Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tööturuteenuse seadus

Vastu võetud 14.06.2000

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib tööotsijale ja tööandjale tööturuteenuse osutamist.

§ 2. Mõisted

Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) tööturuteenus on teenus tööotsijale töö leidmise ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks;
2) tööotsija on isik, kelle on registreerinud tööturuteenuse osutaja ja kes otsib tööd;
3) töötu on tööotsija töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lõike 1 tähenduses;
4) pikaajaline töötu on isik, kes on olnud töötuna arvel üle 12 kuu;
5) sobiv töö on töö, mida tööhõiveamet peab isikule kohaseks tema haridust, erialaoskusi, töökogemust, terviseseisundit, soolist sobivust ning elukoha ja töötamiskoha vahemaad arvestades.

§ 3. Tööturuteenuse liigid

Tööturuteenuse liigid on:
1) teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest;
2) töövahendus;
3) tööturukoolitus;
4) kutsenõustamine;
5) tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks;
6) tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks;
7) hädaabitöö.

§ 4. Tööturuteenuse osutaja

(1) Käesoleva seaduse §-s 3 loetletud tööturuteenuseid osutavad tööhõiveametid. Eraõiguslikul juriidilisel isikul ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus osutada § 3 punktides 1–4 loetletud tööturuteenuseid.

(2) Riigi tööturuasutused on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsevad Tööturuamet ja selle kohalikud asutused – tööhõiveametid.

(3) Eraõiguslikul juriidilisel isikul ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal peab tööturuteenuste osutamiseks olema tegevusluba.

§ 5. Õigus tööturuteenusele

(1) Õigus tööturuteenusele tööhõiveametis on tööandjal ja tööotsijal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis viibiv pagulane.

(2) Tööandjal on õigus käesoleva seaduse § 3 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud tööturuteenustele.

(3) Töötul on õigus käesoleva seaduse § 3 punktides 1–5 ja 7 nimetatud tööturuteenustele.

(4) Töölepingu lõpetamise kohta teate saanud töötajal on õigus käesoleva seaduse § 3 punktides 1–4 nimetatud tööturuteenustele.

(5) Võrdselt Eesti alalise elanikuga on õigus tööturuteenustele tööhõiveametis Eestis elaval välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 12. juulini.

(6) Teistel Eestis tähtajalise elamisloa alusel viibivatel välismaalastel on õigus tööhõiveametis käesoleva seaduse § 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenustele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 6. Tööturuteenuste osutamise põhimõtted

(1) Tööturuteenus peab soodustama tööotsija töölerakendumist ja tööandjal sobiva tööjõu saamist.

(2) Tööturuteenust osutades lähtutakse tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööotsija vajadustest ja õigusest vabalt valida tööd.

(3) Tööturuteenust osutades võetakse arvesse tööturu olukorda ja prognoose selle kohta.

(4) Tööturuteenust osutades teevad koostööd riigi tööturuasutused ning eraõiguslikust juriidilisest isikust või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjatest tööturuteenuste osutajad, arvestades tööandjate ja töötajate organisatsioonide ettepanekutega.

(5) Tööturuteenust osutades ei tohi teha eelistusi ega piirata tööotsija õigusi, lähtudes tema rahvusest, soost, vanusest, puude liigist, seksuaalsest orientatsioonist, nahavärvist, rassist, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ega töövõtjate või tööandjate huvide esindamisest, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud teiste seadustega.

§ 7. Tööturuteenuse eest tasumine

(1) Tööhõiveamet osutab käesoleva seaduse §-s 3 loetletud tööturuteenuseid tööotsijale ja tööandjale tasuta.

(2) Eraõiguslik juriidiline isik ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja osutavad tööotsijale tööturuteenust tasuta.

(3) Tööhõiveamet, eraõiguslik juriidiline isik ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja osutavad meremeestele tööturuteenust nende töölevärbamisel ja -paigutamisel tasuta.

§ 8. Tööturuteenuste osutamise arvestus

(1) Tööturuamet peab tööotsijate ja tööturuteenuste riiklikku registrit (edaspidi register), mis sisaldab andmeid tööotsijate, sealhulgas töötute, töötuna arveloleku aja ja töötule makstud toetuste ning osutatud tööturuteenuste kohta, ning Eestis töötamiseks nõusolekut taotlenud välismaalaste kohta. Eraõiguslik tööturuteenuse osutaja peab tööturuteenuse andmekogu (edaspidi andmekogu), mis sisaldab andmeid tööotsijate ja osutatud tööturuteenuste kohta. Andmekogu ja registri andmeid töödeldakse ja kogutakse andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) ja isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833) kohaselt.

(2) Registri eesmärk on andmete tagamine Tööturuametile käesoleva seaduse, töötu sotsiaalse kaitse seaduse ja teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks.

(3) Registri asutab Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul andmekogude seadusega kehtestatud korras.

(4) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele, sotsiaalmaksuseadusele (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876; 1999, 29, 397; 71, 685; 82, 749; 87, 789; 88, 806; 97, 857; 101, 903), töötu sotsiaalse kaitse seadusele ja teistele seadustele ning riikliku tööotsijate ja tööturuteenuste registri pidamise põhimäärusele, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

(5) Registri vastutav töötleja on Tööturuamet.

(6) Register sisaldab:
1) isikut identifitseerivaid andmeid, mille aluseks on rahvastiku arvestuse andmebaas. Isik loetakse registrisse kantuks, kui teda identifitseerivad andmed on registrisse kantud kas rahvastiku arvestuse andmebaasi või passi alusel;
2) isiku üldandmeid, mille allikregistriks on rahvastiku arvestuse andmebaas;
3) andmeid isiku hariduse, kodakondsuse, soo, töökogemuse, vastunäidustuste kohta teatud tööde tegemiseks ning välismaalase puhul andmeid tema Eestis viibimise aluse kohta;
4) andmeid isikule osutatud tööturuteenuste, määratud ja makstud töötu riikliku abiraha, õppestipendiumi ja ühekordse toetuse ning töötuna arveloleku aja kohta.

(7) Käesoleva seaduse § 3 punktides 2–7 nimetatud teenuse osutaja kannab andmekogusse tööotsija isikuandmed. Need on: nimi, sünniaeg, isikukood, elukoht, kodakondsus, sugu, isiku töökogemus, vastunäidustused teatud tööde tegemiseks ja haridus ning välismaalase puhul tema Eestis viibimise õiguslik alus.

(8) Eraõiguslik tööturuteenuse osutaja võib andmekogusse kantud tööotsija isikuandmeid ja andmeid osutatud tööturuteenuste kohta avaldada ainult isiku nõusolekul tööandjale ja seadustega ettenähtud korras teistele asutustele.

(9) Eraõiguslik tööturuteenuse osutaja kustutab andmekogust isikuandmed pärast seda, kui isik on leidnud töökoha või on andmete kustutamiseks esitanud avalduse.

(10) Statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks andmete esitamise korra kehtestab sotsiaalminister.

§ 9. Tööhõiveametile vabadest töökohtadest ja töösuhte lõpetamisest teatamine

(1) Tööandja on kohustatud teatama töötaja elukohajärgsele tööhõiveametile kavandatavast töölepingu lõpetamisest hiljemalt järgmisel päeval, kui ta on sellest teatanud töötajale.

(2) Tööandja teatab tööhõiveametile vabadest töökohtadest, kuhu on kavas tööle võtta uusi töötajaid, välja arvatud töökohad, mis täidetakse seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses ettenähtud juhtudel avaliku konkursi või valimise teel või kuhu tööandja on juba leidnud sobiva kandidaadi.

(3) Vabast töökohast teatades esitab tööandja tööhõiveametile andmed, mille põhjal tööotsija saab teavet pakutavast tööst, töötajale esitatavatest kvalifikatsiooninõuetest ja töötingimustest.

(4) Tööandja teatab tööhõiveametile vaba töökoha täitmisest hiljemalt järgmisel tööpäeval.

2. peatükk
TÖÖTURUTEENUSE TEGEVUSLUBA

§ 10. Tööturuteenuse tegevusloa andmise alused

(1) Tööturuteenuse tegevusluba on dokument, mis annab õiguse selles märgitud tööturuteenuse osutamiseks. Tööturuteenuse tegevusloa vormi kehtestab ja tegevusloa annab välja sotsiaalminister.

(2) Tööturuteenuse tegevusloa taotlemiseks tuleb sotsiaalministrile esitada avaldus, milles märgitakse:
1) taotleja nimi ja aadress ning telefoni ja faksi olemasolul ka nende numbrid;
2) tööturuteenused, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
3) avalduse täitnud isiku nimi ja allkiri ning ametikoht.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) asutamislepingu või asutamisotsuse ärakiri;
2) Maksuameti tõend avansiliste maksete maksjana registreerimise kohta või äriregistri tõend füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise kohta;
3) põhikiri;
4) registrikood;
5) Maksuameti õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta;
6) kviitung riigilõivu tasumise kohta;
7) andmekaitse järelevalveasutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise andmed;
8) esindaja olemasolul volikiri.

(4) Sotsiaalministril või tema volitatud Sotsiaalministeeriumi töötajal on õigus nõuda tegevusloa taotlejalt kavandatava tööturuteenuse osutamise kohta lisateavet ning kontrollida esitatud andmete õigsust.

(5) Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab sotsiaalminister avalduse saamisest alates ühe kuu jooksul ja teatab sellest taotlejale kirjalikult otsuse tegemisest alates kümne päeva jooksul. Tegevusloa andmisest keeldumise otsus peab sisaldama keeldumise põhjendust.

(6) Tegevusluba antakse kolmeks aastaks.

§ 11. Tööturuteenuse tegevusloa andmisest keeldumine

Tegevusluba ei anta, kui:
1) avaldus ja sellele lisatud dokumendid ei ole käesoleva seaduse nõuete kohased;
2) tööturuteenuste osutamine ei ole juriidilise isiku põhikirjajärgne tegevusala või füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kantud tegevusala;
3) tegevusloa taotleja on maksuvõlglane;
4) tegevusloa taotlejale on välja kuulutatud pankrot;
5) tegevusloa taotleja eelmine tegevusluba on tunnistatud kehtetuks õigusnormide rikkumise tõttu;
6) taotleja karistusandmed dokumentide või andmete võltsimise, hävitamise või andmetöötlusalaste kuritegude eest ei ole karistusregistrist kustutatud;
7) delikaatsete isikuandmete töötlemine on andmekaitse järelevalveasutuses registreerimata.

§ 12. Tööturuteenuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Tegevusloa andja tunnistab loa kehtetuks, kui:
1) tegevusloa taotlemisel on tööturuteenuse osutaja esitanud valeandmeid;
2) tööturuteenuse osutaja tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 11 punktides 2 ja 4 nimetatud asjaolud;
3) tööturuteenuse osutaja tegevus ei vasta käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide nõuetele.

§ 13. Tööturuteenuse tegevusloa pikendamine

Tööturuteenuse tegevusloa pikendamiseks esitab selle taotleja sotsiaalministrile käesoleva seaduse § 10 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmed ja dokumendid. Tegevusloa pikendamine vaadatakse läbi samas korras kui tegevusloa väljastamine.

§ 14. Järelevalve tööturuteenuse osutamise üle

Järelevalvet tööturuteenuste osutamise üle teostab tööturuteenuse tegevusloa väljaandja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

3. peatükk
TÖÖTURUTEENUSED

§ 15. Teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest

(1) Teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest on teabe andmine tööturu seisust, muudatustest ja prognoosidest, koolitajatest ning õpetatavatest erialadest.

(2) Tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest teavitamise eesmärk on anda ülevaade tööturust, töökohtadest ja neil töötamiseks esitatavatest nõuetest ning tööturukoolituse võimalustest sobivaima töökoha või otstarbekaima tööturuteenuse valimiseks.

§ 16. Töövahendus

(1) Töövahendus on vabale töökohale vajalike oskustega töötaja leidmine.

(2) Töövahenduse eesmärk on tööotsijale sobiva töö ja tööandjale sobivaima töötaja leidmine ning väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendumise soodustamine.

§ 17. Tööturukoolitus

(1) Tööturukoolitus on õpe, milles osalev tööotsija omandab või täiendab kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi või kohaneb tööturu nõuetega.

(2) Riigi tööturuasutuste ülesanne tööturukoolituse korraldamisel on tööotsija konkurentsivõime tõstmine tööturul.

(3) Tööturuteenuse osutaja tellib tööturukoolitust haridusasutuselt või füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kellel on koolitusluba.

(4) Tööturuteenuse osutaja sõlmib koolituse tellimiseks koolitajaga lepingu, milles määratakse kindlaks:
1) koolitusest osavõtjate arv;
2) koolituse aeg ja kestus õppetundides ning õppekava;
3) õpetatavad oskused ja nende kavandatav tase ning õppetulemuse hindamise viis;
4) koolituse kogumaksumus ja ühe osavõtja ühe õppetunni hind;
5) koolituse eest maksmise tingimused.

(5) Koolitaja on kohustatud:
1) pidama individuaalset arvestust koolitusest osavõtu ja õppetöö tulemuste kohta;
2) kinni pidama õppekavast;
3) andma koolituse läbimise kohta tõendi või tunnistuse.

(6) Tööhõiveamet tellib tööturukoolitust, mille kestus on kuni kuus kuud. Pikema kestusega koolituse võib tellida, kui töötule on tagatud töökoht ning kuut kuud ületava koolitusosa eest tasub tulevane tööandja sellekohase lepingu alusel.

(7) Tööturuteenuse osutaja on kohustatud koolituse taseme hindamiseks tutvuma koolituse korraldamisega ning tal on õigus kaasata selleks eksperte ja korraldada küsitlusi.

§ 18. Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks

(1) Tööturutoetust ettevõtluse alustamiseks antakse töötule. Toetuse eesmärk on aidata luua uusi kvaliteetseid töökohti ja toetada ettevõtluse alustamist.

(2) Tööhõiveametist võib tööturutoetust taotleda töötu, kes vastab üheaegselt järgmistele tingimustele:
1) kelle vanus on 18 aastat või üle selle kuni vanaduspensionieani;
2) kes on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on ettevõtluskogemusi.

(3) Ettevõtluse alustamiseks tööturutoetust taotlev töötu esitab tööhõiveametile:
1) avalduse;
2) äriplaani;
3) dokumendid, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või ettevõtluskogemust.

(4) Tööturutoetuse andmise otsuse teeb tööhõiveamet koos kohaliku omavalitsuse ja Maksuameti kohaliku asutuse esindajaga töötu avalduse saamisest alates 15 tööpäeva jooksul. Otsus vormistatakse protokollina, mis on tööhõiveameti ja taotleja vahelise lepingu sõlmimise alus. Lepingu vormi kehtestab sotsiaalminister.

(5) Tööhõiveamet kannab tööturutoetuse töötu pangakontole.

(6) Tööturutoetust saanud isik on kohustatud seda kasutama sihtotstarbeliselt.

(7) Tööhõiveamet kontrollib tööturutoetust saanud isiku majandustegevust ja toetuse kasutamise sihtotstarbelisust toetuse ülekandmisest alates vähemalt kaks korda aastas.

(8) Tööturutoetus tuleb tagastada, kui:
1) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alga tööturutoetuse ülekandmisest alates kolme kuu jooksul;
2) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist tööturutoetuse ülekandmisest;
3) tööturutoetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osaku toetuse abil loodud äriühingu põhikapitalist toetuse ülekandmisest alates ühe aasta jooksul;
4) tööturutoetust ei kasutata sihtotstarbeliselt.

(9) Tööturutoetuse suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

(10) Tööturutoetust ei anta olemasoleva ettevõtte või äriühingu majandustegevuse alustamiseks ega selle osanikuks või aktsionäriks astumiseks ega isikule, kelle asutatud ettevõte on pankrotistunud või kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees või kui esitatud äriplaan on suure riskiga. Tööturutoetuse andmisest keeldumise otsus peab sisaldama keeldumise põhjendust.

§ 19. Tööturutoetus tööandjale

(1) Tööturutoetus on tööhõiveameti kaudu tööandjale antav raha väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks.

(2) Tööandjale tööturutoetuse maksmise eesmärk on toetada väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendumist ja töötamist.

(3) Väiksema konkurentsivõimega töötuks loetakse:
1) osaliselt töövõimetu isik;
2) rase või isik, kes kasvatab alla kuue aasta vanust last;
3) 16–24-aastane noor;
4) isik, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
5) vanglast vabanenud isik;
6) pikaajaline töötu.

(4) Tööturutoetust võib taotleda tööandja, kes võtab tööle või teenistusse väiksema konkurentsivõimega töötu.

(5) Väiksema konkurentsivõimega töötu täistööajaga töölerakendamise korral tööandjale makstava tööturutoetuse suurus on:
1) esimese kuue kuu jooksul kuupalga alammäär kuus;
2) järgmise kuue kuu jooksul 50 protsenti kuupalga alammäärast kuus.

(6) Tööturutoetuse maksmise alus on tööturuteenuse osutaja ja tööandja vahel sõlmitud leping. Lepingu vormi kehtestab sotsiaalminister.

(7) Tööturutoetust makstakse ühe aasta vältel kord kuus tööandja esitatud tööajatabeli ja palgatõendi alusel vastavalt tööturuteenuse osutaja ning tööandja vahel sõlmitud lepingule.

(8) Tööandja peab tööturutoetuse tagastama täies ulatuses, kui tööleping lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist, välja arvatud juhul, kui:
1) vabastamise põhjus on töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I I993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327) § 86 punktide 6–8 ja 12 alusel;
2) töötaja ei vasta ametikohale või tehtavale tööle oma tööoskuse või tervise poolest;
3) äriühing likvideeritakse või füüsilisest isikust ettevõtja lõpetab oma tegevuse.

§ 20. Hädaabitöö

(1) Hädaabitöö on ajutine tasuline töö, mille tegemiseks ei ole üldjuhul vaja kutse-, eriala- ega ametialast ettevalmistust. Hädaabitööle ei kohaldata tööõigusakte, välja arvatud töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616) ning töö- ja puhkeaja seadus (RT I, 1994, 2, 12; 1995, 12, 120).

(2) Hädaabitööd korraldab tööhõiveamet valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või omavalitsusüksusega sõlmitud lepingu alusel. Lepingus määratakse kindlaks hädaabitöö laad, töötamiskoht ja töö kestus, rakendatavate töötute arv ning nende palk ja selle maksmise tingimused.

(3) Tööhõiveamet on kohustatud töötule enne tema hädaabitööle saatmist tutvustama tööandjaga sõlmitud lepingut ning tema õigusi ja kohustusi hädaabitööl osalemise ajal.

(4) Hädaabitööl osalevale töötule maksab tasu hädaabitöö korraldaja. Hädaabitöö tunnitasu alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 21. Kutsenõustamine

(1) Kutsenõustamine on tööotsijale tema haridusele, tööoskustele ja isikuomadustele vastava töö või töölerakendumiseks vajaliku tööturukoolituse soovitamine.

(2) Kutsenõustamise eesmärk on aidata tööotsijal lahendada töö valikuga, tööalase karjääri ning töö saamise või kaotamisega seotud küsimusi.

(3) Kutsenõustajal peab olema kõrgharidus.

4. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 22. Rahastamine

Riigi tööturuasutuste ülalpidamist ja tööturuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest.

§ 23. Ebaõigete andmete esitamisega saadu hüvitamine

Ebaõigete andmete esitamisega tööturuteenust saanud isik on kohustatud saadu hüvitama.

§ 24. Vaidluste lahendamine

(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivad vaidlused lahendab kohus.

(2) Pooltel on õigus pöörduda kohtusse nelja kuu jooksul, alates päevast, millal nad on saanud või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 25. Tööturuteenuse tegevusloa taotlemine

Enne käesoleva seaduse jõustumist tööturuteenuseid osutav eraõiguslik juriidiline isik ning füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud taotlema tegevusluba seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul.

§ 26. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876; 1999, 29, 397; 71, 685; 82, 749; 87, 789; 88, 806; 97, 857; 101, 903; 51, 327) § 6 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) töötu abiraha saava isiku eest.»

§ 27. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmine

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10,150; RT I I993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327) § 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 88. Tööhõiveametile töölepingu lõpetamisest teatamine

Töölepingu lõpetamisel ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimise või töötajate koondamise tõttu on tööandja kohustatud esitama andmed vabanevate töötajate kohta töötaja elukohajärgsele tööhõiveametile hiljemalt järgmisel päeval, kui ta on teatanud töötajale töölepingu lõpetamisest. Kui tööleping lõpetatakse töötajatega tööandaja pankroti väljakuulutamisel, esitab tööandja töötajate kohta andmed tööhõiveametile töölepingu lõpetamisele järgneval päeval.»

§ 28. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril.