Liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 18.02.2004
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 11. märtsi 2004. a otsusega nr 547 |
I. Liikluskindlustuse seaduses (RT I 2001, 43, 238; 2002, 35, 215; 57, 357; 63, 387; 2003, 88, 591) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Seaduse kogu tekstis asendatakse sõnad «Eesti Liikluskindlustuse Fond» sõnaga «Garantiifond» vastavas käändes, välja arvatud §-s 67.
§ 2. Paragrahvi 4:
1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, teel liiklemiseks lubatud»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Lepingute sõlmimine Eesti kaitsejõudude, Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti või Politseiameti valduses olevate sõidukite suhtes ei ole kohustuslik, kui sõiduki registreerimistunnistusel on sõiduki omaniku kohale märgitud kaitsejõud või eelnimetatud asutus ja sõiduki kohta on rahandusministri kehtestatud korras antud tõend lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta. Kui tõend puudub, tuleb sõiduk kindlustada.»;
3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Sõiduki põhiasukohaks on käesoleva seaduse tähenduses riik, kus sõiduk on kantud registrisse, või juhul kui registrinumbri, kindlustustähise ega muu sellesarnase eraldusmärgi sõidukile paigutamist ei nõuta, siis riik, kus on sõidukit valdava isiku alaline elukoht.»
§ 3. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 6. Garantiifondi hüvitatav kahju ning lepinguta sõidukiga seotud kohustused
(1) Liikluskahju kannatanu suhtes täidab Garantiifond liikluskahju
tekitanud isiku kindlustusandja kohustusi, kui:
1) tundmatuks jäänud
sõidukiga tekitati isikukahju või varakahju, välja arvatud
mootorsõidukile või selle haagisele tekitatud kahju;
2)
kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustusjuhtumi
toimumise ajal seadust rikkudes ei olnud lepingut.
(2) Isik, kellele kuulub sõiduk, mille suhtes seadust rikkudes ei ole sõlmitud lepingut, peab Garantiifondile tasuma kolmekordse kindlustusmakse aja eest, mille jooksul lepingu sõlmimise kohustust rikuti.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõidukiga tekitati liikluskahju ajal, millal leping oli seadust rikkudes sõlmimata, võib Garantiifond sõiduki omanikult selle aja eest sisse nõuda kuuekordse kindlustusmakse või sõiduki valdajalt tagasi nõuda kahju hüvitamisel ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused.
(4) Kui isik on tasunud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kõrgendatud kindlustusmakse ning pärast seda, kuid enne sama sõiduki suhtes lepingu jõustumist on sõidukiga põhjustatud liikluskahju, siis ei nõuta kuuekordse kindlustusmakse tasumist aja eest, mille eest oli tasutud kolmekordne kindlustusmakse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõude esitab isikule, kes oli sõiduki omanik ajal, kui sõiduki suhtes oli leping käesolevat seadust rikkudes sõlmimata, liiklusregistri volitatud töötleja liiklusregistrisse kantud andmete alusel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud kõrgendatud kindlustusmaksete sissenõudmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud korda. Täitedokument on Garantiifondi avaldus, millele on lisatud ametlikult kinnitatud väljavõte Garantiifondi andmebaasist.
(7) Käesolevas paragrahvis käsitletud kõrgendatud kindlustusmakse tariifid kinnitab Garantiifond, kusjuures selle arvutamise aluseks on kindlustusmakse määras, mis ei ületa tavalepingu poliiside keskmist kindlustusmakset.
(8) Kui sõiduki suhtes on leping käesolevat seadust rikkudes sõlmimata, saadab Garantiifond viivitamata sellekohase teate sõiduki omanikule või kasutajale liiklusregistrisse kantud andmete alusel.
(9) Liiklusregistri volitatud töötleja tagab Garantiifondile võimaluse teha online-süsteemis päringuid liiklusregistri andmete kohta käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.»
§ 4. Paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
« (5) Lepingu kehtimist eeldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registreerimismärgiga sõiduki suhtes.
(6) Kui kahju kuulub hüvitamisele käesoleva seaduse või lepingu alusel ja vabatahtliku kindlustuslepingu alusel, siis toimub hüvitamine esmalt käesoleva seaduse või lepingu alusel ning seejärel ülejäänud kahju osas vabatahtliku kindlustuslepingu alusel, kui vabatahtlikus kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(7) Kui vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusandja on hüvitanud kahju, mis kuulub hüvitamisele käesoleva seaduse või lepingu alusel, siis läheb talle üle kannatanu nõudeõigus. Sellisel juhul on nõudeõiguse omandanud kindlustusandjal kannatanu õigused kindlustuse vahekohtu menetluses. Nõudeõiguse omandanud kindlustusandja suhtes ei kohaldata kindlustustegevuse seaduse § 65 lõiget 3.
(8) Käesolevas seaduses sätestatust kindlustusvõtja või kannatanu kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.»
§ 5. Paragrahvi 9:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tavaleping sõlmitakse Eesti registrisse kantud või teisaldatava riikliku registreerimismärgiga sõiduki suhtes.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Tavalepingu alusel hüvitatakse Eestis, liikmesriigis, lepinguriigis ning poliisi vastava märke olemasolu korral ka teistes riikides tekitatud liikluskahju.»
§ 6. Paragrahvi 10:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Tavalepingu kindlustusvõtjale rohelise kaardi väljastamise eest täiendavat kindlustusmakset ega muud tasu ei nõuta. Lepingu maksevabaks perioodiks rohelist kaarti ei väljastata.»;
2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 12. Piirikindlustusleping
(1) Piirikindlustusleping sõlmitakse välisriigis, välja arvatud liikmes- või lepinguriigis registreeritud sõiduki või mis tahes sõiduki suhtes, mille kohta ei ole väljastatud kehtivat poliisi.
(2) Piirikindlustuslepingu alusel hüvitatakse Eestis tekitatud liikluskahju.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitatakse piirikindlustuslepingu alusel liikmes- või lepinguriigis tekitatud liikluskahju.
(4) Piirikindlustuslepingu kindlustusandja on Garantiifond.
(5) Piirikindlustuslepingu tariifid kinnitab Garantiifond.»
§ 9. Paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Poliisi kehtivus algab poliisile märgitud ajal, kuid mitte enne eelmise poliisi lõppemist. Kui kellaaeg ei ole poliisile märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00.»
§ 10. Seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
« § 151. Omavastutus
(1) Kindlustusvõtja taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul võivad pooled lepingus kokku leppida kindlustusvõtjale omavastutuse kohaldamises. Tarbijast kindlustusvõtjale omavastutuse kohaldamises kokku leppida ei saa.
(2) Kindlustusandja on kohustatud lepingu sõlmimisel teavitama kindlustusvõtjat sellest, et lepingus kokkulepitud omavastutuse summa tasumata jätmise korral on kindlustusandjal õigus esitada leping kohtutäiturile koheseks sundtäitmiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel.
(3) Kindlustusvõtjale omavastutuse kohaldamise korral peab kindlustusandja teostama hüvitamise täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa.
(4) Omavastutuse summa tasumata jätmise korral on kindlustusandjal õigus esitada leping kohtutäiturile täitemenetluseks.»
§ 11. Paragrahvi 16 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kui tuvastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimuste rikkumine, ei anta kindlustusvõtjale soodustust 36 kuu jooksul, arvates rikkumise toimumisest. Kindlustusvõtjal on kohustus tasuda kindlustusmakse osa, mille võrra käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimuste rikkumise aja eest saadi soodustust.»
§ 12. Paragrahvi 19:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Leping muudetakse kindlustusvõtja taotlusel maksevabaks alates kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel kokkulepitud päevast. Lepingut ei saa muuta maksevabaks tagasiulatuvalt.»;
2) lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kindlustusandja ei ole kohustatud muutma lepingut maksevabaks, kui on väljastatud poliisi dublikaat aja kohta, millal leping soovitakse maksevabaks muuta.
(5) Kui leping on muudetud maksevabaks, teeb kindlustusandja poliisile kehtetuks tunnistamise märke, näidates ära maksevaba perioodi alguse.
(6) Poliisi kehtimise lõpuni jäänud aja eest tasutud kindlustusmakse osa tagastatakse kindlustusvõtjale. Tagastatavast kindlustusmaksest võib asjaajamiskulude katteks kinni pidada kuni 50 krooni.»;
3) täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
« (14) Piirikindlustuslepingut maksevabaks muuta ei saa.»
§ 13. Paragrahvi 20:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 20. Lepingu ülesütlemine»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kindlustusandja ja kindlustusvõtja ei saa kokku leppida, et liikluskindlustuse leping lõpeb tagasiulatuvalt.»;
3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kumbki lepingupool võib lepingu üles öelda, kui sõiduk on:
1) registrist kustutatud;
2) ärandatud, varastatud või röövitud ja
esitatakse asjakohane politseiametniku väljastatud tõend.»;
4) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Lepingu ülesütlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 6 sätestatut.»
§ 14. Paragrahvi 20 lõigetes 3 ja 4 ning §-des 21 ja 22 asendatakse sõna «lõppemine» sõnaga «ülesütlemine» vastavas käändes.
§ 15. Paragrahvi 23:
1) lõikes 5 asendatakse sõnad «Eesti Riiklikul Autoregistrikeskusel» sõnadega «Liiklusregistri volitatud töötlejal»;
2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Sõiduki omandanud isik võib 10 päeva jooksul pärast sõiduki omandamise registreerimist liiklusregistris sõlmida lepingu enda valitud kindlustusandjaga. Uue lepingu jõustumise hetkel lõpeb eelmine leping ja eelmise lepingu ettemakstud kindlustusmaksete osa tasutakse kindlustusvõtjale (sõiduki omandanud isik) tema avalduse alusel. Avalduse võib esitada ühe aasta jooksul, alates kindlustusmakse tagasisaamise õiguse tekkimisest, kusjuures nimetatud tähtajast hiljem esitatud avaldust ei rahuldata.»
§ 16. Paragrahvi 24:
1) lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «sideliini» sõnaga «internetiühenduse»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Piiriületuskohas, mis piirneb liikmes- või lepinguriigiga, on Piirivalveametil õigus vaid pisteliselt kontrollida kehtiva poliisi olemasolu riigipiiri ületaval sõidukil, mille asukohariigiks ei ole liikmes- või lepinguriik. Piiriületuskohas, mis ei piirne liikmes- või lepinguriigiga, on eelnimetatud sõidukitel kehtiva poliisi olemasolu kontrollimine kohustuslik. Muudel kui käesolevas lõikes sätestatud juhtudel on Piirivalveametil kehtiva poliisi olemasolu kontrollimine piiriületuskohas keelatud.»
§ 17. Paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Hooajaliselt kasutatava põllumajandusmasina suhtes teostatakse registritoiminguid ja tehnilist ülevaatust, kui selle masina suhtes kehtib liikluskindlustuse leping.»
§ 18. Paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 27. Isikukahju hüvitamine, olenemata kindlustatu vastutusest
(1) Jalakäijale ja jalgratturile sõidukiga tekitatud isikukahju hüvitatakse ka siis, kui sõiduki valdaja ei ole vastutav tekitatud kahju eest.
(2) Liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi ravikulu hüvitatakse tema vastutusele vaatamata, välja arvatud juhul, kui poliisi väljastanud kindlustusandja asukohariigi seaduse või kindlustuslepingu tingimuste kohaselt sellist ravikulu ei hüvitata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata, kui lõikes 1 nimetatud isik või lõikes 2 nimetatud sõidukijuht põhjustas liikluskahju seoses enesevigastamise või enesetapuga või oli liikluskahju toimumise hetkel alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule hüvitatakse kahju ka siis, kui ta oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all ja kui liiklusõnnetuse tekkimine ei olnud põhjuslikus seoses isiku eelnimetatud seisundiga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju puhul hüvitatakse ravikulu üksnes liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjustusi ravinud raviasutusele.»
§ 19. Paragrahvi 28:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju).»;
2) lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju.»;
3) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) asja kahjustamise või hävimise kahju;»;
4) lõikes 4 asendatakse sõnad «Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse» sõnadega «liiklusregistri volitatud töötleja».
§ 20. Paragrahvi 29:
1) lõikes 2 asendatakse sõna «maksustatavast» sõnaga «maksustatud»;
2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Vaidluse korral lähtutakse Maksu- ja Tolliametile vahetult liikluskahju tekkimisele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud deklareeritud summadest.»
§ 21. Paragrahvi 30:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Hüvitise suurus kalendripäeva kohta leitakse analoogiliselt käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korrale, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tuvastatud püsiva töövõime kaotuse ulatust väljendatuna töövõime kaotuse protsentides.»;
2) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (8) Püsiva töövõime kaotuse hüvitis indekseeritakse väljamakse kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksiga kindlustusjuhtumi toimumise kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksi suhtes.»
§ 22. Paragrahvi 32 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (10) Väljamakstav summa leitakse, indekseerides määratud kindlustuspensioni summat väljamaksmise kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksiga kindlustusjuhtumi toimumise kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksi suhtes.»
§ 23. Paragrahvi 33:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 33. Liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kui isik, kellele vastavalt käesolevale seadusele ja lepingule hüvitatakse isikukahju, pidi seoses nimetatud isikukahjuga taluma ülitugevat valu või tal tekkis puue, mis seisneb organi või kehaosa kaotuses või alatalitluses, ja eelnimetatu on tuvastatud arstliku ekspertiisi käigus, siis tasub kindlustusandja ühekordse hüvitise kuni 10 000 krooni.»
§ 24. Paragrahvis 34 asendatakse sõna «vara» sõnaga «asi» vastavas käändes.
§ 25. Paragrahvi 35:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 35. Asja kahjustamisest tekkinud kahju»;
2) lõikes 1 asendatakse sõnad «Vara rikkumise kahju» sõnadega «Asja kahjustamisest tekkinud kahju»;
3) tekstis asendatakse sõna «vara» sõnaga «asi» vastavas käändes.
§ 26. Paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 36. Haagisega tekitatud kahju hüvitamine
Haagisega tekitatud kahju hüvitatakse haagist kahju tekitamise hetkel vedanud sõiduki suhtes sõlmitud lepingu alusel. Kui haagis ei olnud kahju tekitamise hetkel haakes, hüvitatakse kahju haagise suhtes sõlmitud lepingu alusel.»
§ 27. Paragrahvi 37:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 37. Hävinud või kahjustatud asja omandiõigus»;
2) esimeses lauses asendatakse sõnad «rikkumise kahju hüvitamisel» sõnadega «kahjustamise korral».
§ 28. Paragrahvi 38 lõikes 5, §-s 39 ja § 41 lõikes 4 asendatakse sõna «vara» sõnaga «asi» vastavas käändes.
§ 29. Paragrahvi 43:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Sõidukiga, mille kohta on teise riigi kindlustusandja sõlminud Eestis kehtiva kindlustuslepingu, tekitatud liikluskahju käsitleb Garantiifond, kui kindlustusandja ei ole volitanud selleks kooskõlastatult Garantiifondiga oma esindajat.»;
2) täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
« (5) Liikluskindlustuse tegevusluba omav kindlustusandja määrab igasse
liikmes- või lepinguriiki oma esindaja (edaspidi nõuete käsitleja
), kelle ülesandeks on kannatanule tekitatud liikluskahju käsitlemine ning
hüvitamine, kui:
1) kannatanule on kindlustusjuhtumiga tekitatud
kahju liikmes- või lepinguriigis, mis ei ole kannatanu
elukohaliikmesriik või -lepinguriik, ja mille põhjustab mõnes liikmes-
või lepinguriigis kindlustatud ja seal põhiasukohta omav sõiduk;
2) kannatanule, kelle elukoht on liikmes- või lepinguriigis ning kellele on
kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju riigis, mis ei ole liikmes- ega
lepinguriik, kuid mille Council of Bureaux’ liikmega on
Garantiifondil vastav leping, ning kindlustusjuhtumi põhjustab liikmes-
või lepinguriigis kindlustatud ja seal põhiasukohta omav sõiduk.
(6) Nõuete käsitleja võib esindada ühte või mitut kindlustusandjat. Kindlustusandja ei pea nõuete käsitlejat nimetama riiki, mille pädev organ on väljastanud talle tegevusloa kindlustustegevuseks.
