Ringhäälinguseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 19.04.2000
| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. aprilli 2000. a otsusega nr 785 |
Seaduses on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu direktiividega: Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 89/552 EMÜ 1989. aasta 3. oktoobrist (EÜT L 298); Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 97/36 EÜ 1997. aasta 30. juunist (EÜT L 202).
Ringhäälinguseaduses (RT I 1994, 42, 680; 66, 1145; 1995, 83, 1437; 97, 1664; 1996, 49, 953; 1997, 29, 448; 52, 834; 93, 1564; 1998, 2, 42 ja 44; 1999, 16, 268; 25, 364; 59, 613; 2000, 25, 143) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 11. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asuvatele ringhäälinguorganisatsioonidele.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse ringhäälinguorganisatsioon Eestis
asuvaks, kui:
1) tema juhatus asub Eestis ja toimetuse otsused teleprogrammide saatekava
kohta tehakse Eestis;
2) tema juhatus asub Eestis ja Eestis töötab oluline osa teleprogrammide edastamisega
tegelevatest töötajatest, kuid otsused programmide saatekava kohta tehakse
mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga
ühinenud riigis;
3) tema juhatus asub Eestis, kuid oluline osa teleprogrammide edastamisega
tegelevatest töötajatest asub nii Eestis kui ka mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis
või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis;
4) oluline osa teleprogrammide edastamisega tegelevatest töötajatest ei tööta
Eestis ega mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni
Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis, kuid ringhäälinguorganisatsioon
alustas Eestis esimesena teleprogrammi edastamist vastavalt Eesti seadustele
ja oluline osa tema majandustegevusest toimub Eestis;
5) tema juhatus asub Eestis või mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese
televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis, aga otsused teleprogrammide
saatekava kohta tehakse kolmandas riigis või, vastupidi, tema juhatus asub
kolmandas riigis, aga otsused teleprogrammide saatekava kohta tehakse Eestis
või mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa
konventsiooniga ühinenud riigis, kuid oluline osa tema teleprogrammide
edastamisega tegelevatest töötajatest asub Eestis.
(3) Ringhäälinguorganisatsioonile, kelle suhtes ei saa kohaldada käesoleva
paragrahvi 2. lõike sätteid ja kes ei kuulu Euroopa Liidu mõne liikmesriigi
või mõne piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi
jurisdiktsiooni alla, kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui:
1) ta kasutab Eestis antud sagedust (kanalit);
2) ta ei kasuta Eestis antud sagedust (kanalit), kuid kasutab Eestile kuuluvat
satelliidivõimsust;
3) ta ei kasuta Eestis antud sagedust ega Eestile kuuluvat satelliidivõimsust,
kuid kasutab Eestis asuvat satelliitsidet saatvat maajaama.»
§ 2. Paragrahvi 41:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Ringhäälinguorganisatsioon tagab teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10 protsenti omatoodangu edastamiseks. Ringhäälinguorganisatsioon edastab käesolevas lõikes sätestatud omatoodangu miinimummahust vähemalt 50 protsenti parimal vaadatavuse ajal ajavahemikus kella 19-st kuni 23-ni.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Omatoodang käesoleva seaduse tähenduses on ringhäälinguorganisatsiooni enda või koostöös Euroopa Liidu mõne liikmesriigi tootjaga toodetud või ringhäälinguorganisatsiooni poolt mõnelt Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saated või programmid Eesti tänapäeva või eesti kultuuripärandi vallas.»;
3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Televisiooniorganisatsioon tagab oma programmi (programmide) kalendriaasta mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga teoste edastamiseks.»;
4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Televisiooniorganisatsioon tagab oma programmi (programmide) kalendriaasta mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10 protsenti Euroopa päritolu teoste edastamiseks, mida on loonud sellest ringhäälinguorganisatsioonist sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.»;
5) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Käesoleva paragrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata nende televisiooniprogrammide suhtes, mis on mõeldud kohalikele vaatajatele ning mida edastatakse ühe ringhäälingusaatja kaudu, mis ei ole osa üleriigilisest saatjatevõrgust.»;
6) lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:
« § 42. Euroopa päritolu teosed
(1) Euroopa päritolu teosed käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eestis ja Euroopa Liidu liikmesriikides toodetud teosed;
2) piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud kolmandates riikides
toodetud teosed, mis vastavad käesoleva paragrahvi 3. lõike tingimustele;
3) muudest Euroopa kolmandatest riikidest pärinevad teosed, mis vastavad käesoleva
paragrahvi 4. lõikes nimetatud tingimustele.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 sätteid kohaldatakse tingimusel, et Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikidest pärinevate teoste suhtes ei kohaldata kõnealustes kolmandates riikides diskrimineerivaid meetmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud teosed on põhiosas
valminud koostöös ühes või mitmes 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud riigis
elavate autorite ja töötajatega eeldusel, et need teosed vastavad vähemalt
ühele järgmisest kolmest tingimusest:
1) teose on valmistanud üks või mitu tootjat, kes asuvad ühes või mitmes nimetatud
riigis;
2) teose tootmist jälgib ja kontrollib tegelikkuses üks või mitu tootjat,
kes asuvad ühes või mitmes nimetatud riigis;
3) nendes riikides asuvate ühistootjate panus moodustab enamiku ühistootmise
kuludest ja ühistootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool kõnealuseid
riike asuvat tootjat.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud teosed on täielikult või ühistoodanguna ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis asuvate tootjatega valmistanud sellised tootjad, kes asuvad ühes või mitmes kolmandas Euroopa riigis, kellega Euroopa Liidul on audiovisuaalala lepingud ning need teosed on põhiosas valmistatud koostöös ühes või mitmes Euroopa riigis asuvate autorite ja töötajatega.
(5) Teoseid, mis ei ole Euroopa päritolu teosed käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses, kuid on valmistatud Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste ühistootmislepingute raames, käsitatakse Euroopa päritolu teostena tingimusel, et Euroopa Liidu ühistootjad katavad suurema osa tootmiskuludest ja et tootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi asuvat tootjat.
(6) Teoseid, mis ei ole Euroopa päritolu teosed käesoleva paragrahvi 1. ja 5. lõike tähenduses, kuid mis põhiosas on valminud koostöös ühes või enamas liikmesriigis elavate autorite ja töötajatega, käsitatakse Euroopa päritolu teostena ulatuses, mille moodustab Euroopa Liidu ühistootjate panus tootmiskuludest.»
§ 4. Seadust täiendatakse §-ga 43 järgmises sõnastuses:
« § 43. Euroopa sõltumatu tootja
Euroopa sõltumatu tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) tootja, kelle aktsiate enamus või aktsiate jaotusega määratud häälte enamus
kuulub Eesti, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või piiriülese televisiooni
Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi juriidilistele või füüsilistele
isikutele;
2) tootja, kelle seaduse või lepingu alusel üleantud autoriõigused või autoriõigusega
kaasnevad õigused toodangule kuuluvad Eesti, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi
või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi juriidilistele
või füüsilistele isikutele;
3) tootja, kes viimase kahe aasta jooksul on tootnud mitte rohkem kui 90 protsenti
oma audiovisuaaltoodangust ühele ja samale ringhäälinguorganisatsioonile.»
§ 5. Paragrahvi 6 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
« § 71. Vastuvõtu ja taasedastamise vabadus
(1) Välisriikidest pärit raadio- ja telesaadete ning raadio- ja teleprogrammide vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata.
(2) Erinevalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust võib kehtestada kooskõlas
Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute nõuetega ajutisi piiranguid,
kui teistest riikidest pärit telesaade või programm:
1) rikub selgelt ja tõsiselt ringhäälinguprogrammi üldtunnustatud moraalseid
ja eetilisi põhimõtteid määral, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist,
vaimset või moraalset arengut;
2) võib õhutada rassilist, soolist, usulist või rahvuslikku vihkamist;
3) sisaldab pornograafiat või põhjendamatut vägivalda.
(3) Euroopa Liidu liikmesriikidest ja piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga
ühinenud riikidest pärit televisiooniprogrammide puhul võib rakendada piiranguid
üksnes juhul, kui:
1) televisiooniorganisatsioon on käesolevas paragrahvis toodud nõudeid rikkunud
vähemalt kahel korral võimaliku piirangu rakendamisele eelnenud ühe aasta
jooksul;
2) Eesti pädev asutus on televisiooniorganisatsioonile ja Euroopa Liidu pädevale
institutsioonile teatanud rikkumistest ning meetmetest, mida kavatsetakse
rakendada, kui samalaadne rikkumine peaks korduma;
3) Eesti pädeva asutuse ja Euroopa Liidu pädeva institutsiooni konsultatsioonid
pole 15 päeva jooksul käesoleva lõike punktis 2 sätestatud teatamisest alates
viinud kokkuleppele ning väidetav rikkumine jätkub.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb kõigile telesaadetele ja -programmidele, mis võivad kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut, välja arvatud juhul, kui saateaja valiku või tehniliste meetmetega tagatakse, et nende saadete või programmide levialas olevad alaealised ei saa neid vastu võtta.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodule tagatakse, et selliste saadete kodeerimata kujul edastamisele eelneb neile vastav hoiatus helis või selgelt tajutaval visuaalsel kujul.»
§ 7. Paragrahvi 8:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi, eriti mainet, on kahjustatud ringhäälinguprogrammis ebaõigete faktide esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskõlas tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega.»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Ringhäälinguorganisatsioon tagab vastulause esitamise võimaluse või muude võrdväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimustega. Vastulause esitamise soovist tuleb ringhäälinguorganisatsioonile kirjalikult teatada 20 päeva jooksul, alates taotluse põhjustanud saate edastamisest. Ringhäälinguorganisatsioon edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist.»;
3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Vastulause taotluse võib tagasi lükata, kui vastulause pole õigustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu või kui taotluse rahuldamine tooks ringhäälinguorganisatsioonile kaasa tsiviilvastutuse või kui sellega eiratakse üldtunnustatud moraalinorme.»
§ 8. Paragrahvi 9:
1) senine tekst loetakse lõikeks 1;
2) täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Teleprogrammidele, mis tõenäoliselt võivad kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut, laienevad käesoleva seaduse § 71 2. lõike punktis 1 ning sama paragrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatud nõuded, välja arvatud, kui saateaja valiku või vastavate tehniliste meetmetega tehakse alaealistele võimatuks nende saadete või programmide vastuvõtmine tavaoludes.»;
3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud saateid edastatakse kodeerimata kujul, peab sellele eelnema vastav hoiatus helis või peab see saade olema äratuntav vastava sümboli abil, mis on nähtav kogu saate jooksul.»
§ 9. Paragrahv 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 111. Televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sündmused, mida peetakse Eesti üldsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetõttu edastada nii, et märkimisväärne osa üldsusest saaks neid vabalt vastu võtta mittetasulises televisioonis kas tervikuna või osaliselt otseülekandes või hiljem salvestusena.
(2) Kui Eesti ringhäälinguorganisatsioon on hankinud endale ainuõiguse kanda üle selliseid sündmusi, mille mõni Euroopa Liidu liikmesriik või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riik on võtnud oma vastavasse tähtsamate sündmuste loetellu, ei saa ta ainuõigust kasutada juhul, kui märkimisväärne osa kõnealuse riigi üldsusest ei saa jälgida nende tähtsamate sündmuste ülekannet mittetasulises televisioonis.
(3) Mittetasuline televisioon käesoleva seaduse tähenduses on saadete või programmide edastamine televisioonis nii, et vaatajad ei pea, lisaks televisiooniorganisatsiooni rahastamise üldlevinud viisile, maksma selle eest eraldi tasu.
(4) Eesti üldsuse märkimisväärne osa käesoleva seaduse tähenduses on võrdne vähemalt 70 protsendiga Eesti elanikest.»
§ 10. Paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 15. Reklaamile ja otsepakkumisele esitatavad nõuded
(1) Reklaam ja otsepakkumine peab olema programmi muudest osadest lahus ning heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina programmis selgelt eristatav.
(2) Ringhäälingus edastatavale reklaamile ja otsepakkumisele laieneb reklaamiseaduses (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415) sätestatu. Lisaks reklaamiseaduses sätestatud nõuetele laienevad ringhäälingus edastatavale reklaamile ja otsepakkumisele käesoleva paragrahvi 3.–6. lõikes sätestatud nõuded.
(3) Telereklaamis ja otsepakkumises ei tohi:
1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid;
2) kasutada selle isiku häält ega kujutist, kes esineb uudistesaate diktori,
saatejuhi või kommentaatorina aktuaalseid poliitilisi sündmusi ja probleeme
käsitlevates saadetes.
