Teksti suurus:

Kunda linna ehitusmäärus

Väljaandja:Kunda Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2004, 72, 634

Kunda linna ehitusmäärus

Vastu võetud 02.02.2004 nr 2

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 ja Kunda linna põhimääruse § 23 lõike 1 punkti 29 alusel.

I. ÜLDSÄTTED

§ 1. Ehitusmääruse reguleerimisala

(1) Käesolev ehitusmäärus on kehtestatud kohalike olude arvestamiseks planeerimisel, projekteerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel Kunda linnas.

(2) Ehitusmäärusega kehtestatud, planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale.

(3) Ehitusmäärus kehtestab Kunda linna omavalitsusorganite pädevuse ja ülesannete jaotumise linna maa-alade planeerimisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel.

(4) Ehituskorraldust Kunda linnas suunab linnavolikogu ja viib ellu linnavalitsus.

II. ÜLESANDED

§ 2. Linnavolikogu pädevus

(1) Linnavolikogu pädevusse kuulub:
1) linna territoriaal-majandusliku ja keskkonnaalase arengu strateegia ja kontseptsiooni kujundamine ning tingimuste tagamine nende elluviimiseks;
2) linna üldplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine;
3) detailplaneeringute kehtestamine, kehtetuks tunnistamine, v.a käesoleva ehitusmääruse § 3  lõike 1 punktis 12 esitatud juhtudel, samuti miljööväärtuslike hoonestusalade määramine;
4) muinsuskaitsealade kinnitamise ja kultuurimälestiste kaitse vajaduse ettepanekute tegemine;
5) keskkonnakaitseliste linnaliste ja piirkondlike alade kinnitamine vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele;
6) planeeringute elluviimiseks vajalike kinnisasja sundvõõrandamise taotluste esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006; 2002, 47, 297; 61, 375) ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks;
7) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks;
8) maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Kunda linna seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine;
9) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10) linna ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.

§ 3. Linnavalitsuse pädevus

(1) Linnavalitsuse pädevusse kuulub:
1) linna territoriaal-majandusliku ja keskkonnaalase arengu põhisuundade kavandamine ja nende elluviimine vastavalt üldplaneeringu põhimõtetele;
2) üldplaneeringu tööprogrammi koostamine või korraldamine, lähteandmete kogumine ja planeeringu eesmärkide formuleerimine, üldplaneeringu koostamine või selle korraldamine;
3) üldplaneeringu avalikustamise ja avalike arutelude korraldamine;
4) ettepanekute tegemine üldplaneeringu muutmiseks;
5) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringute koostamise ajal;
6) avalikule väljapanekule eelnevate ekspertiiside ja kooskõlastuste tagamine;
7) kahjude hüvitamise ja kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele;
8) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine;
9) detailplaneeringu ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine linnavolikogule kehtestamiseks;
10) detailplaneeringu lähteülesannete koostamine, kinnitamine ja finantseerimise otsustamine;
11) detailplaneeringute korraldamine, avalikustamine, vastuvõtmine ning lepingute sõlmimine detailplaneeringute koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele asjasthuvitatud isikutele. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu finantseerimise õigust ei anta eraõiguslikule isikule;
12) detailplaneeringute algatamine järgmistel juhtudel:
a) olemasoleval hoonestusalal kuni kolm eramut või aiamaja krundi detailplaneerimiseks;
b) elamukrundil kõrvalhoonete rajamiseks;
c) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi detailplaneerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu ja selle maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd;
d) olemasoleva hoonestusega kinnistute jagamine ja liitmine;
13) planeerimisseaduse §-s 22 sätestatud detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine;
14) õigus nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele ning detailplaneeringu nõudeid täpsustavate projekteerimistingimuste andmine ja kinnitamine;
15) linna infrastruktuuri objektide projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa väljastamise korraldamine;
16) keskkonnamõju hindamise algatamine ja olulise keskkonnamõjuga tegevust alustada lubava otsuse tegemine kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusega (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 521; 99, 579);
17) vastutusrikaste ja unikaalsete munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerlahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine;
18) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud jms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine;
19) riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks ning ehituse eelprojekti heakskiitmine;
20) tellija funktsiooni täitmine linna omandis olevate ehitiste ehitamisel;
21) projekteerimistingimuste koostamine ja kinnitamine;
22) ehitusprojekti kooskõlastamine;
23) ehitusjärelevalve korraldamine linna territooriumil;
24) ehituslubade väljaandmine ja väljastamise korraldamine;
25) ehitusloa pikendamine;
26) ehitusloa tühistamise otsustamine, kui ehitust ei ole alustatud kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljaandmise päevast alates või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
27) ühekordsete projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku andmine ja väljastamine ühepereelamu, suvila, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisva garaaži ning muude lihtsate ja väikesemahuliste ehitiste projekteerimiseks enda tarbeks. Arhitektuuri- või ehitusalase erihariduseta isikule ei anta ühekordseid projekteerimistingimusi, kui ehitise silded on üle 6 m või kui projekteerimisel on vaja arvestada keerukate geoloogiliste, arhitektuursete ja muude eritingimustega;
28) kirjaliku nõusoleku andmine väikehoone ehitamiseks (kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga) ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta;
29) ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitise kasutusloa andmise otsustamine ja väljastamine;
30) ehitusloa või kasutusloa peatamine või tühistamine, kui ehitise omanik ei täida järelevalveametniku ettekirjutusi, samuti ehitusloa või kasutusloa ennistamine pärast ettekirjutuste täitmist;
31) ehitusregistri pidamine;
32) ehitusprojektile ekspertiisi tegemise nõudmine ehitiste projektidele ning suurte rahvahulkadega seotud ehitiste projektidele;
33) ajutise ehitise omanikule ehitise lammutamise tähtaja kehtestamine ja selle likvideerimisega seotud maa-ala heakorrastamise nõuete kehtestamine;
34) omavolilise ehitise omanikule ehitise likvideerimiseks tähtaja kehtestamine ning selle likvideerimise korraldamine omaniku kulul;
35) ettepanekute tegemine linna ehituskorraldust reguleerivate eeskirjade muutmiseks ja dokumentide vormide kinnitamine.

§ 4. Linnaametnike pädevus

(1) Linna ehitusnõuniku pädevusse kuulub:
1) linna üld- ja detailplaneeringute ning ehitusjärelevalve alase töö üldine korraldamine;
2) üld- ja detailplaneeringute seadusekohase menetlemise korraldamine;
3) planeeringute algatamise eelnõude koostamine linnavalitsusele ja linnavolikogule;
4) avalikkuse informeerimine kavatsetavatest detailplaneeringutest ning algatatud planeeringutest;
5) planeeringute avaliku väljapaneku korraldamine;
6) osalemine linna üldplaneeringu ja arengukava koostamises ning vastava eriala spetsialistide kaasamine planeeringute koostamises;
7) linnale vajalike planeeringute, tehnorajatiste ja teiste munitsipaalehitiste projektide tagamine;
8) planeeringute lähteülesannete koostamise korraldamine;
9) planeeringute lähteülesannete ja projekteerimistingimuste kooskõlastamine;
10) osalemine planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste korraldamises, seisukoha esitamine vastuväidete kohta;
11) maavanema informeerimine algatatud detailplaneeringutest;
12) avalikul väljapanekul planeeringute kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikute seisukoha ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine;
13) osalemine järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamuste lahendamisel;
14) järelevalve teostamine kehtestatud detailplaneeringute elluviimise üle;
15) planeeringutele ekspertiisi teostamise vajaduse otsustamine;
16) ehitus-kaevamislubade väljastamise korraldamine;
17) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine üldistes planeerimis- ja projekteerimisküsimustes;
18) planeeringute arhiveerimise korraldamine;
19) omavoliliste ehitiste seadustamine või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine;
20) linnavalitsuse volitusel ja nimel väärteomenetluse korraldamine;
21) ehituslubade ja väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute ning kasutuslubade vormistamine ja väljastamine linnavalitsuse korraldusel.

(2) Asjasthuvitatud isikute õigused:
1) teha ettepanekuid detailplaneeringute algatamiseks;
2) planeeringute avaliku väljapaneku ajal omada juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud info;
3) avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut;
4) vaidlustada kohtus üld- ja detailplaneeringu kehtestamist;
5) kokkuleppel linnavalitsusega detailplaneeringute koostamise korraldamine;
6) tutvuda kehtestatud planeeringuga.

III. PLANEERIMINE

§ 5. Üldplaneering

(1) Linnaplaneerimine on kohaliku elu küsimuste iseseisva avaliku otsustamise protsess. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev linna areng ning võimalikult laialdane üldiste ja erahuvide arvestamine.

(2) Üldplaneering on strateegiline dokument, mis määrab linna territoriaal-majandusliku ja keskkonnaalase arengu. Üldplaneeringu koostamine on linnale kohustuslik.

(3) Üldplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsus. Üldplaneeringu koostamises võivad osaleda ning esitada oma seisukohti ja arvamusi kõik asjasthuvitatud isikud.

(4) Üldplaneering avalikustatakse vastavalt seadustele.

(5) Üldplaneeringus sätestatakse detailplaneeringu koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

§ 6. Detailplaneering

(1) Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneerimise muutmise ettepanekuid.

(2) Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele, uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmiseks, nende kasutussihtotstarbe muutmiseks hoonestusõiguse seadmiseks.

(3) Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse-, keskkonna-, riigikaitse- tuleohutusalaseid ning muid seadusi ja norme ning keskkonnamõju hindamise tulemusi.

(4) Detailplaneerimise algatamise aluseks on taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

(5) Lähteülesande tellimiseks esitab taotleja linnavalitsusele:
1) vormikohase kirjaliku taotluse lähteülesande väljastamiseks, selgitades detailplaneeringu koostamise põhjuse ja planeeritavate ehituste otstarbe;
2) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid;
3) planeeritava maa-ala geodeetilise plaani M 1:1000 (1:500), kui see on olemas;
4) planeeringualal asuvate insenervõrkude andmed.

(6) Lähteülesanne väljastatakse hiljemalt nelja nädala pärast arvates taotluse esitamisest.

(7) Detailplaneeringu avalikustamise ja avaliku väljapaneku korraldab planeeringu algataja või planeeringu koostaja vastavalt seadusele.

(8) Detailplaneeringu kehtestab volikogu vastavalt käesolevale määrusele.

IV. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA

§ 7. Miljööväärtuslik hoonestusala

(1) Miljööväärtuslik ala on maa-ala, kus looduskeskkond ja ehitised või mõlemad koos moodustavad kaitset vääriva keskkonna.

(2) Miljööväärtusliku hoonestusala kaitse eesmärk on väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundava plaani- ja mahulise struktuuri, arhitektuuri- ja ehitustraditsioonide ning miljöölise eripära säilitamine.

(3) Miljööväärtuslik hoonestusala on linnaehituslikult tervikliku plaani- ja mahulise struktuuriga omapärane linnaosa, kvartal, tänav, hoonete ansambel, park jms. Kunda linna miljöövääruslikud alad on määratud lisas.

§ 8. Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimine ja ehitamine

(1) Üldplaneeringu eesmärkide täpsustamine ja täiendamine toimub miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringuga (edaspidi teemaplaneering).

(2) Teemaplaneeringuga määratakse miljööväärtuslike hoonestusalade piirid, seatakse nende kaitse- ja kasutamistingimused ning ehitusnõuded ja reeglid, millest tuleb lähtuda detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel.

(3) Kuni teemaplaneeringu valmimiseni kehtestatakse üldplaneeringus sätestatud väärtuslike linnaosade ja identiteediprojektis määratud miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutamistingimused detailplaneeringutega.

(4) Miljööväärtuslikul hoonestusalal ehitamiseks on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, v.a üksikelamu kõrvalhooned ja kuni 20 m 2 ehitusaluse pinnaga väikehooned ning olemasoleva üksikelamu ja selle kõrvalhoone maapealsest kubatuurist üle 33% suurune laiendamine.

(5) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on miljööväärtuslikul hoonestusalal ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused.

(6) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on lubatud projekteerida ja ehitada sealsete linnaehituslike tavade ja arhitektuuriga kokkusobivaid ehitisi.

(7) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, hooldamisel ja remontimisel arvestatakse järgmist:
1) väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri: tänavatevõrgu ja kinnistustruktuuri, krundi täisehitusprotsenti, hoonestustavasid, majade asendit krundil ja tänava suhtes, ehitusjoont, hoonete mastaapi jms;
2) väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjale, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms; alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid.

(8) Miljööväärtuslikul hoonestusalal välditakse sinna mittesobivate rajatiste ja ajutiste ehitiste püstitamist.

V. PROJEKTEERIMINE

§ 9. Projekteerimise alused

(1) Projekteerimise aluseks on kehtestatud detailplaneering või selle puudumisel projekteerimistingimused.

(2) Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus.

§ 10. Projekteerimistingimused

(1) Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja linnavalitsusele:
1) taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks;
2) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid;
3) maa-ala geodeetilise plaani M 1:500, kui see on olemas;
4) kinnistul paiknevate insenervõrkude andmed.

(2) Projekteerimistingimused sisaldavad:
1) lähteandmeid projekteerimiseks, arhitektuurseid ja ehituslikke nõudeid;
2) maa-ala geodeetilise mõõdistamise vajadust;
3) insenervõrkude tehniliste tingimuste taotlemise nõuet;
4) vajalike kooskõlastuste loetelu;
5) kooskõlastuste vajadust vahetute naabervalduste omanikega, kui projekteeritav ehitus võib kahjustada nende huve.

(3) Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetreid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, miljööväärtuslikke, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute teostamise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist.

(4) Projekteerimistingimused väljastatakse hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest.

(5) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat.

(6) Projekteerimistöid võivad teha seadusega ettenähtud isikud.

(7) Lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik linnavalitsuse poolt väljaantud projekteerimistingimuste alusel.

(8) Ehitiste ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt linnavalitsusega kooskõlastatud projekti kohaselt pärast ehitusloa väljastamist.

(9) Hoone välisilme muutmiseks on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu.

§ 11. Ehitusprojekt

(1) Ehitusprojekt peab vastama kehtivatele seaduslikele aktidele, normatiividele ja projekteerimistingimustele või detailplaneeringule. Projekt peab olema kooskõlastatud vastavate ametkondadega.

(2) Linnavalitsuse nõudel peavad projektid läbima ekspertiisi. Ekspertiisi tegemine on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele.

(3) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale.

(4) Vajadusel otsustab projekti heakskiitmise Kunda Linnavalitsus.

(5) Projekt esitatakse linnavalitsusele ehitusloa saamiseks kahes eksemplaris.

VI. EHITAMINE

§ 12. Ehitis

(1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

(2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis.

(3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

§ 13. Ehitamine

(1) Ehitamiseks käesoleva määruse mõttes loetakse:
1) ehitise püstitamist maa peale ja maapõue;
2) ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehituse teel;
3) ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist;
4) tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid, insenervõrkude ehitus- ja projekteerimistöid;
5) ehitise lammutamist.

(2) Õiguse ehitamiseks annab linnavalitsuse väljastatud ehitusluba.

§ 14. Ehitusluba

(1) Ehitusluba antakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus.

(2) Ehitusloa saamiseks esitab taotleja linnavalitsusele:
1) avalduse;
2) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid;
3) kinnitatud projektdokumentatsiooni;
4) ekspertiisiakti (vajadusel);
5) ehitusjärelevalvet teostava õigustatud isiku andmed;
6) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

(3) Ehitusloa taotlus vaadatakse läbi kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast.

(4) Ehitusloale märgitakse kavandatav ehituse lõpetamise aeg.

(5) Ehitusloa väljastamisega registreeritakse ehitis ehitusregistris.

(6) Ehitusega tuleb alustada kahe aasta jooksul arvates ehitusloa väljastamise päevast.

(7) Ehitusjärelevalve korraldamine ehitusel on ehitise omaniku kohustus.

(8) Ilma ehitusloata ehitus on omavoliline ehitus ja kuulub likvideerimisele omaniku kulul.

VII. EHITISE KASUTAMINE

§ 15. Ehitise ülevaatus

(1) Enne kasutusloa väljastamist teostatakse valminud ehitise ülevaatus, mille vormi väljastab linnavalitsus. Ülevaatuse käigus kontrollitakse ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni olemasolu.

(2) Ehitise vastuvõtmise teostamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele kirjaliku taotluse ja järgmised dokumendid:
1) uusehitisel ehitise mahamärkimise akti;
2) ehitise täitedokumentatsiooni;
3) ehitustööde päevikud;
4) kaetud tööde aktid;
5) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised;
6) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks.

(3) Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kaks sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži vastuvõtmisel ei nõuta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud dokumentatsiooni esitamist.

(4) Ehitise ülevaatusele võidakse peale ehitise omaniku (hoonestaja) kaasata riiklike inspektsioonide eksperte, ehitaja ja projekteerija.

(5) Ehitise ülevaatuse aja ja teostajad kooskõlastab hoonestaja linnavalitsusega. Ehitis peab olema üle vaadatud ja tunnistatud nõuetekohaseks riiklike inspektsioonide esindajate poolt, mida kinnitab ametniku allkiri ehitise vastuvõtmise aktil. Akti vormi kehtestab linnavalitsus.

(6) Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist kasutusloal näidatud otstarbel.

(7) Ehitise võib kasutusele võtta ka valminud osade või ehitusjärkude kaupa vastavalt projektile või eelnevalt linnavalitsusega kooskõlastatult.

(8) Ehitise kasutamise otstarbe muutmise taotluse laekumise järel määrab linnavalitsus vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutusotstarbe muutmise võimaliku ulatuse.

(9) Uus kasutusluba väljastatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse kehtiva planeeringuga ja registreeritakse riigi maakatastris.

(10) Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine toob kaasa vajaduse muuta detailplaneeringut, teatab linnavalitsus sellest taotlejale kirjalikult.

§ 16. Ehitise kasutusluba

(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on linnavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

(2) Valminud ehitise kasutuselevõtmiseks või ehitise kasutusotstarbe muutmiseks esitab omanik linnavalitsusele kasutusloa taotluse. Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.

(3) Kasutusloa saamiseks esitab taotleja:
1) taotluse;
2) ehituse projekti, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
3) ehitise mahamärkimise akti (uusehitusel);
4) ehituse täitedokumentatsiooni (materjalide vastavustunnistused jm);
5) ehitustööde päevikud;
6) kaetud tööde aktid;
7) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised;
8) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks;
9) dokumendi riigilõivu tasumise kohta.

(4) Kasutusloa taotlus vaadatakse läbi kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast.

(5) Ehitise kasutusloa võib linnavalitsus peatada või tühistada, kui:
1) ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel;
2) omavolilise (ehitus)tegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid või kasutusala;
3) ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale.

(6) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa. Kirjalikus taotluses linnavalitsusele peab sisalduma põhjendus kasutusotstarbe muutmise, selle ulatuse ja konkreetse sisu kohta ning taotlus krundi sihtotstarbe muutmiseks.

(7) Taotlusele lisada:
1) ehitise või kinnistu omandiõigust tõendav dokument;
2) kinnistu plaan (asendiplaan);
3) ehitise joonised (projekt või inventariseerimisjoonised).

VIII. KESKKONNA KUJUNDAMINE

§ 17. Keskkonna kujundamise korraldamine

(1) Ehitiste, mis ei ole käesoleva ehitusmääruse mõistes ehitised (teisaldatavad kioskid, bussiootepaviljonid jm ehitised ning objektid), projekteerimiseks annab tingimused ja kooskõlastab esitatud projektid linnavalitsus. Nimetatud objektide paigaldamise ning kasutamise loa, tingimused ja tähtaja määrab linnavalitsus.

(2) Keskkonna kujundust mõjutavad ehitustööd, nagu fassaadide värvimine, piirete ja arhitektuursete väikevormide paigaldamine, haljastustööd, tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsuses ja vajadusel esitada projekt või kooskõlastada eskiislahendus.

(3) Kaevetööde tegemist tehnovõrkude rajamiseks linna territooriumil reguleerib Kunda linna kaevetööde eeskiri.

MÄÄRUSE RAKENDAMINE

§ 18. Jõustumine

(1) Kunda Linnavolikogu 23. jaanuari 1997. a määrus nr 19 «Kunda linna ehitusmäärus» tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 15. veebruaril 2004. a.

Volikogu esimees Anne TASUJA