(7) Nõuete käsitleja:
1) peab koguma nõude kohta vajalikku
teavet ning vajaduse korral pidama läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks;
2) peab omama kindlustusandja volitust esindada teda kannatanu ees käesoleva
paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks;
3) elukoht või tema püsiv tegevuskoht peab olema riigis, kuhu ta on nimetatud
(edaspidi käesolevas paragrahvis asukohariik);
4) peab
suhtlema või tagama suhtlemise asukohariigi riigikeeles või -keeltes.
(8) Kindlustusandja teatab nõuete käsitlejate nimed ja aadressid Garantiifondile ja vastava asukohariigi selleks volitatud institutsioonile.»
§ 30. Paragrahvi 44:
1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kannatanu on isik, kellele on seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga tekkinud isiku- või varakahju. Kannatanuga võrdsustatakse vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusandja, kellele on kannatanu nõudeõigus käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 sätestatud juhul üle läinud.
(2) Liikluskahju hüvitatakse kannatanule ja käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud isikutele. Kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega.»;
2) lõike 3 punktides 2, 3, 6 ja 8 asendatakse sõna «liikluskahju» sõnaga «kahju»;
3) lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
« 9) veoteenusena veetud veose, mis asus liikluskahju tekitanud sõidukis kahju põhjustamise ajal, kahjustamise või hävimise kahju. Veoteenus käesoleva seaduse tähenduses on teisele isikule kuuluvate asjade vedamine tasu eest.»;
4) lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatut ei kohaldata kahju kohta, mille sõiduki valdaja tekitas isikule, kes on kahju tekitanud sõiduki rendileandja, liisinguandja või järelmaksuga müügilepingu alusel müüja.»
§ 31. Paragrahvi 45:
1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesoleva seaduse § 43 lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud liikluskahjude korral peab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja või tema nõuete käsitleja tegema otsuse kohe, kui selleks on olemas vajalik teave, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale või tema nõuete käsitlejale nõude esitamisest. Kui vastutus liikluskahju põhjustamise eest on vaidlustatud ning kahju pole täielikult kindlaks määratud, peab kindlustusandja või tema nõuete käsitleja andma eelnimetatud tähtaja jooksul kannatanu esitatud nõudele põhjendatud vastuse.»;
2) lõikes 2 asendatakse sõna «haldusmenetlus» sõnaga «väärteomenetlus»;
3) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tähtaja jooksul õnnetuse põhjustanud isiku kindlustusandja või tema nõuete käsitleja ei ole teinud põhjendatud hüvitisepakkumist või kannatanu nõudele vastanud, maksab ta kannatanule kindlustusandja pakutud või kohtus määratud hüvitise summalt intressi 0,4 protsenti iga viivitatud päeva eest.»
§ 32. Paragrahvi 48:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 48. Tagasinõudeõigus»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue:
1)
sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille kohta
liikluskahju tekitamise ajal ei olnud lepingut, välja arvatud juhul, kui
Garantiifond on sõiduki omanikule esitanud nõude käesoleva seaduse § 6
lõikes 3 sätestatud kuuekordse kindlustusmakse tasumiseks;
2) kindlustusandja vastu, kui liikluskahju tekitati tundmatuks jäänud
sõidukiga, mis hiljem tuvastatakse, ning sõiduki suhtes on leping.»;
3) lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule;»;
4) lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul;»;
5) tekstis asendatakse sõna «regressinõue» sõnaga «tagasinõue» vastavas käändes.
§ 33. Paragrahvi 49 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« § 49. Eesti kaitsejõudude, Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Politseiameti valduses oleva sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamise kord
(1) Eesti kaitsejõudude, Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti või Politseiameti valduses oleva sõidukiga tekitatud liikluskahju korral hüvitab kahju sõiduki omanik, kui sõiduki kohta on väljastatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tõend.»
§ 34. Seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:
« § 491. Välisriigis toimunud kindlustusjuhtumis tekkinud kahju hüvitamine Garantiifondi poolt
(1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel
võib kannatanu pöörduda kahju hüvitamise nõudega Garantiifondi poole,
kui:
1) kannatanu nõudele ei ole kolme kuu jooksul, arvates
kuupäevast, mil ta esitas oma kahju hüvitamise nõude liikluskahju
tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandjale (edaspidi käesolevas
paragrahvis kindlustusandja) või tema poolt Eesti Vabariiki
määratud nõuete käsitlejale (edaspidi käesolevas paragrahvis
esindaja), esitatud põhjendatud vastust või
2)
kindlustusandja ei ole esindajat määranud või
3)
liikluskahju tekitati tundmatuks jäänud sõidukiga või kui kahe kuu
jooksul, arvates õnnetuse toimumisest, on võimatu kindlaks teha sõiduki
kindlustanud kindlustusandjat.
(2) Garantiifond teavitab viivitamata kindlustusandjat või tema esindajat, samuti institutsiooni, kes vastutab kindlustusandjale tegevusloa väljastanud liikmesriigis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kahju hüvitamise eest, ning liikluskahju tekitamise eest vastutavat isikut, kui viimane on teada, et ta on saanud kannatanult kahju hüvitamise nõude ning vastab sellele nõudele kahe kuu jooksul, arvates nõude saamisest.
(3) Kui Garantiifond tuvastab, et kindlustusandja ei käsitlenud juhtumit või hüvitamine ei ole toimunud nõuetekohaselt, on ta kohustatud kannatanule tekitatud kahju hüvitama.
(4) Kui nõude käsitlemisel ilmneb, et kindlustusandja on käsitlenud kahju ja hüvitanud selle nõuetekohaselt, keeldub Garantiifond kahju hüvitamast, esitades sellekohase põhjenduse. Garantiifond lõpetab nõude käsitlemise, kui ta on kindlustusandjalt või tema esindajalt saanud põhjendatud vastuse kahe kuu jooksul, arvates kannatanu poolt nõude esitamisest.
(5) Garantiifond ei käsitle käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kannatanu esitatud kahju hüvitamise nõuet, kui kannatanu on esitanud nõude vahetult kindlustusandja vastu ja saanud kolme kuu jooksul, alates nõude esitamisest, põhjendatud vastuse. Kannatanul ei ole õigus esitada nõuet Garantiifondile, kui ta on algatanud kohtumenetluse vahetult kindlustusandja vastu.
(6) Kui Garantiifond hüvitab kannatanu nõude osaliselt või täielikult, on tal õigus nõuda tagasi hüvitisena makstud summa käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud institutsioonilt. Vastavale institutsioonile lähevad üle kannatanu õigused liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku ja tema kindlustusandja vastu.
(7) Kui liikluskahju tekitati tundmatuks jäänud sõidukiga või kui kahe
kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist on võimatu kindlaks teha
sõiduki kindlustanud kindlustusandjat ning Garantiifond on kannatanule
kahju hüvitanud, on Garantiifondil õigus esitada tagasinõue:
1) institutsioonile, kes sõiduki põhiasukohariigis hüvitab liikluskahju, kui
kindlustusandjat pole võimalik tuvastada;
2) institutsioonile,
kes õnnetuse toimumise koha liikmes- või lepinguriigis hüvitab
liikluskahju, kui kahju tekitati tundmatuks jäänud või kolmanda riigi
sõidukiga.»
§ 35. Paragrahvid 50–52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 50. Tariifi alused
Kindlustusandja koostab tariifid, arvestades liikluskindlustuse statistikat, sõidukiga eelmisel kindlustusperioodil teeliikluses põhjustatud liikluskahju, kindlustusmaksega kaetud perioodi pikkust ning muid tegureid. Tariif sisaldab ka kindlustusandja tegevuskulu, mis muu hulgas katab Garantiifondi liikmemaksu ning Finantsinspektsiooni järelevalvetasu.
§ 51. Kindlustussumma
(1) Liikluskahju hüvitamise piirmäär (edaspidi kindlustussumma) Eestis toimunud liikluskahju puhul on varakahju korral 1,6 miljonit krooni ja isikukahju korral 5,5 miljonit krooni.
(2) Kindlustussumma on vastavat liiki liikluskahju hüvitamise ülemmäär ühe kannatanu kohta ühe kindlustusjuhtumi korral, kusjuures kohaldamisele kuulub kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustussumma.
(3) Kui Eestis tekitab kahju isik, kes on kindlustatu liikmes- või lepinguriigis rohelise kaardi alusel, ja rohelise kaardi väljastanud kindlustusandja asukohariigis on kindlustussummad suuremad kui Eestis, siis kohaldatakse nimetatud asukohariigi kindlustussummasid.
(4) Kui kindlustusandja hüvitab välisriigis toimunud kindlustusjuhtumis tekkinud isiku- või varakahju rohelise kaardi alusel, kohaldatakse hüvitamisel selles riigis kehtivaid õigusakte ja kindlustussummasid.
§ 52. Finantsinspektsiooni pädevus kontrollida tariife
Kui Finantsinspektsioon on seisukohal, et kindlustusandja rakendatavad kindlustusmaksed ei ole piisavad hüvitiste väljamaksmiseks ning kahjukäsitluskulude ja tegevuskulude katmiseks, on Finantsinspektsioonil õigus teha kindlustusandjale ettekirjutus tema tegevuse korrigeerimiseks.»
§ 36. Paragrahvid 54 ja 55 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« § 54. Kindlustatu esindamine
Kindlustatu vastu nõude esitamise korral esindab kindlustatut vaidluses kannatanuga kindlustusandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Esindusõigus ei ole laiem, kui on lepingust tulenev kindlustuskaitse.
§ 55. Kindlustuse vahekohus
(1) Kindlustuse vahekohus (edaspidi vahekohus) on kindlustusalaste vaidluste kohtuvälise lahendamise institutsioon. Kaebus esitatakse vahekohtule Garantiifondi kaudu.
(2) Vahekohtule võib esitada kaebuse kindlustusandja või Garantiifondi tegevuse peale. Vahekohus vaatab kaebuse läbi ainult siis, kui isik, kelle peale kaebus esitati, annab kirjaliku nõusoleku kaebuse läbivaatamiseks vahekohtu menetluses.
(3) Kaebuse vaatab läbi kolmest vahekohtunikust koosnev vahekohus. Kaebuse esitaja ja isik, kelle tegevuse peale kaebus esitatakse, valivad vahekohtunike nimekirjast kumbki ühe vahekohtuniku ja valitud kaks vahekohtunikku valivad vahekohtu kolleegiumi liikmete hulgast vahekohtu esimehe.
(4) Kohustusliku kindlustuse kindlustusandja vastu esitatud nõude läbivaatamiseks ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusolek vajalik ja kindlustusandja on kohustatud osalema vahekohtu menetluses. Kui kindlustusandja ei nimeta vahekohtunikku seitsme päeva jooksul, arvates kaebuse kindlustusandjale kättetoimetamisest, nimetab vahekohtuniku vahekohtu kolleegiumi esimees.
(5) Vahekohtunike nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab rahandusminister kalendriaastaks. Nimekirja kantakse kuni 40 isikut. Ettepaneku kanda isik nimekirja võib teha iga isik ning riigiasutus. Vahekohtuniku kandidaat esitab komisjonile kirjaliku avalduse enda kandmiseks vahekohtu nimekirja. Rahandusministri moodustatud komisjon valib esitatud kandidaatide hulgast sobivad.
(6) Vahekohtunik peab olema kõrgema akadeemilise juriidilise haridusega ja tundma kindlustusõigust.
(7) Vahekohtunik võib omal soovil taotleda rahandusministrilt enda kustutamist nimekirjast.
(8) Vahekohtu liikme tegevuse peale esitatud kaebuse vaatab läbi vahekohtu kolleegium. Vahekohtu kolleegiumi liige, kelle tegevuse peale esitatud kaebust vahekohtu kolleegium läbi vaatab, ei tohi otsuse arutamisest või tegemisest osa võtta. Vahekohtu kolleegium teeb rahandusministrile ettepaneku kustutada vahekohtunik nimekirjast, kui esitatud kaebuse põhjal selgub vahekohtu liikme sobimatus vahekohtuniku ametikohale.
(9) Otsuse vahekohtuniku nimekirjast kustutamise kohta teeb rahandusminister oma käskkirjaga vahekohtu kolleegiumi ettepaneku alusel viie tööpäeva jooksul, arvates ettepaneku saamisest. Otsus peab sisaldama põhjendust. Kui otsusega ei nõustuta, võib selle peale esitada kaebuse rahandusministrile või kohtule 15 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. Garantiifond ja Rahandusministeerium avaldavad vahekohtunike nimekirja oma veebilehel.»
§ 37. Paragrahvid 57–59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 57. Kaebuse läbivaatamine vahekohtus
(1) Vahekohtu kolleegium kinnitab vahekohtu menetluse korra.
(2) Vahekohtu menetlusele võib reguleerimata küsimustes kohaldada ka tsiviilkohtumenetluse kohta sätestatut, arvestades vahekohtu menetluse erisusi.
(3) Vahekohtu esimees taandab vahekohtuniku, kes on isiklikult, otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Taotluse vahekohtuniku taandamiseks võib esitada vahekohtunik või protsessiosaline.
(4) Kui vahekohtu esimees ei ole erapooletu või ei saa kaebuse läbivaatamisel osaleda, taandab ta end ise või teevad selle otsuse poolte valitud vahekohtunikud.
(5) Taanduse korral tehakse vastavale poolele ettepanek uue vahekohtuniku valimiseks või valivad vahekohtunikud vahekohtu kolleegiumi liikmete hulgast uue vahekohtu esimehe. Taandamine on võimalik vahekohtu istungil enne kaebuse sisulise läbivaatamise algust.
(6) Kui isik, kelle peale kaebus on esitatud, nõustub selle läbivaatamisega vahekohtus, alustab vahekohus esitatud kaebuse läbivaatamist 20 päeva jooksul, arvates vahekohtu liikmete nimetamisest. Vahekohus teeb otsuse 10 päeva jooksul, arvates kaebuse läbivaatamise lõpetamisest.
(7) Vahekohus kutsub kaebuse läbivaatamisele pooled ja poole või vahekohtuniku taotlusel ka huvitatud isiku. Kindlustusandja on kohustatud vahekohtule esitama kõik liikluskahju tekkimisega seoses kogutud dokumendid.
(8) Vahekohtus vaadatakse kaebus läbi suulises menetluses. Poolte või huvitatud isikute ilmumata jäämise korral võib asja arutada ilmumata jäänud poole kohalolekuta. Vahekohtu istungi kohta koostatakse protokoll, milles on kajastatud istungi käik ning poolte suuliselt esitatud peamised seisukohad. Istungi protokollile kirjutavad alla vahekohtu esimees ja protokollija.
(9) Vahekohus tagastab kaebuse läbi vaatamata, kui samas asjas on lõpetamata kohtuvaidlus või jõustunud kohtuotsus. Samuti tagastab vahekohus kaebuse läbi vaatamata, kui isik, kelle peale kaebus esitati, ei nõustu kaebuse läbivaatamisega vahekohtus, välja arvatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 4 sätestatud juhul.
(10) Vahekohus jätab kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle, kui kaebuse läbivaatamiseks on vaja lisateavet, -dokumente või -ekspertiisi ning isik, kes on kohustatud lisateabe, -dokumendi või -ekspertiisi vahekohtule esitama, seda ettenähtud tähtajaks ei tee.
(11) Vahekohtunikud ei või avaldada neile vahekohtu menetluses teatavaks saanud andmeid. Vahekohtu menetluse dokumente hoitakse Garantiifondis.
§ 58. Vahekohtu otsus
(1) Vahekohtu esimees koostab kaebuse läbivaatamise kohta motiveeritud otsuse. Otsus tehakse hääletamise teel. Otsusele kirjutavad alla kõik vahekohtu liikmed. Eriarvamuse korral kajastatakse eriarvamus kirjalikult otsuse tekstis või lisatakse eraldi lehel. Eraldi lehel esitatud eriarvamuse allkirjastab eriarvamusele jäänud vahekohtunik.
(2) Vahekohtu otsuse osad on ka kaebuse ja vastuväidete kirjeldus ning kohtuasja analüüs. Vahekohtu otsuses märgitakse kaebuse saamise päev, kaebuse läbivaatamise aeg ning läbivaatamisest osavõtnud isikute nimed ja volitused, esitatud tõendid ja otsuse jõustumise aeg.
(3) Vahekohtu otsus avalikustatakse Garantiifondi veebilehel kahe tööpäeva jooksul pärast seda, kui vahekohtunikud on otsuse allkirjastanud. Allkirjastatud vahekohtu otsus saadetakse viivitamata vaidluspooltele.
(4) Vahekohtu otsus jõustub 10. päeval, alates vahekohtu otsuse avaldamisest Garantiifondi veebilehel, kui vaidluses osalenud pool ei ole enne nimetatud tähtaega esitanud kohtule samas asjas nõuet teise poole vastu. Hagiavalduse ärakirja saadab selle esitanud pool Garantiifondile.
(5) Vahekohtu otsus jõustub, kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud avalduse läbi vaatamata. Vahekohtu kolleegiumi esimees või tema asendaja väljastab jõustumismärkega vahekohtu otsuse seda taotlevale isikule.
§ 59. Vahekohtu kulud
(1) Kaebuse läbivaatamine vahekohtus on kaebuse esitajale tasuta.
(2) Vahekohtunike töötasustamise määrad ja korra kehtestab rahandusminister.
(3) Kui vahekohus teeb otsuse osaliselt või täielikult kindlustusandja kahjuks, tasub vahekohtu kulud kindlustusandja. Muude otsuste puhul kannab vahekohtu kulud Garantiifond.
(4) Garantiifond tagab vahekohtu asjaajamise, vahekohtu istungi protokollimise, otsuste avaldamise, istungi ruumi saamise ja vahekohtunike täiendusõppe.
(5) Kui läbivaadatud kaebus ei ole seotud liikluskindlustusega, tasub kaebuse läbivaatamise kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti.
(6) Vahekohtu kulud nõutakse kohustatud isikult välja vahekohtu otsuse alusel, milles märgitakse nõude täitmise aeg. Nõude täitmisega viivitamise korral esitab nõude kohtutäiturile Garantiifond.»
§ 38. Paragrahvi 60:
1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Garantiifond on mittetulundusühing, kes täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. Garantiifondi põhikirjas tuleb viidata sellele, et tegemist on käesoleva seaduse alusel tegutseva Garantiifondiga. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) kantakse vaid üks käesoleva seaduse alusel tegutsev Garantiifond. Garantiifondi nime otsustavad selle asutajad.
(2) Garantiifondi liikmeks on iga kindlustusandja, kellel on õigus tegutseda Eestis liikluskindlustuse kindlustusandjana.»;
2) lõiked 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.
§ 39. Paragrahvi 61:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Garantiifond võib tegutseda piirikindlustuse kindlustusandjana, vajamata selleks tegevusluba.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Garantiifond käsitleb välisriigi kindlustusandja väljastatud rohelise kaardiga kindlustatu Eestis tekitatud liikluskahju, välja arvatud juhul, kui seda käsitleb välisriigi kindlustusandja esindaja. Garantiifond käsitleb käesoleva seaduse §-des 49 ja 49 1 sätestatud juhtudel tekitatud liikluskahju.»;
3) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Garantiifond osaleb liiklusohutuse alases tegevuses ning tagab Maanteeametile ja liiklusjärelevalve eest vastutavatele institutsioonidele võimaluse kasutada sel eesmärgil käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud andmebaasi.»;
5) lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna «nõukogu» sõnaga «üldkoosolek»;
6) täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
« (10) Garantiifond analüüsib liikluskindlustuse statistikat ning edastab selle perioodiliselt Finantsinspektsioonile.»
§ 40. Paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 62. Garantiifondi juhtimine
Garantiifondi juhitakse kooskõlas mittetulundusühingute seadusega (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 591), arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Garantiifondi juhatuse suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-de 24–27 sätteid.»
§ 41. Paragrahvi 63:
1) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Garantiifondi liikmemaksu määramise kord sätestatakse Garantiifondi põhikirjas, järgides liikmete võrdse ning ühetaolise kohtlemise printsiipi. Liikmemaks peab tagama Garantiifondi kohustuste täitmise.
(4) Kui Garantiifondi varast ei piisa kohustuste täitmiseks, tasuvad liikmed puuduva osa lisaliikmemaksuna vastavalt Garantiifondi põhikirjas sätestatule.»;
2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Garantiifondi liikmete kohustused Garantiifondi ees ja nende täitmise kord sätestatakse Garantiifondi põhikirjas.»
§ 42. Paragrahvid 64 ja 65 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« § 64. Garantiifondi liikme väljaastumine, väljaarvamine ja liikmelisuse lõppemine
(1) Garantiifondi liige saab Garantiifondi liikmete hulgast välja astuda, kui ta on oma liikluskindlustuse kindlustusportfelli andnud kindlustustegevuse seaduses sätestatud korras üle teisele liikluskindlustuse tegevusluba omavale kindlustusandjale.
(2) Garantiifondi liikmete suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse §-s 16 sätestatut.
(3) Garantiifondi liikme liikmelisus Garantiifondis lõpeb tema liikluskindlustuse tegevusloa lõppemisel.
§ 65. Garantiifondi allutamine finantsjärelevalvele
(1) Garantiifondi käsitatakse kindlustusandjana kindlustustegevuse seaduse tähenduses.
(2) Garantiifondi põhikiri ja selle muudatused kooskõlastatakse Finantsinspektsiooniga.
(3) Finantsinspektsioon ei kooskõlasta Garantiifondi põhikirja, kui see ei vasta käesolevas seaduses või kindlustustegevuse seaduses sätestatud nõuetele.»
§ 43. Paragrahvi 66:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Garantiifondi andmebaas (edaspidi andmebaas) sisaldab andmeid sõlmitud lepingute, väljastatud kindlustuspoliiside numbrite, rohelise kaardi või piirikindlustuslepingute numbrite, liikluskindlustuse tegevusluba omavate kindlustusandjate ja nende määratud nõuete käsitlejate kontaktandmete, kindlustusmaksete ja nende arvutamise aluste, kindlustusandja käesoleva seaduse alusel tehtud otsuste, kindlustusjuhtumite ning teostatavate ja teostatud hüvitamiste kohta.»;
2) lõikes 3 asendatakse sõna «nõukogu» sõnaga «juhatuse»;
3) täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
« (4) Garantiifondi andmebaas peab kannatanule või tema esindajale
õigustatud huvi korral tagama järgmise teabe:
1) andmed
võimaliku liikluskahju põhjustanud sõiduki (mark, mudel,
registreerimismärk) ning sõiduki omaniku või valdaja kohta;
2) sõiduki kohta väljastatud kindlustuspoliisi numbri;
3)
kindlustusandja nime ja kontaktandmed;
4) kindlustusandja nõuete
käsitleja nime ja aadressi;
5) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2
nimetatud sõidukite tekitatud kahju korral hüvitise maksmise eest
vastutava institutsiooni nime.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabe saamine tuleb kannatanule või tema esindajale tagada teabe taotlemisele järgneval tööpäeval. Kannatanul on selle teabe saamise õigus seitsme aasta jooksul, arvates kindlustusjuhtumi toimumisest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmisel on Garantiifondil õigus saada online-süsteemis teavet liiklusregistri volitatud töötlejalt või sellekohast teavet sisaldavast registrist. Garantiifond teeb nimetatud teabe vahetamisel koostööd kannatanu asukohariigi selleks volitatud institutsiooniga.»
§ 44. Seadust täiendatakse §-dega 671 ja 672 järgmises sõnastuses:
« § 671. Garantiifondi asutamine
(1) Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmed kohustuvad asutama ühe aasta jooksul, arvates 2004. aasta 1. maist, mittetulundusühingu nende Garantiifondi ülesannete täitmiseks, mis käesolevas seaduses on ette nähtud.
(2) Eesti Liikluskindlustuse Fondil on Garantiifondi õigused ja kohustused kuni varade, õiguste ja kohustuste üleandmiseni Garantiifondile.
(3) Eesti Liikluskindlustuse Fond annab Garantiifondile üle kõik varad, õigused ja kohustused, sealhulgas edasikindlustusportfelli. Üleandmisele ei kuulu lõpetamiseks vajaminevad rahalised vahendid.
(4) Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustusportfelli üleandmine Garantiifondile toimub kindlustustegevuse seaduses sätestatud korras.
(5) Garantiifond loetakse Eesti Liikluskindlustuse Fondi õigusjärglaseks.
(6) 2009. aasta 1. jaanuariks peab käesoleva seaduse § 61 lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks Garantiifondi omavahendite miinimum olema vähemalt 10 protsenti Garantiifondi liikmete kohustusliku liikluskindlustuse tehniliste eraldiste summast.
§ 672. Eesti Liikluskindlustuse Fondi lõpetamine
(1) Eesti Liikluskindlustuse Fond lõpetatakse käesolevas seaduses ning kindlustustegevuse seaduses sätestatud korras.
(2) Eesti Liikluskindlustuse Fondi lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) sätestatut, arvestades kindlustustegevuse seaduses sätestatud erisusi.
(3) Juhatuse liikmed omandavad alates Garantiifondi kandmisest registrisse Eesti Liikluskindlustuse Fondi likvideerijate õigused ja kohustused. Likvideerijate üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.
(4) Likvideerijad esitavad Finantsinspektsioonile likvideerimise lõpparuande.
(5) Eesti Liikluskindlustuse Fond loetakse lõppenuks, arvates riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist kustutamisest.»
§ 45. Paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Käesoleva seaduse §-d 16 ja 52 kaotavad kehtivuse Eesti Vabariigi ühinemisel Euroopa Liiduga.»
II. Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) tehakse järgmised muudatused:
§ 46. Paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Garantiifond tegutseb piirikindlustuse kindlustusandjana, vajamata selleks tegevusluba.»
§ 47. Paragrahvi 16 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 9) liikluskindlustuse kindlustusandja ei täida Garantiifondi liikme kohustusi.»
III. Seaduse rakendamine
§ 48. Enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud liikluskahju hüvitamisel rakendatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse sätteid.
§ 49. Eesti Vabariigi ühinemisel Euroopa Liiduga jõustuvad
järgmised käesoleva seaduse sätted:
1) paragrahvi 2
punkt 3;
2) paragrahvis 4 sätestatud liikluskindlustuse seaduse § 8
lõige 5;
3) paragrahvis 5 sätestatud liikluskindlustuse seaduse
§ 9 lõige 3;
4) paragrahv 6;
5) paragrahvis 8 sätestatud
liikluskindlustuse seaduse § 12 lõige 3;
6) paragrahvi 16
punkt 2;
7) paragrahvi 29 punkt 2;
8) paragrahvi 31 punktid 1 ja 3;
9) paragrahv 34;
10) paragrahvi 39 punkt 2;
11) paragrahvi 43 punkt 3.
Riigikogu esimees Ene ERGMA |