(4) Telereklaam ja otsepakkumine ei tohi:
1) põhjustada inimeste tervist ja turvalisust kahjustavat käitumist ega soodustada
keskkonnakahjulikku käitumist;
2) põhjustada alaealistele moraalset ega füüsilist kahju ning peab seetõttu
vastama nende kaitsmise eesmärgil järgmistele nõuetele:
– ei kasutata ära alaealise usaldust oma vanemate, õpetajate või teiste
isikute vastu;
– põhjendamatult ei näidata alaealisi ohtlikes olukordades;
3) otsepakkumine ja reklaam ei tohi õhutada alaealisi sõlmima kaupade või
teenuste müügi- või rendilepinguid.
(5) Alkohoolsete jookide telereklaam ja otsepakkumine ei tohi:
1) olla otseselt suunatud alaealistele ega kujutada alaealisi neid jooke tarbimas;
2) seostada alkoholi tarbimist parema füüsilise võimekuse või sõidukijuhtimisega;
3) luua muljet, et alkoholi tarbimine aitab kaasa paremale suhtlemisele või
suurendab seksuaalset võimekust;
4) väita, nagu oleks alkoholil mingeid raviomadusi või oleks tal ergutav,
rahustav või mingisuguste vastuolude lahendamist soodustav toime;
5) soodustada liigset alkoholitarbimist ega kujutada karskust või mõõdukust
alkoholi tarbimisel negatiivses valguses;
6) rõhutada suurt alkoholisisaldust kui jookide positiivset omadust.
(6) Ettevõtjad, kelle tegevus sisaldab meditsiinilise raviteenuse osutamist või meditsiiniliste toodete tootmist või müüki, võivad telesaateid või programme spondeerida oma nime või maine edendamiseks, kuid ei tohi reklaamida meditsiinilist ravi ega spetsiifilisi meditsiinilisi tooteid, mis on Eestis kättesaadavad ainult retsepti alusel.
(7) Üksnes enesetutvustusega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 41, 42, 43 ning § 17 3. ja 4. lõikes sätestatud nõudeid. Teisi käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse selliste televisiooniorganisatsioonide suhtes nende eripärast tulenevaid erisusi arvestades. Reklaam on üksnes enesetutvustusega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmis lubatud käesoleva seaduse § 17 1. ja 2. lõikes toodud mahtude ulatuses.
(8) Üksnes otsepakkumisega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 41, 42, 43 sätestatud nõudeid. Teisi käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse selliste televisiooniorganisatsioonide suhtes nende eripärast tulenevaid erisusi arvestades. Reklaam on üksnes otsepakkumisega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmis lubatud käesoleva seaduse § 17 1. lõikes toodud mahtude ulatuses ning selle suhtes ei kohaldata sama paragrahvi 2. lõikes sätestatut.»
§ 11. Paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Reklaam ja otsepakkumine tuleb paigutada saadete või saateosade vahele. Eraldiseisvad reklaamilõigud või otsepakkumise lõigud on lubatud erandina.»
§ 12. Paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on ringhäälinguorganisatsiooni tegevuse või audiovisuaalteoste tootmisega mitteseotud isiku osalemine selle ringhäälinguorganisatsiooni saate või programmi otseses või kaudses materiaalses toetamises eesmärgiga edendada oma nime, kaubamärki, mainet, tegevust või tooteid.»
§ 13. Paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Paragrahvi 25:
1) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) omatoodangu piisava osakaalu avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele seadusega sätestatud ülesannete täitmisel;»;
2) lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 15. Paragrahvi 38 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 16. Paragrahvi 39 lõike 2 punkt 2, lõike 3 punkt 1 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 17. Paragrahvi 41 lõike 5 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Paragrahvi 441:
1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini on käesoleva seaduse § 41 4. lõikes sätestatud
toodangu osakaal saateajas järgmine:
1) alates 2001. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 40 protsenti;
2) alates 2002. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 45 protsenti.»;
2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Paragrahvi 451 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
« (7) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse § 111 1. lõikes nimetatud Eesti üldsuse jaoks oluliste sündmuste nimekirja 2003. aasta 1. jaanuariks.»
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter