduslikel põhjustel antakse kutsealusele ajapikendust, kuni esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ta on ainus toitja perekonnas, kelle töövõimetuid liikmeid ta on kohustatud ülal pidama vastavalt seadusele;
2) ta on raske või sügava puudega inimese ainus hooldaja;
3) tema ülalpidamisel on kaks või enam alaealist last.

§ 55. Ajapikenduse andmine hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks

(1) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini.

(2) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutse- või üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu valimistel kandideerivale kutsealusele antakse ajapikendust kuni valimistulemuste teatavakstegemiseni või kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu liikmeks oleku aja lõpuni.

(4) Kutsealusele säilitatakse ajateenistuskohustuse täitmise ajaks õppekoht.

§ 56. Ajapikenduse taotlus

Kutsealune, kes kuulub ajateenistusse kutsumisele jooksval aastal, esitab elukohajärgsele riigikaitseosakonnale taotluse ajapikenduse saamiseks käesolevas seaduses sätestatud aluste ilmnemisel, lisades taotlusele ajapikenduse andmist põhjendavad dokumendid või osutades nende asukohale, kui tal puudub neile juurdepääsu võimalus.

§ 57. Ajapikenduse andmise otsustamine

(1) Ajapikenduse andmise käesoleva seaduse §-des 53–55 sätestatud alustel otsustab riigikaitseosakonna juhataja.

(2) Erandlikel, käesolevas seaduses sätestamata asjaoludel võib Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul anda kutsealusele ajapikendust ühekordselt kuni üheks aastaks või ajapikenduse põhjuste äralangemiseni.

§ 58. Ajapikenduse lõppemine

(1) Ajapikendus lõpeb:
1) ajapikendustähtaja lõppemisega;
2) kui kutsealuse suhtes, kellele oli antud ajapikendus käesoleva seaduse §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, ei esine enam ajapikenduse andmise aluseks olnud asjaolusid.

(2) Kutsealune on kohustatud viivitamatult teatama riigikaitseosakonnale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolude muutumisest.

(3) Õppeasutus ja kutsealune on kohustatud viivitamatult teatama riigikaitseosakonnale kutsealuse hariduse omandamise katkestamisest või lõpetamisest.

§ 59. Ajateenistusse kutsumisest vabastamine

(1) Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust, kes on:
1) tunnistatud oma tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks ja kustutatud kaitseväekohustuslaste registrist;
2) kandnud vabadusekaotuslikku karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
3) ajapikendustähtaja jooksul saanud 28-aastaseks.

(2) Kaitseväekohustuslane, kes on teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud, vabastatakse ajateenistusse kutsumisest, tema ajateenistuskohustus loetakse täidetuks ja ta arvatakse reservi käesoleva seaduse § 31 lõigetes 6 ja 7 sätestatud korras.

§ 60. Kutsealuse vabastamine ajateenistusse kutsumisest kroonilise raske haiguse või kehalise või vaimse puude tõttu

(1) Kutsealune tunnistatakse tegevteenistuseks mittekõlblikuks kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puude tõttu ning vabastatakse täielikult kaitseväeteenistuskohustusest ja kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist.

(2) Kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puude tõttu riigikaitseosakonda ilmumata jäänud kutsealuse tegevteenistuskõlblikkuse otsustab riigikaitseosakonna arstlik komisjon kutsealuse tervise seisundit kajastavate dokumentide alusel. Vajaduse korral kontrollib komisjoni liige kutsealuse tervise seisundit tema elukohas.

(3) Välisriigis viibiva kutsealuse kroonilise raske haiguse või kehalise või vaimse puude tõttu ajateenistusse kutsumisest vabastamise aluseks olevad dokumendid esitatakse Eesti Vabariigi välisesinduse kaudu Kaitseministeeriumile.

3. jaotis
AJATEENISTUSKOHUSTUSE TÄITMINE

§ 61. Ajateenistuse kestus

(1) Ajateenistuskohustuse kestus (edaspidi ajateenistuse kestus) on aeg, mille kestel kaitseväekohustuslane on kohustatud ajateenijana täitma kaitseväeteenistuskohustust.

(2) Ajateenistus algab väeosa ülema või väeosa ülemaga võrdsustatud ülema ajateenija tegevteenistusse võtmise käskkirjas märgitud kutsealuse teenistuskohta saabumise päevast.

(3) Ajateenistuse kestuse, mis ei või olla pikem kui 12 kuud ja lühem kui 8 kuud, määrab kaitseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

(4) Ajateenistuse kestus sõltub põhiväeliigist, sõjaväelise väljaõppe iseloomust, väeosale või struktuuriüksusele seatud ülesannetest ning ajateenija poolt kõrghariduse omandamisest kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis või magistri- ja doktoriõppe statsionaarses õppevormis.

(5) Ajateenija on teenistuskohustuste täitmisel ajateenistuse algusest kuni ajateenistusest vabastamiseni, välja arvatud ajal, mida ei arvata ajateenistuse kestuse hulka.

§ 62. Aeg, mida ei arvata ajateenistuse kestuse hulka

Ajateenistuse kestuse hulka ei arvata aega, mille vältel ajateenija:
1) tegevteenistussuhe oli katkestatud (edaspidi ajateenistuse katkestamine);
2) puudus omavoliliselt tegevteenistusest;
3) viibis distsiplinaararestis;
4) viibis vigastuse või haiguse ravil, mille ta oli saanud käesoleva seaduse § 164 lõikes 10 nimetatud asjaoludel.

§ 63. Ajateenistuse katkestamine

(1) Kaitseväe juhataja käskkirjaga katkestatakse ajateenistus seoses ajateenija:
1) tervise seisundiga kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel;
2) kohustusega ainsa hooldajana hooldada raske või sügava puudega inimest;
3) viibimisega tõkendina vahi all üle 10 päeva.

(2) Kaitseväekohustuslane, kelle ajateenistuskohustus ei ole loetud täidetuks, võetakse ajateenistuse katkestamise käskkirja alusel arvele tema riigikaitseosakonnas ja kutsutakse ajateenistust jätkama, kui tema suhtes ei esine enam käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajateenistuse katkestamise asjaolusid või käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud ajateenistusse kutsumisest vabastamise asjaolusid.

(3) Kaitseväekohustuslane, kelle ajateenistus on katkestatud, on kohustatud viivitamatult teatama oma riigikaitseosakonnale ajateenistuse katkestamise tinginud asjaolude muutumisest või äralangemisest.

4. jaotis
AJATEENIJA MÄÄRAMINE AMETIKOHALE JA VABASTAMINE AMETIKOHALT

§ 64. Ametikohale määramine ja ametikohalt vabastamine

(1) Ajateenija määratakse ametikohale ja vabastatakse ametikohalt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust.

(2) Uuele ametikohale määramine vabastab ajateenija seniselt ametikohalt.

(3) Ajateenija määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt väeosa ülem või temaga võrdsustatud ülem.

(4) Ajateenija viiakse teenistuse huvides kaitseväe ühest väeosast teise väeosasse üle Kaitsejõudude Peastaabi ülema käskkirja, teistes sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes – asutuse või üksuse juhi käskkirja alusel.

(5) Ametikohale määramise käskkiri tehakse ajateenijale teatavaks avalikult, kaitseväe määrustikes ettenähtud korras.

§ 65. Ametikohale määramise ja teise väeosasse üleviimise piirangud

(1) Ajateenijat ei määrata täieliku varalise vastutusega või kaadrikaitseväelase ametikohale.

(2) Ajateenijat ei määrata ametikohale, mille vahetuks ülemaks on temaga lähedases suguluses (vanemad, vennad, õed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed) olev isik.

§ 66. Kõrgemaastmelisele ametikohale määramine

(1) Ajateenija võidakse teenistuse huvides määrata kõrgemaastmelisele ametikohale (ametikohal ülendada), kui tal on kõrgemaastmelisele ametikohale vastav sõjaväeline väljaõpe või haridus.

(2) Kõrgemaastmelisele ametikohale ei määrata ajateenijat:
1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune;
2) tema distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

§ 67. Madalamaastmelisele ametikohale määramine

Ajateenija võidakse määrata madalamaastmelisele ametikohale (ametikohal alandada) seoses tema:
1) distsiplinaarsüüteoga;
2) auastme alandamisega;
3) ametikohajärgsete teenistusülesannetega korduva mittetoimetulemisega (ametikohale mittevastavusega).

5. jaotis
AJATEENIJA VABASTAMINE AJATEENISTUSEST

§ 68. Ajateenistusest vabastamise alused

(1) Ajateenija vabastatakse ajateenistusest seoses ajateenistuskohustuse täitmisega ajateenistustähtaja lõppemisel.

(2) Ajateenija vabastatakse ajateenistusest, kui tal ei ole võimalik jätkata ajateenistuskohustuse täitmist seoses:
1) tema tervise seisundi tõttu kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega;
2) temale tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmisega;
3) tema poolt ainsana raske või sügava puudega inimese hooldamisega;
4) tema olemisega ainsaks toitjaks perekonnas, kelle töövõimetuid liikmeid ta on kohustatud ülal pidama vastavalt seadusele;
5) tema poolt kahe või enama alaealise lapse ülalpidamisega.

(3) Kaitseväe juhataja käskkirjaga võib ajateenija ajateenistusest vabastada ja lugeda tema ajateenistuskohustuse täidetuks, kui ta on teeninud vähemalt 3/4 ajateenistustähtajast, kuid mitte vähem kui kaheksa kuud, ja tema suhtes esinevad käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud ajateenistuse katkestamise asjaolud.

§ 69. Ajateenistusest vabastamine

(1) Ajateenistuskohustuse täitnud ajateenija vabastatakse ajateenistusest väeosa ülema või temaga võrdsustatud ülema käskkirjas märgitud kuupäeval.

(2) Kui teenistusest vabastamise kuupäev langeb puhkepäevale, vabastatakse ajateenija ajateenistusest puhkepäevale eelneval tööpäeval.

(3) Ajateenistusest vabastatu arvatakse reservi või kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist.

(4) Ajateenistusest vabastamise käskkiri tehakse ajateenijale teatavaks avalikult, kaitseväe määrustikus ettenähtud korras vähemalt kaks tööpäeva enne vabastamist. Käskkirja ärakiri (väljavõte) saadetakse viivitamatult riigikaitseosakonda, kus ajateenistusest vabastatu reservis arvele võetakse.

(5) Reservi arvamiseks teatab ajateenija väeosa ülemale oma tulevase elukoha, kus ta riigikaitseosakonnas arvele võetakse.

(6) Ajateenistusest vabastamisel teeb väeosa ülem ajateenija kaitseväeteenistuse tunnistusse kande kaitseväeteenistuskohustuse täitmise aja kohta kuudes ja päevades.

(7) Ajateenistusest vabastamisel antakse ajateenijale kätte kõik temalt teenistuse vältel hoiule võetud dokumendid ja tema taotlusel tehakse tööraamatusse kanne ajateenistuses oldud aja kohta.

(8) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ajateenijat tegevteenistusest ei vabastata. Mobilisatsiooni korral loetakse kõik ajateenijad mobiliseerituks kaitsejõududesse alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest.

§ 70. Ajateenija teenistussuhte lõppemine tema surma korral

(1) Ajateenija teenistussuhe loetakse lõppenuks, arvates tema surma päevale järgnevast päevast.

(2) Ajateenija kustutatakse surma korral kaitseväekohustuslaste registrist.

2. jagu
Asendusteenistus

1. jaotis
ASENDUSTEENISTUSE KORRALDUS

§ 71. Asendusteenistuse korraldus

Asendusteenistuses teenimine toimub käesolevas seaduses sätestatud ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 72. Ajateenistuse asendamine asendusteenistusega

(1) Ajateenistuse asendamise asendusteenistusega otsustab riigikaitseosakonna juhataja.

(2) Kutsealuse esitatud ajateenistuse asendusteenistusega asendamise taotluse motiivide põhjendatuse kontrollimiseks riigikaitseosakond:
1) võtab seletused kutsealuselt ja tema lähedastelt;
2) teeb järelepärimised kutsealuse õppe- või töökohale ja kutsealuse poolt viidatud usuorganisatsioonile.

(3) Riigikaitseosakonna ülem võib kutsealuse välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta, kas ajateenistuse asendusteenistusega asendamise taotlus rahuldada või rahuldamata jätta.

(4) Riigikaitseosakonna juhataja otsusega mittenõustumise korral võib kutsealune esitada kaebuse kaitseväeteenistuse komisjonile või halduskohtule.

§ 73. Asendusteenistuslase teenistuskoht

Asendusteenistuslane teenib Siseministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas Vabariigi Valitsuse määratud struktuuriüksuses, mis tegeleb pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega.

§ 74. Asendusteenistuse kestus

Asendusteenistuse kestus ei tohi olla pikem kui 24 kuud ja lühem kui 16 kuud. Asendusteenistuse kestuse määrab kaitseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

2. jaotis
ASENDUSTEENISTUSSE KUTSUMINE, TEENIMINE ASENDUSTEENISTUSES JA ASENDUSTEENISTUSEST VABASTAMINE

§ 75. Kutsealuse kutsumine asendusteenistusse

(1) Kutsealuse kutsumine asendusteenistusse toimub ajateenistusse kutsumisega samadel alustel ja korras.

(2) Asendusteenistuses teeniv isik on asendusteenistuslane.

§ 76. Teenimine asendusteenistuses

(1) Asendusteenistuslase tahte vastaselt ei tohi teda kohustada käsitsema relva või muid sõjapidamisvahendeid, harjutama nende kasutamist või osalema nende hoolduses, samuti käsitsema teisi vahendeid ja aineid, mis on mõeldud inimese hävitamiseks või vigastamiseks.

(2) Asendusteenistuslane määratakse asendusteenistuslase ametikohale ja vabastatakse asendusteenistuslase ametikohalt ajateenija ametikohale määramise ja ametikohalt vabastamise alustel ja korras.

(3) Asendusteenistuslaste ametikohtade nimetused kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Asendusteenistuslase avalduse alusel võib kaitseväeteenistuse komisjon asendusteenistuslase üle viia ajateenistusse asendusteenistuse esimese poole jooksul, võrdsustades ajateenistuskohustuse täitmisel asendusteenistuse kaks päeva ajateenistuse ühe päevaga.

§ 77. Ajateenistuskohustuse täitmine asendusteenistuses

(1) Ajateenistuskohustuse täitmine asendusteenistuses toimub ajateenistuskohustuse täitmisega samadel alustel ja korras, arvestades käesoleva jao erisusi.

(2) Siseministri või sotsiaalministri käskkirjaga võib asendusteenistuslase vabastada asendusteenistusest, kui ta on teeninud vähemalt 3/4 asendusteenistuse kestusest, kuid mitte vähem kui 16 kuud, ja tema suhtes esinevad käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud teenistuse katkestamise asjaolud.

(3) Asendusteenistust korraldatakse siseministri või sotsiaalministri käskkirjaga.

§ 78. Asendusteenistusest vabastamine, reservi arvamine

(1) Asendusteenistuslane arvatakse asendusteenistusest vabastamisel reservi.

(2) Reservis olevate asendusteenistuslaste arvestust peetakse kaitseväekohustuslaste registris.

(3) Reservi arvatud asendusteenistuslasele laienevad kõik käesolevas seaduses sätestatud reservväelase õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 sätestatud tingimustega.

3. jagu
Lepinguline teenistus

1. jaotis
KAADRIKAITSEVÄELASENA LEPINGULISSE TEENISTUSSE VÕTMINE

§ 79. Lepingulisse teenistusse võtmisele esitatavad nõuded

(1) Kaadrikaitseväelasena võib lepingulisse teenistusse võtta Eesti kodaniku, kes:
1) on vähemalt 18 aastat vana;
2) omab nõutavat kvalifikatsiooni, haridust ja sõjaväelist väljaõpet;
3) valdab eesti keelt kaadrisõdurilt, kaadriallohvitserilt või kaadriohvitserilt nõutaval tasemel;
4) on oma tervise seisundi poolest võimeline täitma teenistuskohustusi.

(2) Eesti keele valdamise ja teenistuskohustuste täitmiseks vajaliku tervise seisundi nõuded kaadrisõdurile, kaadriallohvitserile ja kaadriohvitserile kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 80. Lepingulisse teenistusse võtmist välistavad asjaolud

Lepingulisse teenistusse võtmine on välistatud, kui isik:
1) on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune;
2) on kandnud karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
3) on süüdi mõistetud ja temalt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud sõjaväelise auastmega ametikohal töötamise õigus;
4) on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui üks aasta;
5) saab välisriigilt pensioni, töötasu või muid regulaarseid hüvitisi;
6) on olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite luure või vastuluure teenistuses või agent või on osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.

§ 81. Lepingulisse teenistusse võtmiseks esitatavad dokumendid, lepingulisse teenistusse võtmise kord

Kaadrikaitseväelase poolt lepingulisse teenistusse võtmiseks esitatavate dokumentide loetelu, lepingulisse teenistusse võtmise korra ja tegevteenistuse lepingu ning teiste selleks vajalike dokumentide vormi- ja sisunõuded kehtestab kaitseminister määrusega.

§ 82. Tegevteenistuse leping

(1) Tegevteenistuse leping on Eesti Vabariigi nimel lepingulisse teenistusse võetava isikuga sõlmitav kirjalik kokkulepe, mille kohaselt:
1) lepingulisse teenistusse võetav isik kohustub teenima kaadrikaitseväelasena ja alluma käesolevas seaduses, kaitseväe määrustikes ja muudes õigusaktides sätestatud tingimustele ja korrale;
2) Eesti Vabariigi nimel käesoleva seaduse alusel tegevteenistuse lepingut sõlmiv ülem kohustub kaadrikaitseväelasele tegevteenistuse ajal maksma tasu ja tagama muud käesolevas seaduses, kaitseväe määrustikes ja teistes õigusaktides sätestatud kaitseväelase õigused.

(2) Tegevteenistuse lepingu sõlmimisel sätestatakse lepingus:
1) lepingu tähtaeg;
2) kaadrikaitseväelase auaste ja ametikoha nimetus;
3) kaadrikaitseväelase nõusolek täieliku varalise vastutusega ametikohal teenimiseks;
4) tegevteenistusse võtmise tähtpäev või tingimused.

(3) Tegevteenistuse lepingut muudetakse lepingu lisadega.

§ 83. Tegevteenistuse lepingu tähtaeg

(1) Tegevteenistuse leping sõlmitakse määramata tähtajaks. Poolte kokkuleppel võib tegevteenistuse lepingu sõlmida määratud tähtajaks.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras lõpeb:
1) määramata ajaks sõlmitud tegevteenistuse leping – käskkirjas märgitud tegevteenistusest vabastamise või tegevteenistuse lõppemise kuupäeval;
2) määratud ajaks sõlmitud tegevteenistuse leping – lepingus märgitud kuupäeval.

§ 84. Tegevteenistuse lepingu sõlmimine

(1) Tegevteenistuse lepingut sõlmima volitatud ülemaks või juhiks (edaspidi lepingut sõlmiv ülem) on:
1) kaadriohvitserile – kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja);
2) kaadriallohvitserile ja kaadrisõdurile kaitseväes ja Kaitseliidus – kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) määratud ülem, kuid mitte madalam kui väeosa ülem.
3) kaadriallohvitserile ja kaadrisõdurile sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes – asutuse või üksuse juht, kes on seaduse alusel võrdsustatud väeosa ülema või temast kõrgema ülemaga.

(2) Tegevteenistuse lepingule allakirjutamisega kinnitab kaadrikaitseväelane nõustumist lepingutingimustega ning enda esitatud andmete õigsust.

(3) Tegevteenistuse leping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb kaadrikaitseväelasele, teine lisatakse kaadrikaitseväelase teenistuslehele.

(4) Tegevteenistuse leping jõustub selle allakirjutamisel.

§ 85. Tegevteenistuse lepingu muutmine

(1) Tegevteenistuse lepingut muudetakse käesolevas seaduses ning lepingus sätestatud tingimustel ja korras kahepoolselt allakirjutatava lepingu lisaga.

(2) Tegevteenistuse lepingu lisa või käskkirja ärakiri lisatakse kaadrikaitseväelase teenistuslehele.

(3) Tegevteenistuse lepingu muutmine ei peata tegevteenistussuhet.

§ 86. Tegevteenistuse lepingu kahepoolne muutmine kokkuleppel

(1) Kaadrikaitseväelase ja lepingut sõlmiva ülema kokkuleppel võib enne lepingu lõppemise tähtpäeva muuta määratud tähtajaks sõlmitud tegevteenistuse lepingu määramata tähtajaks sõlmitud tegevteenistuse lepinguks.

(2) Kaadrikaitseväelasel on õigus ühe kuu jooksul isiklikult kirjalikult taotleda lepingut sõlmivalt ülemalt tegevteenistuse lepingu tingimuste muutmist iga kord pärast kolmeaastast lepingulist teenistust.

(3) Kaadrikaitseväelane ei või taotleda tegevteenistuse lepingu tingimuste muutmist nendes teenistussuhetes, mis on sätestatud kaitseväe määrustikes, juhendites või kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) käskkirjades.

(4) Tegevteenistuse lepingut muudetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud taotluse alusel selles osas, milles pooled jõuavad kokkuleppele. Kui kokkuleppele ei jõuta, lõpetatakse tegevteenistuse leping käesoleva seaduse § 109 lõikes 2 sätestatud alustel ja korras.

(5) Kaadrikaitseväelase arvamisel Eesti Vabariigi rahvusvahelist kohustust täitvasse kaitseväeüksusesse viiakse tegevteenistuse leping vastavusse välislepingu või Riigikogu otsuse nõuetega.

(6) Kaadrikaitseväelase suunamisel tsiviilõppeasutusse kõrghariduse omandamiseks sätestatakse tegevteenistuse lepingus teenistuse jätkamise tähtajad ja tingimused.

§ 87. Tegevteenistuse lepingu kehtetuks tunnistamise alused

Kaadrikaitseväelase tegevteenistuse leping tunnistatakse lepingut sõlmiva ülema käskkirjaga kehtetuks, kui:
1) enne tema määramist ametikohale ilmnevad käesolevas seaduses sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavust kinnitavad või tegevteenistusse võtmist välistavad asjaolud;
2) rahuldatakse tema poolt enne ametikohale määramist esitatud tegevteenistusse astumisest loobumise avaldus.

§ 88. Lepingulisse teenistusse võtmine

Kaadrikaitseväelase võtab käskkirjaga lepingulisse teenistusse lepingut sõlmiv ülem.

2. jaotis
KAADRIKAITSEVÄELASE AMETIKOHALE MÄÄRAMISE JA AMETIKOHALT VABASTAMISE ÜLDSÄTTED

§ 89. Ametikohale määramine ja ametikohalt vabastamine

(1) Kaadrikaitseväelane määratakse sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastatakse ametikohalt käskkirjaga:
1) teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust;
2) tema algatusel omal soovil.

(2) Kaadriohvitseri määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväes ja Kaitseliidus kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) või tema määratud ülem, kuid mitte madalam kui väeosa ülem.

(3) Väljaspool kaitseväge ja Kaitseliitu määrab kaadriohvitseri ametikohale ja vabastab ametikohalt sõjaväeliselt korraldatud asutuse või üksuse juht.

(4) Kaadriallohvitseri ja kaadrisõduri määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt väeosa ülem või temaga võrdsustatud ülem.

(5) Kaadrikaitseväelast ei määrata ametikohale, mille vahetuks ülemaks on temaga lähedases suguluses (vanemad, vennad, õed, lapsed) või hõimluses (abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) olev isik.

(6) Kaadriallohvitseri ei määrata kaadrisõduri ametikohale ja kaadriohvitseri ei määrata kaadriallohvitseri või kaadrisõduri ametikohale. Kaadrikaitseväelast ei määrata ajateenija ametikohale.

(7) Kaadrisõdurit ei määrata kaadriohvitseri või kaadriallohvitseri ametikohale ja kaadriallohvitseri ei määrata kaadriohvitseri ametikohale.

§ 90. Kaadrikaitseväelase määramine kohusetäitjaks

(1) Teenistuse huvides võib kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) või sõjaväeliselt korraldatud asutuse või üksuse juht määrata kaadrikaitseväelase kõrgemaastmelisele vabale ametikohale kohusetäitjaks kuni kuueks kuuks.

(2) Kohusetäitjaks määramisel ei vabastata kaadrikaitseväelast tema põhiametikohalt.

§ 91. Ülema asendamine

(1) Ülema asendamiseks paneb kõrgem ülem asendatava kohustused teisele sama- või madalamaastmelisel ametikohal teenivale kaitseväelasele.

(2) Asendav kaitseväelane kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ülema ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».

§ 92. Kaadrikaitseväelase tegevteenistussuhte peatumine seoses kriminaalasjaga

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt ja tema tegevteenistussuhe peatatakse, kui:
1) teda peetakse kriminaalasjas tõkendina vahi all üle 10 päeva – vahi alla võtmise päevale järgnevast päevast;
2) ta on süüdistatavana uurija määrusega ametikohalt kõrvaldatud – uurija määruses märgitud ametikohalt kõrvaldamise päevale järgneval päeval.

(2) Kaadrikaitseväelase tegevteenistussuhe peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel ametikohalt vabastamise päeval kuni kohtuotsuse jõustumiseni või tema suhtes kriminaalasja lõpetamiseni ja temale ei säilitata ametipalka, lisatasusid ega hüvitisi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ametikohalt vabastatud kaadrikaitseväelase tegevteenistussuhe taastatakse ja ta ennistatakse samaastmelisele ametikohale ametikohalt vabastamise aluseks olnud kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse või tema suhtes kriminaalasja lõpetamise määruse jõustumisele järgneval päeval ning temale kompenseeritakse alusetu vabadusevõtmise või alusetu ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud kahju seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.

§ 93. Ametikohalt vabastamise alused

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt seoses tema:
1) määramisega uuele ametikohale;
2) tervise seisundiga;
3) teenistustähtaja lõppemisega;
4) lähedaste sugulaste või hõimlaste koostöötamise keeluga;
5) õppima suunamisega;
6) koondamisega koos teisele ametikohale määramisega;
7) mittevastavusega ametikohale;
8) distsiplinaarsüüteoga;
9) kriminaalmenetlusega;
10) vabastamisega lepingulisest teenistusest.

(2) Ametikohalt ei vabastata kaadrikaitseväelast, kes:
1) on ajutiselt vabastatud teenistuskohustuste täitmisest tervise seisundi tõttu või muul seaduslikul alusel;
2) viibib puhkusel;
3) kannab distsiplinaarkaristust arestis.

§ 94. Ametikohale määramise ja ametikohalt vabastamise käskkiri

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt ja määratakse sama käskkirjaga teisele ametikohale, kui tema vabastab ametikohalt ja määrab teisele ametikohale sama ülem.

(2) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt tema ametikohalt vabastamise käskkirjaga ja määratakse ametikohale tema ametikohale määramise käskkirjaga, kui ametikohalt vabastamise ja teisele ametikohale (teenistuskohale) määramise aluseks on kõrgema ülema käskkiri.

(3) Pärast lepingulisse teenistusse võtmist esimesele ametikohale määramisel tehakse ametikohale määramise käskkirjas viide lepingulisse teenistusse võtmise käskkirjale, kui kaadrikaitseväelast ei määranud ametikohale teda lepingulisse teenistusse võtnud ülem.

(4) Kui kaadriohvitser, kaadriallohvitser või kaadrisõdur vabastatakse ametikohalt kaitseväes või Kaitseliidus, märgitakse lepingulisest teenistusest vabastamisel tema ametikohalt vabastamise käskkirjas tegevteenistuse lepingu lõpetamise alus ja tingimused ning tegevteenistuse leping lõpetatakse sama käskkirjaga.

(5) Ametikohale määramise või ametikohalt vabastamise käskkiri tehakse kaadrikaitseväelasele viivitamatult allkirja vastu teatavaks.

§ 95. Teenistusse suunamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud teenistuskohale suunab kaadrikaitseväelase:
1) kaitseväest ja Kaitseliidust – kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja);
2) sõjaväeliselt korraldatud asutusest või üksusest – kooskõlastatult kaitseväe juhatajaga (kaitseväe ülemjuhatajaga) selle asutuse juht, mille struktuuri sõjaväeliselt korraldatud üksus kuulub.

(2) Kaadrikaitseväelane suunatakse valitsusasutusse alalisele teenistuskohale teenistuse huvides.

(3) Kolm kuud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud asutusse suunamise tähtaja lõppu teeb vastavalt kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) või valitsusasutuse juht:
1) valitsusasutuses teenistust lõpetavale kaadrikaitseväelasele käskkirjaga teatavaks tema edasise teenistuskoha;
2) ministrile või valitsusasutuse juhile ettepaneku järgmise suunatava kaadrikaitseväelase kohta.

(4) Valitsusasutuses teenistuses olevale kaadrikaitseväelasele laienevad avaliku teenistuse seadusega sätestatud teenistuskohustused ja ametiasutuse sisekorraeeskiri niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei sätestata teisiti.

(5) Eesti Vabariigi kaitseatašee ametikohal teenivale kaadrikaitseväelasele laienevad avaliku teenistuse seaduse ja käesoleva seaduse sätted niivõrd, kuivõrd välisteenistuse seadusega (RT I 1995, 15, 172; 50, 764; 1996, 49, 953) ei sätestata teisiti.

§ 96. Kaadriohvitseride reserv

(1) Kaadriohvitseride reserv on tegevteenistusse võetud või ametikohalt vabastatud, kuid ametikohale määramata ohvitseride teenistuskoht Kaitsejõudude Peastaabi juures.

(2) Ohvitseri määrab kaadriohvitseride reservi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) kuni ohvitseri määramiseni uuele ametikohale, kuid mitte kauemaks kui 30 kalendripäevaks.

(3) Kaitseminister võib kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) motiveeritud taotlusel käskkirjaga pikendada ohvitseri kaadriohvitseride reservis oleku aega kuni 90 kalendripäevani.

(4) Kaadriohvitseri võib vahetult pärast tegevteenistusse võtmist määrata kaadriohvitseride reservi juhul, kui ta võetakse tegevteenistusse Eesti Vabariigi rahvusvahelise kohustuse täitmiseks ja tema määramine ametikohale väljaspool Eestit tuleneb Eesti Vabariigi välislepingu või rahvusvahelise kohustuse täitmisest.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik ohvitseri määrata ametikohale, lõpetatakse tema tegevteenistuse leping ning ohvitser arvatakse reservi.

(6) Kaadriohvitseride reservi üldarvu määrab Vabariigi Valitsus.

(7) Kaadriohvitseride reservis oleku ajaks säilitatakse ohvitserile tema teenistustasu viimase ametikoha järgi. Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kaadriohvitseride reservi määratud ohvitserile makstakse kuni ametikohale määramiseni tema auastmele vastava ametikoha madalaimat teenistustasu.

§ 97. Kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

(1) Kaitseväe juhataja või ülemjuhataja nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist Riigikogu otsusega Vabariigi Presidendi ettepanekul.

(2) Kaitsejõudude Peastaabi ülem, Kaitseliidu ülem ja kaitseväe põhiväeliikide ülemad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist Vabariigi Presidendi käskkirjaga Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) ettepanekul.

3. jaotis
KAADRIKAITSEVÄELASE VABASTAMINE AMETIKOHALT, MÄÄRAMINE TEISELE AMETIKOHALE

§ 98. Ametikohalt vabastamine seoses määramisega kõrgemaastmelisele ametikohale

(1) Kaadrikaitseväelase võib teenistuse huvides vabastada seniselt ametikohalt ja määrata kõrgemaastmelisele ametikohale (ametikohal ülendada), kui tal on kõrgemaastmelisele ametikohale vastav haridus, kvalifikatsioon, sõjaväeline väljaõpe ja teenistuspraktika ning ta sobib atesteerimistulemuste alusel kõrgemaastmelisele ametikohale.

(2) Kõrgemaastmelisele ametikohale ei määrata kaadrikaitseväelast:
1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune;
2) distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

§ 99. Ametikohalt vabastamine seoses määramisega samaastmelisele ametikohale

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse seniselt ametikohalt ja määratakse samaastmelisele ametikohale:
1) teenistuse huvides;
2) tema omal soovil.

(2) Pärast teenistuse huvides ametikohalt vabastamist võib ohvitseri kuni samaastmelisele ametikohale määramiseni määrata kaadriohvitseride reservi.

§ 100. Ametikohalt vabastamine seoses määramisega madalamaastmelisele ametikohale

Kaadrikaitseväelase võib seniselt ametikohalt vabastada ja määrata madalamaastmelisele ametikohale (ametikohal alandada):
1) tema omal soovil;
2) kui ta on atesteerimistulemuste põhjal tunnistatud senisele ametikohale mittevastavaks;
3) distsiplinaarkaristusena;
4) tema auastme alandamise korral.

§ 101. Ametikohalt vabastamine ja teisele ametikohale määramine seoses tervise seisundiga

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt tervise seisundi tõttu kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel ja määratakse tema tervise seisundile vastavale sama- või madalamaastmelisele ametikohale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel madalamaastmelisele ametikohale määratud kaadrikaitseväelase taotlusel määratakse ta madalamaastmelisele ametikohale määramise põhjuste äralangemise korral kaitseväe arstliku komisjoni otsusel samaastmelisele ametikohale, millelt ta vabastati tervise seisundi tõttu.

(3) Ohvitseri võib pärast ametikohalt vabastamist seoses tervise seisundi tõttu ametikohale mittevastavaks tunnistamisega kuni uuele ametikohale määramiseni määrata kaadriohvitseride reservi.

§ 102. Ametikohalt vabastamine seoses teenistustähtaja lõppemisega

(1) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud teenistuskohalt vabastab asutuse juht kaadrikaitseväelase seoses teenistustähtaja lõppemisega teenima suunamise käskkirjas märgitud tähtpäeval.

(2) Seoses teenistustähtaja lõppemisega ametikohalt vabastatud kaadrikaitseväelase, kes jätkab tegevteenistust, suunab teda valitsusasutusse või õppeasutusse suunanud ülem tagasi endisele teenistuskohale.

(3) Ohvitseri võib pärast ametikohalt vabastamist seoses teenistustähtaja lõppemisega määrata kuni uuele ametikohale määramiseni kaadriohvitseride reservi.

§ 103. Ametikohalt vabastamine seoses lähedaste sugulaste või hõimlaste koostöötamise keeluga

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt 10 päeva jooksul, kui tema vahetu ülem on temaga lähedases suguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed), ja määratakse teisele samaastmelisele ametikohale.

(2) Ohvitseri võib pärast ametikohalt vabastamist seoses lähedaste sugulaste või hõimlaste koostöötamise keeluga määrata kuni samaastmelisele ametikohale määramiseni kaadriohvitseride reservi.

§ 104. Ametikohalt vabastamine seoses õppima suunamisega

(1) Kaadrikaitseväelase võib vabastada ametikohalt seoses õppima suunamisega, kui õpiaeg ületab kuut järjestikust kuud.

(2) Kaadrikaitseväelase suunab tema nõusolekul tsiviilõppeasutusse õppima kaitseväe juhataja.

(3) Kaadrikaitseväelase suunab teenistuse huvides sõjaväelise hariduse või väljaõppe täiendamiseks sõjaväelisse õppeasutusse õppima ametikohale määrav ülem.

(4) Õppima suunatud kaadrikaitseväelasele säilitatakse õppimise ajaks suunamiseelne ametikoht, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, ja sellele ametikohale võib määrata kohusetäitja.

§ 105. Ametikohalt vabastamine seoses koondamisega koos määramisega teisele ametikohale

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt ja määratakse teisele ametikohale seoses:
1) kaadrikaitseväelaste ametikohtade üldarvu vähendamise ja sellest tuleneva teenistuse ümberkorraldamisega;
2) väeosa ümberformeerimise või laialisaatmise või sõjaväeliselt korraldatud asutuse või üksuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamisega;
3) käesoleva seaduse §-des 91 ja 104 sätestatud alustel kohusetäitjaks olemise tähtaja lõppemisega või teise kaadrikaitseväelase määramisega ametikohale, millel ta on kohusetäitja;
4) varem sellel ametikohal teeninud kaadrikaitseväelase ennistamisega ametikohale kohtuotsuse alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, 3 või 4 sätestatud alustel ametikohalt vabastatud kaadrikaitseväelane määratakse samaastmelisele ametikohale või tema nõusolekul madalamaastmelisele ametikohale.

(3) Ohvitseri võib pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, 3 või 4 sätestatud alustel ametikohalt vabastamist kuni samaastmelisele ametikohale või tema nõusolekul madalamaastmelisele ametikohale määramiseni määrata kaadriohvitseride reservi.

§ 106. Kaadrikaitseväelaste ametikohtade üldarvu vähendamise korral tegevteenistusse jäämise eelisõigus

(1) Kaadrikaitseväelase ametikohalt vabastamisel seoses koondamisega kaadrikaitseväelaste ametikohtade üldarvu vähendamise tõttu on eelisõigus tegevteenistusse jääda laitmatu teenistuskäigu, paremate teenistusalaste näitajate ja atesteerimistulemustega kaadrikaitseväelasel.

(2) Laitmatu teenistuskäigu, teenistusalaste näitajate ja atesteerimistulemuste võrdväärsuse korral arvestatakse seda, kas kaadrikaitseväelasel on ülalpeetavaid.

(3) Kaadrikaitseväelaste ametikohtade üldarvu vähendamise, väeosa ümberformeerimise või laialisaatmise või sõjaväeliselt korraldatud asutuse või üksuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise korral on lepingut sõlmival ülemal õigus teha kaadrikaitseväelaste ümberpaigutusi, vabastades ametikohalt koondamise tõttu isiku, kelle ametikoht säilib, ning määrates sellele ametikohale teise kaadrikaitseväelase, kelle ametikoht koondatakse.

§ 107. Ametikohalt vabastamine seoses mittevastavusega ametikohale

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt seoses mittevastavusega ametikohale:
1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud teenistuskohale või õppeasutusse teenima suunatud kaadrikaitseväelasele pandud tööülesannete täitmata jätmise või ebapiisava täitmise korral;
2) atesteerimistulemuste põhjal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alustel ametikohalt vabastatud kaadrikaitseväelane määratakse samaastmelisele ametikohale, millelt ta suunati teenima valitsusasutusse või õppeasutusse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vabastatud ohvitseri võib kuni uuele ametikohale määramiseni määrata kaadriohvitseride reservi.

4. jaotis
KAADRIKAITSEVÄELASE VABASTAMINE LEPINGULISEST TEENISTUSEST

§ 108. Lepingulisest teenistusest vabastamise alused

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses:
1) tegevteenistuse lepingu lõpetamisega tema omal soovil;
2) tegevteenistuse lepingu tähtaja lõppemisega;
3) tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega;
4) piirvanuse täitumisega;
5) koondamisega;
6) distsiplinaarsüüteoga;
7) süüdimõistva kohtuotsusega;
8) tegevteenistuse nõuetele mittevastavusega;
9) kandideerimisega Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

(2) Lepingulisest teenistusest vabastamine lõpetab kaadrikaitseväelase tegevteenistuse lepingu.

§ 109. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses tegevteenistuse lepingu lõpetamisega omal soovil

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses omal soovil tegevteenistuse lepingu lõpetamisega kahe kuu jooksul, arvates lepingut sõlmivale ülemale avalduse esitamise päevast.

(2) Kui käesoleva seaduse § 86 lõikes 4 sätestatud lepingu muutmises kokkuleppele ei jõuta, vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest seoses tegevteenistuse lepingu lõpetamisega tema omal soovil, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lepingu lõpetamise aluste puudumise korral aga kuue kuu jooksul, arvates lepingutingimuste muutmise taotluse esitamise päevast.

§ 110. Tegevteenistusest vabastamine seoses tegevteenistuse lepingu tähtaja lõppemisega

Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest määratud tähtajaks sõlmitud tegevteenistuse lepingus märgitud päeval.

§ 111. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega

Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest ühe kuu jooksul, arvates kaitseväe arstliku komisjoni otsuse tegemise päevast, millega ta tunnistati tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks.

§ 112. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses piirvanusega

(1) Kaadrikaitseväelane võib olla lepingulises teenistuses järgmise piirvanuseni:
1) sõdurina – kuni 50-aastaseks saamiseni;
2) allohvitserina – kuni 55-aastaseks saamiseni;
3) nooremohvitserina – kuni 50-aastaseks saamiseni;
4) majori, kolonelleitnandi, kaptenmajori või kaptenleitnandina – kuni 55-aastaseks saamiseni;
5) koloneli, mereväekapteni või kõrgema ohvitserina – kuni 60-aastaseks saamiseni.

(2) Piirvanuse täitumisel vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest ning ta arvatakse reservi. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isik arvatakse erru.

§ 113. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses koondamisega

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses koondamisega:
1) kaadrikaitseväelaste ametikohtade üldarvu vähendamise ja sellest tuleneva teenistuse ümberkorraldamise korral;
2) käesoleva seaduse § 105 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 sätestatud alustel ametikohalt vabastamise korral, kui ta ei nõustu madalamaastmelisele ametikohale määramisega.

(2) Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses koondamisega ühe kuu möödumisel sellest, kui temale koondamise tõttu ametikohalt vabastamisest kirjalikult teatati.

(3) Õppimise vältel ei vabastata kadetti lepingulisest teenistusest seoses koondamisega.

§ 114. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses distsiplinaarsüüteoga

(1) Hinnates distsiplinaarsüüteo iseloomu ja raskust, võib lepingut sõlmiv ülem lepingulisest teenistusest vabastada kaadrikaitseväelase, kes ei saa distsiplinaarsüüteo tõttu jätkata teenistuskohustuste täitmist senisel ametikohal.

(2) Kaadrikaitseväelane vabastatakse seoses distsiplinaarsüüteoga lepingulisest teenistusest ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest või sellest teatavaks saamisest lepingut sõlmivale ülemale.

§ 115. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses süüdimõistva kohtuotsusega

Kaadrikaitseväelane vabastatakse tegevteenistusest:
1) kui ta on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest – süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevale järgneva 10 tööpäeva jooksul;
2) kui ta on süüdi mõistetud ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest – süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval, kui tal pole mõistetud karistuse kandmise tõttu võimalik teenistuskohustuste täitmist jätkata;
3) kui tal on kohtuotsusega keelatud töötamine sõjavaelise auastmega ametikohal – kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval.

§ 116. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses nõuetele või ametikohale mittevastavusega

Ametikohale mittevastavust kinnitavate atesteerimistulemuste põhjal või tegevteenistusse võtmist välistavate või tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavust kinnitavate asjaolude ilmnemisel, mida ei ole võimalik kõrvaldada, vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest 10 tööpäeva jooksul.

§ 117. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses kandideerimisega

Kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu või Vabariigi Presidendi valimistel kandideeriv kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest 10 tööpäeva jooksul, arvates kandideerimiseks nõusoleku andmise päevale järgnevast päevast.

§ 118. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses teenistusalaste piirangute järgimata jätmisega

(1) Kaadrikaitseväelasele, kes kuulub erakonda või relvi valdavasse ühingusse või liitu või osaleb ettevõtluses või töötab väljaspool teenistuskohustuste täitmist või ei esitanud majanduslike huvide deklaratsiooni, määrab lepingut sõlmiv ülem kuni kümnepäevase tähtaja, mille jooksul kaadrikaitseväelane on kohustatud asuma järgima teenistusalaseid piiranguid.

(2) Distsiplinaarvõimu omav ülem on kohustatud võtma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenistusalaseid piiranguid mittejärginud kaadrikaitseväelase distsiplinaarvastutusele.

(3) Kaadrikaitseväelane, kes ei asunud lepingut sõlmiva ülema poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud tähtaja jooksul järgima teenistusalaseid piiranguid, vabastatakse lepingulisest teenistusest distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud alustel.

(4) Kaadrikaitseväelane, kes kasutas oma käsu- või distsiplinaarvõimu kaitseväelase mõjutamiseks erakondlikes huvides või avaldas avaldamisele mittekuuluvaid andmeid või ei hoidnud riigisaladust või ei järginud piiranguid tehingute tegemisel, võetakse distsiplinaar- või kriminaalvastutusele ja vabastatakse lepingulisest teenistusest käesoleva seaduse §-s 114 või 115 sätestatud alustel.

§ 119. Kaadrikaitseväelase teenistussuhte lõppemine tema surma korral

(1) Kaadrikaitseväelase teenistussuhe loetakse lõppenuks, arvates tema surma päevale järgnevast päevast.

(2) Kaadrikaitseväelane kustutatakse surma korral kaitseväekohustuslaste registrist.

§ 120. Lepingulisest teenistusest vabastamise aeg ja tingimused

(1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjas märgitud kuupäeval ja talle makstakse välja kõik saadaolevad teenistustasud, hüvitised ja kompensatsioonid (lõpparve) ning antakse kätte tööraamat.

(2) Kaadrikaitseväelane teatab enne lepingulisest teenistusest vabastamist lepingut sõlmivale ülemale oma tulevase elukoha, kus ta riigikaitseosakonnas reservi arvele võetakse.

(3) Lepingut sõlmiv ülem saadab lepingulisest teenistusest vabastatud või kaitseväekohustuslaste registrist kustutatud kaadrikaitseväelase teenistuslehe koos teiste teenistusdokumentidega Kaitsejõudude Peastaabi arhiivi ühe kuu jooksul, arvates tegevteenistuse lepingu lõpetamisest.

(4) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tegevteenistuse lepingut ei lõpetata ja kaadrikaitseväelast tegevteenistusest ei vabastata. Mobilisatsiooni korral loetakse kõik kaadrikaitseväelased mobiliseerituks kaitsejõududesse alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest.

§ 121. Lepingulisest teenistusest vabastamise käskkiri

(1) Lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjas märgitakse kaadrikaitseväelase:
1) isikuandmed;
2) viimane teenistuskoht ja ametikoht;
3) ametikohalt ja lepingulisest teenistusest vabastamise kuupäev ja alus viitega seadusesättele;
4) viimase ametikoha järgi väljamaksmisele kuuluv teenistustasu, hüvitis, kompensatsioon ja nende summast kinnipidamisele kuuluv summa;
5) väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž;
6) riigikaitseosakond, kus ta reservi arvele võetakse.

(2) Lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirja üks ärakiri antakse kaadrikaitseväelasele ja teine ärakiri saadetakse riigikaitseosakonda, kus isik reservi arvele võetakse.

§ 122. Asjaajamise ja vara üleandmise kohustus

Kaadrikaitseväelane on kohustatud tegevteenistuse lepingu kehtetuks tunnistamise või ametikohalt vabastamise korral üle andma tema kätte teenistuskohustuste täitmisel usaldatud vara ja asjaajamise selleks määratud kaadrikaitseväelasele ning tagastama temale avansina väljamakstud, kuid teenistuse huvides kasutamata jäänud summad hiljemalt tegevteenistusest vabastamise päeval.

§ 123. Lepingulisest teenistusest vabastamisel makstav hüvitis

(1) Lepingulisest teenistusest vabastamisel seoses koondamisega makstakse kaadrikaitseväelasele hüvitist vastavalt tema kaitseväeteenistuse staažile järgmiselt:
1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk;
3) viis kuni kümme aastat – kuue kuu ametipalk;
4) üle kümne aasta – kaheteistkümne kuu ametipalk.

(2) Lepingulisest teenistusest vabastamisel makstakse kaadrikaitseväelasele:
1) ametikohalt vabastamisel seoses ametikohale mittevastavusega atesteerimistulemuste põhjal – ühe kuu ametipalk;
2) ametikohalt vabastamisel seoses piirvanuse täitumisega või tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega – kolme kuu ametipalk.

§ 124. Lepingut sõlmiva ülema vastutus kaadrikaitseväelasele tööraamatu kätteandmise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest

(1) Kui tegevteenistusest vabastamise päeval jäi kaadrikaitseväelasele tööraamat kätte andmata või lõpparve maksmata, on lepingut sõlmiv ülem kohustatud kaadrikaitseväelasele kätte andma tööraamatu kätteandmise nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnevast päevast.

(2) Kui lepingut sõlmiv ülem tööraamatu kätteandmise või lõpparve väljamaksmisega viivitas, on ta kohustatud maksma kaadrikaitseväelasele tema viimasele ametikohale vastavat ametipalka ja auastmetasu tööraamatu kätteandmise või lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle kaadrikaitseväelase ühe kuu keskmise palga.

§ 125. Kinnipidamised lepingulisest teenistusest vabastamisel väljamaksmisele kuuluvatest summadest

(1) Kaadrikaitseväelasele, kellel on õigus saada lepingulisest teenistusest vabastamisel hüvitist, teenistustasu või ametipalka sama aja eest mitmel õiguslikul alusel, makstakse välja üks, temale soodsaim tasu või hüvitise liik.

(2) Kaadrikaitseväelasele tegevteenistuse lepingu lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel hüvitise või kompensatsiooni või ametipalgana väljamakstavatest summadest võib kinni pidada asjaajamise ja vara üleandmise kohustuse täitmata jätmise tõttu riigile tagastamata jäänud vara rahalise väärtuse ja avansina väljamakstud summad.

(3) Teenistussuhte lõppemisel kaadrikaitseväelase surma korral või lepingulisest teenistusest vabastamisel seoses piirvanusega või tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega ei tehta kinnipidamisi kaadrikaitseväelasele või pärijatele väljamakstavast teenistustasust või hüvitisest või kompensatsioonist.

7. peatükk
RESERVTEENISTUS

1. jagu
Üldsätted

§ 126. Reservi ja erru arvamise alused

(1) Reservi arvatakse:
1) isik, kes on täitnud või kellel on loetud täidetuks ajateenistus- või asendusteenistuskohustus;
2) tegevteenistusest vabastatud kaitseväekohustuslastest kaadrikaitseväelased.

(2) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud isikud võetakse reservis arvele väljaõpetamata sõduritena.

(3) Kaadrikaitseväelane, kes oma vanuse või tervise seisundi tõttu ei kuulu arvestamisele reservväelasena, arvatakse erru.

§ 127. Reservväelaste ja eruväelaste arvestus

(1) Reservväelaste arvestust peetakse kaitseväekohustuslaste registris.

(2) Vabadusekaotuslikku karistust kandva reservväelase asumisest karistuse kandmisele teatab kinnipeetava elukohajärgsele riigikaitseosakonnale vangla direktor.

(3) Kaitseväekohustuslane kuulub reservväelasena arvestamisele kuni selle kalendriaasta lõpuni, mille jooksul ta saab 60-aastaseks. 60-aastaseks saanud kaitseväekohustuslane kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist.

(4) Eruväelane on registris arvel kuni surmani.

§ 128. Reservväelase kohustused

(1) Reservväelane on kohustatud:
1) võtma end arvele elukohajärgses riigikaitseosakonnas;
2) alalise elukoha muutmise korral võtma end arvelt maha senises elukohas ja arvele uue elukoha järgses riigikaitseosakonnas 10 tööpäeva jooksul;
3) teatama riigikaitseosakonnale sõidust välisriiki kauemaks kui kolmeks kuuks enne ärasõitu ja pärast välisriigist saabumist 10 tööpäeva jooksul;
4) teatama riigikaitseosakonnale oma hariduse, perekonnaseisu ja töökoha muutumisest, samuti raskest haigusest, kehalisest puudest ja teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad tema kõlblikkust kaitseväeteenistuseks.

(2) Arvelevõtmisel on reservväelane kohustatud esitama kaitseväeteenistuse tunnistuse.

§ 129. Teenistus Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses

(1) Teenistuse ajaks Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses säilitatakse reservväelasele tema ameti- või töökoht.

(2) Teenistuse aega Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses ei arvata käesoleva seaduse § 131 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud õppekogunemise kestuse hulka.

(3) Teenistuse tasustamise korra ja tingimused Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses kehtestab Vabariigi Valitsus.

2. jagu
Osavõtt õppekogunemisest

§ 130. Reservväelase kutsumine õppekogunemisele

(1) Reservväelane kutsutakse õppekogunemisele väeosasse, õppekeskusesse või kaitseväe õppeasutusse.

(2) Õppekogunemisest osavõttev reservväelane on tegevteenistuses.

(3) Iga õppekogunemise aja ja neist osavõtvate reservväelaste arvu kehtestab kaitseminister.

(4) Reservväelase kutsub õppekogunemisele riigikaitseosakond kaitseväe juhataja käskkirja alusel.

§ 131. Õppekogunemise kestus

(1) Reservväelast võib kohustada õppekogunemisest osa võtma reservis oleku kestel järgmiselt:
1) ohvitseri – kokku kuni 12 kuuks;
2) allohvitseri – kokku kuni 9 kuuks;
3) sõdurit – kokku kuni 6 kuuks.

(2) Reservväelase võib õppekogunemisele kutsuda mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul järgmiselt:
1) ohvitseri – kuni 30 päevaks;
2) allohvitseri – kuni 21 päevaks;
3) sõduri – kuni 14 päevaks.

(3) Pärast tegevteenistust reservi arvatud reservväelast ei kutsuta õppekogunemisele enne kolme aasta möödumist reservis arvele võtmisest.

(4) Riigikaitselisest vajadusest lähtudes võib Vabariigi Valitsuse igakordse otsuse alusel kutsuda reservväelase õppekogunemisele kuni kolmeks kuuks, arvestamata käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid.

(5) Vabatahtlikult reservväelasena õppekogunemisest osavõtjale ei laiene käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangud.

(6) Õppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservväelasele enne kutsumist vähemalt 180 päeva ette, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

§ 132. Vabastamine õppekogunemisele kutsumisest

(1) Õppekogunemisele ei kutsuta reservväelast:
1) kes on vabastatud õppekogunemisele kutsumisest käesoleva seaduse alusel;
2) kes kandideerib kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu või Vabariigi Presidendi valimistel;
3) tervise seisundi tõttu kaitseväe või riigikaitseosakonna arstliku komisjoni otsuse alusel.

(2) Reservväelase võib õppekogunemisele kutsumisest vabastada:
1) perekondliku olukorra tõttu;
2) kui ta on õppekogunemise ajal kohustatud hariduse omandamise jätkamiseks olema õppetööl või eksamitel;
3) tervise seisundi tõttu kaitseväe või riigikaitseosakonna arstliku komisjoni otsuse alusel.

(3) Kirjaliku taotluse õppekogunemisele kutsumisest vabastamiseks koos vabastamise alust tõendavate dokumentidega esitab reservväelane riigikaitseosakonna juhatajale, kes otsustab õppekogunemisele kutsumisest vabastamise.

§ 133. Reservväelase määramine ametikohale

Reservväelane määratakse õppekogunemisel väeosa ülema või kõrgema ülema käskkirjaga tema auastmele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale, kaitseväe sõjaaja koosseisudes ettenähtud ametikohale.

§ 134. Reservväelase ametikohale määramise piirangud

(1) Reservväelast ei määrata ametikohale, mille vahetuks ülemaks on temaga lähedases suguluses (vanemad, vennad, õed, lapsed) või hõimluses (abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) olev isik.

(2) Reservväelase võib määrata täieliku varalise vastutusega ametikohale tema nõusolekul.

(3) Ohvitseri ei määrata allohvitseri või sõduri ametikohale ja allohvitseri ei määrata sõduri ametikohale.

§ 135. Reservväelase õppekogunemisest vabastamise alused ja kord

(1) Reservväelane vabastatakse õppekogunemisest:
1) õppekogunemise lõppemisel;
2) tervise seisundi tõttu väeosa arsti taotlusel, kui reservväelane ei ole võimeline jätkama teenistuskohustuste täitmist;
3) seoses ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorraga;
4) seoses reservis oleku piirvanuse täitumisega;
5) seoses kohtuotsuse täitmisele pööramisega, millega talle mõisteti vabadusekaotuslik karistus, või tema tõkendina vahi alla võtmisega.

(2) Reservväelase vabastab õppekogunemisest väeosa ülem või temaga võrdsustatud ülem.

(3) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal reservväelasi õppekogunemisest ei vabastata ja nad loetakse mobiliseerituks kaitsejõududesse.

3. jagu
Tegevteenistus mobilisatsiooni korral

§ 136. Reservväelaste tegevteenistusse kutsumine mobilisatsiooni korral

Väljakuulutatud mobilisatsiooni korral kutsutakse reservväelased kaitseväeteenistusse kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) mobilisatsioonikäsuga.

§ 137. Kohustus ilmuda kogunemiskohta

(1) Reservväelane on kohustatud vastavalt mobilisatsioonikäsule või temale varem teatavaks tehtud mobilisatsioonikorraldusele ilmuma määratud ajal kogunemiskohta.

(2) Riigi julgeoleku ja riigikaitse huvides rakendatakse erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Eestist lahkumise piiranguid. Eestist lahkumise piirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane on kohustatud pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist viivitamatult ilmuma Eesti Vabariigi saatkonda või konsulaati või kogunemiskohta Eestis.

(4) Mobilisatsiooni korral arestist või vahi alt vabastatud reservväelane on kohustatud ilmuma kogunemiskohta üldistel alustel.

(5) Kogunemiskohta ilmudes peab reservväelasel olema kaasas kaitseväeteenistuse tunnistus ning selles märgitud dokumendid ja varustus.

(6) Mobiliseeritud reservväelased on tegevteenistuses alates nende vastuvõtmisest väeosas.

§ 138. Mobilisatsiooni korral oma töö- või teenistuskohal riigikaitsekohustust täitvad isikud

(1) Mobilisatsiooni korral täidavad riigikaitsekohustust oma ametikohal Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, Riigikogu liikmed, riigikontrolör, riigi peaprokurör, õiguskantsler, riigisekretär, ministeeriumide kantslerid, Riigikohtu esimees ja riigikohtunikud, riigiprokurör, ringkonna-, maa- ja linnakohtute esimehed, politseipeadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor, Eesti Panga Nõukogu esimees ja Eesti Panga president, vallavanemad ja linnapead.

(2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada piirangud nende isikute mobiliseerimisele, kes:
1) on avalikus teenistuses riigi või kohalikus omavalitsuses ametikohal, mis on vahetult seotud mobilisatsiooni läbiviimisega;
2) on avalikus teenistuses ametikohal, mis on vahetult seotud riigi sisemise julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisega;
3) töötavad äriühingus, mis täidab otseseid riigikaitselisi ülesandeid.

§ 139. Vabatahtlike mobiliseerimine

Nais- ja meessoost Eesti kodanikke, kes ei ole kaitseväekohustuslased, võib mobilisatsiooni korral võtta vabatahtlikena tegevteenistusse kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) käskkirjaga kehtestatud korras.

§ 140. Mobiliseerimisele kuuluva reservväelase arstlik läbivaatus

(1) Arstlik läbivaatus tehakse kogunemiskohas väeosa arsti või riigikaitseosakonna arstliku komisjoni liikme poolt.

(2) Arstliku läbivaatuse eest vastutab väeosa ülema määratud arst.

(3) Reservväelane, kes haiguse või vigastuse tõttu ei ole suuteline täitma teenistusülesandeid, suunatakse arstliku läbivaatuse tulemusena kaitseväe arstlikku komisjoni tema kaitseväekõlblikkuse kindlaksmääramiseks.

§ 141. Tervise tõttu piirangutega kaitseväekohustuslaste arstlik läbivaatus

(1) Mobilisatsiooni korral kuuluvad kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) käskkirja alusel rahuajal tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks piirangutega kõlblikuks ja tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks tunnistatud kaitseväekohustuslased arstlikule läbivaatusele.

(2) Olenevalt tervise seisundist suunatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud isikud kaitseväe arstliku komisjoni otsuse põhjal ravile, mobiliseeritakse kaitseväeteenistusse või kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist.

§ 142. Mobiliseeritud reservväelase vabastamine kaitseväeteenistusest

Ametikohale määrav ülem võib oma käskkirjaga vabastada mobiliseeritud kaitseväekohustuslase määratud tähtajaks kaitseväeteenistusest järgmistel juhtudel:
1) kaitseväe arstliku komisjoni otsuse põhjal haiguse või vigastuse raviks;
2) väeosa tegevuse ümberkorraldamiseks.

§ 143. Sõjaaja koosseisude ametikohale määramine ja ametikohalt vabastamine

(1) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel kehtestatakse Eesti kaitsejõududes sõjaaja koosseisud.

(2) Kaitseväekohustuslased määratakse kaitsejõudude väeosade sõjaaja koosseisude ametikohale ja vabastatakse ametikohalt teenistuse huvides.

(3) Kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) käskkirjaga määratakse kaitsejõudude väeosade sõjaaja koosseisude ametikohtadele määravad ülemad ja kehtestatakse sõjaseisukorrast tulenevad ametikohtadele määramise korra erisused.

(4) Sõjaseisukorra ajal võib väeosa ülem teenistuse huvides ajutiselt kõrvaldada ametist ja määrata ametisse temale alluvaid ohvitsere, kandes sellest ette ohvitseri ametikohale määranud ülemale.

§ 144. Reservväelase mitteilmumine kogunemiskohta

(1) Kogunemiskohta ilmumata jätmise eest või mobilisatsioonist kõrvalehoidumise eest võetakse reservväelane haldus- või kriminaalvastutusele.

(2) Kui reservväelane ei saa ilmuda kogunemiskohta tähtajaks, on ta kohustatud viivitamatult teatama riigikaitseosakonnale, välisriigis viibides Eesti Vabariigi saatkonnale või konsulaadile põhjused, mis takistavad tema ilmumist kogunemiskohta.

(3) Kogunemiskohta ilmumata jätmist põhjendavaks takistuseks loetakse:
1) reservväelase sellist haigust, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;
2) reservväelase viibimist vahi all;
3) stiihilise iseloomuga või reservväelase tahtest või tegevusest mittesõltuvaid takistusi, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolude äralangemisel on reservväelane kohustatud viivitamatult ilmuma riigikaitseosakonda, välisriigis viibiv reservväelane – Eesti Vabariigi saatkonda või konsulaati.

(5) Riigikaitseosakonna juhataja, välisriigis viibiva reservväelase suhtes Eesti Vabariigi saatkond või konsulaat, tunnistab reservväelase kogunemiskohta ilmumata jätmise tema poolt esitatud tõendite alusel põhjendatuks või põhjendamatuks.

8. peatükk
ATESTEERIMINE

§ 145. Atesteerimise mõiste ja eesmärk

(1) Kaadrikaitseväelase atesteerimine on kaadrikaitseväelase sõjalise ja erialase ettevalmistuse, kvalifikatsiooni, töötulemuste ja saavutuste ning tema võimete ja isikuomaduste hindamine, lähtudes temale ametikohal esitatavatest nõuetest.

(2) Atesteerimise eesmärk on kaadrikaitseväelase:
1) ametikohale vastavuse hindamine;
2) edasise teenistuse planeerimine;
3) täiend- ja väljaõppe planeerimine.

(3) Kaadrikaitseväelase plaaniline atesteerimine viiakse läbi üks kord kahe aasta jooksul vastavalt kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) kinnitatud atesteerimiskorrale.

§ 146. Atesteerimise tingimused

(1) Korralisele atesteerimisele kuulub kaadrikaitseväelane, kellel jooksval aastal täitub kaks aastat eelmisest atesteerimisest.

(2) Erakorralisele atesteerimisele teenistuse huvides kuulub kaadrikaitseväelane lepingut sõlmiva ülema käskkirja alusel mitte varem kui neli kuud pärast korralist atesteerimist.

(3) Eelmisest atesteerimisest möödunud ajast olenemata kuulub lepingulist teenistust jätkav kaadrikaitseväelane atesteerimisele:
1) enne Eesti Vabariigi rahvusvahelise kohustuse täitmisel teenima asumist;
2) pärast teenistust valitsusasutuses või õppeasutuses;
3) vahetult enne kaitseväe õppeasutuse lõpetamist.

(4) Atesteerimisele ei kuulu:
1) kõrgemad ohvitserid, ülemveebel;
2) kaadrikaitseväelane, kellel jooksval aastal täitub piirvanus;
3) kaitseväe õppeasutuse kadett, kuulaja;
4) Eesti Vabariigi rahvusvahelise kohustuse täitmisel teeniv kaadrikaitseväelane;
5) jooksval aastal tegevteenistusse võetud kaadrikaitseväelane;
6) kaadrikaitseväelane, kelle peatatud tegevteenistussuhe on jooksval aastal taastatud;
7) käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud asutusse teenima suunatud kaadrikaitseväelane.

§ 147. Atesteeritava õigused ja kohustused

(1) Atesteeritaval on õigus:
1) teada atesteerimise aega ja kohta vähemalt 14 päeva enne atesteerimise algust;
2) tutvuda enne atesteerimist atesteerimiskorraga ja kõikide oma teenistust kajastavate dokumentidega;
3) esitada atesteerimise käigus omalt poolt täiendavaid dokumente;
4) esitada mitte hiljem kui viis päeva enne atesteerimise algust atesteerimise läbiviimise eest vastutavale ülemale motiveeritud kirjalik taotlus teda atesteeriva vahetu ülema taandamiseks, kui esineb asjaolusid, mis võivad seada kahtluse alla atesteerimise tulemuste objektiivsuse.

(2) Atesteerimistulemused tehakse atesteeritavale teatavaks allkirja vastu 10 tööpäeva jooksul, arvates atesteerimise toimumise päevast. Atesteeritaval on õigus lisada atesteerimislehele omalt poolt kirjalik seletus.

(3) Atesteerimistulemustega mittenõustumise korral võib atesteeritav esitada atesteeriva ülema kaudu kaitseväe atesteerimiskomisjonile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates atesteerimistulemuste teatavakstegemise päevast.

(4) Atesteeritav, kes hoidus kõrvale atesteerimistoimingutest või keeldus täitmast käesolevast seadusest või atesteerimise juhendist tulenevaid nõudeid, võetakse distsiplinaarvastutusele, mille tulemusena võib atesteeritava distsiplinaarsüüteo eest tegevteenistusest vabastada.

§ 148. Atesteerivad ülemad

(1) Kaadrikaitseväelast atesteerib tema vahetu ülem – atesteerija –, kelle alluvuses on atesteeritav teeninud vähemalt kolm kuud. Atesteerija annab tema poolt koostataval ja teenistuslehele lisataval atesteerimislehel hinnangu atesteeritava teenistuse kohta.

(2) Atesteerija vahetu ülem – kõrgem atesteerija – annab hinnangu nii atesteeritava kui ka atesteerimise käigu kohta.

(3) Atesteerimise tulemused kinnitab atesteeritava ametisse määramise õigust omav ülem.

§ 149. Kaitseväe atesteerimiskomisjon

(1) Kaitseväe atesteerimiskomisjoni esimeheks on Kaitsejõudude Peastaabi ülem ja liikmeteks kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) määratud kaadrikaitseväelase teenistuskäiku planeerivad ülemad ning kaitseministri nimetatud Kaitseministeeriumi ametnikud.

(2) Kaitsejõudude Peastaabi juures tegutsev kaitseväe atesteerimiskomisjon lahendab atesteeritava ülema taotluse alusel atesteerimisest tuleneva kaebuse või vaidluse 10 tööpäeva jooksul, arvates kaebuse või taotluse saamisest.

(3) Kaitseväe atesteerimiskomisjoni töökorra ja atesteerimiskomisjoni otsuse kinnitab kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja).

§ 150. Atesteeriva ülema taandamine

(1) Atesteeriv ülem on kohustatud enne atesteerimise algust ennast taandama, kui esineb asjaolusid, mis võivad seada kahtluse alla atesteerimise tulemuste objektiivsuse.

(2) Atesteerija vahetu ülem vaatab läbi atesteeriva ülema enesetaandamise avalduse või atesteeritava ülema taandamiseks esitatud taotluse ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste esinemise korral taandab atesteeriva ülema.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taandamise alused ilmnevad atesteerimise käigus, viiakse läbi uus atesteerimine.

§ 151. Atesteerimise käik ja ettepanekud

(1) Atesteerija teeb atesteerimislehe kokkuvõtvas osas atesteeritava kohta ühe järgmistest ettepanekutest:
1) tunnistada ametikohale vastavaks ja kõrgemaastmelisele ametikohale ülendamise vääriliseks;
2) tunnistada ametikohale vastavaks;
3) tunnistada ametikohale mittevastavaks ja määrata madalamaastmelisele ametikohale;
4) tunnistada ametikohale mittevastavaks ja vabastada tegevteenistusest.

(2) Atesteerimislehe kokkuvõtvasse osasse võib lisada täiendava ettepaneku atesteeritava teenistuskäigu planeerimiseks.

(3) Atesteerija esitab atesteerimislehe kõrgemale atesteerijale, kes pärast atesteerimise kokkuvõttega tutvumist annab kirjaliku hinnangu atesteerimislehe kokkuvõtvas osas esitatud ettepaneku põhjendatuse ja atesteerimiskäigu kohta. Esitatud ettepanekuga mittenõustumine peab olema motiveeritud.

(4) Kui kaadrikaitseväelane ei saanud atesteerimisel osaleda temast mitteolenevate takistuste tõttu, atesteeritakse ta vahetult pärast atesteerimist takistanud asjaolude äralangemist.

§ 152. Reservväelaste atesteerimine

(1) Reservväelaste atesteerimine toimub kaadrikaitseväelastega samadel alustel ja korras.

(2) Reservväelased atesteeritakse vahetult enne õppekogunemise lõppu.

9. peatükk
TEENISTUSALASED TAGATISED

1. jagu
Ametipalk, lisatasud, toetused ja hüvitised

§ 153. Teenistustasu

(1) Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb sotsiaalmaksuga maksustavatest ametipalgast, auastmetasust, väljateenitud aastate tasust, puhkusetasust ja puhkusetoetusest.

(2) Kaadrikaitseväelasel on õigus saada käesolevas seaduses sätestatud alustel teenistustasu alates lepingulisse teenistusse võtmise päevast kuni lepingulisest teenistusest vabastamise päevani.

(3) Kaadrikaitseväelasele makstakse teenistustasu käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras.

§ 154. Ametipalk

(1) Kaitseväelaste ametikohtadele vastavad palgaastmed, ametipalga määrad ja lisatasude ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Ajateenijale makstakse ametipalga asemel ajateenistuskohustuse täitmise ajal igakuist toetust.

(3) Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase ametipalka, auastmetasu ja väljateenitud aastate tasu.

(4) Kadetile makstakse ametipalga asemel igakuist stipendiumi.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud ajateenija igakuise toetuse ning kadeti igakuise stipendiumi ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(6) Kõrgema ülema asendamisel käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud korras üle ühe kuu järjest või kohusetäitjaks olemise ajal makstakse asendavale kaitseväelasele asendamisperioodil asendatava ülema ametipalka.

§ 155. Auastmetasu

Kaitseväelasele makstakse lisaks ametipalgale lisatasu auastme eest (edaspidi auastmetasu), mille suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 156. Väljateenitud aastate tasu

(1) Kaadrikaitseväelasele makstakse väljateenitud aastate tasu, lähtudes tema kaitseväeteenistuse staažist.

(2) Kaadrisõdurile ja kaadriallohvitserile makstakse väljateenitud aastate tasu järgmiselt:
1) alates kolmandast tegevteenistuse aastast – 5% ametipalgast;
2) alates viiendast tegevteenistuse aastast – 7,5% ametipalgast;
3) alates seitsmendast tegevteenistuse aastast – 10% ametipalgast;
4) alates üheteistkümnendast tegevteenistuse aastast – 15% ametipalgast;
5) alates kuueteistkümnendast tegevteenistuse aastast – 20% ametipalgast.
6) alates kahekümne esimesest tegevteenistuse aastast – 25% ametipalgast.

(3) Kaadriohvitserile makstakse väljateenitud aastate tasu järgmiselt:
1) alates neljandast tegevteenistuse aastast – 5% ametipalgast;
2) alates üheksandast tegevteenistuse aastast – 10% ametipalgast;
3) alates neljateistkümnendast tegevteenistuse aastast – 15% ametipalgast;
4) alates kahekümne esimesest tegevteenistuse aastast – 20% ametipalgast;
5) alates kahekümne kuuendast tegevteenistuse aastast – 25% ametipalgast.

§ 157. Tööandja eluruum

(1) Kaadrikaitseväelasele võib anda tööandja eluruumi.

(2) Kaadrikaitseväelase auastmele ja ametikohale vastava ning tema perekonnaliikmete arvust sõltuva elamispinna suuruse normid ja eluruumi andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 158. Korteriraha ja toiduraha

(1) Kaadrikaitseväelasele makstakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras toetusena korteriraha ja toiduraha.

(2) Väeosa sööklas toitlustatavale kaitseväelasele toiduraha ei maksta.

§ 159. Õppemaks

Kaadrikaitseväelasele, kes on kaitseväe juhataja poolt hariduse omandamiseks suunatud õppima tsiviilõppeasutusse, hüvitatakse riigi kulul õppemaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras.

§ 160. Vormiriietus

(1) Kaitseväelasele antakse vormiriietus või kompenseeritakse selle maksumus riigi kulul.

(2) Kaitseväe vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus ning nende kandmise korra kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja).

(3) Vormiriietuse esemete kandmise tähtajad ning vormiriietuse maksumuse kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab kaitseminister määrusega.

§ 161. Puhkusetasu ja puhkusetoetus

(1) Kaadrikaitseväelasele makstakse puhkusetasu Eesti Vabariigi puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560; 1999, 82, 749) ettenähtud alustel ja korras.

(2) Kaadrikaitseväelasele võib maksta puhkusetoetust avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 162. Ümberasumise kulud

(1) Kaadrikaitseväelase määramisel ametikohale teise paikkonda makstakse talle ühekordse hüvitisena tema ühe kuu ametipalk, millele lisandub 25% ametipalga määrast iga pereliikme kohta.

(2) Ümberasumisega seotud kulud kompenseeritakse kaadrikaitseväelasele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 163. Kaitseväelase arstliku läbivaatuse, terviseuuringute ja ravikulud

(1) Kaitseväelasele tagatakse riigi kulul arstlik läbivaatus ja regulaarsed terviseuuringud väeosa arsti suunamisel Vabariigi Valitsuse määratud raviasutuses ja kehtestatud korras.

(2) Teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saanud või haigestunud kaitseväelase ravi- ja terviseuuringute kulud katab riik ravikindlustusseaduses (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397) sätestatud ja rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud korras.

§ 164. Kaitseväelase kindlustamine ning toetuse maksmine tema hukkumise, invaliidistumise, haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral

(1) Kaitseväelase kindlustamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase perekonnaliikmetele ja teistele tema ülalpidamisel olnud isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses.

(3) Kaadrikaitseväelase ühe aasta palga arvutamise aluseks võetakse temale viimase ametikoha järgi väljamaksmisele kuuluv teenistustasu.

(4) Ajateenija, kadeti ja reservväelase ühe aasta palga arvutamise aluseks võetakse jooksva aasta Eesti keskmine palk.

(5) Teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmise ajal hukkunud või surnud kaitseväelase matuse korraldab riik ja kannab matusekulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses.

(6) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks muutunud kaitseväelasele maksab riik ühekordset toetust:
1) kuni 60%-lise püsiva töövõimetuse korral – tema kahe aasta palga ulatuses;
2) 61–100%-lise püsiva töövõimetuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

(7) Teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks jäänud kaitseväelasele maksab riik ühekordset toetust:
1) kuni 60%-lise püsiva töövõimetuse korral – tema kahe aasta palga ulatuses;
2) 61–100%-lise püsiva töövõimetuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

(8) Kaitseväelasele, kes teenistusülesannete täitmise tõttu sai kehavigastuse, millega kaasnes ajutine töövõime kaotus üle 30 päeva, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

(9) Kaitseväelase hukkumise, invaliidistumise, haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral antav toetus makstakse välja asjaomase ministri käskkirja alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.

(10) Teenistusülesannete täitmiseks käesoleva seaduse mõttes ei loeta olukordi, kus kaitseväelane:
1) ei asu väeosa territooriumil, olles puhkusel või lubatud välja väeosa territooriumilt, välja arvatud ülema käsu või käskkirja alusel;
2) on omavoliliselt lahkunud teenistuskohast;
3) on vabatahtlikult põhjustanud endale alkohoolse, narkootilise või toksilise joobe;
4) on toime pannud kriminaalkorras karistatava teo;
5) on toime pannud enesetapu või enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei ole seotud haigusliku seisundiga ega ole põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest;
6) on hõivatud teenistusega mitteseotud tegevusega, mille ajaks ta on teenistusest vabastatud väeosa ülema käskkirja alusel.

(11) Käesoleva paragrahvi sätete kohaldamise erisused sõjaseisukorra ajal kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 165. Toetuste ja saamata jäänud summade väljamaksmine pärijatele

Kaitseväelase surma korral, kui ta eluajal ei ole teinud kehtivat testamenti või sõlminud pärimislepingut, makstakse temale väljamaksmisele kuuluv ametipalk, lisatasu, hüvitis, toetus ja hukkumisega seoses antav ühekordne toetus tema pärijatele.

§ 166. Tagatised reservväelasele õppekogunemisest osavõtmisel

(1) Tööandja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse juht on kohustatud õppekogunemisest osavõtva reservväelase vabastama õppekogunemise ajaks töö- või teenistusülesannete täitmisest ja peatama temaga töö- või teenistussuhte.

(2) Õppekogunemisele kutsutud reservväelasele säilitatakse tema töö- või ametikoht.

§ 167. Aja- ja asendusteenistusest vabastamisel makstav toetus

(1) Ajateenijale, kes on vabastatud ajateenistusest käesoleva seaduse § 68 alusel, ja asendusteenistuslasele, kes on läbinud asendusteenistuse, makstakse teenistusest vabastamisel jooksva aasta Eesti keskmise palga suurust ühekordset toetust kahe nädala ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetuse arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

2. jagu
Töö- ja puhkeaeg, lähetused

§ 168. Tööaeg

(1) Kaadrikaitseväelasele võib kohaldada tööaja summeeritud arvestust.

(2) Kaadrikaitseväelase töötundide arv (teenistusülesannete katkestamatu täitmine) päevas ei või ületada 12 tundi.

(3) Kaadrikaitseväelasele kohaldatakse tööajanormina kaheksat tundi päevas viiepäevasel 40-tunnisel töönädalal, kui teenistustingimused seda võimaldavad.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summeeritud tööaja arvestus ja lõikes 2 sätestatud tööaja piirang ei kehti:
1) erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal;
2) toimkonna ajal;
3) õppuse ajal.

(5) Kaadrikaitseväelase töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 1994, 2, 12; 1995, 12, 120) alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tööaega võib teenistuse huvides pikendada ja puhkepäevade arvu vähendada kaitseväe määrustikes kehtestatud korras.

§ 169. Puhkus

(1) Kaadrikaitseväelase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

(2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse kaadrikaitseväelasele käesolevas seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Ajateenijale antakse ajateenistuskohustuse täitmise jooksul puhkust kuni 15 päeva ja talle võib eeskujuliku teenistuse eest anda lisapuhkust kuni 10 päeva.

(4) Kaadrikaitseväelasele antakse alates viiendast teenistusaastast iga tegevteenistuses oldud aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva.

§ 170. Puhkusele lubamine

(1) Puhkusele võib mitte lubada kaitseväelast, kes võtab osa väeosa või allüksuse moodustamisest, ümberformeerimisest või laialisaatmisest.

(2) Puhkusele lubab:
1) väeosas teeniva kaitseväelase – väeosa ülem;
2) väeosa ülema, kaitseväe juhtkonda kuuluvad ülemad, välja arvatud kaitseväe juhataja – kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja);
3) kaitseväe juhataja – Vabariigi President;
4) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud teenistuskohal olija – asutuse juht.

§ 171. Erakorraline puhkus

Kaitseväelasele võib anda erakorralist puhkust teenistustasu säilitamisega kuni seitsmeks päevaks:
1) tema abiellumise puhul;
2) perekonnaliikme või ülalpeetava raske haiguse või surma korral;
3) riigieksamite sooritamiseks või tööalasel koolitusel osalemiseks;
4) muudel erakorralistel juhtudel – kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) otsuse alusel.

§ 172. Ravijärgne puhkus

Kaadrikaitseväelasele antakse kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel ravijärgset puhkust teenistustasu säilitamisega kuni kolmeks kuuks.

§ 173. Puhkuse katkestamine

(1) Riigikaitse huvides võib kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) katkestada kaitseväelase puhkuse ja kutsuda ta teenistuskohustuste täitmisele. Kaitseväe juhataja puhkuse võib riigikaitse huvides katkestada ja kutsuda ta teenistuskohustuste täitmisele Vabariigi President.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei katkestata käesoleva seaduse §-des 171 ja 172 sätestatud puhkust.

(3) Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse puhkusele lubava ülemaga kokkuleppel samal teenistusaastal või liidetakse järgmise teenistusaasta puhkusega või antakse järgmise teenistusaasta kestel mõnel muul ajal.

(4) Mobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõik puhkused ja kaitseväelased on kohustatud viivitamatult ilmuma oma teenistuskohta.

§ 174. Kaitseväelase lähetus Eestis

(1) Kaitseväelase teenistusalaseks lähetuseks loetakse tema lähetamist kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistuskohustuste täitmisele väljaspool väeosa teises paikkonnas.

(2) Lähetamise õigus on väeosa ülemal, temaga võrdsustatud ülemal või kõrgemal ülemal.

(3) Lähetada võib kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja seda tähtaega võib pikendada kõrgem ülem.

(4) Lähetamise õigust omaval ülemal on õigus lähetatud kaitseväelane tagasi kutsuda enne lähetamistähtaja lõppu.

(5) Kaadrikaitseväelasel on õigus teenistusalase lähetuse kulude hüvitamisele käesoleva seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 175. Kaitseväelase välislähetus

(1) Välislähetuseks loetakse kaitseväelase teenistusalast lähetamist välisriiki.

(2) Kaitseväelase lähetab välisriiki kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja).

(3) Kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) lähetab välisriiki Vabariigi President.

(4) Kaitseväelase välisriiki lähetamise korra, välislähetuse tasu ning hüvitiste suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

10. peatükk
TEENISTUSKOHUSTUSED JA TEENISTUSALASED PIIRANGUD, VARALINE VASTUTUS

1. jagu
Teenistuskohustused

§ 176. Teenistuskohustuste täitmine

(1) Kaitseväelase teenistuskohustuste täitmine algab tegevteenistusse võtmise käskkirjas märgitud päeval ja lõpeb tegevteenistusest vabastamise käskkirjas märgitud päeval.

(2) Tegevteenistussuhte peatamine peatab kaitseväelase teenistuskohustuste täitmise.

§ 177. Ametikohast mittetuleneva teenistusülesande täitmine

Kaitseväelane on kohustatud täitma vahetu ülema või kõrgema ülema käsuga temale pandud teenistusülesande, mis ei ole seotud tema ametikohast tulenevate teenistuskohustustega.

§ 178. Teenistuskohustustevälise käsu andmine ja selle täitmine

(1) Kaitseväelane on kohustatud täitma käsu, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohustustest, kui niisuguse käsu täitmine on vajalik loodusõnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel annab käsu ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane.

§ 179. Käsud, mida on keelatud anda

(1) Keelatud on anda käsku, mis:
1) on vastuolus seadusega;
2) ületab käsu andja ametikohale vastavat võimupiiri;
3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust;
4) toob endaga kaasa põhjendamatut moraalset või materiaalset kahju;
5) on põhjendamatult ohtlik isiku elule ja tervisele.

(2) Kui käsu saaja peab käsu täitmiseks selgelt rikkuma seadust või oma teenistuskohustusi, peab ta sellest viivitamatult teatama käsu andjale. Kui käsu andja seejärel kordab käsku, peab käsu saaja keelduma selle täitmisest. Sellest peab ta viivitamatult ette kandma oma vahetule ülemale. Kui käsu andis tema vahetu ülem, peab ta sellest viivitamatult ette kandma käsu andnud ülema ülemale.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käsu andnud ülem võetakse sellise käsu andmise eest distsiplinaar- või kriminaalvastutusele ja ta vastutab käsu täitmise tagajärgede eest.

§ 180. Riigisaladuse või avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmine

(1) Kaitseväelased, reservväelased ja eruväelased ei tohi avaldada neile teenistuse tõttu teatavaks saanud avaldamisele mittekuuluvaid andmeid.

(2) Riigisaladuse hoidmise tingimused ja korra sätestab riigisaladuse seadus (RT I 1999, 16, 271; 82, 752).

2. jagu
Teenistusalased piirangud

§ 181. Erakonda kuulumise ja kandideerimise piirang

(1) Kaitseväes on erakondlik tegevus keelatud. Kaadrikaitseväelane ei tohi kuuluda erakonda.

(2) Kaitseväelane ei tohi käsu- ja distsiplinaarvõimu kasutada erakondlikes huvides.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu või Vabariigi Presidendi valimistel ei tohi kandideerida kaitseväelasena. Oma nõusoleku andmisest kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Vabariigi Presidendi valimistel on kaitseväelane kohustatud viivitamatult kirjalikult teatama väeosa ülemale või lepingut sõlmivale ülemale.

(4) Õppekogunemisel osalev reservväelane ei tohi tegevteenistuse ajal osa võtta erakonna tööst.

§ 182. Kuulumine relvi valdavasse ühingusse või liitu

Kaitseväelane ei tohi kuuluda relvi valdavasse ühingusse või liitu. Keeld ei laiene kuulumisele Kaitseliitu ja Eestis registreeritud jahimeeste või spordiseltsi.

§ 183. Ettevõtluses osalemise ja äriühingutesse kuulumise piirang

(1) Kaadrikaitseväelane ja ajateenija ei tohi:
1) tegutseda ettevõtjana täisühingus või usaldusühingus;
2) kuuluda äriühingu juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse;
3) isiklikult vastutada äriühingu kohustuste eest.

(2) Kaadrikaitseväelane ja ajateenija tohivad omada osaühingu osa, aktsiaseltsi aktsiaid või teisi väärtpabereid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud piirangud ei laiene reservväelastele.

§ 184. Kaitseväelase ja reservväelase töötamine väljaspool teenistuskohustuste täitmist

(1) Kaadrikaitseväelasel on keelatud töötada palgalisel tööl väljaspool teenistuskohustuste täitmist, välja arvatud pedagoogilisel või teaduslikul tööl vahetu ülema poolt lubatud koormusega, kui töötamine ei takista teenistuskohustuste täitmist.

(2) Reservväelane ja ajateenija ei tohi tegevteenistuses olles töötada väljaspool teenistuskohustuste täitmist.

§ 185. Majanduslike huvide deklareerimise kohustus

Kaadrikaitseväelane on kohustatud esitama lepingut sõlmivale ülemale majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) sätestatud korras ja tingimustel.

§ 186. Piirangud tehingute tegemisel

(1) Kaitseväelasel on keelatud:
1) omandada temale seoses teenistuskohustuste täitmisega tehingu tegemiseks usaldatud vara;
2) teha tehinguid käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud teenistuskohaga, kuhu ta on ametikohale määratud, välja arvatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel tehtavad tehingud, millega hüvitatakse isikliku vara kasutamine teenistuse huvides.

(2) Kaitseväelasel on keelatud teha tehinguid käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud teenistuskohas, kuhu ta on ametikohale määratud, riigivara valitseja esindajana tegutsedes:
1) isikuga, kelle suhtes ta on töövõtja väljaspool teenistuskohustuste täitmist;
2) äriühinguga, mille 1/3 või enama osa või aktsiate omanik ta on;
3) mittetulundusühinguga, mille juhtorgani liige ta on;
4) üksuse või asutusega, kelle üle ta teostab teenistuslikku järelevalvet;
5) oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.

3. jagu
Varaline vastutus

§ 187. Kaitseväelase varalise vastutuse üldised alused ja tingimused

(1) Kaitseväelane vastutab varaliselt oma õigusvastase käitumisega riigile tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu tekitatud kahju eest.

(2) Kaitseväelase tegevusega teenistuskohutuste täitmisel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju eest vastutab riik. Kaitseväelane vastutab riigi ees regressi korras üksnes oma süülise käitumisega tekitatud kahju ulatuses käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 188. Ülema ametikohajärgne varaline vastutus

(1) Ülem, kes oma ametikoha järgi on kohustatud korraldama vara arvestust, hoidmist ja rahalisi väljamakseid, vastutab liigsete rahaliste väljamaksetega või väärtuste arvestuse ja hoidmise ebaõige korraldamisega või materiaalsete või rahaliste väärtuste varguse, hävitamise ja rikkumise ärahoidmiseks vajalike abinõude rakendamata jätmisega kui oma süülise teoga tekitatud kahju ulatuses.

(2) Ülem, kes on süüdi riigile kahju tekitamises, mis tuleneb ametipalkade või hüvitiste alusetust väljamaksmisest või ebaseaduslikult tegevteenistusest või ametikohalt vabastatud kaitseväelasele tegevteenistusse või ametikohale ennistamisel kompensatsiooni maksmisest, vastutab oma süü läbi tekitatud kahju eest.

§ 189. Kaitseväelase poolt riigile tekitatud varalise kahju ulatuse kindlakstegemine ja hüvitamise kord

(1) Kaitseväelase poolt riigile tekitatud varalise kahju ulatus määratakse kindlaks asja hariliku väärtuse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Varalise kahju ulatust hinnatakse kahju hindamise aktis, mis kinnitatakse kahju tekitamises süüdi oleva kaitseväelase ülema käskkirjaga ja tehakse kahju tekitajale teatavaks allkirja vastu.

(3) Kahju tekitanud kaitseväelane võib vabatahtlikult hüvitada kahju täielikult või osaliselt. Ülema nõusolekul võib kahju tekitanud kaitseväelane anda tekitatud kahju hüvitamiseks võrdväärset vara või rikutu parandada.

(4) Kahju hüvitamine võib toimuda kahju tekitanud kaadrikaitseväelase kirjaliku nõusoleku alusel tema ametipalgast ülema käskkirja alusel kahjusumma kinnipidamise teel, kusjuures kõigist ametipalgale pööratud nõuetest tulenevate kinnipidamiste korral peab kaitseväelasele maksmiseks või tema pangaarvele ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärale.

(5) Käskkirja tekitatud kahju hüvitamiseks kaitseväelase palgast kinnipidamise kohta võib ülem anda 14 päeva jooksul, arvates tekitatud kahju kindlakstegemisest.

(6) Kui kahju tekitanud kaitseväelane ei nõustu kahju hüvitamiseks palgast kinnipidamisega, lahendab kahju hüvitamisega seotud vaidluse kohus.

(7) Vara hoidmist ja arvestust korraldava ülema tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju ulatuse on kohustatud kindlaks tegema ja tekitatud kahju hüvitamise tagama vastavalt väeosa ülem või tema kõrgem ülem või muu käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud teenistuskoha juht.

(8) Riigile tekitatud kahju hüvitatakse, olenemata kaitseväelase võtmisest distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutusele teo eest, millega kahju tekitati.

(9) Riigivara valitseja või kohus võib kahju tekitamise erandlikke asjaolusid arvestades vähendada kaitseväelase poolt ettevaatamatuse või hooletuse tõttu riigile tekitatud kahju hüvitamise ulatust või vabastada kaitseväelase kahju hüvitamisest.

11. peatükk
KAITSEVÄETEENISTUSE STAAŽ, KAITSEVÄELASE, TEMA PEREKONNALIIKMETE JA ÜLALPEETAVATE PENSIONIKINDLUSTUS

1. jagu
Kaitseväeteenistuse staaž

§ 190. Kaitseväeteenistuse staaži arvestamine

(1) Kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatakse alates 1991. aasta 21. augustist tegevteenistuses:
1) ajateenistus- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg;
2) lepingulise teenistuse aeg;
3) reservväelasena õppekogunemistest osavõtu aeg kestusega üle ühe ööpäeva järjest.

(2) Kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatakse samuti:
1) ajateenistuse ja asendusteenistuse aeg vastavalt seadusele «Tööteenistusest Eesti Vabariigis» (ÜVT 1990, 9, 152; 12, 214; RT 1991, 15, 208; 1994, 23, 384), kaitseteenistuse seadusele (RT 1992, 4/5, 60; RT I 1994, 23, 384) ja kaitseväeteenistuse seadusele (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575; 1998, 57, 865; 1999, 10, 150; 25, 365);
2) Teise maailmasõja ajal Eesti Vabariigi iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsmisel osalemise aeg;
3) sõjaväeteenistuse aeg mõne teise riigi sõjaväes;
4) teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist kaitseväes alates 1991. aasta 21. augustist, Kaitseliidus alates 1990. aasta 17. veebruarist, piirikaitses (piirivalves) alates 1990. aasta 15. oktoobrist ning linna- või maakonnavalitsuste riigi- ja piirikaitse osakondades alates 1990. aasta 31. oktoobrist.

(3) Kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatakse sooduskorras kolmekordselt:
1) rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg, mille tingis isiku teenistus kaitseväes;
2) Teise maailmasõja ajal või pärast seda sõjavangis, koonduslaagris või getos viibimise aeg;
3) aastatel 1941–1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg;
4) Teises maailmasõjas rindel viibimise aeg;
5) Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg;
6) teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist, samuti tegevteenistuse lepingu alusel kaitseväes alates 1991. aasta 21. augustist, Kaitseliidus alates 1990. aasta 17. veebruarist, piirikaitses (piirivalves) alates 1990. aasta 15. oktoobrist ning linna- või maakonnavalitsuste riigi- ja piirikaitse osakondades alates 1990. aasta 31. oktoobrist kuni 1994. aasta 1. septembrini.

(4) Kaitseväeteenistuse staaži hulka ei arvata aega, millal kaitseväelase tegevteenistussuhe oli seaduses sätestatud alustel ja korras peatatud või katkestatud.

(5) Kaitseväeteenistuse staaži arvamisel avaliku teenistuse staaži hulka ja vastupidi võrdsustatakse üks päev kaitseväeteenistuse staaži ühe päeva avaliku teenistuse staažiga.

§ 191. Kaitseväeteenistuse staaži tõendamine

(1) Kaitseväeteenistuse staaži tõendatakse kandega teenistuslehel.

(2) Kaitseväeteenistuse hulka arvatavat staaži tõendatakse tööraamatuga, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse või arhiiviasutuse poolt väljaantavate dokumentidega või kohtu korras.

§ 192. Teenistusleht

(1) Kaadrikaitseväelase kohta peetakse teenistuslehte.

(2) Kaadrisõdurite ja kaadriallohvitseride teenistuslehte peetakse teenistuskohas, kaadriohvitseridel – teenistuskohas ja Kaitsejõudude Peastaabis. Väeosaülemate ja kõrgemate ülemate teenistuslehte peab kõrgem staap.

(3) Teenistuslehe vormi ja pidamise korra kehtestab kaitseminister määrusega kooskõlastatult kaitseväe juhatajaga (kaitseväe ülemjuhatajaga).

§ 193. Teenistusleht kaadrikaitseväelase teisele teenistuskohale asumisel või teenistusest vabastamisel

(1) Kaadrikaitseväelase määramisel ametikohale teise teenistuskohta saadetakse tema teenistusleht sinna.

(2) Kaadrikaitseväelasele antakse lepingulisest teenistusest vabastamisel tema soovil väljavõte teenistuslehest ja teenistusleht saadetakse Kaitsejõudude Peastaabi arhiivi.

§ 194. Tööraamat

Tegevteenistusest vabastamisel tehakse kaadrikaitseväelase tööraamatusse tegevteenistuse alguse ja lõpu kuupäevadega kanne viitega käskkirjadele ning tema soovil viide seadusesättele.

2. jagu
Kaitseväelase, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustus

§ 195. Pensioni liigid

(1) Käesolev seadus sätestab kaitseväelase, reservväelase või eruväelase (edaspidi pensioniõiguslik isik) ja tema perekonnaliikmete järgmised riikliku pensioni liigid:
1) väljateenitud aastate pension;
2) töövõimetuspension;
3) toitjakaotuspension.

(2) Pensioniõigusliku isiku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustuses kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1009; 1999, 10, 150; 97, 857) sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 196. Õigus pensionile

(1) Kaadrikaitseväelasel, kellel on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest kaitseväeteenistuse staaži on 13 aastat, tekib 50-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.

(2) Kaadrikaitseväelasel, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime teenistuskohustuste täitmise tõttu, tekib õigus töövõimetuspensionile.

(3) Isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast tegevteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine, tekib õigus töövõimetuspensionile.

(4) Kui kaitseväelane teenistusülesannete täitmisel hukkub, tekib tema ülalpidamisel olnud töövõimetutel perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel õigus toitjakaotuspensionile.

(5) Isikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele käesolevas seaduses või teistes seadustes sätestatud pensionile, määratakse tema valikul üks pensioniliik.

§ 197. Pensioni suuruse arvestamise alus

(1) Pensioni suuruse arvestamise aluseks on:
1) kaadrikaitseväelasele, reservväelasele või eruväelasele – viimase ametikoha teenistustasu, mille hulka ei arvata korteriraha ja toiduraha (edaspidi pensioni arvestamise teenistustasu);
2) ajateenijale, kadetile ja õppekogunemisel viibivale reservväelasele – jooksva aasta Eesti keskmine palk.

(2) Kaadrikaitseväelane võib valida väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenistustasu ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Pensioni suuruse arvestamise aluse saamiseks jagatakse ametikoha 12 kuu teenistustasu üldsumma 12-ga.

(3) Välisriigis või rahvusvahelises organisatsioonis teeniva kaadrikaitseväelase pensioni suuruse arvestamise aluseks on tema auastmele vastavale põhiametikohale Eestis kehtestatud pensioni arvestamise teenistustasu.

§ 198. Väljateenitud aastate pensioni arvutamine

(1) Kaadrikaitseväelasel, kellel on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž, tekib õigus väljateenitud aastate pensionile 50% suuruses osas tema ametikohajärgsest pensioni arvestamise teenistustasust.

(2) Õiguse tekkimise korral väljateenitud aastate pensionile üldise pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži alusel, millest kaitseväeteenistuse staaži on 13 aastat, on pensioni suuruseks 30%-line osa kaadrikaitseväelase ametikohajärgsest pensioni arvestamise teenistustasust.

(3) Iga 13-aastasele kaitseväeteenistuse staažile lisanduv kaitseväeteenistuse staaži aasta suurendab pensioni arvestamise teenistustasust pensioniks arvutatavat protsenti 3% võrra.

(4) Iga 20-aastasele kaitseväeteenistuse staažile lisanduv kaitseväeteenistuse staaži aasta suurendab pensioni arvestamise teenistustasust pensioniks arvutatavat protsenti 2,5% võrra.

(5) Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75% suurune osa kaadrikaitseväelase pensioni arvestamise teenistustasust.

§ 199. Töövõime kaotuse tuvastamine

Kaitseväelase töövõime kaotuse astme, selle tekke aja ja põhjused tuvastab kaitseväe arstlik komisjon, kes määrab ka püsiva töövõimetuse astme.

§ 200. Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise alus

Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on kaitseväelasele tema töövõime kaotuse astmele vastavalt määratud püsiva töövõimetuse aste, kaadrikaitseväelasele tema pensioni arvestamise teenistustasu ning ajateenijale, kadetile ja reservväelasele jooksva aasta Eesti keskmine palk.

§ 201. Töövõimetuspensioni arvutamine

(1) Töövõimetuspension arvutatakse pensioni arvestamise teenistustasust või jooksva aasta Eesti keskmisest palgast järgmises ulatuses:
1) täielik püsiv töövõimetus – 80%;
2) osaline püsiv töövõimetus – 40%.

(2) Kui kaitseväelasel on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav väljateenitud aastate pensioni staaž, määratakse tema soovil talle töövõimetuspension väljateenitud aastate pensioni suuruses.

§ 202. Toitjakaotuspensionile õigust omavad perekonnaliikmed

(1) Kaitseväelase surma korral on õigus toitjakaotuspensionile tema lapsel, vanemal või lesel, sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.

(2) Toitjakaotuspensionile õigust omavad perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud on:
1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumis või kutseõppeasutuses päevases õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakendusliku kõrgkooli statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid.
2) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
3) lahutatud abikaasa, kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;
4) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastaseid lapsi, vendi, õdesid või lapselapsi oma perekonnas.

(3) Võõraslapsel, -vennal või -õel ning kasulapsel, kes ei saa elatist oma vanematelt, samuti võõrasvanemal on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt toitja oma lapse, venna, õe või vanemaga.

(4) Kaitseväelase lapsendajal on õigus saada pensioni võrdselt kaitseväelase vanemaga ning kaitseväelase poolt lapsendatud lapsel võrdselt kaitseväelase lapsega.

(5) Käesoleva seaduse alusel määratakse toitjakaotuspension ka siis, kui kaitseväelasest toitja on kehtestatud korras tunnistatud teadmata äraolijaks.

(6) Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumise korral säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata äraolijaks tunnistamise puhul määratud toitjakaotuspension 12 kuuks.

§ 203. Toitjakaotuspensioni suuruse arvestamise alused

Toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on, kui toitja oli:
1) kaadrikaitseväelane – tema pensioni arvestamise teenistustasu;
2) ajateenija, kadett, õppekogunemisel viibiv reservväelane – jooksva aasta Eesti keskmine palk;
3) pensionär – käesoleva seaduse alusel temale määratud pension.

§ 204. Toitjakaotuspensioni arvutamine

Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35%, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55%, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75% ulatuses toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks olevast summast.

§ 205. Pensioni taotlemine

(1) Pensioniõiguslik isik või tema perekonnaliige (edaspidi pensionitaotleja) esitab avalduse käesolevas seaduses sätestatud alustel pensioni määramiseks lepingut sõlmivale ülemale.

(2) Lepingut sõlmiv ülem korraldab pensioni määramiseks vajalike dokumentide vormistamise ning saadab need 10 tööpäeva jooksul, arvates avalduse esitamise päevast, pensionitaotleja elukohajärgsele pensioniametile.

§ 206. Pensioni määramine

(1) Pensioni määrab pensionitaotleja elukohajärgse pensioniameti juhataja riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.

(2) Kui pensioni määramise taotlust ei rahuldata, teatab pensioniamet sellest pensionitaotlejale ja tagastab lepingut sõlmivale ülemale koos otsuse väljavõttega kõik dokumendid.

§ 207. Pensioni määramise algtähtaeg

(1) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast, milleks on:
1) väljateenitud aastate pensioni taotlemisel – lepingulisest teenistusest vabastamise või erru või reservi arvamise päev;
2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse astme määramise või tegevteenistusest vabastamise päev;
3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – kaitseväelase surma või teadmata äraolijaks tunnistamise päev.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevast määratakse pension siis, kui lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud pensionide määramiseks on avaldus esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest, ning lõike 1 punktis 3 sätestatud pensioni määramiseks on avaldus esitatud kuue kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest.

(3) Kui avaldus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, määratakse pension avalduse ja teiste pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise päevast.

§ 208. Pensioni määramise tähtaeg

(1) Väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.

(2) Töövõimetuspension määratakse ajaks, millal kaitseväe arstlik komisjon on kaitseväelase tunnistanud osaliselt või täielikult töövõimetuks.

(3) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, millal isik vastab käesoleva seaduse §-s 202 sätestatud tingimustele.

§ 209. Pensioni ümberarvutamine

(1) Kaitseväelasele või toitjakaotuspensioni korral kaitseväelase perekonnaliikmele pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber.

(2) Kaitseväelase pensionieelse viimase ametikoha teenistustasu suurendamise korral arvutatakse pension ümber järgmise kuu esimesest päevast.

(3) Pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

(4) Pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse ja vajalike dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(5) Käesoleva seaduse alusel pensioni saav isik on kohustatud 10 tööpäeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise.

§ 210. Pensioni maksmine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud pensioni makstakse riigi eelarvelistest vahenditest.

(2) Väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata saadava sissetuleku suurusest.

(3) Alaealisele makstakse toitjakaotuspensioni, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

(4) Käesoleva seaduse § 202 lõike 2 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud isikutele nende töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta.

§ 211. Enammakstud pensionisummade tagastamine

Pärast pensionäri surma alusetult tema arvele kantud pensionisummad ei kuulu pärandvara koosseisu ning need tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt Kaitseministeeriumi nõudel riigieelarvesse.

12. peatükk
KAEBUSTE ESITAMINE, KAEBUSTE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

§ 212. Kaebuse esitamine

(1) Kaitseväelane võib enda nimel esitada kaebuse kirjalikult käeolevas seaduses ja kaitseväe määrustikes sätestatud alustel ja korras pädevale ülemale või kohtule.

(2) Kaebuse esitamine ei vabasta kaebajat seadusest tulenevate kohustuste või käsu täitmisest.

(3) Käesolevas seaduses sätestamata juhtudel võib isik, kes leiab, et tema seaduslikke huve või õigusi on rikutud, esitada kaebuse:
1) ajateenistusse kutsumise asjades – kaitseväeteenistuse komisjonile;
2) lepingulisse teenistusse võtmise asjades – lepingut sõlmivale ülemale;
3) tegevteenistusest tulenevates asjades – vahetu ülema kaudu väeosa ülemale või lepingut sõlmivale ülemale;
4) tegevteenistusest vabastamise asjades – väeosa ülemale või lepingut sõlmivale ülemale.

(4) Väeosa ülema või väeosaga võrdsustatud üksuse ülema ebaseadusliku tegevuse peale võib esitada kaebuse kaitseväe juhatajale (kaitseväe ülemjuhatajale) või halduskohtule.

§ 213. Kaebuse lahendamine

(1) Kaebust ei lahenda ega selle lahendamisest ei võta osa ülem, ametnik või valitsusasutuse juht, kelle tegevuse peale kaebus on esitatud.

(2) Anonüümkaebus ja käesoleva seaduse või kaitseväe määrustike nõuete vastaselt esitatud kaebus jäetakse käiku andmata.

(3) Ülem on kohustatud ekslikult temale laekunud kaebuse viivitamatult edastama pädevale isikule.

(4) Kaebust lahendav ülem on kohustatud kontrollima kaebuses esitatud väiteid ja võtma isikult, kelle peale kaevatakse, seletuse.

(5) Otsus kaebuse lahendamise kohta tehakse kaebajale teatavaks ühe kuu jooksul, arvates kaebuse esitamisest.

§ 214. Vaidluste kohtuväline lahendamine

Tegevteenistuse lepingu täitmisest või lõpetamisest, tegevteenistusest või ametikohalt vabastamisest tulenevad kaadrikaitseväelase ja lepingut sõlmiva ülema vahelise vaidluse lahendab kõrgem ülem või halduskohus.

§ 215. Kaebuste ja vaidluste kohtulik lahendamine

(1) Tegevteenistusest vabastamise käskkirja seadusevastaseks tunnistamise korral mõistab halduskohus kaitseväelasele välja teenistusest sunnitud puudumise aja eest kompensatsiooni kuni tema kolme kuu teenistustasu ulatuses.

(2) Tegevteenistusest vabastamise käskkirja seadusevastaseks tunnistamise korral ennistab kaadrikaitseväelase tegevteenistusse lepingut sõlmiv ülem.

13. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 216. Ajateenistuskohustuse täitmisest vabastamine

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis kõrgharidust omandama asunud, samuti kõrghariduse omandanud kutsealune, kes pole täitnud ajateenistuskohustust, vabastatakse ajateenistuskohustuse täitmisest ning arvatakse 28-aastaseks saamisel reservi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel reservi arvatud isiku võib reservis olemise kahe esimese aasta jooksul kutsuda õppekogunemisele kuni 90 päevaks aastas.

§ 217. Ajateenistuse kestuse kehtestamine

2000. aasta 1. augustiks kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 61 lõigete 3 ja 4 alusel ajateenistuse kestuse.

§ 218. Lepingulises teenistuses oleva kaitseväelase kaadrikaitseväelasena teenistusse võtmise ümbervormistamine

Kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, viib lepingut sõlmiv ülem lepingulises tegevteenistuses oleva kaitseväelase tegevteenistuse lepingu vastavusse käesoleva seaduse nõuetega. Tegevteenistuse leping sõlmitakse tagasiulatuvalt käesoleva seaduse jõustumise päevast, katkestamata kaitseväeteenistuse staaži ja teenistussuhet.

§ 219. Lepingulisest tegevteenistusest vabastatavad kaitseväelased

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane, kes on teatanud lepingulisest tegevteenistusest lahkumisest enne käesoleva seaduse jõustumist, vabastatakse lepingulisest tegevteenistusest, lähtudes temaga sõlmitud tegevteenistuse lepingust.

(2) Käesoleva seaduse jõustumisel lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane, kellele teatati tegevteenistuse lepingu lõpetamisest enne käesoleva seaduse jõustumist, vabastatakse lepingulisest tegevteenistusest, lähtudes temaga sõlmitud tegevteenistuse lepingust.

§ 220. Haridustaseme- ja kvalifikatsiooninõuete rakendamine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist lepingulisse tegevteenistusse võetud kaitseväelasele laienevad käesolevas seaduses kaadrikaitseväelase haridustasemele, kvalifikatsioonile ja sõjaväelisele väljaõppele esitatavad nõuded alates 2003. aasta 1. septembrist.

(2) Kaadrikaitseväelane, kes käesoleva seaduse jõustumisel ei vasta oma hariduse ja sõjaväelise väljaõppe poolest temale ametikohal esitatavatele nõuetele, on kohustatud omandama hariduse ja läbima sõjaväelise väljaõppe kursused kaitseväe juhataja kehtestatud korras.

(3) Kaadrikaitseväelane, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks omandanud vastavat haridust ja sõjaväelist väljaõpet, viiakse atesteerimistulemuste põhjal teenistuse huvides tema haridusele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale ametikohale.

§ 221. Teenistusalaste piirangute järgimisele asumine

(1) Kaitseväelane on kohustatud kolme kuu jooksul, arvates käeoleva seaduse jõustumisest, asuma järgima käesoleva seadusega sätestatud teenistusalaseid piiranguid.

(2) Kui kaitseväelane ei asunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul järgima teenistusalaseid piiranguid, lõpetab lepingut sõlmiv ülem 10 tööpäeva jooksul tegevteenistuse lepingu ja vabastab kaitseväelase lepingulisest teenistusest käesolevas seaduses sätestatud alustel.

§ 222. Välisriigi relvajõududes või õppeasutuses sõjalise hariduse või väljaõppe või sõjaväelise auastme saanud isikute arvelevõtmine

Välisriigi relvajõududes või õppeasutuses sõjalise hariduse või väljaõppe või sõjaväelise auastme saanud ohvitser ja allohvitser võetakse reservväelasena arvele tema taotluse alusel ning tema rakendamine tegevteenistuses või reservis sõltub atesteerimistulemustest. Isik, kes loobub oma taotlusest või keda ei atesteerita, arvatakse reservi sõdurina.

§ 223. Auastmete vastavusse viimine käesoleva seadusega

(1) Enne Eesti Vabariigi põhiseaduse jõustumist antud sõjaväelist auastet võib käesoleva seadusega vastavusse viimiseks ülendada, kui isikul on vajalik haridus ja väljaõpe.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud auastet tagasiulatuvalt ei alandata.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud sõjaväelise auastme alandamine viiakse asjast huvitatud isiku taotlusel kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega, kui sellega kaasneb allohvitseri või ohvitseri auastme andmine või auastme ülendamine.

§ 224. Kaitseväeametnik

(1) Ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võib allohvitseri või ohvitseri auastmega ametikohal töötada käesoleva seaduse jõustumisel kaitseväeametnikuna teenistuses olev Eesti Vabariigi sõjaväelise auastmeta Eesti kodanik, kelle suhtes ei esine käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud lepingulisse tegevteenistusse võtmist välistavaid asjaolusid.

(2) Ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, muudetakse kaitseväeametniku ametikohad sõjaväelise auastmega ametikohtadeks või avaliku teenistuja ametikohtadeks vastavalt riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusele (RT I 1996, 15, 265; 89, 1590; 1998, 36/37, 552; 1999, 95, 843; 97, 858) ning sellel ametikohal töötanud isik määratakse ametisse vastavalt käesolevale seadusele või nimetatakse ametisse vastavalt avaliku teenistuse seadusele.

(3) Ametikoha nimetuse muutmisega mittenõustumise korral, kui muudatusega kaasneb ametipalga vähenemine või seni tehtud töö laadi või keerukusastme muutumine, on kaitseväeametnikul õigus nõuda teenistusest vabastamist, teatades sellest kirjalikult lepingut sõlmivale ülemale vähemalt 14 päeva ette. Käesoleva lõike alusel teenistusest vabastatud isikule makstakse hüvitisena tema kahe kuu keskmine ametipalk.

§ 225. Lepingulisest teenistusest vabastamise piirvanus

Kuni 2008. aastani võib lepingut sõlmiva ülema käskkirjaga pikendada käesoleva seaduse jõustumisel lepingulises tegevteenistuses oleva käesolevas seaduses kaadrikaitseväelasele esitatud nõuetele vastava kaadrikaitseväelase iga-aastase motiveeritud taotluse alusel tema teenistusaega üle käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud piirvanuse, kuid kokku mitte rohkem kui kaheksa aasta võrra.

§ 226. Kaitseväeteenistusest varem reservi või erru arvatud isikute õigus pensionile

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist vanuse, tervise või koondamise tõttu Eesti kaitsejõududest reservi või erru arvatud endisel kaadrikaitseväelasel on õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile ja töövõimetuspensionile.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud pensioniliikidele ei ole õigust kaitseväelasel, reservväelasel või eruväelasel, kes saab pensioni Vene Föderatsioonilt.

§ 227. Väljateenitud aastate pensioni arvutamise erand

Käesoleva seaduse jõustumisel lepingulises tegevteenistuses oleval kaadrikaitseväelasel, kelle teenistusaega pikendatakse käesoleva seaduse § 225 alusel, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral pensioni suuruseks 50%-line osa kaadrikaitseväelase pensioni arvestamise teenistustasust.

14. peatükk
MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES

§ 228. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Käesolev seadus reguleerib kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti.»;

2) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 3 asendatakse number «6» numbriga «5».

§ 229. Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine

Väljateenitud aastate pensionide seaduses (RT 1992, 21, 294; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse II osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«II. VÄLJATEENITUD AASTATE PENSION POLITSEI- JA KORRAKAITSEORGANITE TÖÖTAJATELE»;

3) paragrahvi 12 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 12 punktist 5 jäetakse välja sõna «kaitsejõududes».

§ 230. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 6161; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) seadustikku täiendatakse paragrahviga 1771 järgmises sõnastuses:

«§ 1771. Reservväelase mitteilmumine kogunemiskohta

Reservväelase poolt põhjendatud takistuseta kogunemiskohta ilmumata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.»;

2) paragrahvi 188 täiendatakse pärast arvu «169» arvuga «1771»;

3) paragrahvi 190 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 190. Riigikaitseosakondade ametiisikud»;

4) paragrahvi 190 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «177» arvuga «1771»;

5) paragrahvi 190 lõikes 2 asendatakse sõna «ülemal» sõnaga «juhatajal».

§ 231. Kriminaalkoodeksi muutmine

Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55) paragrahv 782 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 782. Mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine või kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine

(1) Reservväelase poolt mobilisatsioonikäsu või rahuajal teatavaks tehtud mobilisatsioonikorralduse põhjendatud takistuseta täitmata jätmise eest – karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama teo eest sõjaajal, samuti sõjaajal kõrvalehoidumise eest järjekordsesse kaitseväeteenistusse kutsumisel – karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.»

§ 232. Rahuaja riigikaitse seaduse muutmine

Rahuaja riigikaitse seaduses (RT I 1995, 18, 240; 1996, 25, 519; 49, 953; 1999, 16, 271) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja punkt 18;

2) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

«14) kinnitab kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste relvaüksuste sõjaväelise väljaõppe kavad.»;

3) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) korraldab kaitseväelaste teenistuskäiku kaitseväes ja Kaitseliidus;».

§ 233. Kohtuniku staatuse seaduse muutmine

Kohtuniku staatuse seaduse (RT 1991, 38, 473; RT 1993, 1, 2; RT I 24, 429; 1994, 13, 234; 40, 654; 81, 1382; 1995, 83, 1440; 1996, 51, 967; 73, 1294; 81, 1448; 1997, 28, 426; 93, 1557; 1998, 34, 487; 1999, 16, 271) § 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 234. Politseiteenistuse seaduse muutmine

Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57) § 33 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 235. Prokuratuuriseaduse muutmine

Prokuratuuriseaduse (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839) § 60 tunnistatakse kehtetuks.

§ 236. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «täitemenetluse» sõnadega «sissenõudja avalduse alusel»;

3) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) võlgniku viibimisel ajateenistuses või õppekogunemisel;».

§ 237. Kaitseväeteenistuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Kaitseväeteenistuse seadus (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575; 1998, 57, 865; 1999, 10, 150; 25, 365) tunnistatakse kehtetuks.

§ 238. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse kehtetuks tunnistamine

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus «Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seaduse rakendamise kohta» (RT 1992, 4/5, 61; RT I 1994, 23, 384) tunnistatakse kehtetuks.

§ 239. Kaitseväe juhataja pensioni seaduse kehtetuks tunnistamine

Kaitseväe juhataja pensioni seadus (RT I 1996, 22, 435) tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu esimees Toomas SAVI