Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse seaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse koodeksi ja riigivaraseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 51, 319

Vabariigi Valitsuse seaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse koodeksi ja riigivaraseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 07.06.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 27. juuni 2000. a otsusega nr 837

§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) tehakse järgmised täiendused:

1)  paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

« 51) esindab Vabariigi Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse esindamiseks kohtus;»;

2) seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:

« § 441. Riigi esindamine kohtus

(1) Riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.

(2) Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana oma pädevuse piires. Maavanem võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.

(3) Riigisekretär on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana Riigikantselei pädevuse piires. Riigisekretär võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- või erivolitusi.

(4) Üldvolitus on õiguste kogum, mille alusel volitatu esindab kestvalt riiki kohtus oma pädevuse piires toimuvates kohtuasjades ja annab volitusi riigi esindamiseks kohtus. Erivolitus on õiguste kogum, mille alusel volitatu esindab riiki kohtus konkreetses kohtuasjas.

(5) Kohtus riigi esindamine haldusasjades toimub vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846) sätestatud korrale.

(6) Riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses on ministril ministeeriumi valitsemisala piires, maavanemal oma pädevuse piires ning riigisekretäril Riigikantselei pädevuse piires.

(7) Kohtus riigi lepingulise esindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(8) Igas ministeeriumis ja maavalitsuses ning Riigikantseleis kogutakse andmeid riigi esindamise kohta kohtus vastavalt ministeeriumi valitsemisala, maavanema pädevuse ja Riigikantselei pädevuse piires.

(9) Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades ning andmete Justiitsministeeriumisse edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(10) Justiitsminister esitab analüüsi riigi esindamisest kohtus Vabariigi Valitsusele arutamiseks iga aasta 1. märtsiks.»;

3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Riigisekretär esindab riiki kohtus Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ning edastamist §-s 441 sätestatud korras.»;

4) paragrahvi 84 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

« 111) esindab riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist §-s 441 sätestatud  korras.»

§ 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425) tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Riigi esindamine kohtus toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) §-le 441.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 1641 järgmises sõnastuses:

« § 1641. Riigi esindaja väljaselgitamine

(1) Kohus saadab riigi vastu esitatud hagi ministeeriumisse, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse tegevuse tõttu vaidlus on tekkinud või kelle valitsemisalasse kuulub vaidluse objektiks olev küsimus. Kui hagi on esitatud riigi vastu küsimuses, mis kuulub maavanema pädevusse, saadab kohus hagi asjaomasele maavanemale. Kui hagi on esitatud riigi vastu Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevas küsimuses, saadab kohus hagi Riigikantseleisse.

(2) Kui kohus on suunanud hagi ministeeriumisse, kelle valitsemisalasse vaidlusalune küsimus ei kuulu, saadab ministeerium, kellele hagi valesti adresseeriti, viie päeva jooksul hagi saamisest hagi edasi Justiitsministeeriumisse, kus täpsustatakse riigi esindaja vastavas kohtuvaidluses.

(3) Riigi esindaja täpsustamise menetluse puhul esitatakse hagi ministeeriumisse, kelle valitsemisalasse asi kuulub, hiljemalt 15 kalendripäeva enne kohtule vastamiseks antud tähtaja lõppemist.»;

3) paragrahvi 166 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui hagi on esitatud riigi vastu, ei tohi hagile vastamiseks antud tähtaeg olla lühem kui 30 kalendripäeva.»

§ 3. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1998, 82–84, 1385; 111, 1834; 1999, 4, 53; 16, 271; 57, 595; 95, 845; 2000, 29, 170 ja 173; 35, 222; 47, 289) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Kui tsiviilhagejaks või -kostjaks on riik, toimub esindamine vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) §-le 441 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425) §-le 1641

§ 4. Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239) § 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Riigivara valitseja esindab riiki kohtus riigivara valitsemisest tulenevates kohtuvaidlustes. Riigivara valitseja võib riigi esindamiseks kohtus anda volitusi.»

§ 5. Rakendussätted

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks viiakse ministeeriumide ja nende valitsemisalas olevate valitsusasutuste põhimäärused, samuti Riigikantselei põhimäärus, kooskõlla seadusega.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud riigi esindamise kord kohtus ei laiene riigi esindamisele kohtus seaduse jõustumise hetkel kohtute menetluses olevates kohtuasjades.

(3) Keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843) § 7 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

(4) Metsaseaduses (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 48 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 56 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

(5) Seadus jõustub 2000. aasta 1. septembril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI