Haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise seadus
Vastu võetud 14.06.2000
| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27. juuni 2000. a otsusega nr 852 |
I. Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Juriidilise isiku poolt toimepandud haldusõiguserikkumine aegub ja menetlus nendes asjades toimub käesoleva seadustiku alusel, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti.»
§ 2. Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 30. Haldusõiguserikkumise aegumine
(1) Kedagi ei tohi haldusõiguserikkumise toimepanemise eest karistada, kui
haldusõiguserikkumise toimepanemisest kuni esimese otsuse tegemiseni on
möödunud järgmised tähtajad:
1) üks aasta haldusõiguserikkumise toimepanemisest, mille eest seaduses on
karistusena ette nähtud füüsilisele isikule ainult rahatrahv mitte üle
saja päevapalga või juriidilisele isikule rahatrahv mitte üle viiekümne
tuhande krooni;
2) kaks aastat haldusõiguserikkumise toimepanemisest, mille eest seaduses
on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule ainult rahatrahv üle saja
päevapalga või lisaks rahatrahvile eriõiguste äravõtmine või haldusarest
või juriidilisele isikule rahatrahv üle viiekümne tuhande krooni.
(2) Jätkuva haldusõiguserikkumise korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest.
(3) Vältava haldusõiguserikkumise korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest.
(4) Haldusõiguserikkumise aegumine peatub:
1) sama teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel;
2) ajaks, mil haldusõiguserikkumise toimepannud isik ennast haldusõiguserikkumise
asja arutama volitatud ametiisiku või kohtu eest varjab või ta asub välisriigis
ja hoiab haldusõiguserikkumise asja menetlemisest kõrvale.
(5) Haldusõiguserikkumise aegumine uueneb:
1) sama teo kohta kriminaalmenetluse lõpetamisel;
2) isiku ilmumisest haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisiku
juurde või kohtusse või tema kinnipidamisest.
(6) Aegumine ei uuene, kui haldusõiguserikkumise toimepanemisest on möödunud kolm aastat.»
§ 3. Paragrahv 127 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 127. Seadme või liini ebaseaduslik ühendamine telekommunikatsioonivõrguga
Seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme või telekommunikatsioonivõrguga ühendamiseks mitteettenähtud seadme või liini ühendamise eest telekommunikatsioonivõrguga või telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme omavolilise ühendamise eest telekommunikatsioonivõrguga – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»
§ 4. Seadustikku täiendatakse §-ga 1271 järgmises sõnastuses:
« § 1271. Telekommunikatsioonivõrgu ebaseaduslik opereerimine
Telekommunikatsioonivõrgu opereerimise või telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest tegevust registreerimata või tegevusluba omamata – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»
§ 5. Paragrahv 128 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 128. Raadiosaateseadme ebaseaduslik paigaldamine ja kasutamine
(1) Raadiosaateseadme paigaldamise või kasutamise eest ilma vastava tehnilise loata – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Raadiosaateseadme paigaldamise või kasutamise loa tingimuste rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»
§ 6. Seadustikku täiendatakse §-ga 1281 järgmises sõnastuses:
« § 1281. Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamine ja raadiohäirete tekitamine
(1) Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Raadiohäirete tekitamise eest, mis ohustavad raadionavigatsiooniteenistuse või teiste ohutussüsteemide tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet, – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»
§ 7. Paragrahv 129 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 129. Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kasutamise nõuete rikkumine
(1) Seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme tarnimise või kasutamise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Eriotstarbelistele raadiosagedusseadmetele kehtestatud nõuete järgimata jätmise või kehtestatud nõuetele mittevastava eriotstarbelise raadiosagedusseadme kasutamise või tarnimise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»
§ 8. Paragrahv 130 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 130. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu ja liinirajatise töö häirimine või kahjustamine
(1) Terminaliseadmega üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu töö või teiste telekommunikatsioonivõrgu kasutajate häirimise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Tegevuse eest, mis põhjustas üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu töö häire või selle kahjustuse, – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.
(3) Tegevuse eest liinirajatise kaitsevööndis, millega tekitati liinirajatise kahjustamise või vigastamise oht, – karistatakse rahatrahviga kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»
§ 9. Seadustikku täiendatakse §-dega 1301–1304 järgmises sõnastuses:
« § 1301. Terminaliseadme kasutamise mittevõimaldamine hädaabiteate edastamiseks
Terminaliseadme kasutamise mittevõimaldamise eest politsei, kiirabi või päästeteenistuse väljakutsumiseks või vastava teate edastamisest keeldumise eest – määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 1302. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu juurdepääsu ebaseaduslik piiramine
Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu juurdepääsule ebaseaduslike piirangute seadmise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 1303. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri ebaseaduslik kasutamine
(1) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise eest ilma vastava loata – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa tingimuste rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 1304. Kaabellevivõrgu ebaseaduslik opereerimine
Kaabellevivõrgu opereerimise või opereerimisele andmise eest ilma vastava loata – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»
§ 10. Paragrahvis 131 asendatakse sõna «telefoniautomaatide» sõnadega «üldkasutatavate telefonide (taksofonide)».
§ 11. Paragrahvi 186 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «130,» arvudega «1301, 1302,».
§ 12. Paragrahvi 211 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «§-des» arvuga «1271,», pärast arvu «128» arvuga «, 1281» ning sõnad «ja 129» asendatakse arvudega «, 129, 1303, 1304».
§ 13. Paragrahvi 228 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) Sideamet – §-d 127, 130, 1301, 1302;».
§ 14. Paragrahvi 229 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Haldusõiguserikkumise protokolli ärakiri antakse pärast sellele allakirjutamist isikule, kelle kohta protokoll on koostatud.»
§ 15. Paragrahvi 238 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «§ 351 2. lõikes» sõnadega «§-s 127 (nõuetele mittevastav telekommunikatsioonivõrgu lõppseade või muu seade)» ning asendatakse sõnad «§-s 128 (raadiosaateseade, mille paigaldamiseks ja kasutamiseks on vajalik tööluba)» sõnadega «§ 128 1. lõikes (raadiosaateseade, mille paigaldamiseks või kasutamiseks on vajalik tehniline luba), § 1281 2. lõikes (seade, millega tekitatakse raadiohäireid)».
II. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247) tehakse järgmine muudatus:
§ 16. Kriminaalkoodeksit täiendatakse §-ga 841 järgmises sõnastuses:
« § 841. Raadiohäire tekitamine või vale või eksitava teate saatmine
(1) Raadiohäire tekitamise või vale või eksitava teate saatmise eest, kui see põhjustas ohu inimese elule, tervisele või muu raske tagajärje saabumise ohu, – karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.
(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi poolt või
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis ettenähtud
kuriteo, või
3) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine või
4) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, – karistatakse
vabadusekaotusega kuni viie aastani.»
III. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1998, 82–84, 1385; 111, 1834; 1999, 4, 53; 16, 271; 57, 595; 95, 845; 2000, 29, 170 ja 173; 35, 222; 47, 289; 51, 319) tehakse järgmised muudatused:
§ 17. Paragrahvi 105 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja arv «1642,» ning lõiget täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
« 7) kriminaalkoodeksi §-s 1642 tähendatud kuriteos, kui kuriteo pani toime riigiametnik või korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) § 4 lõike 2 punktides 1–13, 17–22 ja 24 nimetatud isik.»
IV. § 18. Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud seaduse § 14, mis jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter