Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2000, 39, 238 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seadus Vastu võetud 04.05.2000 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 11. mai 2000. a otsusega nr 794 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (RT I 1999, 25, 363) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1.  Paragrahvi 3 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti.» § 2. Paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.» § 3. Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Nimetatud eeskiri peab sisaldama: 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimusi; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja liitumistaotluse läbivaatamise korda; 3) liitumistasu arvutamise aluseid; 4) liitumistasu tasumise korda.» § 4. Paragrahvi 8: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.»; 2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel.» § 5. Seadust täiendatakse §-dega 17–22 järgmises sõnastuses: « § 17. Juriidilise isiku haldusvastutus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest (1) Ühisveevärgist omavolilise veevõtu või ühiskanalisatsiooni omavolilise heit-, sademete- või drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise või ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni normatiivi ületavates kogustes juhtimise eest – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga. (2) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamise, ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee, sademete- või drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee mõõtmiseks paigaldatud mõõteseadmete näitude moonutamise eest – karistatakse kuni 50 000-kroonise rahatrahviga. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud isiku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete täitmiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest – karistatakse kuni 20 000-kroonise rahatrahviga. § 18. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169) ettenähtud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 19. Juriidilisele isikule haldusõiguserikkumiste protokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta võib juriidilisele isikule protokolli koostada kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise protokollis näidatakse: 1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; 2) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema pädeva esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi; 4) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus ning rikkumisega põhjustatud materiaalse kahju ulatus; 5) viide seadussättele, mida rikuti; 6) viide seadussättele, mis näeb ette vastutuse; 7) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused, ekspertiisi või analüüsi tulemused või teised asja lahendamiseks vajalikud materjalid; 8) märkus selle kohta, et haldusõiguserikkujale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi; 9) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja õiguserikkuja pädev esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast ja seletust andmast, teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märkuse. Kui haldusõiguserikkuja esindaja seda nõuab, lisatakse protokollile tema märkused protokolli kohta. § 20. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutamine Käesolevas seaduses nimetatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus halduskohtunikul. § 21. Füüsilise isiku vastutus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas Kui füüsiline isik pani toime käesolevas seaduses nimetatud teo, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt. § 22. Juriidilisele isikule haldusvastutuse määramise aegumistähtaeg Halduskaristust võib juriidilisele isikule määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui aasta möödumisel õiguserikkumise päevast.» Riigikogu aseesimees Tunne KELAM