Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Halduskohtumenetlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.06.2000 otsus nr 840

Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seadus

Vastu võetud 07.06.2000

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846) rakendamiseks vajalike organisatsiooniliste muudatuste läbiviimise korra.

§ 2.  Moodustatava halduskohtu ja ringkonnakohtu halduskolleegiumi töö alustamine

  (1) Halduskohtumenetluse seadustiku täieliku rakendamise tagamiseks täiendavalt moodustatav halduskohus ja ringkonnakohtu halduskolleegium alustavad tööd 2001. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Kuni 2001. aasta 1. jaanuarini on halduskohtuks esimeses astmes ka maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud.

  (3) Kuni 2001. aasta 1. jaanuarini vaatab ringkonnakohtus halduskolleegiumi puudumisel haldusasju läbi tsiviilkolleegium.

§ 3.  Halduskohtunike üleviimine või ametist vabastamine

  (1) Maa- või linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud viib Riigikohtu üldkogu kohtuniku avalduse alusel halduskohtu või maa- või linnakohtu vabale kohtuniku kohale. Kui ühele kohale on rohkem kui üks kandidaat, teeb valiku Riigikohtu üldkogu, teatades vabale kohale üleviimata jäänud halduskohtunikule vabadest kohtunikukohtadest ja andes talle võimaluse uue avalduse esitamiseks.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teise kohtusse tööle asumisega kaasneb vajadus muuta elukohta, siis makstakse kohtunikule ühe kuu jooksul, arvates üleviimisest või elukoha vahetusest, hüvitusena ühe kuu ametipalk ja hüvitatakse kuludokumentide alusel vara veo mõistlikud kulud. Avalduse, tõendid elukoha vahetuse kohta ning kuludokumendid esitab kohtunik justiitsministrile.

  (3) Kui maa- või linnakohtu juures tegutsev halduskohtunik ei esita hiljemalt 2000. aasta 1. novembriks Riigikohtule avaldust üleviimiseks vabale halduskohtu või maa- või linnakohtu kohtuniku kohale või teda ei viida üle teisele kohtuniku kohale, vabastab Vabariigi President ta 2001. aasta 1. jaanuarist teenistusest kohtuniku staatuse seaduse (RT 1991, 38, 473; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 1994, 13, 234; 40, 654; 81, 1382; 1995, 83, 1440; 1996, 51, 967; 73, 1294; 81, 1448; 1997, 28, 426; 93, 1557; 1998, 34, 487; 1999, 16, 271; 2000, 28, 167; 35, 222; 40, 251) § 26 punkti 5 alusel. Vabastamisel kohaldatakse kohtuniku staatuse seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud tagatist.

§ 4.  Haldusõiguserikkumise asjade arutamine

  Alates 2001. aasta 1. jaanuarist arutavad haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247) ja teistes seadustes sätestatud haldusõiguserikkumise asju seadusega või seaduse alusel selleks volitatud ametiisikud, maa- ja linnakohtud ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus kriminaalkolleegium, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud juhul.

§ 5.  Õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjade lahendamine

  Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu menetluses olevad õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjad, mis on menetlusse võetud enne 2000. aasta 1. jaanuari, vaadatakse läbi maa- või linnakohtus tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi.

§ 6.  Haldusasjade ja haldusõiguserikkumise asjade üleandmine

  (1) 2000. aasta 31. detsembril maa- või linnakohtu juures tegutseva halduskohtuniku menetluses olevad haldusasjad antakse alluvuse järgi üle halduskohtule. Kui ringkonnakohtus halduskolleegiumi ei moodustata, antakse selle ringkonnakohtu menetluses olevad haldusasjad alluvuse järgi üle ringkonnakohtule, kus halduskolleegium on.

  (2) 2000. aasta 31. detsembril maa- või linnakohtu juures tegutseva halduskohtuniku menetluses olevad haldusõiguserikkumise asjad antakse pädevuse ja alluvuse järgi üle vastavale maa- või linnakohtule.

  (3) 2000. aasta 31. detsembril halduskohtu, ringkonnakohtu või Riigikohtu halduskolleegiumi menetluses olevad haldusõiguserikkumise asjad lahendatakse samas kohtus või kolleegiumis.

  (4) Apellatsioon- ja kassatsioonkaebused ning erikaebused esitatakse alates 2001. aasta 1. jaanuarist pädevale kohtule alluvuse järgi. Enne 2001. aasta 1. jaanuari esitatud, kuid menetlusse võtmata apellatsioon- ja kassatsioonkaebused ning erikaebused vaadatakse läbi pädevas kohtus alluvuse järgi.

§ 7.  Muudatused varasemates seadustes

  (1) Kohtute seaduses (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62; 2000, 35, 219) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Esimese astme kohtus lahendab tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguserikkumise asju kohtunik ainuisikuliselt või kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Esimese astme halduskohtus lahendab haldusasju kohtunik ainuisikuliselt või vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule kohus kollegiaalselt.»;
  2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:
«(1²) Maa- või linnakohtu esimees võib tsiviil-, kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamisele kaasata halduskohtu kohtunikke halduskohtu esimehe nõusolekul. Halduskohtu esimees võib haldusasjade läbivaatamisele kaasata teise halduskohtu, maa- või linnakohtu kohtunikke vastava kohtu esimehe nõusolekul. Kaasamiseks on vajalik kohtuniku nõusolek.»;
  3) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Ringkonnakohtu kolleegiumi istungil võtab asjade apellatsiooni korras arutamisest osa vähemalt kolm kohtunikku. Ringkonnakohtu esimehel on õigus asja arutamiseks apellatsiooni korras kaasata kohtu koosseisu kooskõlastatult vastava kohtu esimehega sama ringkonna maa-, linna- või halduskohtu kohtunikke, kes ei ole osalenud asja läbivaatamisel esimeses astmes.»;
  4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:
«(3¹) Ringkonnakohtus võib halduskolleegiumi esimees haldusasjade läbivaatamisele kaasata teiste kolleegiumide kohtunikke vastava kolleegiumi esimehe nõusolekul ning tsiviil- ja kriminaalkolleegiumide esimehed vastavalt tsiviil- ja kriminaal- ning haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamisele halduskolleegiumi kohtunikke halduskolleegiumi esimehe nõusolekul. Kohtuniku kaasamiseks peab olema tema nõusolek.»;
  5) paragrahvi 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
  6) paragrahvi 18 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
  7) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Halduskohtu esimehe määrab justiitsminister, kooskõlastanud kandidatuuri Riigikohtuga.»;
  8) paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
  1) seadustikku täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses:
«§ 9¹. Kaebuse esitamine maa- või linnakohtu kaudu

  (1) Kaebuse võib esitada halduskohtule vahetult või maa- või linnakohtu kaudu.

  (2) Maa- või linnakohus saadab kaebuse ja sellele lisatud dokumendid viivitamatult halduskohtule.»;
  2) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Halduskohus võib kaebaja taotlusel või omal algatusel ning kooskõlastatult vastava maa- või linnakohtu esimehega otsustada kohtuistungi pidamise kaebajale lähima maa- või linnakohtu ruumides.»

  (3) Haldusõiguserikkumiste seadustikus tehakse järgmised muudatused:
  1) kogu seadustiku tekstis asendatakse sõnad «halduskohus» ja «halduskohtunik» sõnadega «maa- või linnakohus» ja «maa- või linnakohtu kohtunik» vastavas käändes;
  2) kogu seadustiku tekstis asendatakse sõna «halduskolleegium» sõnaga «kriminaalkolleegium» vastavas käändes;
  3) paragrahvi 235 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  4) paragrahvid 236¹–236³ tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahvi 307¹² tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Haldusõiguserikkumise asja arutab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium apellatsiooni korras kolmeliikmelises koosseisus. Kohtuistungi eesistujaks on ringkonnakohtu esimees, kriminaalkolleegiumi esimees või mõni nende poolt määratud ringkonnakohtu kohtunik.»

§ 8.  Seaduse jõustumine

  Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud § 7, mis jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.