Teksti suurus:

Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:RT I 2000, 43, 274

Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 30.05.2000 nr 175

Määrus kehtestatakse « Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

(1) Rannamõisa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) kaitse alla võetud  maastiku üksikelemendi «Rannamõisa pank» baasil. Kaitseala põhieesmärgiks on Rannamõisa panga ning sellega piirnevate panga- ja loometsade kaitse.

(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

§2. Kaitseala piir

(1) Rannamõisa maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Harku vallas kinnistu Tilgu 9 loodepoolsema lahustüki idanurgast joonobjektina klinti mööda kagu suunas kuni Vääna metskonna kvartali 60 läänepiirini, sealt edasi kvartali 60 eraldise 4 lõunapiiriga kattuvat ida-läänesuunalist pinnasteed mööda ida suunas ASi Me-To (endine kohvik «Merepiiga») maaeraldise põhjapiirini. Mööda nimetatud maaeraldise põhja- ja idapiiri kulgeb piir kuni kvartali 60 eraldise 17 läänepiiriga kattuva loode-kagusuunalise teeni. Mööda nimetatud teed kulgeb piir kagu suunas ristumiseni kirde-edelasuunalise teega, seda mööda kulgeb piir kvartali 60 eraldise 14 läänetipuni ning jätkub piki loode-kagusuunalist teed kagu suunas kvartali 61 eraldise 5 lääneservani ning piki sellega kattuvat põhja-lõunasuunalist teed lõuna suunas riigimetsamaa lõunatipuni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud eraldise idapiiri ja selle mõttelist sirgjoonelist pikendust kirde suunas loode-kagusuunalise pinnasteeni. Mööda nimetatud teed kulgeb piir kagu suunas riigi tagavaramaa lit. XVIII loodepiirini, jätkudes mööda nimetatud kinnistu loode- ja edelapiiri kagu suunas Tallinna–Klooga-Ranna maantee teemaani, mööda nimetatud maantee teemaa põhjaserva kulgeb piir ida suunas kuni Lukka kinnistu sissesõiduteeni. Edasi kattub piir nimetatud teega kuni kinnistu Lukka 2E kagupiirini, kulgedes nimetatud kinnistu kagu- ja edelapiiri ning kinnistu Lukka 2D edelapiiri mööda loode suunas kinnistu Lukka 2D loodepiirini ning mööda seda kirde suunas loode-kagusuunalise pinnasteeni. Mööda mainitud teed kulgeb piir loode suunas kuni astangust alla viiva põhjasuunalise jalgrajani. Mööda nimetatud jalgrada kulgeb piir ristumiseni kagu-loodesuunalise teega ning mööda seda loode suunas Kakumäe lahe rannajooneni. Piki Kakumäe lahe rannajoont kulgeb piir lääne ja loode suunas Tilgu 9 kagupoolsema lahustüki kagunurgani.

(2) Rannamõisa maastikukaitseala välispiiri ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Vääna metskonna 1994. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemkaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

§3. Kaitseala valitseja

Rannamõisa maastikukaitseala valitseja on Harjumaa keskkonnateenistus.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§4. Lubatud tegevused

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».

(2) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(3) Kaitsealal on lubatud vähem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

§5. Keelatud tegevused

(1) Kaitsealal on keelatud jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva määrusega lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

(2) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kinnitada maakorralduskava;
2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
4) anda projekteerimistingimusi;
5) väljastada metsamajandamiskava.

§6. Teaduslikud välitööd

Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

§7. Üksikobjekti kaitse

Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel.

§8. Tegevuse kooskõlastamine

Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

§9. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine

«Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§10. Vööndi kirjeldus

(1) Rannamõisa maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on Rannamõisa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Harku vallas Vääna metskonna kvartali 60 eraldised 1–4 ja 12 ning eraldise 5 kaitsealale jääv osa ning Rannamõisa suvituspiirkonna (137) kaitsealale jääv osa, mis paikneb klindipealsest kagu-loodesuunalisest pinnasteest põhja pool.

§11. Tegevus sihtkaitsevööndis

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvides 4, 6 ja 7 sätestatud lubatud tegevused. Kaitseala valitseja nõusolekul on lisaks paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatud tegevustele lubatud:
1) teede ja rajatiste rajamine kaitseala tarbeks;
2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.

§12. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse

Sihtkaitsevööndi metsa kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§13. Vööndi kirjeldus

(1) Rannamõisa maastikukaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduses» ning selle alusel käesolevas määruses kehtestatud tingimustega.

(2) Rannamõisa piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§14. Tegevus piiranguvööndis

(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud keelatud tegevused. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
6) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) uute ehitiste püstitamine Vääna metskonna kvartali 60 eraldistel 15, 18 ja 19;
2) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
3) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine.

§15. Valdaja kohustused

Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisalal Vääna metskonna kvartali 60 eraldisel 11 on selle ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks kohustuslik niitmine koos puu- ja põõsarinde harvendamisega kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.

§16. Piiranguvööndi metsa kaitse

Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§17. Kehtetuks tunnistamine

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) lisa 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.
* Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979) nõudeid.

Peaminister Mart LAAR

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA