Teksti suurus:

Jõgeva valla üldplaneeringu kehtestamine

Väljaandja:Jõgeva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2004, 75, 673

Jõgeva valla üldplaneeringu kehtestamine

Vastu võetud 22.01.2004 nr 1

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 31; Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2001. a määruse nr 15 «Jõgeva valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis» (KO 2001, 67, 1219; 2002, 64, 1430; 79, 2025) punkti 24.1.31 ning Jõgeva Vallavolikogu 18. septembri 2003. a määruse nr 20 «Jõgeva valla ehitusmääruse kehtestamine» (KO 2003, 141, 2182) punkti 4.2 alusel

1. Kehtestada Jõgeva valla üldplaneering (lisatud).

2. Määrus jõustub 27. jaanuaril 2004. a.

Volikogu esimees Aivar KOKK

Jõgeva Vallavolikogu 22. jaanuari 2004. a määruse nr 1
lisa

JÕGEVA VALLA ÜLDPLANEERING

EESSÕNA

Jõgeva valla üldplaneeringu koostamise aluseks on Jõgeva Vallavolikogu 14. detsembri 1995. a otsus nr 63 «Jõgeva valla üldplaneeringu algatamine», millega algatati üldplaneeringu koostamine. Planeering valmis Jõgeva Vallavalitsuse ja FIE Anne Örd’i koostööna, vaid strateegiline keskkonnamõju hindamine telliti Entec AS’ilt ja on vormistatud eraldi kaustana käesoleva töö mahus (Entec AS töö nr 421/02).

Üldplaneering on vajalik saavutamaks parimat valla territooriumil olevate maa- ja veealade kasutamist ning see koostatakse lähtudes lähima 15 aasta perspektiivist. Üldplaneering tugineb valla tulevikuvisioonidele ning strateegiatele ja loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel.

Üldplaneering tähendab eelkõige kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad erinevate huvide esindajate vahel, näiteks riigi, valla elanike ja vallas olevate eri huvigruppide vahel. Kehtestatud üldplaneering on omakorda aluseks detailplaneeringute koostamisele. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab üldplaneeringut perioodiliselt üle vaatama (iga kolme aasta järel) ja vajadusel täiendama uute detailplaneeringute või korduva üldplaneeringu kaudu.

Käesoleva üldplaneeringu koostamine algas valla olemasoleva olukorra kohta materjalide kogumisega ja koostamisprotsessi kohalike elanike kaasamisega. Materjali on kogu aeg täiendatud avalike arutelude käigus, mis on perioodiliselt toimunud valla suuremates keskustes.

Üldplaneeringu koostamisega eri peatükkide kirjutamisse on olnud kaasatud järgmised inimesed:

Anne Örd
Vello Lukk
Priit Kirsimäe
Vello Aplei
Maire Laur
Uno Laul
Marika Prave
Tiiu Nettan
Tarmo Möller
Vello Keppart

Lisaks kaasati vastavalt vajadusele teisi Jõgeva Vallavalitsuse ja Jõgeva Vallavolikogu liikmeid ja valla elanikke.

1. JÕGEVA VALLA ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS

Jõgeva vald on oma pindalalt, 458 km2, üks suuremaid Eestis. Jõgeva vald on nn rõngasvald, kuna ta paikneb ümber Jõgeva linna. Valla põhjapiiriks on maakonna piir. Idas on ühine piir Torma vallaga. Lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald.
Maastikuliselt moodustab Jõgeva valla territooriumi tuumiku Pedja jõe ja tema lisajõgede Onga, samuti Kaave jõe valgalad ja Vooremaa põhjaosa Laiuse suurvoorega. Valla äärealad jäävad Endla soostiku ja Kesk-Eesti moreentasandikule.
Haritava maa osatähtsus valla üldpindalast on ca 32%. Metsamaa moodustab ca 50% (koos Endla Looduskaitsealaga) valla üldpindalast.
Elanike arv Jõgeva vallas 20. novembri 2003. aasta seisuga on 5709 inimest.

2. OMAVALITSUSE PÄDEVUS PLANEERIMIS-, PROJKETEERIMIS- JA EHITUSALAL
2.1. Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel [planeerimisseadus § 1(1)].
2.2. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses [planeerimisseadus § 4(2)]. Kohalik omavalitsus:
2.2.1. tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu;
2.2.2. tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus;
2.2.3. tagab kehtestatud planeeringute järgimise.
2.3. Üldplaneering on planeering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks [planeerimisseadus § 2(3)].
2.4. Üldplaneeringu eesmärgid on [planeerimisseadus § 8(3)]:
2.4.1. valla ja linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
2.4.2. kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
2.4.3. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitistingimuste määramine;
2.4.4. detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid;
2.4.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
2.4.6. miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;
2.4.7. rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;
2.4.8. teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;
2.4.9. vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
2.4.10. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;
2.4.11. puhke- ja virgestusalade määramine;
2.4.12. ranna ja kalda ulatuse ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud korras;
2.4.13. vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
2.4.14. vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
2.4.15. üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
2.4.16. ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeeringute kaudu;
2.4.17. muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.

3. KESKKONNA PIKAAJALISEST JA SÄÄSTLIKUST KASUTUSEST

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. 12.03.1997 kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, kus on määratletud looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ning põhiülesanded aastani 2010.
Meie heaolu üheks aluseks on looduskeskkonna säilimine. Rikutud looduskeskkonna puhul pole võimalik valla elanikkonna kindlustamine elu-, teenindus-, töö- ja puhketingimustega. Neid tingimusi saab täita hea või vähemalt normaalse keskkonnaseisundi juures. Valla arengustrateegia ning sellest lähtuv maakasutus peab olema kooskõlas meid ümbritseva looduskeskkonnaga. Seetõttu tuleb igal konkreetsel kohal eelistada just sinna sobivat maakasutuse vormi ja ulatust.
Vastavalt säästva arengu seadusele võib omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise õigust kooskõlas seadustega kitsendada, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust. Kavandatava tegevuse keskkonnamõjude ulatuse selgitamiseks võib nõuda keskkonnamõjude hinnangu koostamist detailplaneeringutele. Üldplaneeringu ja kogu planeeringusüsteemi kaudu saab vältida halbade otsuste vastuvõtmist looduskeskkonna suhtes.

3.1. Põhjavee kasutus

Jõgeva valla territooriumist on 60% nõrgalt kaitstud põhjavee aladel. Pinnakatteks on 2–10 meetri paksune liivsavimoreen.
Valla territooriumil on kujunenud neli põhjaveekasutuse piirkonda:

3.1.1. Jõgeva linn ja Jõgeva alevik, Siimusti, Painküla ja Kurista piirkond

Piirkonda iseloomustab suur elanike ja tööstuse kontsentratsioon. Viie kilomeetrise raadiusega territooriumil elab üle 8000 elaniku ehk 2/3 Jõgeva valla ja linna elanikkonnast. Piirkonna territooriumil asuvad ka suuremad tööstusettevõtted, samuti tähtsam auto- ja raudteetranspordisõlm. Jõgeva linna edasises arengus kasvab piirkonna veetarve ka tulevikus. Intensiivne ala on ligikaudu 80 km5 ja jääb põhiliselt halvasti või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
Piirkonna madalad salvkaevud on reostustundlikud ja kuivadel suvedel ka veevaesed või täiesti kuivad.
Kogu edasine tegevus selles valdkonnas peab toimuma tulevikus praegu koostamisel oleva Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava järgi.

3.1.2. Vaimastvere-Kärde piirkond

Piirkonnas elab 450 elanikku ja vee tööstuslikuks tarbijaks on põhiliselt Vaimastvere suurfarm. Veekvaliteedi languse on põhjustanud alatarbimine ja ebakvaliteetsed veetrassid. Hajaasustuses on esinenud kaevude kuivaks jäämist samuti ülemises põhjaveehorisondis. Veetaseme muutuse põhjuseks on peetud maaparanduse mõju.
Veekvaliteedi parandamiseks on vajalik veetrasside renoveerimine ja Vaimastvere reoveepuhasti rekonstrueerimine. Hajaasustuses võib põuastel suvedel esineda madalate salvkaevude kuivaks jäämist.

3.1.3. Laiuse-Kuremaa piirkond

Piirkonda iseloomustab suured põllustatud alad ja Laiuse voor, mis eraldab ala geoloogiliselt I Jõgeva ümbruse veetarbe piirkonnast. Hajaasustusalal esineb samuti ülemises veehorisondis põuastel suvedel veepuudus. Intensiivne põllumajandus eriti Laiuse ümbruses võib põhjustada ka madalamates kaevudes vee reostust. Piirkonnas on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõivatud aladel trasside rekonstrueerimine. Lähiaastatel on vaja uue reoveepuhasti ehitus Laiuse alevikku ja Kuremaa aleviku lääne osa reoveeprobleemide lahendus.

3.1.4. Kassinurme ja Metsakatsejaama piirkond

Mõlemad piirkonnad on väikese veetarbega alad, kus lahendused tuleb leida põhiliselt olemasolevate puurkaevude korrastamise ja lokaalsete puhastite rajamisega. Vaid Kassinurme on planeeritud rajada uus puurkaev. Piirkonnas olulist tööstuse ja elanikkonna kasvu ette näha ei ole.

3.2. Atmosfääri kaitse

Välisõhu saasteluba on antud Jõgeva aleviku katlamajale. Ettevõtetest AS Werol tehased, viimase puhul tuleb arvestada ka meeldiva «leivalõhna» levimist piirkonda tehase töötamisel täisvõimsusel. Pideval lõhna levimisel on Painküla piirkonnas elanikkonna seas tekkinud probleeme.
Atmosfääri saastamine on piirkonnas lokaalse tähtsusega ega levi Jõgeva valla territooriumilt välja. Jõgeva valla territooriumil ei asu ega ole planeeritud kasvuhoonegaase ega osoonikihti lagundavaid gaase tootvaid või atmosfääri saastavaid ettevõtteid.

3.3. Looduskaitse

Valla territooriumist ligikaudu 35 km2 hõlmab Endla Looduskaitseala, mille osas kehtivad kaitseeeskirjad ja erireeglid. Kõik looduskaitseobjektid kajastuvad valla üldplaneeringu kaardil ja nendele on kohaldatud seadusest tulenevaid kaitseeeskirju ja piiranguid.

3.3.1. Pargid ja puiesteed
Kuremaa park koos puiesteedega 15,0 ha.
Park on looduskaitse all. Osale pargist on koostatud detailplaneering ja tehtud geodeetiline alusplaan.
Jõgeva aleviku park 7,1 ha.
Park on vananenud. Asukohaga jõesaarel on parki pääs piiratud. Park vajab rekonstrueerimist.
Kassinurme park 3,9 ha.
Park on hooldamata. Koos Kassinurme karjamõisa peahoone peremeheta oleku ja lagunemisega on park olnud hooldamata ja kaotanud oma väärtuse. Üksikud vanad puud vajavad kaitset, kuid park kui tervik ei vääri säilitamist looduskaitsealuse objektina.
Kurista park 1,6 ha.
Park omab kõrghaljastuse funktsioone.
Kärde park 3,6 ha.
Park hävis praktiliselt 2001. aasta suve keeristormis. Pargi taastamisest on kohalik elanikkond huvitatud. Pargis on säilinud üksikud vanad puud. Taastamise korral vajab territoorium uut planeeringut, mille üheks olulisemaks osaks oleks Kärde rahumaja eksponeerimine.
Laiuse park 2,7 ha.
Pargi väärtuseks on üksikute põlispuude olemasolu. Tuntud Karl XII istutatud pärn. Põhiosa pargist kuulub Laiuse kogudusele.
Vaimastvere park 3,8 ha.
On kooli ümbruse park, mida kool on hooldanud ja omab kõrghaljastuse funktsioone.
Kivijärve põlispuude grupp ja puiestee 2,3 ha.
On praktiliselt hävinud, vana pargi osa võsastunud.
Puiestee Kuremaa–Laiuse teel
Kuulub Kuremaa pargi koosseisu, ei ole eraldi kaitse all. Tammeallee, mis oluliselt vananenud ja oma asukoha tõttu Laiuse voorel põldude vahel ka tuultele hästi avatud. Tormid on puid pidevalt kahjustanud, mille tõttu on tammed üsna jändrikud. Teist sellist alleed piirkonnas ei leidu, mille tõttu allee sellisel kujul säilitamine on looduskaitse ja maastikukujunduse seisukohalt oluline. Transpordi seisukohalt on suurte busside liiklus teelõigul raskendatud ning teelõik allee piirkonnas vajab rekonstrueerimist.

3.3.2. Kaitse all olevad parkmetsad
Siimusti lauluväljak 8,0 ha. Parkmets on kaotanud oma põhifunktsioonid pärast laululava kasutuse lõppemist. Metsas on talvel suusarajad. Piirkond vajab uuesti kasutusele võttu eelkõige Jõgeva linna rohelise vööndi ühe osana.

3.3.3. Kaitse all olev viljapuuaed
J. Aamissepa selektsiooniaed 0,2 ha (Jõgeva alevikus).

3.3.4. Kaitse all olevad põlispuud
Tamm. Kõrgus 24,0 m, ümbermõõt 4,04 m (Laiuse kiriku pargis)
Pärn. Kõrgus 19,0 m, ümbermõõt 4,35 m (Laiuse kiriku pargis, istutanud Karl XII)
Kitsesoo nõiakuusk. Eesti suurim kuuse tuuleluud. Kõrgus 17 m, ümbermõõt 105 cm, asub Kassinurme küla Tani talu Kitsesoos.

3.3.5. Looduskaitsealad ja vaatamisväärsused
Siniallikas
Laiuse voorel Siniallika soos (1,0 ha) olev allikas. Geomorfoloogiliselt huvitav objekt Laiuse voor lael, millega kaasneb hulgaliselt legende ja muistendeid.
Laiuse mägi
Ei ole looduskaitse all, kuid on Eesti suurim voor. Euroopas unikaalse geoloogilise ala – Vooremaa põhjaosa – kõrgeim koht 144 m. Laiuse mägi lõikub lõunas Kuremaa järvega, kuhu avanevad järve põhiliselt toitvad põhja- ja kaldaallikad.
Kärde mägi
Ei ole looduskaitse all, kuid on sobilik peatuspaik Piibe maantee ääres. Koha teeb huvitavaks Rita Stakelbergi haud Kärde mäel, millega on seotud legendid. Pool mäest on olnud kasutusel kruusakarjäärina. Karjäär rekultiveeriti 1999. aastal.
Kassinurme linnamägi
Huvitava geoloogilise ehitusega kultuse ja vaba aja veetmise ala 7,0 ha. Suusa-, tervise- ja õpperajad.
Kuremaa järveäärne puhkeala
Oluline puhke- ja suvituspaik valla territooriumil.
Metsise elupaik
Vajab kaitset.

3.3.6. Sood
Aidu soo
Kuna soo asub nõrgalt kaitstud põhjavee toitealal, kus reostusoht on suur, tuleb ta jätta looduslikku seisundisse. On arvestatav jõhvikaraba.
Endla soo
Madalsooalad on osaliselt kultuuristatud. Ülejäänud alad on põhiosas looduslikus seisundis. 1964. aastal rajati Tapiku rabasse freesturbaväli, kus toodetakse turvast 411 hektarilt. Tootmisala jääkvarud on 2,31 miljonit tonni. Sobib ka kütteturba tootmiseks. Endla soostik on huvipakkuv sooteaduslikeks uuringuteks. Juba 1910. aastal rajati siia Tooma Sookatsejaam. Endla soostikus asub Endla Riiklik Looduskaitseala (4214 ha).
Kaarepere (Võduvere, Vilina) soo
Soo tuleb jätta senisesse seisundisse, kuna maaparandustööd on juba niigi alandanud põhjaveetaset. Vilina kui Vooremaale iseloomulik madalsoo väärib kaitset.
Kassinurme soo
Soo idaosa on kultuuristatud, eesvoolud süvendatud, paiguti ka aluspõhja lõhkamise teel. Maaparandusega ei tohiks rohkem avada aluspõhjakivimeid. Laeva jõe ülemjooksu piirkonna survelisest põhjaveest toituvad orud ja kogu soo on soovitatav jätta senisesse seisundisse.
Kivijärve soo
Freesturbaväljalt (170 ha) toodetakse tükk-kütteturvast, mille tootmist on soovitatav jätkata.
Laiuse soo
Sood ei kasutata. Varem on 25 hektarilt toodetud käsitsi tükkturvast. Soo on soovitatav jätta looduslikku seisundisse.
Lemuvere soo
Sood sobiks kasutada heina- või põllumaana, kuid enne kuivendusvõrgu rajamist on vajalikud hüdrogeoloogilised uurimistööd, et vältida põhjaveehorisondi avamist.
Pedja soo
Pedja jõge süvendati viiekümnendail aastail, mille mõjul veetase tunduvalt alanes. Soo tuleks jätta looduslikku seisundisse, sest kuivendamine alandaks põhjaveetaset.
Visusti soo
Soost võib jätkata alus- ja kütteturba tootmist, kuid kuivendustingimuste väljaselgitamiseks tuleb eelnevalt teha hüdrogeoloogilisi uurimustöid. Soo idaosas paiknev 2,5 ha suurune Ilmjärv väärib säilitamist maastikuelemendina.
Vägari soo
Soo asub keerukate hüdrogeoloogiliste tingimuste ja nõrga reostuskaitstusega piirkonnas. Seepärast on ta soovitatav jätta praegusesse seisundisse.

3.3.7. Niidud
Pedja jõgi Painküla–Pakaste lõigus
Jõgeva ja Puurmani vald; Pakaste küla ja Painküla. Pedja jõe lamm alates Painküla maanteesillast kuni Jõune küla kirdepoolsemate (Kokuta) taludeni, st Härjanurme veskitammist 1 km.
Biotoobid: jõgi; luhaniit; põld; mets. 1989. aasta 1:50 000 kaardi järgi on Painküla sillast kuni Pakaste küla kalda taludeni on jõe kallastel mets või põld. Pakaste Kalda ja Suurekäära talude vahel on paremkaldal (heinamaa) põld ja vasak-kaldal kuni 100 m laiune luhaniit. Edasi allavoolu on kitsas põõsasluht paremkaldal; vasakkaldal on mets. Wetstonia käigus kontrollimata.
Looduskaitseväärtus teadmata (vajab täpsustavaid uuringuid). Ei ole looduskaitse all.
Jõgeva–Ellakvere luht
Jõgeva vallas (Ellakvere küla) ning Jõgeva linna maal. Hõlmab luhaalad alates Jõgeva raudteejaamast Võduverre mineva tee sillast 350 m (endisest Päidu talust) allavoolu kuni raudteesillani.
Biotoobid: luhaniit; jõgi. Ellakvere (Kelmiküla) Sopi talust lääne-edelas teisel pool jõge (paremal kaldal) on 150–200 × 200–300 m suurune kraavitatud luhaniit. Paremal kaldal Päidu talust allavoolu kuni Vana-Jõgeva juurest Pedja jõkke suubuva kraavini on 750 m pikkune ja 50–150 m laiune niiduriba. Neid alasid niideti 1995. aastal (Kaarel Laugu teade). Looduskaitseväärtus teadmata (vajab täpsustavaid uuringuid). Ei ole looduskaitse all.
Pedja jõgi Jõgeva–Rohe lõigus
Asukoht. Jõgeva vald; Rohe küla, Jõgeva alevik. Algab lõunas üle Pedja jõe minevast kõrgepingeliinist (mis asub Jõgeva raudteeviaduktist 2,2 km põhja pool) ning ulatub ülesvoolu kuni Rohe lõunapoolsemast (endine saeveski) sillast 600 m lõuna poole.
Biotoobid: luhaniit; põld; jõgi.
1989. aasta 1:50 000 kaardi järgi on selles lõigus näidatud kitsas pidev heinamaariba paremkaldal, mis on laiem lõigu otstes, ning kuni 500 m laiune kraavitatud põld (maaparandusväli) vasakkaldal lõigu keskosas (Kuusikmäe ja Paduvere kraavisuudmete vastas). Jõgeva aleviku põhjaosa juures võsastunud, Rohe põhjapoolsema silla juures samuti (Margus Ots, 05.10.1994). Jõgeva aleviku põhjapoolseima maja lähedal raudteega ristuvast elektriliinist 450 m põhja pool asub 350–400 x 160 m suurune luhaniit, liinist 1000 m NNE asub teine luhaniit mõõtmetega 380 x 200–250 m. Mõlemaid alasid niideti 1995. aastal (Kaarel Laugu teade).
Looduskaitse väärtus teadmata (vajab täpsustavaid uuringuid). Ei ole looduskaitse all.
Pedja (Paasiku, Sakusaare) soo
Asukoht Jõgeva ja Torma vald; Rohe, Lõpe, Resti ja Kaavere küla. Pedja jõe mõlemal kaldal Rohe küla ja endise Resti küla vahel. Pindala 6048 ha.
Biotoobid: madalsoo; siirdesoo; raba; jõgi; luhaniit, 1998. aasta 1:50 000 kaardi järgi on piki Pedja jõe mõlemat kallast näidatud kui ulatuslikku soostunud, kohati põõsastunud luhasoo ja luhaniitu Mõra oja suudmest ülesvoolu kuni endise Resti külani (ca 6 km pikkune lõik). Väiksem samasugune soo (luht) on Onga jõe suudmes (1938. aasta 1:50 000 kaardi järgi on luhaniit näidatud mõlemal kaldal kogu ulatuses). 1991. aastal käidi kontrollimas kunagist (1950.–1960. aasta) suurt rohunepi mängu Mõra oja suudme ja Rohe kanali suudme vahelisel alal. Selgus, et vahepeal on tehtud maaparandust – suur jõelooge on kanaliga sirgeks aetud, lisaks on rohkesti tehtud kuivenduskraave. Endisel luhaniidul vohab pajustik ja eriti noor kaasik (Andres Kuresoo, Nikolai Laanetu ja Olav Renno, 1991. a). Wetstonia käigus kontrollimata.
Looduskaitse väärtus teadmata (vajab täpsustavaid uuringuid).

3.3.8. Veekogud, jõed, järved, paisjärved
Pedja jõgi
Kuulub Suure–Emajõe vesikonda. Tegemist on aeglase vooluveekoguga, mida ohustab Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna reostus. Tugevasti on reostunud ja kinni kasvanud jõgi Jõgeva linna osas, mille põhjuseks tuleb pidada Jõgeva alevikust tulnud reostust. Vastavalt aastaajale kõigub vooluhulk 3 m3/s kuni 25 m3/s. Sellise vooluhulga kõikumisest tingitud veetaseme muutusi annab edukalt reguleerida olemasolevate nelja paisuga. Pedja jõe vee kvaliteedi taastamiseks olid hädavajalik puhastusseadmed Jõgeva linnale, mis valmisid 2001. aastal. Samuti Jõgeva aleviku kanalisatsioonivõrgu ühendamine Jõgeva linna kanalisatsiooniga. Pedja jõge tuleb vaadelda puhkealana Jõgeva linna elanikele. Lahendamist vajab ka põllumajandusfarmidest Pedja jõkke tuleva reostuse likvideerimine.
Põltsamaa jõgi
Mustjõgi
Vana-Vorsti jõgi
Preedi jõgi
Endla järv
Pindala 180 ha, keskmine sügavus 1,6 m asub Endla looduskaitsealal.
Männikjärv
Asub Endla soostikus, Endla looduskaitse alal.
Laiuse Kivijärv
Asub Laiuse lähedal.
Kuremaa järv
Pindala 397,1 ha, keskmine sügavus 5,9 m. Kuremaa järvest saab alguse Amme jõgi. Administratiivpiiride alusel jääb järv Palamuse valda, kuid piiriveekoguna ja turismiobjektina vajab olulist kaitset.
Mõisaküla paisjärv
Sinijärv
Mõra oja
Onga jõgi
Oluline jõeforelli elupaik. Keskkonnaministeeriumile on tehtud ettepanek täiendada keskkonnaministri 14. veebruari 1996. a määrust ja lisada sinna Onga jõgi.
Laeva jõgi
Kurgoja oja
Karusilla oja
Tooma Linajärved
Kõrtsijärv

3.4. Maastikukaitse

Külamaastikku kujundab kohalik elanik, kes oma kodus (talus) kasutab ümbritsevat loodust (metsa, nurme, põldu, vainu, parki, aeda), kujundab ja hooldab seda. Just oma tegevusega individuaalselt või talgute korras laieneb kodutunne kogu külale. Maastiku kujundamine ja hooldamine on vallaelanike endi kätes.

3.4.1. Maastike mitmekesisus

Keerukamad ja mitmekesisemad maastikud on põnevad. Nad pakuvad kasvutingimusi taimedele ja elupaiku loomadele, inimenegi soovib jalutada ja matkata neis paikades. Kõige liigirikkamad on kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente – niinimetatud ökotonid. Kultuurmaastikus on ökotonideks veekogude kaldad, pargid, puisniidud, metsaservad ja põllupeenrad.
Mitmekesisuse suurendamine kultuurmaastikus on tulemuslik rohelise võrgustiku säilitamise ja tekitamisega kõlvikute piiridel ja looduslike alade vahel. Võrgustik koosneb joonobjektide võrgustikust (hekid, põlluääred ja metsaservad, kaldaribad, hilja niidetavad alad, teeservad) ja üksikobjektidest (niidud, karjamaad, võsa, ka üksikud puud, veesilmad, loodussaared).
Veekogude kaldad
Kraave ja ojasid tuleb planeerida ja hooldada selliselt, et hilisemate protsesside toimel kujuneksid need ökoloogiliselt püsivaks looduslikuks veejuhtmeks, mis vajavad vaid minimaalset sekkumist inimese poolt, st korrashoidu. Põlde ei tohi künda vahetult järve, kraavi ega jõe ääreni välja – on vaja jätta kraavi äärde vähemalt 0,6–2 m laiune rohupeenar ja künnivall, jõe või järve äärde aga 10 m riba. Hea on, kui järve ja jõe ääres kasvab puuriba või põõsastik. Jõgedelähedast kuni 200 m laiust vööndit ja lammiala on soovitatav kasutada valdavalt rohumaana. Üleujutatav ala tuleb jätta sügiseks kamardunud niiduks.
Metsaservad
Piirnevad nurmede, põldude, teetrasside ja laiade õhuliinidega. Ökotoniks loeme metsariba laiusega 2–3 puistu kõrgust. Looduspärasem on hoida puistu serv võimalikult tihedana. Kallim viis on hooldada seda puisniiduna – see võtab rohkesti ruumi. Kõrvaldada tuleb silma riivavaid ilmetuid puid, umbrohtu ja prügi. Lageraielanki avamaastikule ja asfaltteeni välja viia ei tohiks. Puude ja põõsaste laasimine metsaservas ei ole soovitatav. Metsakultuuride read peaksid võimalusel kulgema paralleelselt teedega, avamaastikuga või nõlva samakõrgusjoontega. Vältida tuleks teravaid nurki ja sirglõike maastikul, eriti nõlvakutel.
Pargid, kalmistud, salud, puiesteed
Maastikuökoloogiliselt on mõjusad metsatukad suurusega vähemalt 2–3 ha ja metsaribad laiusega 2,5–3 puistu kõrgust. Neist ja metsaservade nõudeist tuleb lähtuda ka parkide ja kalmistute majandamisel. Põõsaste ja puude võrastik peab algama maapinnalt (mitte laasida), siis on ta maastikul kõige ilusam. Tihe serv loob siseruumi pargis (kalmistul). Liigilise mitmekesisuse huvides ei ole alati vaja maha raiuda jämedaid jalal kuivanud põlispuid, kõrgelt murdunud kände ja kuivanud oksi. Ainult vaadete avamiseks ja tee nähtavuse parandamiseks sisekurvides on puude laasimine lubatav.
Loodussaared
On suhteliselt loodusliku kooslusega isoleeritud ökosüsteem kultuurmaistus. See on oluline kompensatsiooniala, liigilise mitmekesisuse kolle ning ohustatud liikide võimalik elupaik (nt metsatukk, linnapark, tiik, kivihunnik). Mitmekesistades maastikku leiavad siin varju põlluimetajad, kimalased, liblikad, kuklased ja linnud. Nurmel asuva loodussaarekese ümber tuleb hoiduda põllu mürgitamisest. Loodusliku taimekooslusega aas õitseb suvi läbi, seda tuleb vajadusel niita vaid korra või kaks aastas ja kõrvaldada umbrohulaigud. Loodusliku aasana on soovitatav hooldada ka kultuurmälestisi: linnuseid, linnamägesid, asulakohti, hiisi, kivikalmeid, kultusekivide ja rändrahnude ümbrust, looduskaitseobjekte kultuurmaistus. Põllukivide mahapanek eespool nimetatud aladele ei ole sünnis, sobiva kiviaia rajamine aga objekti ümber või taustaks on soovitatav.
Teed ja trassid
Vastavad ametkonnad hooldavad neile eraldatud maa-alasid – riikliku tähtsusega maanteid, raudteid, kõrgepingeliine. Kohaliku tähtsusega teed ja õhuliinide trasside hooldus on aga valla ja kohalike elanike ülesanne. Võsatõrje sobivamaks ajaks on juuli lõpp ja augustikuu, lepiku likvideerimisel ka pungade puhkemise aeg kevadel. Looduskaitse nõudeid järgides ei ole sobiv teha võsa- ja metsaraiet lindude pesitsemise ajal mai- ja juunikuus. Maastikupilti ei sobi üksikud alt lagedad puuderibad ja trasside lõikumisel teravad puistunurgad. Kõvakatteta teede servad võiks lagedana hoida mõne meetri ulatuses, asfaltteede ääres kuni 10 m ulatuses. Teede ja raudteede servasid tuleb hoida õitsvate aasadena ja niita vajadusel kord või kaks. Teedeäärsetelt kogutud hein ja vili on reostunud (pliiühendid) ja söödaks ei kõlba. Lumekaitse hekid tuleb hoida mitte kõrgemad kui 1,3 m, et nad ei varjaks maanteelt maastikku. Tuulekaitseistandused tuleb rajada mitmerealisena põõsastest ja puudest istutades teetammist 10–20 m eemale. Teede haljastamisel asulatest kaugemal tuleb kasutada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Sobimatud on kastanid, elupuud, mägimännid jt võõra ilmega taimed. Maanteel silma riivavad inetud hooned, varemed, sõnnikuplatsid, prügilad jms tuleb varjata kulisspuistute rajamisega nende ette ja neid majandada loodussaartena või parkidena. Haljasriba laius peab olema üle 5 m. Puude grupis peaks olema üle 10 puu, mille lähedusse või ette on istutatud veel mõni samast liigist puu või põõsas. Puude rühmade vahe peaks 3–4 korda suurem olema rühma läbimõõdust. Teedele lähemale kui 5 m ei ole soovitatav puid istutada. Teede kohal olevad kõrgete puude oksad ei tohiks olla madalamal kui 4 m, mujal võib võra ulatuda madalamale. Sisekurvid tuleb hoida lagedana või madala põõsastikuna ja puid piisavalt laasida.
Karjäärid, tiigid
Ammendatud karjääride järsud servad tuleb jätta kaldapääsukeste pesitsemise kohaks või lindude puudumisel tasandada. Karjääre, auke, tiike jms ei tohi risustada prügiga. Neid saab kasutada maastiku mitmekesistamiseks, kus kasvavad kuivalembesed taimeliigid ja elavad loomad. Neid saab tulevikus, pärast rekonstrueerimist, kasutada talvel suusatamiseks, suvel aga võib mõnesse karjääri rajada krossi- ja jooksurajad. Metsaga on mõtet rekultiveerida vaid suuremapinnalised ammendatud ja tasandatud karjäärid. Arukas on kavandada neile puhkemaastik.

3.4.2. Maastikulised põhimõtted

On vaja säilitada rohkem erinevaid elupaiku ja kasvukohti, ökotone, mis võimaldab elada suuremal arvul eri liikidel.
Kuivendamata soid, lodusid ei tohi haarata kuivendusvõrku. Allikaid, loodusliku sängiga ojasid, lamme, väheviljakaid kõnnumaid tuleb hoida.
Tuleb jätta puutumatuks piisava laiusega veekogude kaldaribad.
Soovitatav on luua tehisveekogusid maastiku mitmekesistamiseks.
Säilitama ja taastama peab erosiooni või eutrofeerumise takistamiseks rajatud metsakaitseribasid.
Kui on valida keerukama ja lihtsama ülesehitusega säilitavate või lisavate objektide vahel, tuleb tingimata eelistada esimesi (nõnda siis puudegruppi üksikpuule, mitmerindelist metsasalu puudegrupile).
Hoonete ehitamiseks tuleb tellida taluhoonete planeerimise kava, kus koos arhitektiga leitakse optimaalne haljastus ja talu ilme. Tulevase hoonetekogumi arhitektuurne väljanägemine määrab Eesti küla näo paljudeks aastakümneteks.

4. ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2017

Arengu eelduseks on valla dialoog ja probleemide arutelu elanikega, kelle elukeskkonda ja tingimusi pikaajalised kavad vahetult kujundama hakkavad ning keda vastuvõetavad otsused otseselt puudutavad.

Seega on valla tulemusliku tegevuse põhiprintsiibid:
kõigile pikaajaliste kavade koostamises osalemiseks võrdsete võimaluste tagamine;
kohaliku elanikkonna informeerimine ja kaasamine;
sidus lähenemine keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale;
eri tegevusalade tähtsuse selgitamine, regionaalsete eripärade leidmine ja nendega arvestamine

Valla maakasutuse regulatsioon planeeringu kaudu peaks tulevikus tagama kogu valla ja eri asumite pideva ja säästliku arengu, erinevate funktsioonide paiknemise alevike territooriumil ja selle lähiümbruses nii, et oleks võimalikult vähe vasturääkivusi ja konfliktsituatsioone. Samas peavad välja kujunema alevikud koos keskuste- ja puhkealadega lähtudes transpordiskeemist, ajaloolistest traditsioonidest, hoonestustavast ja rahvastiku paiknemisest. Selleks tuleb fikseerida üldplaneeringuga valla territooriumil paiknevate asumite tiheasustusalade piiritlemine ja hajaasustuses kindlaks määrata detailplaneeringu kohustusega alad. Vaja on teostada alevike tsoneerimine ja maakasutus ning alustada selle järkjärgulise elluviimisega.

Käesolevas peatükis on leidnud kajastamist valla arenguperspektiivid järgnevaks 15 aastaks. Käsitletud on teisiti öeldult seda, kuidas ja kuhu suunas allpool toodud valdkonnad peaksid arenema.

4.1. Valla asend

Jõgeva valla paiknemine rõngasvallana ümber Jõgeva linna tingib väga paljude valdkondade käsitlemisel vajaduse tihedaks koostööks Jõgeva linnaga. Nii ühistranspordi kui suure osa teenuste kasutamise seisukohalt on Jõgeva valla keskuseks Jõgeva linn.

4.2. Asustustihedus ja asulate omavahelised suhted

Suuremaid keskusi on Jõgeva vallas viis – Siimusti, Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva alevik ning Vaimastvere küla. Need kõik on välja kujunenud iseseisvad keskused ning peaksid nii edasi arenema ka tulevikus, vaid Jõgeva alevik tänu Jõgeva linnaga kokkukasvamisele ei vaja enam niivõrd iseseisvat keskust. Ülejäänud alevikud peavad olema võimelised iseseisvalt funktsioneerima, see tähendab rahuldama seal elavate elanike puhkevajadused ning igapäevased nõuded teeninduse ja kaubanduse valdkonnas.

Et mitte raisata asjatult raha, on otstarbekas kultuuri- ja spordikeskused välja kujundada kohalike koolide baasil. Samas tuleks muuta liiklemine alevike piires ohutuks, see tähendab, et ei tohiks olla ristumisi magistraalteedega (Vaimastvere), ning lõpetada asulasisese kõnnitee ehitamisega Laiusel.

4.2.1. Rahvaarvu prognoos

Suuri muudatusi Jõgeva valla elanikkonna arvus pole viimastel aastatel olnud ja ei ole ka ette näha.

4.3. Sotsiaalne infrastruktuur

Sotsiaalne infrastruktuur on Jõgeva vallas aja jooksul rahuldavalt välja arenenud ja suuri muudatusi selles valdkonnas lähiajal pole ette näha.

4.3.1. Haridusasutused

Jõgeva vallas on 3 lasteaeda ja 2 lasteaed-algkooli. Vanim lasteaed on Jõgeva alevikus 52 aastat vana, Siimusti lasteaed on 30 aastat vana ja algkool 10 aastat vana, Laiuse lasteaed on 28 aastat vana ja Kurista lasteaed Karukell 16 aastat ning Kuremaa lasteaed 17 aastat vana.
Jõgeva aleviku lasteaed
Aadress: Aamisepa 6, Jõgeva alevik, 48309 Jõgeva vald
Alates 13. jaanuarist 1965. a asub lasteaed 50-kohalises 37 aastat vanas lasteaiahoones, mille tühjades ruumides tegutseb hetkel kultuuriselts Vanaveski, interneti teabetuba, noorteklubi J.A.N.K. Lasteaed töötab hetkel 2-rühmalisena kokku 35 lapse ja 5 õpetajaga.
Laste arvu prognoos 2002–2006 on vahemikus 33–35 last.
Majas on tehtud kapitaalremont 2000. ja 2001. aastal.
Laste arvu vähenemisel ruumide vabanemisega võimalused algklassi laste hoiu- ja mängurühma avamiseks, kultuuriseltsi, külaseltsi, internetitoa ja noorteklubi ruumide laiendamine.
Kurista lasteaed «Karukell» moto: Püüa näha igas päevas päikest
Kurista 48331, Jõgeva vald
40-kohaline lasteaed avati 27. augustil 1986. a 2-rühmalisena, kokku 33 last. 2001. aasta detsembrist liideti Vaimastveres asuv lasteaia filiaal Kurista lasteaiaga ja töötab kaks liitrühma kokku 40 lapse ja 5 õpetajaga.
2001/2002. aastal tehti majas kapitaalremont, vahetati aknad ja ehitati uus piirdeaed. Seoses vabanevate ruumidega tulevikus on võimalik ruume kasutada interneti-teabetoana, laste ja noorte huvitegevuseks, laste mängurühmana ja külaseltsi ruumideks.
Laiuse lasteaed
Laiuse 48404, Jõgeva vald
Asub pärast hoone renoveerimist vana koolimaja ruumides alates 12. jaanuarist 2001. a, kus asuvad lisaks lasteaiale perearsti vastuvõturuumid ja käsitöökoda «Kuldne õlg» ruumid.
Lasteaed töötab 2-rühmalisena kokku 25 lapsega. Õpetajaid kokku 3.
Laste arvu prognoos 2002–2005 on 25 last.
Lasteaia õuealale on järgnevatel aastatel plaanis kaugushüppekasti ja hoojooksuraja ehitamine ning ringrada jalgratastele (liikluskasvatuseks).
Lasteaia hoolekogu ettepanekul tuleb kaaluda tulevikus lasteaia hea täituvuse korral 2. korrusele saali ehitamist.
Siimusti Lasteaed-Algkooli moto: Mida õpid noores eas, seisab elu aeg sul peas
Aadress: 48402 Siimusti, Jõgeva vald
Lasteaed asub 75-kohalises 30 aastat vanas lasteaiahoones, mis avati 1972. aasta 6. märtsil 2 rühma ja 5 lapsega Siimusti Lastepäevakodu Metsatareke nime alla.
1992. aasta 1. septembrist alustas tööd Siimusti Algkool 3 klassiga, millest I klass õppis lasteaia (praeguse lastekodu) ruumides ja 2 klassi praeguste, endise Siimusti EPT kontorihoone teisel korrusel. Alates 1993/1994. õppeaastast töötab selles majas 4 klassikomplekti.
2001. aasta 1. septembrist töötab kool Siimusti Lasteaed-Algkoolina. Majade asukoht on sama, asudes üksteisest umbes 0,5 km kaugusel.
Lasteaed töötab 3-rühmalisena kokku 56 lapsega ja kool 4-klassilisena kokku 49 lapsega.
Lapsi õpetab kokku 11 õpetajat.
Lasteaed-Algkooli teeninduspiirkonnaks on Siimusti alevik, Õuna küla, Painküla, Pakaste, Viruvere, Patjala ja Kassinurme küla.
Lasteaialaste ja õpilaste arvu prognoos

Aasta 2002 2003 2004 2005
Lasteaed 43 56 47  
Kool 61 49 56 56
Kokku 104 105 103  

Kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks renditakse võimlat Kiigemetsa koolilt, mis asub koolimajast 0,3 km kaugusel. Õpilased saavad kasutada raamatukogu ja arvutiruumi.
Maja kolmandal korrusel on vabad ruumid, mis vajavad korrastamist ja uut kasutamisotstarvet.
Hoone keldrikorrusel on ruumid lauatennise mängimiseks ja tõsteruum, mida kasutab Siimusti spordiselts, hoone teises tiivas paikneb saun elanike teenindamiseks, mida haldab AS Laiuse Kote.
Kuremaa Lasteaed-Algkool moto: Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest
Aadress: Metsa 1, Kuremaa 48403, Jõgeva vald
Lasteaed-Algkooli maja projekteeriti ja ehitati ning alustas tööd 1985. aasta 1. juulil ühe sõimerühma ja kolme aiarühmaga, kokku 80 lapsega ja 1. septembril I klass 18 õpilasega.
Hetkel töötab lasteaed ühe liitrühmaga kokku 20 lapsega ning 4-klassiline algkool kokku 2 liitklassi ja 30 õpilasega. Lapsi õpetab kokku 9 õpetajat. Viimastel aastatel on toimunud laste arvu pidev vähenemine.
Lasteaialaste ja õpilaste arvu prognoos
Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Laste arv lasteaias 20 19 20 19 18  
Õpilaste arv 33 30 32 33 33 30
Kokku 53 49 52 52 51  

Vajab ruumide remonti.
Õpilaste kasutada on raamatukogu ja arvutiklass. Üks kord nädalas toimuvad Kuremaa ujulas ujumistunnid ja kasutatakse kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks Kuremaa Põllumajandustehnikumi võimlat.
Tulevikus seoses laste sünni langusega võib kooli oodata kas ümberkorraldamine või sulgemine. Lasteaia osas aga vajadusel sõimerühma avamine vastavalt lapsevanemate soovile.
Arengukavas on võimalused ruumide kasutamiseks sel juhul järgmised: ruumid noortele, perekeskuse loomine, ujumiskallakuga kool, temaatilised kursused Rahvakooli näol, käsitöötuba, väikeste laste muusikaring, beebikool, projektlaagrite läbiviimise keskus, statsionaarne laste- ja noortelaagrite keskus.
Kõigi nende võimaluste rakendamiseks on vajalikud investeeringud ruumide korrastamise või inventari soetamise näol.
Laiuse Põhikool moto: Õppimine olgu popp
Aadress: Laiuse, Jõgeva vald, 48404 Jõgeva maakond
Kool asub Vooremaa kõrgeima tipu, Laiuse mäe külje all Laiuse alevikus. Koolimajas asub ka kohalik kultuurikeskus ning külaraamatukogu. Käesoleval aastal töötab koolis 9 klassikomplekti 134 õpilasega, keda õpetab 15 õpetajat.
Kooliharidust on Laiusel antud juba rohkem kui 300 aastat. Koolimaja valmis 1976. aastal ja renoveeriti 2000. aastal. Hoones on 9 õppeklassi, 2 tööõpetusklassi, võimla 380 m2, söökla ja söögisaal, arvutiklass, administratiivruumid, muusikaklass, aula ja raamatukogu 500 m2, valminud 1999. aastal.
Kooli territoorium on 40 000 m2, sealhulgas haljasala 23 000 m2. Koolimaja taga paikneb staadion, mis on ainuke Jõgeva vallas.
Õpilaste arvu prognoos:
2002 2003 2004 2005
134 119 102 98

Laste arvu vähenemisega seonduvate ruumide kasutust võiks tulevikus leida mittetulundudühingud, kasutada täiskasvanute õppe korraldamiseks, täiendav võimalus huvi- ja noortetööks.
Investeeringuid vajab söökla, staadion, spordiväljakud, keldrikorrus, võimla põrand, jne.
Vaimastvere Põhikool
Aadress: Vaimastvere, 48401 Jõgeva maakond
Vaimastvere koolihoone paikneb vanas mõisapargis ning koosneb kahest osast: 1968. aastal ehitatud hoone, kus paikneb enamus klassiruume, ja 1996. aastal valminud juurdeehitus, kus paiknevad fuajee, söökla, aeroobikasaal, ainekabinetid ning administratiivruumid. Käesoleval õppeaastal töötab Vaimastvere Põhikoolis 16 õpetajat ja õpib 141 õpilast.
Kooliharidust on Vaimastveres antud 81 aastat.
Väljaehitamist vajavad spordiväljakud ja õpilaskodu. Õpilaste arvu vähenemisel on reaalne samasse hoonesse lasteaia väljaehitamine.
Õpilaste arvu prognoos:
2002 2003 2004 2005 2006
141 136 136 129 120

Valla territooriumil asub 2 riigikooli: Kiigemetsa Kool erivajadustega lastele Siimustis (põhikool) ja Kuremaa Põllumajandustehnikum (kutsekool), mille paiknemine määrab paljuski nende piirkondade majandusliku arengu ja kujundab teenuste sfääri.
Jõgeva valla kui rõngasvalla eripära ja geograafilise asendi tõttu (vallal puudub oma gümnaasium, 10.–12. klass) õpib Jõgeva linna koolides käesoleval momendil 500 valla õpilast. Jõgeva linnas on kaks gümnaasiumi ja Täiskasvanute Kool.
Valla koolide juures töötavad mitmed huvialaringid, kus saavad õpilased osaleda pärast õppetööd. Liikumisharrastuse ja spordimeisterlikkuse arendamisega saab tegeleda lisaks koolide huviringidele vallas ja linnas tegutsevates spordiklubides ning ujumistreeningutega Kuremaa ujulas. Ka muusikalise ja kunstilise huvihariduse osas tehakse koostööd Jõgeva linnaga. Kunsti- ja muusikakooli teenust ostetakse Jõgeva linnalt hetkel kokku 44 õpilase osas (kunstikoolist 18 ja muusikakoolist 26). Lisaks osalevad paljud lapsed ja noored Jõgeva Kultuurikeskuse Tantsustuudio ja eri huviringide töös.

4.3.2. Sotsiaalhooldus
Jõgeva valla sotsiaalhoolekande süsteemi kuuluvad:
Valla sotsiaalosakond asukohaga Piiri 4, Jõgeva linn
Piirkondade sotsiaalhooldustöötajate vastuvõturuumid: ruumid lasteaed-algkooli ruumes Kuremaa alevikus; 2-toaline korter Jõgeva alevikus; 1 tuba Siimusti aleviku endises velskripunktis; 1 tuba Kassinurmes Nurga talumuuseumis; II korrus Vaimastvere perearstikeskuses; 1 tuba Laiuse lasteaia ruumides
Lastekodu «Metsatareke» asukohaga Siimusti alevikus
Prioriteetsed arengusuunad sotsiaalteenuste osas on sotsiaalnõustamine, koduteenused, eluasemeteenused ja hooldamine perekonnas. Lisaks tuleb arendada toimetulekuks vajalikke muid sotsiaalteenuseid: eestkoste-hoolduse korraldamine, vanemliku hoolitsuseta laste paigutamine ja puuetega inimeste abistamine.
Alates 2. septembrist 1993. a tegutseb Siimustis turvakodu «Metsatareke», mis reorganiseeriti 30. märtsil 2000. a lastekoduks. Lastekodu on 16-kohaline, kuhu paigutatakse lepingute alusel lapsi kogu maakonnast vanuses 3–18 eluaastat. Vajalik on säilitada 2 turvakodukohta. Lastekodu on ainus Jõgeva maakonnas. Vajadus on tekkinud lastekodu juurdeehituse ja laienduse järele. Juurdeehituseks tuleks taotleda lisaks vallaeelarvele vahendeid projektide kaudu ja riigieelarvest.
Külades elavate eakate ja puuetega inimeste paremaks teenindamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisva toimetuleku toetamiseks on vajalik rajada projektide toel piirkondadesse sotsiaalhooldustöötajate tööruumide või rajatavate noortekeskuste juurde kooskäimiseks päevakeskused Vaimastverre, Jõgeva alevikku ja Siimustisse.

4.3.3. Meditsiiniline teenindus ja tervishoiu korraldus

Jõgeva valla elanikele esimese etapi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks piirkondades on perearstidel vastuvõturuumid Vaimastveres, Kuremaal, Laiusel ja Jõgeval.
Vaimastveres asuvad perearsti tööruumid endise ambulatooriumihoone esimesel korrusel ja on 2001. aastal renoveeritud ja tervisekaitsenõuetega vastavusse viidud.
Kuremaal teenindab perearst kodanikke lasteaed-algkooli hoone esimesel korrusel asuvates ruumides, mis vajavad remonti ja tervisekaitsenõuetele vastavusse viimist, samas asuvad ka sotsiaaltöötaja tööruumid.
Laiusel asub lasteaiaga ühes hoones 2001. aastal renoveeritud ja tervisekaitsenõuetega vastavusse viidud perearsti vastuvõtupunkt.
Jõgeva linnas Piiri tn 4 esimesel korrusel on vastuvõturuumid ka valla kodanikke teenindaval viiel perearstil.

4.4. Kultuur

Erinevate ürituste korraldamine ja kultuurilis-sportliku suunitlusega vaba aja veetmine toimub mittetulundusühingutena registreeritud klubide ja seltside juures tegutsevates ringides ja rühmades.

Traditsioonilised suurüritused Jõgeva vallas:
KÄSITÖÖLAAT ja temaatiline suurüritus Laiuse lossivaremetes
JÕGEVATREFF – motomatkajate kokkutulek Kuremaal
Vabariiklikud motokrossi võistlused Linnamäe krossirajal
Vokaalansamblite päev ja omaloominguliste laulude konkurss «Vooremaa» Kuremaal
Õlgehistöö päevad Laiusel
Eeva Niinivaara nimeliste stipendiumide pidulik üleandmine Siimustis
Siimusti Suvi – suveõhtu Panther Pubis tuntud eesti ansambliga
Traditsioonilised üritused Kassinurme mäel
Valla vähegiviitsijate ehk taidlejate pidu
Valla puhkepalgaliste ehk pensionäride pidu
Jaanipeod
Laste laulukonkurss
Laste murupidu – laste tantsupidu

4.4.1. Klubid, seltsid

Seltside ja klubide tegevuse läbiviimiseks on vallavalitsus võimaldanud tasuta ruumide kasutamise valla koolimajades, lasteaedades ja raamatukogudes. Ruumide ülalpidamisega kaasnevad kulud katab vald oma eelarvest.
Samuti toetatakse valla eelarvest mittetulundusühinguid nende esitatud projekttaotluste põhjal tegevtoetusega ning ürituste läbiviimisel osalise kulude kattega.
Mittetulundusühingutena ehk kolmanda sektorina tegutsevaid kultuuriühinguid on Jõgeva vallas 10 ja spordiühinguid 12.
Noortele on Jõgeva vald võimaldanud kasutamiseks ajutised ruumid viies valla keskasulas, mis tegutsevad avatud noortekeskustena. Tulevikus on planeeritud igasse valla suuremasse keskusesse avatud noortekeskuse ehitamine. Siimustis on valmimisjärgus endise kauplus-söökla ruumidesse Siimusti Avatud Noorte- ja Sotsiaalkeskus.
Tihedat koostööd tehakse Jõgeva linna mittetulundusühingute ja Kultuurikeskusega.

4.4.2. Raamatukogud

Raamatukogud asuvad järgmistes Jõgeva valla alevikes:
Kuremaal;
Laiusel;
Siimustis;
Vaimastveres;
Vägeval.
Raamatukogude ruumes asuvad avalikud internetipunktid. Erandiks on Jõgeva alevik, kus puudub raamatukogu ning internetipunkt asub lasteaias. Noortekeskuse valmides on kavas viia internetipunkt üle noortekeskusesse.

4.4.3. Kirikud, kalmistud

Jõgeva vallas asuv ainus kirik asub Laiuse alevikus ja pärineb 14.–15. sajandist, omanikuks on Laiuse kogudus. Lähimas tulevikus on kavandamisel kiriku küttesüsteemi rekonstrueerimine.
Valla kaks suuremat ning enamkasutatavat kalmistut asuvad Laiusel ja Siimustis. Nende kalmistute arendamiseks ja laiendamiseks tuleb reserveerida maad. Ülejäänud kahe kalmistu, Laiuseväljal asuva vene õigeusu kalmistu ning Ädliku kalmistu laiendamist ei planeerita.

4.4.4. Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised

Mälestiste nimekiri on ära toodud punktis 5.3.2. Ühegi uue objekti kaitse alla võtmist vallal taotleda pole kavas.

4.4.5. Turism ja puhkealade areng

Puhkealade rajamisel ja arendamisel tuleb arvestada, et puhkamisvõimalusi valla territooriumil vajavad peale valla elanike ka Jõgeva linna elanikud.
Suurimaks puhke- ja turismikeskuseks Jõgeva vallas peaks tulevikus saama Kuremaa koos oma lossi, pargi ning järve ja järveäärse puhkealaga, kuhu peaks tulevikus rajatama vastavalt detailplaneeringule ka parkla ja plats suviste massiürituste läbiviimiseks. Kuremaa tervisekeskusega piirnevale alale tuleb koostada detailplaneering, mille käigus on vaja läbi töötada võimalus rajada sinna spordiväljakud ja/või täismõõtmeline staadion (vaata joonis GP–4 «Kuremaa aleviku tsoonid» tsoon P-9). Võimalik on kämpingute rajamine Kuremaal järveäärsetesse puhketsoonidesse (vaata joonis GP–4 «Kuremaa aleviku tsoonid» tsoonid P-7 ja P-8). Kuremaale tuleb rajada ka puhkeküla, koht autokaravanidele ja tasuline parkla randa tulnute autodele. Kuremaalt 2 km kaugusele Laiuse metsa on rajamisel terviserajad.
Pedja jõe äär Jõgeva aleviku ja linna lähiümbruses tuleb võtta kasutusele puhkealana. Eriti oluline on puhkeala rajamine Jõgeva aleviku Pedja jõe äärsetele aladele ja jõgede vahelisele saarele (vaata joonis GP–3 «Jõgeva aleviku tsoonid» tsoonid P-4; P-5 ja P-6). Tuleb kasutusele võtta veeturismi võimalused ja taastada hüdroelektrijaamade kaskaad (Sae, Jõgeva aleviku, Painküla).
Laiuse ordulinnuse kompleksile koos paisjärvega on koostatud detailplaneering ning on asutud seda realiseerima. On vajalik kaasata sellesse tegevusse ka erakapital.
Laiuse mägi ja seda ümbritsev ala, suurusega ca ….ha vajab detailplaneeringut, mille käigus tuleb läbi töötada võimalus sinna suusakeskuse rajamiseks. Ala tuleb munitsipaliseerida ja kujundada see talviseks puhkekeskuseks, kusjuures ehituste planeerimise käigus tuleb arvestada maastiku vaadete säilimisega ning mitte planeerida olemasolevast hoonestusest kõrgemale ehitisi, välja arvatud näiteks vaatetorn või suusatõstuk.
Kassinurme linnamägi vajab kaitset ja säilitamist aastaringse vabaõhuürituste läbiviimise kohana, ehitustegevuse kavandamiseks sellele alale on vajalik detailplaneering.
Linnamäe krossiraja (Kurista küla) maa-ala tuleb taotleda munitsipaalomandisse, vajalik detailplaneering.
Suurem puhkeala on ette nähtud ka Jõgeva linna ja Siimusti vahelisele alale, kuhu on ette nähtud golfiradade rajamine ning tulevikus ka kardiraja ja purilennukite lennuvälja ehitamine ja ratsutamisvõimaluste pakkumine. See ala peab pakkuma mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi.
Painküla küla turismitsoon Pedja jõe kagukaldal vajab detailplaneeringut.
Endla Looduskaitseala on vaja edasi arendada arvestades looduskaitse nõuetega. Järve kaldale on soovitatav rajada linnuseiretorn.

Jõgeva valla vaatamisväärsused ja soovitused nende arendamiseks

Objekt Asukoht Objekti arendus ja väärtustamine Hooldaja, valdaja
Jõgeva mõisa kompleks 19. sajandist Jõgeva alevik Vajalik kompleksne lähenemine, kogu saart võib vaadelda muuseumina  
Jõgeva mõisa park 19. sajandist Jõgeva alevik 44 eri liiki. Mitteväärtuslikud puudest puhastada, säilitades kohati põõsasrinde nii pargi keskel kui ka jõekallastel. Kohati vajalikud vaated paisjärvele. Vanade puude säilitamine lindude pesapaikadeks  
Jõgeva mõisa vesiveski 19. sajandist Jõgeva alevik Veski on ohtlikult lagunenud ja vajab kapitaalset restaureerimist omanik Kalev Pehme
Laiuse kirik 14.–15. sajandist Laiuse alevik Muuta turistidele avatumaks Laiuse kogudus
Laiuse kirikaed 13.–18. sajandist Laiuse alevik Vajab korrastamist ja teede rajamist. Oluline Karl XII istutatud pärna säilitamine ja eksponeerimine Laiuse kogudus; metskond
Laiuse pastoraadi peahoone 20. sajandist Laiuse alevik   Laiuse kogudus
Laiuse kalmistu kabel 1912. aastast ja kalmistu väravad Laiuse alevik Kalmistu väravad vajavad restaureerimist AS Laiuse Kote
Mõisaküla kalmistu, Jaan Poska haud Laiusevälja küla Kalmistu väravad ja J. Poska haud korrastada, rist taastada!  
J. Poska sünnikoht Mõisaküla Hoone vaja korrastada Laiuse PM OÜ
Laiuse linnuse varemed vallikraaviga 13.–16. sajandist Laiusevälja küla Tagada restaureerimistööde jätkumine Laiuse Kote
Laiuse Vabadussõja mälestussammas Laiuse alevik Lõpetamist vajab kõrghaljastuse kujundamine. Vajalikud tööd kooskõlas vana surnuaiaosa laiendusega.  
Laiuse Siniallikas Laiuse alevik Laudtee vajab pidevalt korrastamist  
Laiuse Õletuba Laiuse alevik Kujundada Laiuse käsitöökeskuseks Aime Lang
Vilina linnamägi nn Kalevipoja säng Laiuse–Kuremaa tee ääres Ei ole vajalikul tasemel eksponeeritud ja viidatud  
Kuremaa mõisakompleks 19.–20. sajandist Kuremaa alevik Muuta ekskursioonidele avatumaks Kuremaa PT
Kuremaa mõisa park koos puiesteedega Kuremaa alevik Park on vananenud ja vajab kohati uuendamist Kuremaa PT,
Kuremaa Enveko
Kuremaa lossituba Kuremaa lossi ruumides Muuta ekskursioonidele avatumaks Kuremaa PT
Kuremaa mõisa tuuleveski Kuremaa alevik Pakutud lahendusteks on tuulikust vaatetorni kujundamine Kuremaa PT
Kuremaa mõisa von Oettingenide perekonnakabel ja kalmistu Kuremaa–Laiuse tee Vajab rekonstrueerimist ja taastamist Kuremaa PT, Laiuse Metskond
Vaimastvere mõisa ait 19. sajandist Vaimastvere küla Tõllakuur – planeeritakse tulevikus rekonstrueerida majutushooneks-õpilaskoduks  
Kirjanik H. Raudsepa sünnipaik Vaimastvere küla   Vaimastvere PK
Kärde rahumajake 17. sajandist Kärde küla Vajab pidevat korrastamist ja rohkem reklaami, objekt, mis pakub huvi ka välisturistidele Palgaline töötaja
Vidriku suurtalu Vägeva (Selli) küla    
Ripuka linnamägi I–II aastatuhandest      
Endla Looduskaitseala Endla soostik Looduskaitseala valitseja pädevuses Endla LK
Loodusuurijate T. Eipre ja P. W. Thomsoni mälestusmärgid Tooma küla   Endla LK
Juta kivi Endla järve ääres Endla Looduskaitsealal   Endla LK
Männikjärve raba vaatetorn Männikjärve raba Toetada Endla Looduskaitseala laudtee ja vaatetorni korrastamist Endla LK
Paduvere talumuuseum Paduvere küla   Tiit Lääne
Eesti Savikaupade muuseum Siimusti alevik Toetada Siimusti savipäevade organiseerimist Meedi Ümar
Siimusti linnamägi II aastatuhandest Siimusti alevik   Linnamäe Krossiklubi
Kultuurivahendaja E. Niinivara sünnikoht Siimusti alevik Vajab pidevat hooldust  
Kassinurme linnamägi ja õpperada Kassinurme Toetada metsaseltsi tegevust Kassinurme linnamäe korrastamisel Jõgeva Metsaselts
Kassinurme mõisahoone ja park Kassinurme Kassinurme park koos mõisahoonega vajaks omaniku leidmist. Parki ja mõisahoonet on võimalik taastada Kassinurme Maanaiste Selts
Kärde mägi ja neitsihaud Kärde mägi Infotahvel ja korrastamine, ideaalne peatuskoht Piibe maantee ääres.
Puhkekoht (katusealune pink + laud + tualett) paigaldamine ja pidev korrashoid
Laiuse Kote
Kuremaa järv ja supelrand Kuremaa alevik Kuremaa järve ranna ääre kinnikasvamise vältimiseks on vajalikud regulaarsed rannaala veepõhja puhastustööd taimestikust ja põhjavee kaitse. Tagada tuleb supelranna hooldus ja vastavus tervisekaitsenõuetele Kuremaa Enveko
Pedja jõe paisjärved (veehoidlad) Jõgeva alevik, Painküla, Jõune küla Vajalik koordineeritud majandamine puhkemajanduse eesmärgil Paisude ja veehoidlate omanikud

4.5. Teed ja kommunikatsioonid

4.5.1. Teed ja liiklus

Vastavalt teeseadusele ja vallateede inventariseerimise andmetele on Jõgeva vallas avalikult kasutatavad teed (riigi tugimaanteed, riigi kõrvalmaanteed, kohalikud maanteed ja tänavad) ning erateed. Vallas on eraõiguslike teedena inventariseeritud ka metsateed, mis tegelikult kuuluvad riigile.

Olemasolev teedevõrk on oma tiheduselt rahuldav, uusi teid on tarvis rajada peamiselt vaid jalakäijatele ja jalgratturitele. Teede normaalse sõidetavuse tagamiseks ning parendamiseks on vajalik teedele tehtavat investeeringute mahtu suurendada. Jõgeva vallale kuuluvad teed ja tänavad on inventariseeritud, koostamisel on kohalike teede register.

Vallateede kaitsetsooniks on kehtestatud vastavalt teeseadusele 25 meetrit mõlemale poole sõiduraja telge.

Vajalik on reserveerida maad Jõgeva linna Siimusti alevikuga ühendava kergeliiklustee rajamiseks ning alustada selle projekteerimise ja ehitamisega. Kaugemas perspektiivis on vajalik rajada kergeliiklusteed, mis ühendavad Jõgeva linna Laiuse ja Kuremaa alevikuga ning Kurista ja Painküla külaga, samuti tuleb ette näha kergliiklustee Siimusti alevikust paralleelselt olemasoleva sõiduteega kuni Piibe maanteeni.

Piibe maantee tuleb tulevikus tervenisti rekonstrueerida kolmerajaliseks sõiduteeks.
Kuremaa alevikus tuleb tagada sõiduteel parem nähtavus, välja töötada pargiliikluse skeem.
Kõnniteed vajab ka Siimusti alevikku läbiva sõidutee äär.

Juhul kui eraõigusliku isiku maal asuvalt teelt on juurdepääs mitmele olemasolevale kinnistule ning kinnistute omanikel on tekkinud probleeme oma kinnistule juurdepääsuga, võib Jõgeva Vallavolikogu määrata eespool nimetatud eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks teeseaduses sätestatud korras ja taotleda selle tee maa-ala sundvõõrandamist.

Raudtee

Jõgeva valda läbib Tapa–Tartu raudteeliin. Valla territooriumil on kolm peatust:
Vägeva, Pedja ja Kalevi, lisaks Jõgeva linnas asuv Jõgeva raudteejaam. Valla ja linna piiril, linna kaguservas asub kaupade laadimise estakaad e kaubajaam.
AS Eesti Raudteel on kavas:
Pedja jaama teede pikendamine Vägeva suunas, millega seoses tekib vajadus olemasolev ülesõidukoht tuua perspektiivse jaama kõriku piiridest välja;
AS-ile Werol Tehased juurdesõidutee ehitamine Jõgeva jaamast.

4.5.2. Telefonside

Telefonivõrgud peavad tagama interneti ühenduse võimaluse igas valla piirkonnas.

4.5.3. Elektrivarustus

Peavad jätkuma ülekandeliinide ja alajaamade rekonstrueerimised. Tuleb välja selgitada EE seisukohad ja rekonstrueerimise plaanid. Jätkata ja soodustada alternatiivenergia allikate (vee-, tuule- ja bioenergia) kasutussevõtmist valla territooriumil. Hüdroenergia tootmiseks on võimalused Painkülas, Rohel ja Jõgeva alevikus, kus näha ette, jälgides keskkonnakaitselisi nõudeid ja tingimusi, hüdroelektrijaamade taastamine.

4.6. Elamumajandus

Suund individuaalehitusele. Ehituskruntide taotlemisega seotud toimingud tuleb taotleja jaoks teha võimalikult lihtsaks. Selleks tuleks vallal koostada detailplaneeringud valla üldplaneeringus ette nähtud väikeelamuehituse aladele. Elamuehitustsoonides viia läbi kruntimised ja kommunikatsioonide väljaehitamine vastavalt võimalustele ning leida võimalused ettevalmistatud kruntide müügiks. Otsida vahendeid ja võimalusi suurelamute renoveerimisele kaasaaitamiseks eriti soojapidavuse seisukohalt.
Elamuehituses eelistatakse vallale sobivates maastaapides elamute (ühepereelamud, ridaelamud ja paariselamud) rajamist erakapitali baasil. Selleks otstarbeks on ka üldplaneeringu käigus ette nähtud maa-alad kõigis alevikes, samuti Jõgeva linna lähiümbruses.
Hajaasustusega aladel on vaja säilitada olemasolev loodusmaastik. On vaja säilitada klassikalise taluehituse väline stiil (taluõued, katusekalded, aknad) ja haljastus. Tiheasustatud aladel elamutele juurdeehituste tegemisel ja võimalike abihoonete projekteerimisel tuleb säilitada elamurajooni rahulik üldilme ja ühtne stiil.

4.6.1. Soojavarustus

Jõgeva ja Laiuse alevikus tuleb alustada üleminekut lokaalsele gaasiküttele. Välja on vaja ehitada gaasitrassid kõigi hooneteni.
Vastavalt tehnika ja tehnoloogia arengule ning Euroopa Liidu rahastamisprojektide kasutamise võimalustele tuleb rakendada soojuse ja elektri koostootmisjaamade ja maakütte kasutuselevõttu.

4.6.2. Veevarustus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Tuleb koostada Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, mille järgi hakkab toimuma kogu edasine tegevus selles valdkonnas.

4.6.2.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustus ja vee kvaliteet ning heitvee kanaliseerimine on ühed probleemsemad ning finantsmahukamad valdkonnad vallas. Enamuses ühisveevärgiga hõlmatud piirkondades vajavad vastavad rajatised renoveerimist. Tavaliselt on torustikud ehitatud erinevatest, omavahel halvasti sobivatest materjalidest. Tihti on torud üle dimensioneeritud, mistõttu vesi liigub aeglaselt ning põhjustab sette tekkimise. Vaatluste teostamiseks ning hoolduseks vajalikud vahekaevud puuduvad või on nende hulk ebapiisav. Torustikud läbivad kinnistuid, mistõttu on raskendatud avariide likvideerimine. Pumplates puuduvad filtrisüsteemid kahjulike lisandite kõrvaldamiseks. Tihti infiltreerub torustikesse pinnavesi. Esineb olukordi, kus heitvesi küll kanaliseeritakse, kui puudub puhasti ning heitvesi läheb otselasuna pinnasesse või veekogusse.
Süsteemide kaasajastamiseks tuleb läbi viia vajalikud uuringud, teostada mõõdistamised ning koostada eelprojektid. Kogu tegevuse aluseks peab olema koostamisel olev Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Renoveerimistööde teostamine on võimalik juhul, kui oluline rahaline toetus tuleb vastavatest riiklikest ja Euroopa Liidu struktuurfondidest.

4.6.2.2. Puhastusseadmed. Jõgeva vallas olevad puhastusseadmed võib jagada kaheks:
Ühiskanalisatsiooniga varustatud aladelt kogutavat heitvett puhastavad seadmed
Lokaalsed puhastusseadmed tootmisega seotud heitvee puhastamiseks
Ühiskanalisatsiooni teenindavad puhastusseadmed on:

Jrk nr Asukoht Iseloomustus
1. Jõgeva alevik Vald osaleb Jõgeva linna poolt juhitavas projektis, mille käigus on valminud pumpla ja survetrass heitvee juhtimiseks Jõgeva linna puhastusseadmetesse. Jõgeva aleviku kanalisatsioonitorud vajavad väljavahetamist
2. Kuremaa alevik OXYD-180 tüüpi puhasti, renoveeriti 1998. aastal. Vajab tehnilist täiustamist mudaerastuse parendamiseks. Puudub fosforierastus
3. Kurista küla Puhasti (Bio 100) täielikult amortiseerunud. Reovesi pumbatakse ilma puhastamata biotiikidesse. Olemas eelprojekt uue puhasti ehituseks ja pumpla renoveerimiseks
4. Laiuse alevik Praegu toimub puhastamine 1987. aastal ehitatud OXYD-180 puhastis ja kahes biotiigis pindalaga 1050 m2. Reoveepuhasti eesvooluks on Mõra oja, mis suubub 6 km kaugusel Pedja jõkke. Projekteerituga võrreldes on reostuskoormus oluliselt vähenenud, ka on puhasti nii moraalselt kui füüsiliselt amortiseerunud. Olemas on puhasti renoveerimise eelprojekt
5. Siimusti alevik Kasutusel on ringkanali tüüpi puhastusseade, mis on nii moraalselt kui füüsiliselt amortiseerunud. Järelpuhastus toimub kahes biotiigis. Siimustisse on vaja rajada uued puhastusseadmed või juhtida Siimusti reovesi Jõgeva linna või Painküla reoveepuhastisse. Lõpliku otsuse tegemiseks on vaja koostada tasuvusuuring
6. Vaimastvere küla Ringkanali tüüpi puhastusseade, osaliselt rekonstrueeriti 1996. aastal, kuid ei vasta tänapäeva nõuetele. Järelpuhastamine toimub kahes biotiigis. Vajalik on rajada uus puhasti.
7. Kärde küla Kasutusel on kaks biotiiki; ebarahuldavas seisukorras. Biotiigid ei pea vett, suur osa heitveest ei jõua samas biotiikidesse
8. Raaduvere küla Heitvee puhastamine toimub kahes biotiigis. Puhasti on töökorras
9. Metsakatsejaam, Painküla Heitvee puhastamist ei toimu

Lokaalsed töötavad puhastusseadmed on kasutusel:
Painkülas asuval toiduõli tootmisega tegeleval Werol Tehastel. Tegemist on MRP-1000 tüüpi puhastusseadmetega, kus enne Jõgeva uue reoveepuhasti valmimist puhastati ka Jõgeva linna heitvesi.
AS Perevarale kuuluval Mammu farmil. Kasutusel kaks biotiiki.
OÜ Viruvere Puule kuuluval tootmisbaasil Viruveres. kasutusel kaks biotiiki.
Lokaalsed puhastusseadmed peavad endale lähitulevikus rajama ka kõik loomapidamisega tegelevad põllumajandusettevõtted, et vältida farmides tekkiva reostuse sattumist pinnasesse, põhjavette või veekogudesse.

4.6.3. Jäätmemajandus

Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil on määratud Eesti keskkonnastrateegiaga, strateegial põhineva keskkonnategevuskavaga ja üleriigilise jäätmekavaga ja koostatava valla jäätmekavaga.

Jäätmehoolduses on prioriteetseks probleemideks loetud keskkonna saastamine jäätmetega, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Suund on võetud jäätmetekke vähendamisele ja jäätmekäitluse korrastamisele. Eesmärgid on seatud järgmised:
toetada toorme ja materjalide säästlikku kasutamist;
piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist;
vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastunud alasid;
arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust.

Praktiliste lahendite valik jäätmekäitluse korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel:
1. jäätmetekke vältimine;
2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;
3. jäätmete taaskasutamise laiendamine:
– otseses ringluses (korduvkasutamine);
– elektroonilises;
– materjaliringluses;
– bioloogilistes protsessides (kompostimine);
– energeetiliseks otstarbeks (põletamine);
4. keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine;
5. jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine.

Jõgeva Vallavalitsuse ülesanded ja eesmärgid jäätmemajanduse korrastamisel:
valla jäätmekava koostamine, mille alusel hakkavad toimuma kõik selles ettenähtud tegevused, sealhulgas:
olmejäätmete käitlemise korraldamine;
kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine;
järelevalve jäätmekäitluse üle;
vallas elavate inimeste puhta elukeskkonna tagamine;
elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine;
säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine.

Üldplaneeringu koostamise perioodil on toimunud olulised muutused jäätmemajanduse planeerimisel ja jäätmeveo logistikas. Otsus väikeprügilate Laiuse ja Vaimastvere ning Jõgeva linna põhiprügila Tooba sulgemiseks on langetatud ja sulgemisprotsessid käivitunud. 1. jaanuari 2002. aasta seisuga on ainsaks olmejäätmete vastuvõtu kohaks Torma prügila, mis jääb valla eri piirkondadest 30–45 km kaugusele.
Korraldatud olmejäätmete veo rakendamise põhimõtteid «konteiner jäätmetekitaja ukse ees» (jäätmevaldaja sõlmib lepingu jäätmete veoks kohaliku omavalitsusega või omavalitsuse poolt määratud veoettevõtjaga) saab Jõgeva vallas rakendada eelkõige tiheasustusaladel.
Korraldatud olmejäätmete veo süsteemiga on otstarbekas liita ka väiksemate asulate korterelamud, välja arvatud juhul, kui nende asukoht jääb jäätmeveokite marsruutidest liiga kaugele. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud asulad või piirkonnad pannakse paika Jõgeva valla jäätmekavaga. Perspektiivsed korraldatud olmejäätmeveo piirkonnad on vallas Jõgeva alevik, Kuremaa alevik, Laiuse alevik, Siimusti alevik, Kurista, Kärde, Metsakatsejaam, Painküla, Vaimastvere, Vana-Jõgeva, Õuna, Vägeva.

Arvestades, et maakonnnas on üks prügila ja ka liigitikogutud jäätmete üleandmise võimalused on piiratud, on otstarbekas Jõgeva valla koostöö Jõgeva linnaga jäätmejaama rajamisel, jäätmekogumispunktide ja konteinerite paigutamine valla territooriumile. Perspektiivsed liigiti kogumise jäätmete konteinerite paigaldamise kohad on vallas eelkõige Jõgeva alevikus, Kuremaa alevikus, Laiuse alevikus ja Siimusti alevikus.

Ohtlikud, suuremõõtmelised, taaskasutatavad jäätmed, ehitusjäätmed
2002. aasta seisuga on osaliselt lahendatud klaasikonteineritega sorteeritud klaasi kogumine. Teiste erijäätmete liigiti kogumine vajab süsteemi kujundamist ja planeerimist.
Arvestades Soome kogemusi, on tasuvaks peetud selliste eri liiki kogumisjaamade rajamine vähemalt 10 000 elanikuga piirkonnale. Järelikult on see sobilik Jõgeva linna või linna lähedale.
Jõgeva linnas asub ohtlike jäätmete kogumispunkt, mida saavad kasutada ka valla elanikud. Ohtlike jäätmete kogumisel on rakendatud aktsioone, mida on rahastatud projektide kaudu ja valla eelarvest. Suhtumine ohtlike jäätmete kogumisringi toimumisse on olnud positiivne. Vähemalt üks kord aastas peaks läbi viima ohtlike jäätmete kogumisringi, et kahjulikke aineid saaksid ära anda ka inimesed, kellel puudub võimalus neid transportida vastavasse kogumispunkti.
Ehitusjäätmete ja suuremõõtmeliste jäätmete veol on võimalikud otsekokkulepped jäätmetekitaja ja jäätmekäitlusfirma vahel, kes varustab tellijat vastava konteineriga ja teostab jäätmete veo.

4.7. Ettevõtlus, tööstus, põllumajandus ja metsandus

4.7.1. Tööstus

Enamus väljakujunenud tööstusterritooriumitest jäävad sama funktsiooniga. Funktsioon peaks muutuma Siimusti aleviku suure tee äärse tööstustsooni (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon T-42) tee poolne osa peaks ümber kujundatama heakorrastatud ühiskondlike hoonetega (kauplused, kontorid jm) tsooniks, millel on otseühendus tööstusega ning Laiuse aleviku teraviljakuivati ja kartulihoidlaga tööstustsoon (vaata joonis GP–5 «Laiuse aleviku tsoonid» tsoon Ü-Ä-22) tuleks tulevikus, vähemalt teepoolses osas pärast tööstushoonete amortiseerumist ümber kujundada väikeelamute, ühiskondlike ja ärihoonete tsooniks, Jõgeva linnast loodes asuva Mustvee maantee viadukti juurde on ette nähtud võimalus bensiinijaama rajamiseks (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon Ä-38). Tööstuse arendamine ja edaspidine laiendamine on ette nähtud Siimusti alevikus, Painkülas, kuhu peaks tulema tööstus- ja tehnoloogipark, ja Jõgeva linnast kagus raudtee äärsetel aladel.

4.7.2. Teenindus ja kaubandus
Täiendavaid piiranguid kehtestada teenindus- ja kaubandusettevõtetele pole tarvis. Puhkealaseks teenindamiseks vajalikkude alade kohta võib täpsemalt lugeda punktist 4.4.5 «Turism ja puhkealade areng».

4.7.3. Põllu- ja metsamajandus
Jõgeva valda võib pidada hästi väljakujunenud põllumajanduspiirkonnaks. Valdavat osa põllu- ja metsamaast kasutatakse sihtotstarbepäraselt vastava tootmise arendamiseks. Eriti intensiivselt on kasutuses Jõgeva valla keskosas asuvad põllumassiivid.

4.7.4. Maavarade kasutamine
Jõgeva vallas asuvad järgmised kruusa- ja liivakarjäärid:
Kaera karjäär
Kaera kruusa-liivakarjäär asub Jõgeva vallas Tartu–Jõgeva–Aravete maantee 5 km kohalt 100 m ida suunas. 1969. aastal vormistati 4,24 ha suurune mäeeraldus Tartu Teedevalitsusele (Maantoa, 1969. a). Karjäär asub riigimaal, maa läheb osaliselt eraomandusse.
Karjääri pindala on 4,0 ha. Karjääri nõlvad on tasandatud (osaliselt tulevase maaomaniku poolt). Alale on kujundatud alla 0,5 ha suurune tiik. Karjäär on peaaegu täielikult võsastunud. Karjääris on ulatuslik prügila, mis on tänaseks kinni kasvanud. Esineb olmejäätmeid – plastmass, vanametall, ehituspraht, puit. Põhjavett ei ole.
Kuna karjääris paiknev prügila on kattunud rohttaimestiku ja võsaga, ei ole ala rekultiveerimine otstarbekas.
Kalevi karjäär
Kalevi liiva-kruusakarjäär asub Jõgeva vallas Kalevi raudteepeatusest 1,6 km põhja suunas, Kassinurme–Änkküla tee 1,2 km loodes. 1969. aastal vormistati 2,43 ha suurune mäeeraldus Tartu Teedevalitsusele (Maantoa, 1969b). Karjäär asub eramaal.
Kaevandatud ala pindala on 2,0 ha. Karjääri lõunapoolsemat osa on rekultiveeritud. Nõlvad on korralikult tasandatud ja nad hakkavad kinni kasvama. Põhjapoolsem osa on jäänud rekultiveerimata. Kõrgemat, 7 m nõlva on 70 m ja madalamat, 4 m nõlva on 40 m. Nõlvade kallakus on 45E. Nõlvadel (30 m) kasvab metsa ja võsa. Jäätmeid ei esine. Põhjavett ei ole. Nõlvadel on pääsukeste pesad.
Karjääri põhjapoolsemal osal tuleb nõlvadelt lõigata metsa ja võsa ning hiljem tasandada nõlvad kallakuseni alla 30°. Rekultiveeritava ala pindala on 1,0 ha. Rekultiveerimistööd võiks planeerida ajale, kus pääsukeste pesitsemist ei toimu.
Teostatud uuringute põhjal on perspektiivsed varud olemasolevast karjäärist kirde ja ida suunas Ennuse, Vana-Hansu ja Tõnis-Tõnu maaüksusel.
Kärde karjäär
Kärde kruusakarjäär asub Jõgeva vallas, Tartu–Jõgeva–Aravete maantee 13 km kohalt idas, vahetult tee ääres. 1967. aastal vormistati Tooma katsebaasile 1,10 ha suurune mäeeraldus (Maantoa, 1967). Karjäär asub riigimaal.
Kaevandatud ala pindala on 2,0 ha. Ala on hiljuti rekultiveeritud. Nõlvad on korralikult tasandatud. Osa lõuna- ja põhjanõlvast on jäänud tasandamata, kuna nõlva peal kasvab mets ja võsa. Põhjavett ei ole. Jäätmeid ei esine. Karjäär ei vaja rekultiveerimist.
Kärde karjääris on perspektiivne kaevandatav ala planeeritud 4,3 ha suurune. Pärast geoloogiliste uuringute teostamist on kavas karjäär taotleda munitsipaalomandisse.
Nõmme karjäär
Nõmme kruusa-liivakarjäär asub Jõgeva vallas Vaimastvere–Laiuse tee 850 m kohalt 700 m loode suunas. 1969. aastal vormistati 2,3 ha suurune mäeeraldus kolhoosile «Bolševik» (Maantoa, 1968). Maa on tagastatud eraomanikule.
Kaevandatud ala pindala on 3,0 ha. Karjääri loodeosas on tehisjärv. Järv on kasutusel kohaliku suplus- ja kalastuskohana. Kohati on tehisjärv jäänud liialt madalaks. Ligikaudu poole järve sügavus on alla 1 m. Karjääri nõlvad on tasandatud. Põhjavesi on 1,5 m sügavusel. Karjääris on olmejäätmeid – vanametall ja plastmass.
Rekultiveerimisel võiks süvendada tehisjärve. Ala on oluline supluskohana, kuna ümbruskonnas järved puuduvad. Tehisjärve süvendamine võimaldaks ka kaladele paremaid elutingimusi. Arvestada tuleks sellega, et veekogu valdav sügavus ületaks 2 m, rekultiveeritava ala pindala on 2,0 ha.
Päde karjäär
Päde liivakarjäär asub Pedja raudteejaamast 1 km põhja suunas. 1972. aastal vormistati 14,6 ha suurune mäeeraldus Jõgeva Kolhooside Ehituskontorile (Maantoa, 1972). Karjäär jääb riigimaale. Umbes 2,0 ha suurune ala on kavas taotleda munitsipaalomandisse, et tagada valla teede korrashoid.
Kaevandatud ala pindala on 18 ha. Karjäär on enamuses rekultiveeritud. Ala loodeosa on jäänud tasandamata. Sealsed nõlvad on keskmiselt 5 m kõrgused ja 50E kallakusega. Nõlvajoone pikkus on 600 m. Kõrgeim nõlv on 10 m. Enne kaevandamist on pinnakate kooritud aunadesse. Karjääri on veetud vähesel määral olmejäätmeid – ehitusprahti ja vanametalli. Põhjavett ei ole.
Rekultiveerida tuleks karjääri loodeosa. Nõlvad tasandada kallakuseni alla 30E ja lükata peale pinnase aunad. 30 m nõlva on pealt kaetud metsaga ja soovitatav oleks jätta see tasandamata. Rekultiveeritava ala pindala on 4,0 ha.
Karjääri lõunaosas on võimalik veel laiendada kaevandatavat maa-ala ca 2,0 ha ulatuses.
Pedja karjäär
Pedja karjäär asub Tartu–Jõgeva–Aravete maantee 9,0 kilomeetrilt 2,1 km paremale. Pedja raudteejaamast jääb karjääriväli 0,9 km kaugusele loodesse. Karjääriväli on Tartu–Tallinna raudteest ca 50 m kaugusel. Mäeeraldise teenindusmaa on 7,35 ha, perspektiivne laienemine loode suunas.
Röövlimäe karjäär
Röövlimäe liiva-kruusakarjäär asub Jõgeva vallas, Siimusti–Kaave teest 400 m lõuna suunas. 1974. aastal vormistati 6,64 ha mäeeraldus Jõgeva MEK-ile (Remmel, 1974. a). Karjäär asub riigimaal. Karjääri maad ei taotleta eraomandisse.
Karjääri pindala on 6,0 ha. Ala põhjaosa on 100 m ulatuses tasandatud. Osa nõlvu on 7 m kõrgused ja 50E kallakusega. Nõlvade peal kasvab mets. 400 m nõlva on 4 m kõrgune, kallakusega 50E. Nõlvade peal kasvab võsa. Karjääris esineb olmejäätmeid – plast, vanametall, autokummid. Põhjavesi on 2,5 m sügavusel. Ala põhjas on 0,3 ha suurune lomp.
Rekultiveerimisel tuleks nõlvadelt lõigata võsa ja tasandada nõlvad kallakuseni 30E. Nõlvu, mille peal kasvab vana mets, ei ole otstarbekas rekultiveerida. Rekultiveeritava ala pindala on 5,0 ha.
Siimusti karjäär
Siimusti kruusa-liivakarjäär asub Jõgeva vallas, Siimustist 2 km lääne suunas. 1973. aastal vormistati 11,1 ha suurune mäeeraldus Jõgeva Teede Remondi ja Ehituse Valitsusele (Maantoa, 1973. a). Karjäär kuulub riigile.
Karjääri pindala on 8,5 ha. Ala idaosas on tehisjärv. Läänepoolsem osa on rekultiveerimata. Sealsed nõlvad on 3 m kõrgused, kallakusega 50E. Nõlvajoone pikkus on 500 m. Alale on veetud olmejäätmeid – vanametall. Põhjavesi on karjääri põhjast 1,5 m sügavusel. Karjääri läänepoolsem osa on soovitatav rekultiveerida. Nõlvad tasandada kallakuseni alla 30E ja karjääri põhi siluda. Rekultiveeritava ala pindala on 6,0 ha.
Siimusti liivakarjäär
Siimusti liivakarjäär asub Jõgevalt ca 4,5 km edelas ja Siimusti alevikust 1,5 km läänes. Asub kokku neljal eri maaüksusel – Kõrgmäe, Kuusiku, Liiva ja Timmani maaüksusel.
Perspektiivne kaevandusala asub ida suunal kuni Koolimaa maaüksuseni.
Siimusti II karjäär
Asub Arvi ja Mare maaüksusel. Karjääri edasisel arendamisel peab alles jääma vähemalt 100 m metsa Siimusti lauluväljakut ümbritseva lagendiku servani.
Viruvere karjäär
Viruvere liiva-kruusakarjäär asub Jõgeva vallas Jõgeva–Põltsamaa mnt 51 km kohalt 0,5 km põhja suunas. 1973. aastal vormistati 10,8 ha suurune mäeeraldus Jõgeva Kolhooside Ehituskontorile (Maatoa, 1973. a). Karjäär asub riigimaal. Osaliselt taotletakse maad eraomandisse.
Karjääri pindala on 10,0 ha. Karjääris on AS Valmeco tootmisbaas. Järske nõlvu pole. Põhjavesi on 0 m sügavusel. Karjääri põhjas osaliselt põhjavesi.
Karjääri majandab aktsiaselts ja seetõttu ei ole selle rekultiveerimine riigi vahenditega otstarbekas.
Perspektiivne kaevandusala
Perspektiivne kaevandusala asub Siimusti alevikust lõuna pool, põhiliselt Tõnise-Jaani kinnistul. Vajalik on teostada maa-ala geoloogiline uuring.
Luige karjäär
Asub Selli külas. Perspektiivne kaevandusala asub Luige karjäärist lõuna suunas, Jõemäe maaüksusel.
Metskonna karjäär
Asub Alavere külas ja on pindalaga 6,22 ha. Kaevandamisluba on välja antud AS-ile Laiuse Kote.

Peale eespool nimetatute asuvad Jõgeva valla territooriumil veel järgmised riigile kuuluvad karjäärid:
Soomevere karjäär – Soomevere külas;
Soosaide karjäär – Kurista külas

4.8. Suhted ja koostöö

Jõgeva vald kuulub Jõgevamaa Omavalitsuste Liitu, mille raames toimub koostöö Jõgevamaa kohalike omavalitsuste vahel. Jõgevamaa Omavalitsuste Liit on Jõgevamaa omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on kooskõlas Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse ja käesoleva põhikirjaga maakonna ühtlase ja tasakaalustatud arengu toetamine, oma liikmete ühishuvide esindamine ja kaitsmine ning koostöö omavalitsusi puudutavates küsimustes. Jõgevamaa Omavalitsuste Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud 13. novembril 1992. aastal.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit on omakorda Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse liige. Selle kaudu toimub koostöö teiste Eesti omavalitsustega ning riigi valitsuse ja parlamendiga. Eesti Omavalitsusliitude Ühendus on üleriiklik   omavalitsuste liitude vabatahtlik ühendus, mille tegevuse eesmärk on:
omavalitsuste ja nende liitude koostöö arendamine;
omavalitsuste ja nende liitude ühishuvide esindamine ja kaitsmine;
omavalitsust reguleerivate ja seda puudutavate normatiivaktide väljatöötamises osalemine;
omavalitsusalase informatsiooni kogumine, vahetamine ja levitamine;
omavalitsustöötajate huvide kaitsmine.

Jõgeva vald kuulub ka Sihtasutusse Vooremaa Looduskeskus, kuhu kuulub neli Jõgevamaa ja üks Tartumaa omavalitsus. Sihtasutuse Vooremaa Looduskeskus tegevuse eesmärk on:
Vooremaale iseloomuliku looduskeskkonna seisundi säilitamisele ja parendamisele kaasaaitamine;
Vooremaa kui unikaalse pinnavormide koosluse teadvustamine ja kaitsmine;
konkreetsete loodusobjektide loomise ja korrastamise abil keskkonnakasvatusele kaasaaitamine;
Vooremaa piirkonna kultuuri ja majanduse arengu edendamine ja soodustamine;
keskkonnaalase koolituse läbiviimine;
loodusuuringute ja loodusseire teostamine ja koordineerimine;
kaitstavate loodusobjektide tutvustamine ja loodusliku mõtteviisi propageerimine;
osalemine oma tegevuspiirkonnas planeeringute ja arengukavade koostamises ning rakendamises;
huvitava ja rikkaliku veelinnustiku kaitsmine;
loodukaitsealase hooldustöö korraldamine ja järelevalve teostamine.

Jõgeva vallale on potentsiaalseks koostööpartneriks ka 1. novembril 2003. aastal moodustatud Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Vooremaa Maastikukaitseala Administratsioon, lühendatult Vooremaa MKA. Praegu kehtivad riikliku maastikulise keeluala «Vooremaa» 4. veebruaril 1964. aastal kinnitatud kaitse korralduse eeskirjad. Ala pindala on ca 9900 ha. Jõgeva valla territooriumi Vooremaa maastikukaitseala praegu ei hõlma. Lisaks punktidele, mis on ära toodud koostööpartneri Sihtasutuse Vooremaa Looduskeskuse tegevuse eesmärkides ning mis kattuvad, võiks lisada veel:
koostöö mahukamate projektide koostamisel (näiteks Via Vooremaa);
koostöö maakonna turismikeskuse arendamisel Kuremaal;
koostöö loodusruumi arendamisel (näiteks vaateplatvormid, teede korrashoid, toitlustamine ja muu);
koostöö muuseumi(te) sisustamisel.

Otsekontaktid on vallal Järvamaa Paide vallaga.

Välisriikidest on Jõgeva vald kahepoolset koostööd teinud alljärgnevate omavalitsustega:
Alates 1993. aastast Rootsi Dals-Edi kommuuniga – Jõgeva valla sõprusvald Rootsis
Alates 2000. aastast Soome Orimattila vallaga – Jõgeva valla sõprusvald Soomes
Alates 1999. aastast Soome Renko vallaga
Alates 1999. aastast Läti Allazi vallaga

Lisaks on Jõgeva vald osalenud järgmistes rahvusvahelistes projektides:
noortelaagrite korraldamine koostöös Soome (Renko), Läti (Allazi) ja Norra noortega alates 1999. aastast;
noorsoovahetus Saksamaa Uecker-Ranndow maakonnaga.

5. MAA- JA VEEALADE KASUTUSE PÕHIMÕTTED JA KEHTIVAD PIIRANGUD

Maa- ja veealade kasutamise põhimõtted juhinduvad ühelt poolt seadustega kindlaks määratud piirangutest ning teiselt poolt juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast. Selles peatükis on toodud kehtivatest seadusaktidest tulenevad piirangud. Peatüki ülejäänud osa kajastab maa reserveerimist eri otstarveteks ja juhib tähelepanu aladele, kus täiendav maa kasutuselevõtt vajab tähelepanu ja hoolikat läbimõtlemist.

5.1. Kehtivad piirangud

Nimetatud on piirangut kehtestav seadusakt ning piirangu üldiseloom. Täpsemaks piirangute rakendamiseks või nendega põhjalikumalt tutvumiseks on vajalik tutvuda nimetatud seadusaktidega põhjalikumalt.

5.1.1. Riikliku kaitse all olevate mälestiste kaitsevöönd

Alus: muinsuskaitse seadus – kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustustes esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.
Muinsuskaitseameti loata on mälestise ja selle kaitsevööndi alal keelatud:
maaharimine, ehituste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd;
puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine;
keelatud on kinnismälestiste ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine, remontimine, mälestistele seda kahjustavate või ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine.

5.1.2. Riikliku kaitse all oleva loodusobjekti kaitsevöönd

Alus: kaitstavate loodusobjektide seadus; asjaõigusseadus – looduskaitsealusest objektist tulenevad kitsendused maaomanikule on toodud seaduses. Lisaks olemasolevatele looduskaitsealustele objektidele saadab keskkonnaminister I kategooria kaitsealuse liigi seni kaitsmata kasvukoha või pesapaiga (püsielupaiga) avastamisteate saamisel maaomanikule või -valdajale kaitsekohustuse teatise täita seaduses I kategooria kaitsealuse liigi kaitseks sätestatud nõudeid.
Looduskaitsealuse üksikobjekti kaitse alla võtmisega moodustub selle ümber kuni 50 m kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti.

5.1.3. Veekaitsevööndid ja veekogu äärsed ehituskeelualad

Alus: ranna ja kalda kaitse seadus; veeseadus
Kalda ulatus
Kuremaa järve, Pedja jõe, Onga jõe, Mõra oja, Laeva jõe ja Karusilla oja kaldad on 200 m laiused, Mõisaküla paisjärve ja Kurgoja oja kalda ulatus on 100 m, ülejäänud veekogudel on kaldad 10 m laiused.
Ehituskeeluvööndite ulatus
Ehituskeeluvööndi ulatus on Kuremaa järvel ja Pedja jõel 50 m, Mõisaküla paisjärvel 10 m.
Laiuse Kivijärve kaldad on soostunud ja ehitamiseks kõlbmatud.
Veekaitsevööndite ulatus
Veekaitsevööndi laius tavalisest veepiirist on 10 m.
Mõra oja, Onga jõgi, Laeva jõgi, Kurgoja oja, Karusilla oja – kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse on veekaitsevööndi ulatus 10 m.
Rannal ja kaldal on veekaitsevööndis üldjuhul majandustegevus keelatud, välja arvatud ranna ja kalda kaitse seaduse § 8 lõigetes 1, 2, 3, 6 ja 7 määratud objektidel.
Kallasrajad. Kallasraja ulatus avalikuks kasutuseks olevatel veekogudel on 4 m. Veekogude kaldaid (kallasrada) tuleb hoida läbitavana. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, võib vabalt ja takistamatult liikuda 2 m laiusel kaldaribal.

5.1.4. Metsa kaitsekategooriad

Alus: metsaseadus – metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:
seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%;
seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.
Metsa kasutamise viisid on:
kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse);
maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse);
inimese kaitsmine tootmis- või transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse);
inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon);
puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus);
teadus- ja õppetöö;
puidu saamine;
jahindus;
riigikaitse.
Metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse metsad kolme kategooriasse: hoiumetsad, kaitsemetsad (neis kahes kehtivad metsakasutuse piirangud) ja tulundusmetsad.
Kaitsemets – keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kaitsemets paikneb:
kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on kaitseala kaitseeeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis;
randadel ja kallastel;
allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel;
infiltratsioonialadel;
joogiveehaaretel;
uuristus- ja tuuleohtlikel aladel;
looaladel;
muinsuskaitseobjektidel;
muudel planeeringuga määratud aladel.
Kaitsemetsas on metsakasutuse lubatud viisideks:
looduse kaitse;
keskkonnakaitse;
sanitaarkaitse;
teadus- ja õppetöö;
teised seaduses nimetatud metsa kasutamise viisid, kui need ei ole planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud planeeringuga vastuolus või õigusaktiga keelatud.
Kaitsemetsa majandamisel ei tohi:
lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha;
turberaielangi pindala ületada 10 ha.
Hoiumets – loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsa kategooriasse. Hoiumets paikneb:
kaitseala loodusreservaadis;
kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kehtestatud kaitseala kaitse-eeskirjaga on majandustegevus keelatud, ning sellega võrdsustatud alal.
Hoiumetsas on metsa kasutamise lubatud viisideks:
looduse kaitse;
keskkonnakaitse;
teadus- ja õppetöö;
teised seaduses nimetatud metsa kasutamise viisid, kui need on lubatud kaitseala kaitse-eeskirjaga.
Hoiumetsa majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast.
Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets.

5.1.5. Maantee kaitsevöönd

Maanteede liigitus
(1) Maantee projekteerimisel tuleb arvestada selle liigiga.
Tähepaar RJ koos halli vöödiga vasakul veerisel tähistab rakendusjuhiseid.
RJ teeseaduse kohaselt liigitatakse teed:
• avalikult kasutatavateks teedeks,
• erateedeks.
Avalikult kasutatavad teed on:
• riigimaantee;
• kohalik maantee;
• tänav.
(2) Käesolevate normide rakendamine on kohustuslik maanteede projekteerimisel.
RJ maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev rajatis sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.
Riigimaanteed on:
• põhimaanteed;
• tugimaanteed;
• kõrvalmaanteed.

Maanteeäärsete vööndite ulatus

Vööndi nimi

Vööndi piiri horisontaalkaugus sõidutee servast, m

 

Maantee klass

  Kiirtee ja I II III IV ja V
A. Tehnoloogiline vöönd 30 20 12 6
B. Sanitaarkaitse vöönd 300 200 200 60
C. Mõjuvöönd 3000 2000 1500 300

Alus: teeseadus – tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik maantee ja tänav. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd.
Riigimaanteede (põhimaanteed, tugimaanteed ja kõrvalmaanteed) kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m.
Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 m kuni 50 m.
Eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 10 m kuni 50 m.
Tänava kaitsevööndi laius on tema piirist kuni 10 m, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringus.
Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud:
maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid;
teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mis tahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel;
ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikke;
ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või allasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;
takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;
paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
kaevandada maavara või maa-ainest;
teha metsa uuendamiseks lageraiet;
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.
Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikul kooskõlastada nende projekteerimise ajal Maanteeametiga, Tartu Teedevalitsusega ja Jõgeva Vallavalitsusega.
Tee kaitsevööndi maa omanik või kasutaja on kohustatud:
hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise;
lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise;
peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.
Juriidilised ja füüsilised isikud, kelle kasutuses olev maa külgneb teemaaga, peavad hoolitsema selle eest, et koduloomad ja -linnud ei pääseks maanteele.
Teemaal ja teemaaga külgneval alal mulla-, maaharimis-, ehitus- ja teisi töid tegevad juriidilised ja füüsilised isikud vastutavad selle eest, et sõidukid ei kannaks teele pori, sõnnikut jms või tagavad selle pideva koristamise sõiduteelt, hoiatades ühtlasi liiklejaid teel esinevast ohust.

5.1.6. Raudtee kaitsevöönd

Alus: raudteeseadus.
Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise tegevuse ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks.
Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest (mitmeteelisel raudteel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja linnalistes asulates 30 m, väljaspool neid 50 m.
Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik (valdaja) ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee korrashoidu ega ohustada liiklust.
Raudtee kaitsevööndis võib maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsa lageraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, hoonete ja rajatiste ehitamine, kergestisüttivate ainete ja lõhkeainete tootmine ja ladustamine, samuti seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda vaid raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (eelneval) kirjalikul nõusolekul, millega võib kehtestada raudtee kaitsevööndis teostatavatele töödele täiendavaid nõudeid.

5.1.7. Kõrgepinge õhuliinide kaitsevöönd

Alus: energiaseadus, Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. aasta määrus nr 22 «Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus», asjaõigusseadus.
Kaitsevööndite ulatus on:
piki õhuliine – maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

alla 1 kV pingega liinide korral 2 m
kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m
35–110 kV pingega liinide korral 25 m
220–300 kV pingega liinide korral 40 m;

piki õhuliine – laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;
piki maakaabelliine – maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;
alajaamade ja jaotusseadmete ümber – maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Liinikoridoris võib tegeleda põllundusega. Aedades ei tohi viljapuude kõrgus ületada 4 m. Kokkuleppel liini valdajaga võib kasvatada istikuid, jõulukuuski ja energeetilist võsa.
Rajatavad ehitised ja tööd kaitsetsoonides on lubatud liini valdaja loal.
Teisele isikule kuuluval kinnisasjal asuvad liinirajatised ei ole kinnisasja olulised osad.

5.1.8. Telekommunikatsioonirajatiste kaitsevöönd

Alus: telekommunikatsiooni seadus.
Liinirajatise kaitsevöönd on ala, mis on määratletud liinirajatise keskjoonest mõlemal pool kindlaksmääratud kaugusel asuva liinirajatisega paralleelse mõttelise joonega või raadiomasti keskpunkti ümbritseva kindlaksmääratud raadiusega mõttelise ringjoonega.
Liinirajatiste kaitsevööndi mõõtmed on kaks meetrit mõlemal pool keskjoont või raadiomasti puhul selle kõrgusega ekvivalentse raadiusega maapinnal meetrites.

5.1.9. Kaugküttevõrgu kaitsevöönd

Alus: energiaseadus, Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. aasta määrus nr 22 «Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus».
Kaitsevööndite ulatus on toodud alljärgnevates tabelites.
Kaitsevööndite ulatus maa-alustel soojatorustikel. Antud on vähim kaugus soojatoru välispinnast kommunikatsiooni välispinnani (meetrites)

Kommunikatsioon Ristumisel Paralleelsel kulgemisel
Kanalisatsioon 0,5 1,0
Vesi 0,3–0,5 0,5–1,0
Side 0,3 0,3
Elektrikaabel (<10 kV) 0,3 0,5

Kaitsevööndi ulatus maa-alustel soojatorustikel ehitistest
Ehitised ja tehnovõrgud Vähim kaugus vertikaalsuunas (meetrites)
Tööstusettevõtetes 2,0
Maanteede aluspind 0,5
Kraavide või teiste vett ärajuhtivate ehitiste aluspõhi 0,8
Ehitiste betoonist ja raudbetoonist monoliitide aluspind 1,0

Kaitsevööndi ulatus maapealsetel soojatorustikel
Ehitised ja tehnovõrgud Vähim kaugus vertikaalsuunas soojatoru välispinnast ehitise välispinnani (meetrites)
Maanteede kohal 5,0
Jalakäijate teede kohal 2,2

Soojatorustike kaitsevöönd elektriõhuliinide kõige nõgusama kohani vastavalt pingele, kV
- 1 kV 1,0 m
1 kuni 20 kV 3,0 m
35 kuni 110 kV 4,0 m
150 kV 4,5 m
220 kV 5,0 m
330 kV 6,0 m

5.1.10. Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsoon

Alus: SNiP 2.04.03-85. Kanalisatsioonirajatiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 (RT I 2001, 47, 261).
Sanitaarkaitsetsooni laius reoveepuhastitel ilma või koos setteväljakutega sõltub nende suurusest. Puhastitel on see tavaliselt 150 m ja koos setteväljakutega 200 m. Pumbajaamade sanitaarkaitsetsooni laius on 20 m.

5.1.11. Kanalisatsiooni survetrassi kaitsevöönd

Alus: SNiP 2.07.01-89 kanalisatsioonirajatiste veekaitsenõuded.
Ehituskeeluala mõlemale poole trassi telge on 5 m.

5.1.12. Puurkaevude sanitaarkaitseala

Alus: veeseadus, asjaõigusseadus, keskkonnaministri 16. detsembri 1996. aasta määrusega nr 61 kinnitatud «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord».
Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude.
Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja vajadusteks. Veehaarde ulatust on võimalik vähendada keskkonnaministri otsusega seaduse alusel.
Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel.
Maaomanik, veehaarde omanik või valdaja ei tohi keelata veejuhtimisservituuti läbi sanitaarkaitseala, kui see ei halvenda põhja- või pinnavee kaitstust ega veehaarde tööd.

5.1.13. Paiksete saasteallikate sanitaarkaitseala

Alus: välisõhu kaitse seadus.
Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga saasteaineid välisõhku suunav või eraldav objekt.
Paikse saasteallika valdaja kohustused välisõhu kvaliteedi jälgimiseks saasteallika mõjupiirkonnas ja nende andmete esitamise kord välisõhu kvaliteedi riiklikku seiret korraldavale isikule määratakse saasteloaga.
Saasteallika valdaja on kohustatud otsekohe teatama saasteloa väljaandjale ja Jõgeva Vallavalitsusele kõigist muudatustest tootmises või tehnoloogias, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi.
Paikse saasteallika valdaja peab kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul. Korralduse saasteainete eraldumise piiramiseks annab Jõgeva Vallavalitsus. Kui saasteallika valdajal on tehnilistel või majanduslikel põhjustel võimatu vältida saastetaseme piirväärtuse ületamist väljaspool oma territooriumi, võib ta taotleda sanitaarkaitseala moodustamist saasteallika ümber.
Sanitaarkaitseala piirid määrab Jõgeva Vallavalitsus kokkuleppel saasteallikaga piirnevate maavaldajatega.

5.1.14. Farmide, tööstushoonete, ladude sanitaarkaitsetsoonid

Alus: SN 245-71.
Sanitaarkaitsetsoon elamute ja ühiskondlike hooneteni on üldjuhul 50 m. Loomakasvatusfarmide ümber on see vahemikus 100–1000 m.
Tsooni ulatus tuleb selgitada iga konkreetse ettevõtte ja selle kasutusfunktsiooni muutumise puhul eraldi.

5.1.15. Surnuaedade sanitaarkaitsetsoonid

Alus: SN 245-71 (1972).
Kasutusel olevate surnuaedade sanitaarkaitsevööndi ulatus on 300 m. Sanitaarkaitsetsooni pole lubatud elamute rajamine.

5.1.16. Maaparandushoid

Alus: maaparandusseadus.
Maaparandussüsteem on maa kuivendamiseks, niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike rajatiste ja hoonete kompleks. Maaparandussüsteem või selle osa on maatüki oluline osa ja kuulub maaomanikule. Nõukogude ajal ehitatud ja Põllumajandusministeeriumi bilansis olevad maaparandussüsteemid antakse maa tagastamisel või erastamisel tasuta üle maaomanikule, kelle maal need paiknevad. Mitme maaomaniku maad haarava maaparandussüsteemi hooldamiseks on soovitatav luua valgalade ulatuses maaparandus-veeühistud.
Uusi maaparandussüsteeme võib rajada selleks koostatud projekti alusel. Maaparandussüsteemide ehitusloa annab piirkondlik maaparandusteenistus.
Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine maaparandussüsteemis ning veevõtt maaparandussüsteemist, kui see tekitab kahju teisele maaomanikule või maaparandussüsteemile, on keelatud.
Maa kruntimisel või ümberkruntimisel kooskõlas maakorralduslike õigusaktidega tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine ja kaitse.

5.1.17. Tuleohutusnõuded

Alus: siseministri 8. septembri 2000. aasta määrus nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded», keskkonnaministri 15. juuni 1998. aasta määrus nr 46 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded», teede- ja sideministri 30. juuli 1998. aasta määrus nr 45 «Raudteetranspordi tuleohutusnõuded».
Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul ja objekti valdajal. Objekti valdaja peab kehtestama objekti üldise tuleohutusjuhendi ning tuleohutuse tagamiseks objektil korraldab töötajate tuleohutusalase õppe. Samuti töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist, tule leviku tõkestamist ja kustutamist tagavad meetmed; koostab tegevusplaani inimeste evakueerimiseks ja keskkonna kaitsmiseks tulekahju, samuti muu õnnetuse korral; tagab objektil nõutava arvu tuletõrje- ja päästevahendite paigaldamise ja hooldamise vastavalt nendele esitatud nõuetele ning nende vahendite töökorras oleku ja sihtotstarbelise kasutamise.
Täpsed tuleohutuskujad määratakse detailplaneeringu või ehitusprojektiga.
Tuleohutusnõuded territooriumi kohta: juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud ehitistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja -veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
Territooriumil ei tohi ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat.
Tuleohtlikuks alaks loetakse metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala.
Tuleohtlik aeg tuleohtlikul alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel.
Mõlemal pool läbi metsa, viljapõllu ja turbaraba kulgevat raudteed peab olema vähemalt 1,4 m laiune ülesküntud maariba. Elumajad, raudteetranspordiga seostamatud tootmishooned ja muud raudtee kaitsevööndis asuvad rajatised peavad olema eraldatud metsast, viljapõllust ja turbarabast ehitusprojektis ettenähtud tuletõkkeribaga.

5.2. Maa reserveerimine

Planeeringuga saab muuta maakasutuse sihtotstarvet kohe, kehtestades maale mingi uue, senisest erineva sihtotstarbe või siis reserveerida maa-ala mingiks kindlaks otstarbeks.
Maa reserveerimise all mõistetakse käesolevas planeeringus seda, et maa-ala on reserveeritud mingiks muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune maakasutamise sihtotstarve. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset maakasutuse sihtotstarbe muutmist, vaid seda, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral). Näiteks maa reserveerimine elamuehitamiseks, teede rajamiseks või mõnel teisel eesmärgil.
Reserveeritud otstarbeks kasutusele võtmiseks tuleb maaomanikul maa uueks otstarbeks kasutusele võtta detailplaneeringu alusel. Näiteks, saab elamuehitusmaana reserveeritud maale tellida detailplaneeringu ja seejärel ala kruntida ning krundid elamuehituseks edasi müüa.
Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist (see on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel.

5.2.1. Elamuehitusotstarbel maa reserveerimine

Elamuehituses eelistatakse vallale sobivates maastaapides elamute (ühepereelamud, ridaelamud ja paariselamud) rajamist erakapitali baasil. Selleks otstarbeks on ka üldplaneeringu käigus reserveeritud maa-alad kõigis alevikes, samuti Jõgeva linna lähiümbruses (vaata joonised GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoonid Ä-VE-1; Ä-VE-2; VE-26, VE-27, VE-28; VE-29; VE-33; VE-34; VE-36 ja VE-37; GP – 3 «Jõgeva aleviku tsoonid» tsoonid VE-14, VE-18, VE-19, VE-44 ja VE-45; GP–4 «Kuremaa aleviku tsoonid» tsoonid VE-16, VE-17, VE-18 ja VE-19; ning GP–5 «Laiuse aleviku tsoonid» tsoonid VE-10, VE-11, VE-16 ja VE-17).

5.2.2. Ettevõtlus, tootmise ja äri otstarbel maa reserveerimine

Enamus väljakujunenud tööstusterritooriumitest jäävad sama funktsiooniga. Funktsioon peab muutuma Siimusti aleviku suure tee äärse tööstustsooni (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon T-42) tee poolne osa tuleb ümber kujundada heakorrastatud ühiskondlike hoonetega (kauplused, kontorid jm) tsooniks, millel on otseühendus tööstusega ning Laiuse aleviku teraviljakuivati- ja kartulihoidlaga tööstustsoon (vaata joonis GP–5 «Laiuse aleviku tsoonid» tsoon Ü-Ä-22) tuleb tulevikus, vähemalt tee poolses osas pärast tööstushoonete amortiseerumist ümber kujundada väikeelamute, ühiskondlike ja ärihoonete tsooniks, Jõgeva linnast loodes asuva Mustvee maantee viadukti juurde on ette nähtud võimalus bensiinijaama rajamiseks (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon Ä-38). Tööstuse arendamine ja edaspidine laiendamine on ette nähtud Siimusti alevikus, Painkülas ja Jõgeva linnast kagus raudtee äärsetel aladel.
Äri otstarbel on ette nähtud maa reserveerimine mitmel pool peamagistraalide ääres (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoonid Ä-VE-1; Ä-VE-2; Ä-16, Ä-17, Ä-18; Ä-19 ja Ä-20 ning joonis GP–3 «Jõgeva aleviku tsoonid» tsoon Ä-37).

5.2.3. Üldiste huvide otstarbel maa reserveerimine

Kuna kõigis alevikes on välja kujunenud ühiskondlikud keskused, puudub vajadus uute maa-alade reserveerimiseks ühiskondlikele hoonetele. On vajalik ühiskondlike objektide korrastamine ümber- ja vajadusel juurdeehitamise teel ning mõningatele hoonetele uue funktsiooni leidmine. Kuremaa arenemisel turismikeskuseks on vajalik hotelli rajamine tehnikumi ühiselamu või mõne muu hoone baasil ja võimalik ka mõningate teiste hoonete juurde- ja ümberehitamine ning vajaduse tekkimisel võimalik ka mõne uue ühiskondliku hoone ehitamine. Vaid Siimustis on tööstustsooni peatänavapoolne osa reserveeritud ühiskondlikele hoonetele – kaubandusele ja kontoritele (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon T-42).
Kultuuri-, haridus- ja spordiehitistele uusi maa-alasid ei reserveerita. Igasse alevikku tuleb kultuuri- ja spordikeskus rajada kohalikule koolile juurdeehituse projekteerimise käigus. Puhkealade rajamisel ja arendamisel tuleb arvestada, et puhkamisvõimalusi valla territooriumil vajavad peale valla elanike ka Jõgeva linna elanikud.
Suurimaks puhke- ja turismikeskuseks Jõgeva vallas peaks tulevikus saama Kuremaa koos oma lossi, pargi ning järve ja järveäärse puhkealaga, kuhu tuleb tulevikus rajada plats suviste massiürituste läbiviimiseks. Ka täismõõtmeline staadion on võimalik rajada Kuremaale (vaata joonis GP–4 «Kuremaa aleviku tsoonid» tsoon P-9). Võimalik on kämpingute rajamine Kuremaal järveäärsetesse puhketsoonidesse (vaata joonis GP–4 «Kuremaa aleviku tsoonid» tsoonid P-7 ja P-8).
Pedja jõe äär Jõgeva aleviku ja linna lähiümbruses tuleb võtta kasutusele puhkealana. Eriti oluline on puhkeala rajamine Jõgeva aleviku Pedja jõe äärsetele aladele ja jõgede vahelisele saarele (vaata joonis GP–3 «Jõgeva aleviku tsoonid» tsoonid P-4, P-5 ja P-6).
Laiuse lossivaremed ja paisjärv peavad kujunema huvipakkuvaks objektiks turistidele ning meeldivaks suviseks puhkekohaks valla elanikele.

5.2.4. Riigikaitselisel otstarbel maa reserveerimine

Riigikaitselisel eesmärgil maad Jõgeva vallas ei reserveerita, küll aga tagastatakse Kaitseliidule temale kuulunud maa Siimusti lauluväljaku ümbruses. Samuti on kaitseliit taotlenud omandisse endise Päde karjääri maa-ala, kus ei teostata enam kaevetöid. Seal on võimalik tulevikus laskeharjutuste läbiviimine.

5.3. Säilitamisele kuuluvad alad

Tuleb säilitada ja vajadusel luua kultuurmaastikud – säilitada endiseaegne taluehituse stiil ja üldmulje (taluõued, taluehitusele iseloomulik haljastus koos hekkide ja muuga; traditsioonilised katusekalded, aknad, hoonete välisilme jne).
Voore nõlvadele ei tohi olemasolevatest ehitistest kõrgemale ehitada, eriti Laiuse mäe puhul. Erandiks võib olla vaid soov rajada vaatetorni, suusatõstukit või muud taolist atraktiivset väikesemahulist ning turismi soodustavat objekti.

5.3.1. Kaitstavad loodusobjektid

Kaitsealad
Endla Looduskaitseala
Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas – Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast eesmärgiga säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid. Endla Looduskaitseala pindala on 8162 ha, millest Jõgeva valda jääb ligi pool.
Reservaatidena paiknevad valla territooriumil Endla ja Linnusaare raba. Sihtkaitsevööndisse kuulub Endla järv ja Männikjärve raba. Lisaks reservaatidele ja sihtkaitsevööndile on looduskaitsealal ka piiranguvöönd. Looduskaitseala piirid ja erinevad kaitsevööndid kehtestatakse kaitse-eeskirjas ja avaldatakse Riigi Teatajas.

Maastikukaitsealad
Riiklikke maastikukaitsealasid Jõgeva vallas ei ole, küll on aga 8 riikliku tähtsusega parki ja põlispuude gruppi ning J. Aamissepa 0,2 ha suurune selektsiooniaed Jõgeva alevikus, mis kõik on võetud looduskaitse alla ning mida vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele käsitletakse samuti maastikukaitsealadena. Peale selle on Jõgeva vallas võetud looduskaitse alla veel 7 maastiku üksikobjekti, mida aga kaitstavate loodusobjektide seaduses ei käsitleta (enamus neist, näiteks linnamäed, on aga võetud muinsuskaitse alla). Looduskaitseobjektide loend koos pindaladega on toodud tabelis 10 (maastiku üksikobjektid on tabelis näidatud eraldi).
Maastikukaitsealade hulka kuuluvad kaitstavad objektid

Pargid ja põlispuude grupid Pindala (ha)
1. Kuremaa park 15,0
2. Jõgeva aleviku park 7,1
3. Kassinurme park puiesteega 3,9
4. Vaimastvere park 3,8
5. Kärde park 3,6
6. Laiuse kiriku park 2,7
7. Kivijärve põlispuude grupp ja puiestee 2,3
8. Kurista park ja puiestee 1,6
9. J. Aamissepa viljapuuaed 0,2
Maastiku üksikobjektid  
Kuremaa järveäärne puhkeala 14,0
Siimusti lauluväljak ja mets 8,0
Kassinurme linnamägi 7,0
Mustallika soo 3,0
Kurista linnamägi 1,8
Siniallikas 1,0
Vilina linnamägi 0,5

Kaitstavad looduse üksikobjektid

Kaitstavaid looduse üksikobjekte on Jõgeva vallas 3: tamm ja pärn Laiuse kiriku pargis (mis on omakorda looduskaitse all; pärna olevat istutanud Karl XII Põhjasõja ajal aastal 1701) ja Kitsesoo nõiakuusk. Andmed puude kohta on toodud tabelis 11.
Kuna Laiuse kiriku park on ka ise võetud looduskaitse alla, puudub vajadus kehtestada kirikupargis kasvavale tammele ja pärnale eraldi piiranguvööndit. Küll tuleb seda teha Kaarepere metskonnas kasvava Kitsesoo nõiakuuse puhul (kuni 50 m, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti).

Kaitstavad looduse üksikobjektid

tamm Laiuse kiriku pargis h = 24 m, ü = 4,04 m
pärn Laiuse kiriku pargis h = 19 m, ü = 4,3 m
Kitsesoo nõiakuusk  

5.3.2. Muinsuskaitse objektid

Kaitsealused kultuurimälestiste objektid.

Jrk nr Reg nr Mälestise nimi V/K Omavalitsus Aadress Vana reg nr
1 5825 Mõisaküla kalmistu K Jõgeva vald Laiusevälja küla
2 5826 Patjala kalmistu K Jõgeva vald Patjala küla
3 5827 Kuremaa mõisa kalmistu ja kabel K Jõgeva vald Kuremaa alevik
4 5828 Vabadussõja mälestusmärk K Jõgeva vald Vaimastvere
5 5829 II maailmasõjas hukkunute ühishaud K Jõgeva vald Siimusti kalmistu 347
6 5830 Siimusti kalmistu K Jõgeva vald Siimusti alevik
7 5831 II maailmasõjas hukkunute ühishaud K Jõgeva vald Laiuse kalmistu 349
8 5832 Laiuse kalmistu K Jõgeva vald Sootaga küla
9 5833 Kurista mõisa kalmistu ja kabeli varemed K Jõgeva vald Õuna küla
10 9193 Asulakoht K Jõgeva vald Endla küla 33-k
11 9194 Kivikalme K Jõgeva vald Endla küla 566
12 9195 Kivikalme K Jõgeva vald Endla küla 567
13 9196 Kivikalme K Jõgeva vald Endla küla 568
14 9197 Kivikalme K Jõgeva vald Endla küla 569
15 9198 Kivikalme K Jõgeva vald Endla küla 570
16 9199 Kivikalme K Jõgeva vald Endla küla 572
17 9200 Kivikalme K Jõgeva vald Endla küla 571
18 9201 Kultusekivi K Jõgeva vald Endla küla 34-k
19 9202 Ohvrikivi K Jõgeva vald Endla küla 4-k
20 9203 Asulakoht K Jõgeva vald Kassinurme küla 39-k
21 9204 Kivikalme K Jõgeva vald Kassinurme küla 526
22 9205 Asulakoht K Jõgeva vald Kivijärve küla 98-k
23 9206 Asulakoht K Jõgeva vald Kuremaa alevik 78-k
24 9207 Linnus «Siimusti Linnamägi» K Jõgeva vald Kurista küla 516
25 9208 Asulakoht K Jõgeva vald Kõola küla 2049
26 9209 Asulakoht K Jõgeva vald Kõola küla 93-k
27 9210 Kivikalme K Jõgeva vald Kõola küla 563
28 9211 Kivikalme K Jõgeva vald Kõola küla 564
29 9212 Linnus «Ripuka Punamägi» K Jõgeva vald Kõola küla 558
30 9213 Kalmistu K Jõgeva vald Kärde küla 573
31 9214 Kivikalme K Jõgeva vald Kärde küla 574
32 9215 Kivikalme K Jõgeva vald Kärde küla 2489
33 9216 Pakktee K Jõgeva vald Kärde küla 577
34 9217 Asulakoht K Jõgeva vald Laiuse alevik 35-k
35 9218 Asulakoht K Jõgeva vald Paduvere küla 94-k
36 9219 Kivikalme K Jõgeva vald Paduvere küla 565
37 9220 Ohvriallikas K Jõgeva vald Paduvere küla 576
38 9221 Ohvrikivi K Jõgeva vald Paduvere küla 575
39 9222 Asulakoht K Jõgeva vald Painküla küla 11-k
40 9223 Asulakoht K Jõgeva vald Painküla küla 77-k
41 9224 Kivikalme «Kangur» K Jõgeva vald Painküla küla 520
42 9225 Asulakoht K Jõgeva vald Palupere küla 37-k
43 9226 Asulakoht K Jõgeva vald Palupere küla 38-k
44 9227 Asulakoht K Jõgeva vald Patjala küla 41-k
45 9228 Kalmistu K Jõgeva vald Patjala küla
46 9229 Kultusekivi K Jõgeva vald Patjala küla 28-k
47 9230 Kultusekivi K Jõgeva vald Patjala küla 29-k
48 9231 Kultusekivi K Jõgeva vald Patjala küla 30-k
49 9232 Kultusekivi K Jõgeva vald Patjala küla 40-k
50 9233 Linnus «Kassinurme Kalevipoja säng» K Jõgeva vald Patjala küla 525
51 9234 Rauasulatuskoht K Jõgeva vald Patjala küla 10-k
52 9235 Asulakoht K Jõgeva vald Pedja küla 95-k
53 9236 Kivikalme K Jõgeva vald Pedja küla 559
54 9237 Asulakoht K Jõgeva vald Raaduvere küla 36-k
55 9238 Asulakoht K Jõgeva vald Raaduvere küla 99-k
56 9239 Asulakoht K Jõgeva vald Rohe küla 42-k
57 9240 Asulakoht K Jõgeva vald Vaimastvere küla 20-k
58 9241 Asulakoht K Jõgeva vald Vaimastvere küla 96-k
59 9242 Kivikalme K Jõgeva vald Vaimastvere küla 560
60 9243 Kultusekivi K Jõgeva vald Vaimastvere küla 97-k
61 9244 Linnus K Jõgeva vald Vilina küla 529
62 9245 Ohvriallikas «Laiuse Siniallikas» K Jõgeva vald Vilina küla 100-k
63 14164 Maal «Poiss nööriga», A. Johani, 1934 (õli, lõuend) V Jõgeva vald Kuremaa Põllumajandustehnikum 692
64 14165 Maal «Lõuna-Eesti maastik kevadel», E. Leppik, 1945 (õli, lõuend) V Jõgeva vald Kuremaa Põllumajandustehnikum 693
65 14175 Ratasrist, 17. saj (paas) V Jõgeva vald Laiuse kirik 696
66 20192 Altar, A. Starkopfi kavand, 1940. aastad (puit, õlivärv) V Jõgeva vald Laiuse kirik 92-k
67 20193 Leivik, annet. 1910 (messing, hõbetatud) V Jõgeva vald Laiuse kirik 93-k
68 20194 Kroonlühter kolmekümne kuue tulega, 19. saj (pronks, messing, graveeritud) V Jõgeva vald Laiuse kirik 97-k
69 20195 Kroonlühter kahekümne nelja tulega, 1874 (pronks, messing, graveeritud) V Jõgeva vald Laiuse kirik 98-k
70 20196 Seinalühter kolme tulega, kohalik töö, 19. saj II pool (sepis, plekk, pronksvärv) V Jõgeva vald Laiuse kirik 99-k
71 20197 Seinalühter kolme tulega, kohalik töö, 19. saj II pool (sepis, plekk, pronksvärv) V Jõgeva vald Laiuse kirik 100-k
72 20198 Laualühter viie tulega, 19. saj (messing, pronksvärv) V Jõgeva vald Laiuse kirik 101-k
73 20199 Laualühter viie tulega, 19. saj (messing, pronksvärv) V Jõgeva vald Laiuse kirik 102-k
74 20200 Küünlajalg, 19. saj (messing) V Jõgeva vald Laiuse kirik 103-k
75 20201 Küünlajalg, Vene töö, 19/20. saj (pronks) V Jõgeva vald Laiuse kirik 104-k
76 20202 Küünlajalg, Vene töö, 19/20. saj (pronks) V Jõgeva vald Laiuse kirik 105-k
77 20203 Tornikell, J. Meyer, 1674 (pronks) V Jõgeva vald Laiuse kirik 106-k
78 20204 Tornikukk, 19. saj (vask) V Jõgeva vald Laiuse kirik 107-k
79 20205 Ukselukk, 19. saj (sepis) V Jõgeva vald Laiuse kirik 108-k
80 20206 Ahi, 19/20. saj (glasuurpott) V Jõgeva vald Laiuse kirik 109-k
81 20207 Oreliprospekt, Kriisad, 1963 (puit, metall) V Jõgeva vald Laiuse kirik 110-k
82 20208 Värav, 19. saj (sepis, malm, graniit) V Jõgeva vald Laiuse kirik 111-k
83 20209 Rist, 17. saj (maakivi) V Jõgeva vald Laiuse kirik 112-k
84 20210 Hauamonument prk. Matsoni ja Ilmoja hauaplatsil, J. Raudsepp, 1970 (graniit) V Jõgeva vald Laiuse kirik 113-k
85 20211 Rist, 1840 (dolomiit) V Jõgeva vald Laiuse kirik 1-a
86 20212 Krutsifiks, 20. saj (puit, figuur – tina) V Jõgeva vald Laiuse kirik 2-a
87 20213 Laud, 19. saj II pool (puit) V Jõgeva vald Laiuse kirik 3-a
88 20214 Kantsliuks Viljandi Jaani kirikust, 18. saj (puit, õlivärv) V Jõgeva vald Laiuse kirik 4-a
89 20215 Pingistik Viljandi Jaani kirikust, 18. saj (puit, õlivärv) V Jõgeva vald Laiuse kirik 5-a
90 23886 Jõgeva mõisa peahoone K Jõgeva vald Jõgeva alevik
91 23887 Jõgeva mõisa park K Jõgeva vald Jõgeva alevik
92 23891 Jõgeva mõisa härjatall K Jõgeva vald Jõgeva alevik
93 23892 Jõgeva mõisa viinakelder K Jõgeva vald Jõgeva alevik
94 23893 Jõgeva mõisa rehi K Jõgeva vald Jõgeva alevik
95 23894 Jõgeva mõisa riistakuur K Jõgeva vald Jõgeva alevik
96 23895 Jõgeva mõisa sepikoda K Jõgeva vald Jõgeva alevik
97 23896 Jõgeva mõisa elamu 1 K Jõgeva vald Jõgeva alevik
98 23897 Jõgeva mõisa elamu 2 K Jõgeva vald Jõgeva alevik
99 23898 Jõgeva mõisa elamu 3 K Jõgeva vald Jõgeva alevik
100 23899 Jõgeva mõisa kelder K Jõgeva vald Jõgeva alevik
101 23900 Jõgeva mõisa katsejaam K Jõgeva vald Jõgeva alevik
102 23901 Jõgeva mõisa tall K Jõgeva vald Jõgeva alevik
103 23902 Kuremaa mõisa peahoone K Jõgeva vald Kuremaa alevik k
104 23903 Kuremaa mõisa park K Jõgeva vald Kuremaa alevik
105 23904 Kuremaa mõisa valitsejamaja K Jõgeva vald Kuremaa alevik k
106 23905 Kuremaa mõisa ait K Jõgeva vald Kuremaa alevik k
107 23906 Kuremaa mõisa tõllakuur K Jõgeva vald Kuremaa alevik k
108 23907 Kuremaa mõisa tall K Jõgeva vald Kuremaa alevik
109 23908 Kuremaa mõisa ait-kelder K Jõgeva vald Kuremaa alevik
110 23909 Kuremaa mõisa aednikumaja K Jõgeva vald Kuremaa alevik
111 23910 Kuremaa mõisa uus rehi K Jõgeva vald Kuremaa alevik
112 23911 Kuremaa mõisa meierei K Jõgeva vald Kuremaa alevik
113 23913 Kuremaa mõisa laut 2 K Jõgeva vald Kuremaa alevik
114 23914 Kuremaa mõisa kaalukoda K Jõgeva vald Kuremaa alevik
115 23916 Kuremaa mõisa moonakatemaja 2 K Jõgeva vald Kuremaa alevik
116 23917 Kuremaa mõisa moonakatemaja 3 K Jõgeva vald Kuremaa alevik
117 23918 Kuremaa mõisa tuuleveski K Jõgeva vald Kuremaa alevik
118 23919 Kuremaa mõisa vana rehi K Jõgeva vald Kuremaa alevik k
119 23920 Kuremaa mõisa Oettingenide kabel K Jõgeva vald Kuremaa alevik k
120 23921 Kurista mõisa park ja alleed K Jõgeva vald Kurista küla
121 23922 Kurista mõisa tall-tõllakuur K Jõgeva vald Kurista küla
122 23923 Kärde rahumajake K Jõgeva vald Kärde küla 309
123 23924 Kärde mõisa tall-ait K Jõgeva vald Kärde küla
124 23926 Kärde mõisa park K Jõgeva vald Kärde küla
125 23927 Laiuse kirik K Jõgeva vald Laiuse alevik 303
126 23928 Laiuse kirikuaed K Jõgeva vald Laiuse alevik
127 23929 Laiuse kirikuaia piirdemüür K Jõgeva vald Laiuse alevik
128 23930 Laiuse pastoraadi peahoone K Jõgeva vald Laiuse alevik
129 23931 Laiuse kalmistu kabel K Jõgeva vald Laiuse alevik
130 23932 Laiuse linnuse varemed vallikraaviga K Jõgeva vald Laiusevälja küla 304
131 23933 Vaimastvere mõisa ait K Jõgeva vald Vaimastvere küla
132 23934 Vaimastvere mõisa park K Jõgeva vald Vaimastvere küla
133 27042 Kärde mõisa valitsejamaja fassaadid ja hoone gabariidid K Jõgeva vald Kärde küla  

