Teksti suurus:

Välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 40, 254

Välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.05.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 23. mai 2000. a otsusega nr 804

§ 1. Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197) tehakse järgmised muudatused:

(1) Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

« § 41. Alaealine laps

Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks ei loeta isikut, kes on abielus või omab eraldi perekonda või elab iseseisvat elu.»

(2) Paragrahvi 6 lõike 21 punktis 1 asendatakse sõnad «alla 15-aastane laps» sõnadega «alaealine laps» ning punktis 2 sõnad «alla 15-aastast last» sõnadega «alaealist last».

(3) Paragrahvis 9:

1) paragrahvi täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

« (12) Eesti lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja seal viibimiseks peab välismaalasel olema Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel viisa.»;

2) lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) välismaalane, kellele on selleks Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt erandina luba antud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses;»;

3) lõike 3 punktis 7 asendatakse sõnad «alla 15-aastane laps» sõnadega «alaealine laps».

(4) Paragrahvis 10:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Viisa on välismaalasele antav luba Eestisse sisenemiseks rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu ja Eestis viibimiseks viisas ettenähtud aja jooksul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Välismaalasele võidakse anda viisa sisenemiseks Eesti lennujaama transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks viisas näidatud tingimustel. Nimetatud viisa ei anna välismaalasele õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Viisakutsete, viisataotluste ja viisa pikendamise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, tühistatud ja parandatud viisade ning viisat omavate välismaalaste piiriületuste kohta peetakse riiklikku viisaregistrit.»

(5) Paragrahvis 12:

1) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Alalise elamisloa võib anda Eestis elava Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel elava välismaalase alaealisele lapsele, välja arvatud juhul, kui ta elab välisriigis ja soovib elama asuda Eestisse.»;

2) lõike 4 punktis 14 asendatakse sõna «perekonnaliikmele» sõnadega «abikaasale ja alaealisele lapsele»;

3) lõikes 7 asendatakse sõna «perekonnaliikmetele» sõnadega «abikaasale ja alaealisele lapsele»;

4) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud.»

(6) Paragrahvi 121 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Tähtajalist elamisluba omava välismaalase abikaasale elamisloa andmisel käesoleva seaduse § 12 2. lõike alusel ning nimetatud alusel antud elamisloa pikendamisel ja tühistamisel kohaldatakse järgmisi lisatingimusi:
1) talle antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada tema abikaasa tähtajalise elamisloa kehtivusaega;
2) talle antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui tema abikaasale antud tähtajalist elamisluba ei pikendata;
3) talle antud tähtajaline elamisluba tühistatakse samaaegselt tema abikaasa tähtajalise elamisloa tühistamisega;
4) talle ei anta alalist elamisluba, välja arvatud juhul, kui tema abikaasa on saanud alalise elamisloa või Eesti kodakondsuse.»

(7) Paragrahvis 123:

1) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «alla 15-aastase alaealise» sõnadega «alaealise lapse»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tähtajalist elamisluba omava välismaalase lähedasele sugulasele elamisloa andmisel käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 3 alusel ning nimetatud alusel antud elamisloa pikendamisel ja tühistamisel kohaldatakse järgmisi lisatingimusi:
1) talle antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada selle lähedase sugulase tähtajalise elamisloa kehtivusaega, kelle juurde ta elama asub;
2) talle antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui ei pikendata sellele lähedasele sugulasele antud tähtajalist elamisluba, kelle juurde ta elama asus;
3) talle antud tähtajaline elamisluba tühistatakse samaaegselt selle lähedase sugulase tähtajalise elamisloa tühistamisega, kelle juurde ta elama asus;
4) talle ei anta alalist elamisluba, välja arvatud juhul, kui lähedane sugulane, kelle juurde ta elama asus, on saanud alalise elamisloa või Eesti kodakondsuse.»

(8) Paragrahvis 141:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) käesolevas seaduses sätestatud legaalse sissetuleku määrad;»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Siseminister kehtestab määrusega:
1) elamis- ja tööloa taotluste ning nende pikendamise taotluste vormid;
2) elamis- ja tööloa andmete välismaalase reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormid;
3) elamis- ja tööloa uude reisidokumenti ülekandmise korra.»

(9) Paragrahvi 161 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Välismaalase Eestisse kutsumiseks loa andmisel, välismaalasele Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisel ja tema Eestisse sisenemise lubamisel võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus nõuda käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks välismaalase, kutsuja või vedaja garantiid Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras. Nõuetekohase garantii puudumisel keeldutakse välismaalase Eestisse kutsumiseks loa andmisest, välismaalasele Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisest ja tema Eestisse sisenemiseks loa andmisest.»

(10) Paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Välismaalasele, kellele on antud elamisluba, antakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt isikukood.»

(11) Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Elamis- ja töölubade register

Elamis- ja tööloa ning nende pikendamise taotluste, Eestisse elama asumise kutsete, elamis- ja tööloa tühistamise taotluste, elamis- ja tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluste, Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, samuti elamis- ja tööloa tühistamise otsuste kohta peetakse riiklikku elamis- ja töölubade registrit.»

(12) Seadust täiendatakse §-dega 231–236 järgmises sõnastuses:

« § 231. Juriidilise isiku haldusvastutus

Juriidilise isiku poolt välismaalase ilma tööloata töölevõtmise eest Eestis, juhul kui tööluba on nõutav, – määratakse rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni.

§ 232. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine

Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169) ettenähtud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 233. Juriidilisele isikule haldusõiguserikkumise protokolli koostamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 231 sätestatud haldusõiguserikkumise kohta võib juriidilisele isikule protokolli koostada kodakondsus- ja migratsiooniametnik või politseiametnik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise protokollis näidatakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
2) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema pädeva esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
5) viide käesoleva seaduse paragrahvile, mis näeb ette vastutuse haldusõiguserikkumise eest;
6) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused või teised asja lahendamiseks vajalikud materjalid;
7) märkus selle kohta, et haldusõiguserikkujale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi;
8) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud.

(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja õiguserikkuja pädev esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast ja seletust andmast, teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märkuse. Kui haldusõiguserikkuja esindaja seda nõuab, lisatakse protokollile tema märkused protokolli kohta.

§ 234. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutamine

Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas on asja arutamise ja karistuse määramise õigus halduskohtunikul.

§ 235. Füüsilise isiku vastutus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas

Kui füüsiline isik pani toime käesoleva seaduse §-s 231 nimetatud teo, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt.

§ 236. Juriidilisele isikule halduskaristuse määramise aegumistähtaeg

Halduskaristust võib juriidilisele isikule määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui aasta möödumisel õiguserikkumise päevast.»

§ 2. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT I 1998, 98/99, 1575; 1999, 84, 762) § 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui ettekirjutuse tegemisel on ilmne, et ettekirjutuse täitmine on käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude tõttu võimatu, võidakse ettekirjutus teha tähtajaga kuni üks aasta.»

§ 3. Isikut tõendavate dokumentide seaduses (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.»

(2) Paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 28. Välismaalase passi kehtivusaeg

Välismaalase pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega.»

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. augustil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json