6. HOONESTUSTINGIMUSED HAJAASUSTUSES

Jõgeva valla territooriumil vajavad hajaasustuses väljaspool alevikke ja keskuseid kindlasti detailplaneeringut järgmised alad:
Laiuse lossivaremed koos üle tee asuva paisjärvega ning nende lähiümbrus;
Laiuse mägi koos Siniallikaga ja nende lähiümbrus;
Jõgeva linna lähiümbrus (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid»);
Kassinurme mäed;
Linnamäe krossirada;
Painküla küla perspektiivne puhketsoon Pedja jõe kagukaldal;
Enamus kaitsealuste objektide lähiümbruseid
Konkreetne planeeringute koostamise järjestus sõltub siiski elu dikteeritud vajadustest ning investeerijate ja ehitada soovijate olemasolust. Eespool toodud järjestus on soovitusliku iseloomuga ja kajastab käesoleva hetke probleeme ning lahendust vajavate küsimuste aktuaalsust.

6.1. Vooremaa loodusmaastiku ehitustingimused

Tuleb säilitada ja vajadusel luua kultuurmaastikud – säilitada endiseaegne taluehituse stiil ja üldmulje (taluõued, taluehitusele iseloomulik haljastus koos hekkide ja muuga; traditsioonilised katusekalded, aknad, hoonete välisilme jne).
Voore nõlvadele ei tohiks olemasolevatest ehitistest kõrgemale ehitada, eriti Laiuse mäe puhul. Erandiks võiks olla vaid soov rajada vaatetorni, suusatõstukit või muud taolist atraktiivset väikesemahulist ning turismi soodustavat objekti.

6.2. Jõgeva linna lähiümbruse ehitustingimused

Kõik linnalähiümbruse detailplaneeringu kohustusega alade hajaasustuses ehitustingimused sätestatakse detailplaneeringutega.
Linna loodepiirile tuleks rajada kõrghaljastuse vöönd varjamaks suure tee poolt suurelamurajooni lagedust ning välja töötada sobiv lahendus linna piiriäärse ala edasiseks hoonestamiseks näiteks ridaelamute, ühiskondlike ja kaubandushoonetega, Mustvee maantee viadukti mahasõitude juurde on võimalik rajada bensiinijaama.
Linna kirdepiiri äärsele sildadevahelisele alale (Pedja jõe kirdekaldale – vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon VE-27) on ette nähtud väikeelamurajooni rajamise võimalus; sama tsooni Mustvee maantee poolsesse otsa on ette nähtud võimalus äritsooni rajamiseks; linnast idast, Pedja jõe idakaldalt tuleb likvideerida jõge ja loodust reostavad laudad.
Linna kagupiiri äärde jõe ja raudtee vahelisele alale saab tulevikus vajaduse tekkides veel täiendavalt ette näha väikeelamute tsooni laiendamist ning puhketsooni arendamist; raudteest edelasse aga tööstustsooni laiendamist.
Linnast lõunasse on ette nähtud väikeelamurajooni laiendamine (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon VE-29); Tartu maantee äärde aga tulevased äritsoonid (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoonid Ä-16 ja Ä-17). Nende kahe tsooni vahele on planeeritud haljastatud puhketsoon, kust kaudu oleks talvel suuskadel võimalik linnast välja pääseda (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon P-4).
Samuti edelas, Siimusti pool asuvad maad peaksid kujunema tulevikus puhkealadeks (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoonid P-9 ja P-10), kuhu on võimalik planeerida golfiradasid, lennuvälja purilennukitele, ratsutamisvõimalusi ja muud huvitavat. Sinna on planeeritud ka talvine suusarada ja suvine jalgrattatee Siimustisse.

6.3. Tiheasustusalade lähiümbruse ehitustingimused

Vajadusel tuleb reserveerida maad edasiseks ehitustegevuseks tiheasustusalade laiendamisel. Nii on kõigi alevike ja suuremate külade tsoonide joonistel ette nähtud ka uued alad elamutele jm.
Vaimastvere vajab nii sektsioonelamute rajooni kui ka lautade ümber kõrghaljastusega vööndit.

6.4. Põhimagistraalide ümbrus

Tuleb säilitada rahulik loodusmaastik taluehitistele iseloomulike ehitiste ja haljastusega. Elamute ja samuti ka tööstusehitiste magistraalidele liialt lähedale ehitamine ei ole otstarbeks. Teedele lähemal võiksid asuda ühiskondlikud- ja kaubandushooned.
Suurtootmise ja teiste võimalike suurobjektide projekteerimise puhul peaks siiski kehtima eelnev detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise nõue, et vältida reostusest ja muust tingitud hiljem raskesti parandatavaid vigu. Samuti tuleb tootmistsoonide ümber projekteerida ka piisavalt haljastust.

6.5. Raudtee tsoon

Ei tohi lasta tekkida raudteeäärsetel, mitmetes teistes maakondades levinud isetegevuslikel suvilatel, aiamajadel ja kasvuhoonetel. Raudtee vahetusse lähedusse elamute ja teiste hoonete projekteerimine ei ole soovitatav. Vajadusel võib raudtee lähiümbrusesse ette näha vaid tööstust.

6.6. Tootmisobjektide ümbrus

Vajab läbimõeldud kõrghaljastuse lahendust.
Tootmisobjektide lähiümbrusesse ei ole soovitatav ehitada elamuid ning ühiskondlikke hooneid.

7. HOONESTUSTINGIMUSED TIHEASUSTUALADEL JA NENDE LÄHIÜMBRUSES

Tiheasustatud alad Jõgeva vallas asuvad:
Jõgeva alevikus;
Kuremaa alevikus;
Kurista külas;
Laiuse alevikus;
Siimusti alevikus;
Vaimastveres külas,
Õuna külas.

Samade asulate tiheasustatud alade lähiümbruses asuvad ka detailplaneeringu kohustusega alad hajaasustuses (vaata joonised GP–1 «Põhijoonis»; GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid»; GP–3 «Jõgeva aleviku tsoonid»; GP–4 «Kuremaa aleviku tsoonid»; GP–5 «Laiuse aleviku tsoonid»; GP– 6 «Vaimastvere küla tsoonid» ja GP–7 «Kurista küla tsoonid»). Edasi on käsitletud nii tiheasustatud alade kui ka detailplaneeringu kohustusega alade hajaasustuses tsoone ükshaaval ja antud iga tsooni jaoks lühikokkuvõte ehitamise võimalustest antud tsoonis.

7.1. Laiuse aleviku tsoonid (vaata joonis GP–5 «Laiuse aleviku tsoonid»)

P-1; P-Ü-3 – Laiuse aleviku puhketsoonid.
Hoonete ehitamine antud piirkonnas pole ette nähtud, need alad on mõeldud haljasaladeks ning kasutamiseks elanikkonnale puhke ja sportimise – kooli staadion (vaata joonis GP–5 «Laiuse aleviku tsoonid» tsoon P-1) – otstarbel. Suuremad haljastuse muudatused vajavad haljastusprojekti.
P-2 – Laiuse aleviku puhke- ja sporditsoon.
Tsoon on ette nähtud kujundada elamutsoonisiseseks haljasalaks ja puhketsooniks. Hoonete ehitamine sellele alale pole ette nähtud, küll aga on soovitatav näiteks mänguväljaku või palliplatsi rajamine.
P-4 – Laiuse aleviku surnuaed.
Hoonete ehitamine keelatud, surnuaia laiendamisel vajalik detailplaneering.
VE-5; VE-6; VE-7; VE-8; VE-9 – Laiuse aleviku ühepereelamute tsoonid.
Igasuguseks ehitustegevuseks (juurde- ja ümberehitused, abi- ja kasvuhoonete ehitamine), kus muutub hoonete maapealne kubatuur rohkem kui 33%, tuleb taotleda Jõgeva Vallavalitsuselt detailplaneeringu algatamist. Antud aladel võib detailplaneeringu algatada ka ühe krundi ulatuses.
VE-10; VE-11; VE-16; VE-17 – Laiuse aleviku ühepereelamute tsoonid.
Antud tsoonid vajavad tervikuna detailplaneeringut. Detailplaneeringuga on vajalik ära näidata uute perspektiivsete elamuehitusalade jagamine kruntideks ja kruntide ehitusõigus.
VE-12; VE-13; VE-14; VE-15 – Laiuse aleviku ühepereelamute tsoonid.
Antud tsoonid on asustatud aegade jooksul taluhoonete ning uuemate ühepereelamutega läbisegi. Uute elamuehituskruntide loomiseks antud alale on vajalik algatada suurema maa-ala detailplaneering, olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks, kus muutub hoone maapealne kubatuur rohkem kui 33% võib algatada detailplaneeringu vaid ühele krundile.
KE-18; KE-19 – Laiuse aleviku korterelamute tsoon.
Maa-ala on ette nähtud korterelamute ehitamiseks. Uusi elamuid sinna enam juurde ehitada ei ole otstarbekas. Hoonete sisemiseks ümberprojekteerimiseks on vaja taotleda vallavalitsusest projekteerimistingimused. Abihoonete ehitamiseks või hoonetele juurdeehituste tegemiseks, kus muutub hoone maapealne kubatuur rohkem kui 33%, on vaja algatada detailplaneering.
Ü-Ä-20; Ü-Ä-21 – Laiuse aleviku ühiskondlike hoonete tsoon.
Projekteerimistegevuse aluseks antud tsoonis on detailplaneering, kui hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%. Vajadusel tuleb leida mõningatele hoonetele uued funktsioonid.
Ü-Ä-22 – Laiuse aleviku likvideeritav tootmistsoon.
Tsoon on ette nähtud tulevikus, tootmishoonete amortiseerumisel, ümber kujundada äri- ja ühiskondlike hoonete tsooniks. Projekteerimistegevuse aluseks vajalik detailplaneering.
T-23; T-24; T-26 – Laiuse aleviku tootmistsoon.
Võib jääda kasutusele tootmistsoonina. Projekteerimistegevuse aluseks on vajalik detailplaneering, kui hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%.
T-25 – Laiuse aleviku tootmistsoon.
Kohalike elanike soovile vastu tulles võib jääda kasutusele tootmistsoonina. Tulevikus võiks siiski kaaluda tootmise kaotamist keset ühepereelamute tsooni – sinna võiks planeerida äri- või puhketsooni. Igasuguse projekteerimistegevuse aluseks on vajalik detailplaneering.
PM-26 – Laiuse aleviku põllumajandustsoon.
Võib jääda kasutusele põllumajandustsoonina. Uute kasvuhoonete või teiste ehitiste projekteerimise aluseks peab olema detailplaneering.

7.2. Kuremaa aleviku tsoonid (vaata joonis GP–4 «Kuremaa aleviku tsoonid»)
P-1; P-2; P-3; P-4; P-5; P-6 – Kuremaa aleviku puhke, pargi- ja parkmetsa tsoonid.
Ehitustegevus lubatud vaid erandjuhtudel, kui on tegemist hästi läbimõeldud loodust mittereostavate puhkeotstarbeliste objektidega. Järvekaitse tsooni lubatud vaid rannaehitised (riietuskabiinid, rannaatraktsioonid jm). Projekteerimistegevuse alustamiseks vajalik detailplaneering.
P-7; P-8 – Kuremaa aleviku puhketsoonid.
Tsoonid on ette nähtud puhkeotstarbelistena. Ehitustena lubatud vaid puhkeotstarbelised ehitised, näiteks kämpingud, hostelid või muud. Projekteerimistegevuse aluseks on vajalik detailplaneering.
P-9 – Kuremaa aleviku puhke- ja sporditsoon.
Tsoon on planeeritud staadioni ja teiste sportimisotstarbeliste ehitiste rajamiseks – garderoobid ja muud abiruumid olemas ujula ja spordikeskuse baasil. Projekteerimistegevuse aluseks vajalik detailplaneering.
P-10 – Kuremaa aleviku perspektiivne puhketsoon.
Võimalik vana veski rekonstrueerimine ja vajadusel juurdeehituse tegemine. Juurdeehituste puhul, kus hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
P-11 – Kuremaa aleviku perspektiivne puhke- ja spordiväljakute tsoon.
Võimalik tulevikus puhke- ja spordiotstarbeliste rajatiste rajamine, näiteks tenniseväljakud ja palliplatsid. Projekteerimistegevuse aluseks peab olema detailplaneering.
R-12 – Kuremaa aleviku rannatsoon.
Ehitustegevus lubatud vaid erandjuhtudel, kui on tegemist loodust mittereostavate puhkeotstarbeliste objektidega (riietuskabiinid, rannaatraktsioonid, veevõtukohad, kogumismahutitega tualettruumid jm). Projekteerimistegevuse alustamiseks vajalik detailplaneering.
VE-13; VE-14; VE-15; VE-16 – Kuremaa aleviku ühepere- ja ridaelamute tsoonid.
Lubatud väikeelamute ja kui tuletõrjenormid lubavad, siis ka väikeste abihoonete ehitamine. Ka iga väikese juurdeehituse ja kasvuhoone ehitamiseks peab olema projekt. Projekteerimistegevuse aluseks peab olema detailplaneering, kui hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%.
VE-17; VE-18; VE-19 – Kuremaa aleviku ühepere- ja ridaelamute tsoonid.
Need uued väikeelamute alad vajavad terve kvartali ühtset detailplaneeringut koos kruntideks jagamise ja ehitusõiguse seadmisega.
Ä-VE-21 – Kuremaa aleviku äri-väikeelamute tsoon.
Lubatud äri-, väikeelamute ja abihoonete ehitamine detailplaneeringu alusel, välja antud projekteerimistingimuste alusel.
KE-20; KE-22; KE-23; KE-24; KE-25; KE-26; KE-27 – Kuremaa aleviku korruselamute tsoonid.
Lubatud korruselamute ehitamine, abihooneid (garaažid, kuurid, laudad, kasvuhooned jm) nende juurde ei ole ette nähtud. Projekteerimistegevuse alustamiseks, kui hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%, on vajalik detailplaneering.
Ü-28; Ü-29; Ä-30; Ü-31; Ä-32; Ü-33; Ä-34 – Kuremaa aleviku ühiskondlike ja ärihoonete tsoonid.
Projekteerimistegevuse alustamiseks vajalik detailplaneering, kui hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%.
Ä-T-35 – Kuremaa aleviku äri- ja tootmistsoon.
Võib jääda kasutusele tootmistsoonina, kuid tuleb kaaluda ka tulevikus uue funktsiooni – ärifunktsiooni – sissetoomine. Projekteerimistegevuse alustamiseks vajalik detailplaneering, kui hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%.
T-36 – Kuremaa aleviku tootmistsoon.
Tsoon sobiv tulevikus garaažiühistute rajamiseks. Projekteerimistegevuse alustamiseks vajalik detailplaneering.
PM-37; PM-38 – Kuremaa aleviku põllumajandustsoonid.
Põllumajandusliku kasutusotstarbega maa. Ehitustegevus sellel maa-alal ei ole ette nähtud (ka mitte kilemajade ehitamine). Maa on mõeldud sektsioonelamutes elavatele inimestele aiamaadeks.

7.3. Vaimastvere küla tsoonid (vaata joonis GP–6 «Vaimastvere küla tsoonid»)
Ü-P-1 – Vaimastvere küla ühiskondlike hoonete ning puhke- ja pargitsoon.
Ehitustegevus pargis ei ole soovitatav, välja arvatud kooli juurdeehitus (võimla ja raamatukogu) ja tsooni idaosas asuvate hoonete rekonstrueerimine. Projekteerimistegevuse alustamiseks on vajalik detailplaneering, kui hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%.
P-2 – Vaimastvere küla puhketsoon.
Antud ala on mõeldud sektsioonelamute juurde kuuluvaks haljasalaks. Tee äärde tuleks rajada kõrghaljastusega vöönd varjamaks elamurajooni lagedust. Ehitustegevus sellel alal ei ole ettenähtud.
KE-3; KE-4 – Vaimastvere küla korruselamute tsoonid.
Lubatud korruselamute ja kui detailplaneering ette näeb nende juurde ka abihoonete ehitamine. Samasse tsooni võib ehitada soovi korral ka ridaelamuid. Ehitustegevuse aluseks on vajalik detailplaneering, kui hoone maapealne kubatuur muutub rohkem kui 33%.
Ü-Ä-5; Ü-Ä-6 – Vaimastvere küla ühiskondlike- ja ärihoonete tsoonid.
Tsooni Ü-Ä-6 asuvad hooned võiksid tulevikus saada ühiskondlike või ärihoonete funktsiooni (kauplus, teenindus või muu). Hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus muutub hoone maapealne kubatuur rohkem kui 33%, ja uute hoonete ehitamisel peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailpalaneering.

7.4. Jõgeva aleviku tsoonid (vaata joonis GP–3 «Jõgeva aleviku tsoonid»)
P-1 – Jõgeva aleviku jõe-äärne kõrghaljastusega tsoon.
Ehitustegevus selles tsoonis on keelatud. Tuleb rajada kõrghaljastus ilmestamaks jõe äärt ning eraldamaks jõge tootmistsoonist.
P-2; P-3; P-6; P-7; P-8 – Jõgeva aleviku puhketsoonid.
Ehitustegevus antud piirkondades pole ette nähtud, need alad on mõeldud haljasaladeks ning kasutamiseks elanikkonnale puhke otstarbel. Antud piirkonnad peaksid olema põhiliselt madala haljastusega, kõrghaljastus peaks rajatama vaid kindla läbitöötatud haljastusplaani järgi.
P-4 – Jõgeva aleviku puhke- ja sporditsoon.
Ala ei ole ette nähtud hoonete ehitamiseks. Erandkorras on võimalik mõne väikese spordiks vajaliku ehitise projekteerimine detailplaneeringu alusel. Maa-alale on ette nähtud muruga kaetud spordiväljak, mida võib kasutada ka jõgedevahelisel saarel toimuvate ürituste puhul parkimisplatsina.
P-5 – Jõgeva aleviku puhke- ja parkmetsa tsoon.
Ala on ette nähtud kasutamiseks puhkeotstarbel. Hoonete ehitamine sellel alal pole ette nähtud. Erandina võib sinna rajada tantsuplatsi, lõkkeaseme või mõne muu puhkeotstarbelise rajatise. Ala peaks säilima parkmetsana ning seal võib teha ilma projektita vaid hooldusraiet.
P-9; P-10 – Jõgeva aleviku teedeäärsed haljasalad.
Alad peaksid jääma haljasaladeks eraldamaks alevikku teedest. Vahetult tee äärde võiks istutada ka kõrghaljastust. Vahetult ühepereelamute kruntide taha kõrghaljastuse istutamine ei ole soovitatav, kuna see varjaks krundid lõunapäikese eest.
A-11, A-12 – Jõgeva aleviku aianduskruntide tsoonid.
Maa-ala on ette nähtud aiamaadeks. Ehitustegevust võib antud aladel lubada vaid pärast detailplaneeringu valmimist ja projekteerimistingimustega ette nähtud asjaolusid arvestades. Soovitatav oleks lubada vaid väikesemahulisi aiamajasid.
A-13 – Jõgeva aleviku aiamajade ja suvilate tsoon.
Tuletõrje kujasid arvestades ja kvartali ühtset üldilmet säilitades on võimalik lubada ka aiamajade ümberehitamist väikesteks elamuteks. Hoonete ümberprojekteerimiseks, samuti ka abihoonete või kasvuhoonete projekteerimiseks tuleb taotleda vallavalitsusest projekteerimistingimused. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus muutub hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
VE-14; VE-15; VE-16; VE-17; VE-18 – Jõgeva aleviku ühepereelamute tsoonid.
Igasuguseks ehitustegevuseks (juurde- ja ümberehitused, abi- ja kasvuhoonete ehitamine) tuleb taotleda vallavalitsusest projekteerimistingimused. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
VE-19; VE-43; VE-44 – Jõgeva aleviku perspektiivsed ühepere- ja ridaelamute tsoonid.
Maa-ala on ette nähtud väikeelamute ehitamiseks. Alad vajavad kõigepealt detailplaneeringut, mille käigus toimub maa-ala jagamine kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse seadmine.
KE-20; KE-21; KE-22; KE-23; KE-24; KE-25; KE-26 – Jõgeva aleviku korruselamute tsoonid.
Maa-ala on ette nähtud korruselamute ehitamiseks. Elamuid sinna enam juurde ehitada ei ole otstarbekas. Hoonete ümberprojekteerimiseks on vajalik taotleda vallavalitsusest projekteerimistingimused. On võimalik tulevikus mitme korteri kokkuehitamine jm. Ka abihoonete ehitamine on vaja seadustada. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
KE-27; KE-28 – Jõgeva aleviku korruselamute tsoonid.
Antud maa-alale uute elamute juurdeehitamine pole otstarbekas. Ka korterite sisemiseks ümberehitamiseks on vajalik taotleda vallavalitsusest projekteerimistingimused. Hoonete rekonstrueerimisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, on vajalik projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
Ü-29; Ü-30; Ü-Ä-31; Ü-Ä-32; Ü-Ä-33; Ü-34; Ü-35; Ü-Ä-36 – Jõgeva aleviku ühiskondlike ja ärihoonete tsoonid.
Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering. Vana mõisakompleksi tuleb säilitada ning talle tuleb leida funktsioon.
Ä-37 – Jõgeva aleviku ärihoonete tsoon.
Tsoon on ette nähtud ärihoonete ehitamiseks. Projekteerimistegevuse aluseks on vajalik detailplaneering.
T-38; T-39; T-40; T-41 – Jõgeva aleviku tootmistsoonid.
Võivad jääda kasutusele tootmistsoonina. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
L-42 – Jõgeva aleviku loomapidamistsoon.
Võib esialgu jääda kasutusele loomapidamistsoonina, kuid peaks siiski kaaluma ühislauda kaotamist sellest tsoonist. Projekteerimistegevuse aluseks on vajalik detailplaneering.
P-45 – Jõgeva aleviku puhketsoon.
Ala on ette nähtud kasutamiseks puhkeotstarbel. Hoonete ehitamine antud alal pole ette nähtud. Võimalik kasutusele võtta turismi arendamisel.

7.5. Kurista küla tsoonid (vaata joonis GP–7 «Kurista küla tsoonid»)
P-1; P-2; P-3 – Kurista küla haljastus- ja puhketsoonid.
Tsoonid peaksid jääma kasutusele puhke- ja haljasaladena. Parki tuleb kujundada ning jätta kasutusele pargina. Hoonete ehitamine nendesse tsoonidesse pole ette nähtud.
VE-4; VE-5; VE-6; VE-7 – Kurista küla väikeelamutsoonid.
Tsoonid peavad jääma kasutusele väikeelamutsoonidena. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
KE-8; KE-9; KE-10 – Kurista küla korruselamutsoonid
Antud maa-alale uute elamute juurdeehitamine pole otstarbekas. Ka korterite sisemiseks ümberehitamiseks on vajalik taotleda vallavalitsusest projekteerimistingimused. Hoonete rekonstrueerimisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, on vajalik projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
Ü-11; Ü-Ä-12; Ü-Ä-13 – Kurista küla ühiskondlike ja ärihoonete tsoonid
Tsoonid peavad jääma kasutusele ühiskondlike ja ärihoonete tsoonidena. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab  projekteerimistegevuse aluseks olema detailplaneering.

7.6. Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid»)
Ä-VE-1 – Mustvee maantee äärne äri- ja väikeelamutsoon.
Tsoon on ette nähtud ärihoonete ja osaliselt vajadusel väikeelamukruntide (ridaelamute) planeerimiseks. Tsooni põhjaosas, päris Mustvee maantee ääres peaks asuma kõrghaljastusega vöönd. Uue tsooni planeerimiseks tuleb planeerida kogu tsoon koos maa-ala jagamisega kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse seadmisega.
Ä-T-VE-2 – Mustvee maantee äärne äri-, tootmis- ja väikeelamutsoon.
Tsoon on ette nähtud äri- ning tootmishoonete ja osaliselt vajadusel väikeelamukruntide (ridaelamute) planeerimiseks. Tsooni põhjaosas, päris Mustvee maantee ääres peaks asuma kõrghaljastusega vöönd. Uue tsooni planeerimiseks tuleb planeerida kogu tsoon koos maa-ala jagamisega kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse seadmisega. Tootmismaana on lubatud vaid väiketootmisettevõtete või näiteks liiklusvahendite remondikomplekside maa, kusjuures detailplaneeringu tingimuste andmisel tuleb erilist tähelepanu pöörata hoonete välisilmele. Planeeritavate hoonete fassaadid peavad olema liigendatud ning kaalutletud arhitektuurse lahendusega, hoonete maksimaalne kõrgus ei tohiks ületada 9 meetrit.
P-3; P-4; P-5; P-6 – Jõgeva linna äärsete haljastustsoonid.
Ehitustegevust nendes tsoonides pole ette nähtud. Tuleb rajada kõrghaljastus ilmestamaks Jõgeva linna ümbrust.
P-7 – Pedja jõe idakalda äärne haljastustsoon.
Sellest 50 m laiune tsoon peab jääma kasutusele haljastutsoonina. Sinna tuleb rajada kõrghaljastus, mis eraldaks tsoonist välja jäävad perspektiivsed ehitised jõest. Hoonete ehitamine selles tsoonis on keelatud.
P-8; P-9; P-10; P-11; P-49 – Jõgeva linna ja Siimusti vahelised puhke- ja haljastustsoonid.
Need tsoonid peavad olema läbimõeldud haljastuse lahendusega ja võimaldama linnaelanikel nende kaudu loodusesse pääseda. Samuti võib tulevikus planeerida sinna võimalikke golfiradasid, ratsutamisvõimalusi, kardirada ja lennuvälja purilennukitega lendamiseks. Hoonete ehitamine nendes tsoonides pole ette nähtud. Need tsoonid peavad pakkuma igakülgseid aktiivse puhkamise võimalusi.
P-12; P-13; P-14 – Siimusti aleviku puhke- ja parkmetsa tsoon.
Hoonete ehitamine antud piirkonnas pole ette nähtud. Alad on mõeldud kasutada parkmetsana ja teest idapool asuv lagendik (vaata joonis GP–2 «Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse tsoonid» tsoon P-13) mänguväljakuna, vajadusel võib neile aladele rajada nn terviserajad ning selleks vajalikud väikevormid. Suuremad haljastuse muudatused ning teede rajamised vajavad detailplaneeringut.
P-15 – Siimusti aleviku puhketsoon.
Tsoon on ette nähtud puhketsooniks. Ehitustegevus sellel alal pole ette nähtud. Maa-alale on mõeldud rajada jalgpalliväljak.
Ä-16; Ä-17; Ä-18; Ä-19; Ä-20 – Linna lähiümbruse äritsoonid.
Tsoonid on ette nähtud võtta tulevikus kasutusele äritsoonidena. Kõik tsoonid vajavad terviklikku detailplaneeringut koos maa-ala jagamisega kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse seadmisega.
Ü-Ä-21; Ü-Ä-22; Ü-23; Ü-24; Ä-25 – Siimusti aleviku ühiskondlike- ja ärihoonete tsoonid.
Maa-ala on ette nähtud ühiskondlike- ja ärihoonete ehitamiseks. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus muutub hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
VE-26; VE-27; VE-28; VE-29; VE-30; VE-31 – Linna lähiümbruse väikeelamute tsoonid.
Maa-alad on ette nähtud ühepere-, paaris- või ridaelamute ehitamiseks. Uue tsooni planeerimiseks tuleb planeerida kogu tsoon koos maa-ala jagamisega kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse seadmisega. Olemasolevates tsoonides uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
VE-32; VE-33; VE-34; VE-35; VE-36 – Siimusti aleviku väikeelamute tsoonid.
Igasuguseks ehitustegevuseks (olemasolevate hoonete juurde- ja ümberehitamine ning uute abi- ja kasvuhoonete ehitamine) tuleb taotleda vallavalitsuselt projekteerimistingimused. Uute elamukruntide moodustamise aluseks ja uute hoonete ehitamiseks ning olemasolevatele hoonetele juurdeehitamise tegemiseks, kus muutub hoonete maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema detailplaneering.
VE-37 – Siimusti aleviku väikeelamute tsoon.
Tsoon on ette nähtud ühepere-, rida- ja paariselamute ehitamiseks. Projekteerimistegevuse aluseks peab olema detailplaneering, mis jagab maa-ala kruntideks ning määrab kruntide ehitusõiguse.
Ä-38 – Linna lähiümbruse äritsoon.
Tsoon vajab detailplaneeringut. Tsooni võib ette näha bensiinijaama rajamise.
T-39; T-40 – Jõgeva linna lähiümbruse tootmistsoonid.
Alad on ette nähtud tootmistsoonideks. Uue tsooni planeerimiseks tuleb planeerida kogu tsoon koos maa-ala jagamisega kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse seadmisega. Olemasolevates tsoonides uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
T-41; T-42; T-43; T-44; T-45 – Siimusti aleviku.
Maa-ala on ette nähtud tööstuse otstarbeks. Tsooni T-42 punase viirutusega tänavapoolne osa peaks kujunema heakorrastatud ühiskondlike hoonetega (kauplused, kontorid jm.) tsooniks, millel on otseühendus tööstusega. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
KE-46; KE-47; KE-48 – Siimusti aleviku korterelamute tsoonid.
Maa-ala on ette nähtud korterelamute ehitamiseks. Uusi elamuid sinna enam juurde ehitada ei ole otstarbekas. Hoonete ümberprojekteerimiseks on vaja taotleda vallavalitsuselt projekteerimistingimused. Ka abihoonete ehitamine tuleb seadustada. Uute hoonete (abihooned) ehitamisel ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemisel, kus suureneb hoone maapealse osa kubatuur rohkem kui 33%, peab olema projekteerimistegevuse aluseks detailplaneering.
PM-50; PM-51; PM-52; PM-53 – Siimusti ja Jõgeva linna lähiümbruse põllumajandustsoonid.
Ehitustegevus nendes tsoonides pole ette nähtud. Maa on mõeldud põllumajanduslikuks tootmiseks.
Jõgeva linna veehaare
Jõgeva linna veehaarde võib Jõgeva Linnavalitsus võimalusel munitsipaliseerida.
Painküla puhketsoon vajab detailplaneeringut ja on mõeldud turismi arendamiseks ja kämpingute ehitamiseks.

7.7. Jõgeva linn

Jõgeva linn tekkis Jõgeva mõisa juurde tänu raudteele ja teede ristile: Narva, Kohtla-Järve–Viljandi, Pärnu ja Rakvere–Tartu, samas ka Tallinn–Tartu (Piibe maantee). Jõgevale anti alevi õigused 1919. aastal. Alevis oli sel ajal 95 maja ja 817 elanikku. Jõgeva sai linna õigused 1938. aastal. Linnas oli sel ajal 160 maja ja 1400 elanikku. Sõjas hävis umbes 70% Jõgeva linnast. Elanike arv Jõgeval oli 1969. aastal umbes 3400 inimest. Elanike arv Jõgeva linnas 1998. aasta 1. jaanuari seisuga oli 6564 inimest. Kuna ümbruskonnas on väga viljakad põllumaad ja peamine tegevusvaldkond on olnud põllumajandus, on puudunud vajadus tööstuse arenguks.
Ajaloolis-kultuuriliselt on Jõgeva valla territoorium põhiosas endine Laiuse kihelkond. Peaaegu täiesti uus ja uue rahvastikuga asustus selles on Jõgeva linn. Valla territoorium jagunes vene okupatsiooni ajal väiksemateks aladeks oma tõmbekeskustega – Jõgeva linn ja alevik, Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa ning uuema osana Siimusti.
Praeguseks on Jõgeva linn maakonnakeskus ja Jõgeva valla suurim tõmbekeskus ning orgaaniline keskus ja peaks moodustama Jõgeva vallaga ühtse terviku. Sotsiaal-majanduslikust seisukohast peaks Jõgeva valda ja Jõgeva linna käsitlema koos.

Jõgeva vallal ja Jõgeva linnal on ühised huvid järgmistes eluvaldkondades:

7.7.1. Ühine piir ja territoriaalsed huvid

Linna elanikel on valla territooriumil asuvaid valdusi (suvilad, talumajad jm), samuti asub enamus puhketsoone ja ka kalmistud valla territooriumil.

7.7.2. Ühiselt kasutatavate loodusressursside säästlik haldamine ja keskkonnakaitse:
põhja- ja pinnavee kasutus ja kaitse (linna veehaare asub valla territooriumil ning igasugune reostus mõjub mõlemale);
ühised puhkealad ja veekogud (Kuremaa ja Laiuse järved ujumiskohtadena, Jõgeva aleviku park, Siimusti mets, Kassinurme, ühine Pedja jõgi ja seal asuvad kaks tammi ning paisjärved vajavad ühtset haldamist ja korrastamist);
jäätmemajandus (ühine prügimägi Toobal, mis vajab sulgemist ja ühine jäätmekäitlus);
otstarbekas on Jõgeva vallal ja linnal ühise jäätmejaama rajamine eeldatavasti linna territooriumile,  puhastusseadmete vahetusse lähedusse;
keskkonnareostus ja järelevalve – puhastusseade Jõgeval, millega ühendatakse ka Jõgeva alevik; tööstusest tekib naftasaaduste reostus; elamute kontsentratsioonist – katlamajadest – õhureostus; transpordi koondumisest linna tekib õhureostus ning linna lähiümbruses on ka pinnasereostus);
maavarad (liiv, kruus) – linnal puuduvad, kaevandamine toimub Jõgeva valla territooriumil.

7.7.3. Turism, sport ja massikultuur:
turismiobjektid ja marsruudid on Jõgeva linnal ja vallal ühised – ühte kohta tulles külastab turist tavaliselt ka teist;
puhkealad (Kuremaa ja Laiuse järved ning lossivaremed, Jõgeva aleviku park, Siimusti mets, Kassinurme, oleks vaja vähemalt ühte hotelli või kämpingut näiteks Kuremaale);
piirkonnale olulised spordirajatised on Jõgeva linnal ja vallal ühised (Kuremaa spordikompleks, spordikeskus «Virtus» Jõgeval ja perspektiivne täismõõtmeline staadion Jõgeva linnas);
kultuurirajatised (kui kusagil Jõgeva linna või valla territooriumil toimub mingi suurem kultuuriüritus, tuleb osavõtjaid igalt poolt ümbruskonnast, samuti ka kultuurirajatiste puhul on kasutajaid mõlema omavalitsuse territooriumilt; oleks vaja ühe ühise suurema massiürituste läbiviimise koha väljaehitamine näiteks Kuremaale);
kalmistud (Jõgeva linnal puudub kalmistu, surnuid maetakse peamiselt Siimusti ja Laiuse kalmistule).

7.7.4. Haridus

Haridusteenuste osas võimaldaks ühise haridussüsteemi loomine tõsta hariduse kvaliteeti – õpetajatele oleks lihtsam anda täiskoormust ning võtta tööle kõigi erialade spetsialiste, samas ei tähendaks see väikeste maakoolide sulgemist:
koolid;
huvikoolid (peaksid olema ühised ning asuma seal, kus on selleks eeldused olemas – näiteks spordikool võiks olla Kuremaal);
raamatukogud (võiksid olla ühtse süsteemina).

7.7.5. Tervishoid, päästeteenistus ja korrakaitse

Linnal ja vallal on ühine perearstide süsteem, samuti ka kogu muu tervishoiu-, korrakaitse- ja päästeteenistusesüsteem.

7.7.6. Liiklusskeemid ja ühistransport

Liiklusskeemid ja ühistransport on Jõgeva linnal ja vallal väljakujunenud ühine. Mõlemale oleks oluline Jõgeva linna korraliku bussijaama rajamine.

7.7.7. Elanikkonna tööhõive

Paljud linnaelanikud käivad tööl vallas ja ka vastupidi. Suurimateks tööandjateks linnale on Painküla, Siimusti oma väikeettevõtetega, Siimusti erivajadustega laste kool, koolid üldse ning palju kasutatakse linna töötuid hooajatöödel.

7.7.8. Halduskorraldus

Omavalitsused on dubleeritud, samal ajal puudub mõlemas omavalitsuses raha kõikide erialade spetsialistide tööle võtmiseks. Ühinemisel kaoks dubleerimine ja suureneks spetsialiseerumine, seega administratiivteenuste kvaliteet suureneks ja halduskulud väheneksid.

7.7.9. Investeerimine

Omavalitsuste investeeringuid oleks võimalik pärast omavalitsuste ühinemist koondada põhiobjektidele (sotsiaal-kultuuriobjektidele) ning kaugemas tulevikus annaks see kahtlemata kokkuhoidu.
Seega oleks vajalik senisest suurem koostöö kõigis eluvaldkondades.
Jõgeva linna ja valla ühinemisel jääks territoorium ja halduskeskused samadeks, sest juba looduslikult ja ajalooliselt on antud territoorium üks tervik – endine Laiuse kihelkond, samas ei ole vaja ka lisakulutusi teedele, transpordiühendusele ning sidele. Ühinemisel kaoks halduskorralduses dubleerimine ja suureneks spetsialiseerumine, seega administratiivteenuste kvaliteet suureneks ja halduskulud väheneksid.

JOONISED

1. ÜLDPLANEERINGU PÕHIKAART M 1:40 000 GP–1
2. SIIMUSTI JA JÕGEVA LINNA LÄHIÜMBRUSE TSOONID M 1:10 000 GP–2
3. JÕGEVA ALEVIKU TSOONID M 1:10 000 GP–3
4. KUREMAA ALEVIKU TSOONID M 1:10 000 GP–4
5. LAIUSE ALEVIKU TSOONID M 1:10 000 GP–5
6. VAIMASTVERE KÜLA TSOONID M 1:5 000 GP–6
7. KURISTA KÜLA TSOONID M 1:5 000 GP–7