Töötu sotsiaalse kaitse seadus
Vastu võetud 14.06.2000
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 5. juuli 2000. a otsusega nr 861 |
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus reguleerib töötuna arvelolekut ja töötu riikliku abiraha, ühekordse toetuse ning õppestipendiumi maksmist tööhõiveameti kaudu.
§ 2. Õigus saada töötu riiklikku abiraha
Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel on õigus saada töötu riiklikku
abiraha:
1) Eesti alalisel elanikul;
2) Eestis elaval välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba kestusega
kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 12. juulini, kui välislepinguga
ei ole sätestatud teisiti;
3) Eestis viibival pagulasel kuni elamisloa tähtaja lõppemiseni.
§ 3. Töötuna arvelevõtmine
(1) Töötu on täieliku või osalise töövõimega isik, kelle vanus on 16 aastat või üle selle kuni vanaduspensioni eani, kes on tööta, valmis kohe tööle asuma ning otsib tööd. Isik otsib tööd, kui ta pöördub tööhõiveametisse vähemalt kord 30 päeva jooksul sooviga kohe tööle asuda ning on valmis osalema tööturukoolituses.
(2) Töötu võtab arvele elukohajärgne tööhõiveamet.
(3) Isik võetakse tööhõiveametis töötuna arvele, kui ta pöördub tööhõiveametisse ja esitab vajalikud dokumendid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(4) Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta:
1) töötab töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel;
2) tegutseb ettevõtjana;
3) õpib õppeasutuses päevases või statsionaarses õppevormis;
4) teenib kaitseväes või asendusteenistuses;
5) on rase ja kellel arsti määratud sünnitustähtajani on jäänud vähem kui
70 kalendripäeva.
§ 4. Töötuna arveloleku lõpetamine
Töötuna arvelolek lõpetatakse, kui isik:
1) katkestab tööotsingu rohkem kui 30 päevaks;
2) jõuab vanaduspensioniikka või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension;
3) teist korda keeldub pakutud sobivast tööst või tööturukoolitusest;
4) katkestab tööturukoolituse tööhõiveameti nõusolekuta;
5) saab tööturutoetust või
6) käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 1–4 loetletud juhtudel.
§ 5. Töötu õppestipendium
(1) Töötu õppestipendiumi makstakse isikule, kes tööhõiveameti kaudu osaleb vähemalt 80 tundi kestval tööturukoolitusel.
(2) Õppestipendiumi arvutatakse töötule iga õppetööl oldud õppepäeva eest koolitaja esitatud andmete alusel.
(3) Õppestipendiumi määra ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Õppestipendiumi määr ei või olla väiksem kui töötu riikliku abiraha pooleteisekordne määr.
(4) Õppestipendiumi määrab, arvutab ja maksab töötu elukohajärgne tööhõiveamet. Õppestipendiumi makstakse töötu elukohajärgse tööhõiveameti kaudu töötu soovil tema pangakontole või posti teel.
§ 6. Töötu riikliku abiraha määr ja abiraha maksmise aeg
(1) Töötu riikliku abiraha määrab, arvutab ja maksab töötu elukohajärgne tööhõiveamet. Abiraha makstakse töötu elukohajärgse tööhõiveameti kaudu töötu soovil tema pangakontole või posti teel.
(2) Töötu riikliku abiraha määra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Abiraha makstakse töötuna arveloleku ajal üldjuhul kuni 270 päeva. Abiraha hakatakse maksma selle määramisest alates seitsme päeva pärast.
§ 7. Töötu riikliku abiraha saamise tingimused
(1) Õigus saada töötu riiklikku abiraha on isikul, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud juhud.
(2) Töö ja tööga võrdsustatud tegevus on:
1) töötamine töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel
Eestis või lähetatud töötajana välismaal;
2) töötamine riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses avaliku teenistuse
seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000,
25, 144 ja 145; 28, 167) või avalikku teenistust reguleerivate seaduste
alusel;
3) tegutsemine ettevõtjana Eestis;
4) õppimine õppeasutuses päevases või statsionaarses õppevormis;
5) teenimine kaitseväes või asendusteenistuses.
(3) Varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta isikult,
kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva:
1) on ühe vanemana või eestkostjana kasvatanud kuni 18-aastast keskmise, raske
või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese
klassi lõpetamiseni;
2) on olnud haiglaravil;
3) on hooldanud haiget, püsivalt töövõimetut isikut või vanurit sotsiaalhoolekande
seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000,
33, 198) § 15 lõike 2 alusel kirjalikult sõlmitud perekonnas hooldamise lepingu
alusel;
4) ei ole töötanud invaliidsuse või püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu;
5) on olnud vahi all või kandnud karistust vanglas.
§ 8. Töötu riikliku abiraha määramine ja maksmine
(1) Õigus saada töötu riiklikku abiraha on töötuna arvel oleval isikul, kes tööhõiveameti määratud ajal pöördub sinna vähemalt kord 30 päeva jooksul ja kellel puudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötul. Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi ega töötuskindlustuse hüvitisi.
(2) Abiraha ei maksta selle saamise õiguse tekkest alates 60 päeva jooksul isikule,
kes:
1) õppis enne töötuna arvele võtmist õppeasutuses päevases või statsionaarses
õppevormis;
2) lõpetas töötamise või teenistuse tööandja algatusel viimases töökohas töökohustuste
rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu.
(3) Töötu riiklikku abiraha ei maksta töötule, kes saab riiklikku pensioni või stipendiumi või on riiklikul ülalpidamisel või kellel on vähemalt töötu abiraha suurune sissetulek.
(4) Töötu riikliku abiraha maksmise korra kehtestab sotsiaalminister.
§ 9. Töötu riikliku abiraha maksmise peatamine
Töötu riikliku abiraha maksmine peatatakse:
1) kui isik esmakordselt keeldub talle pakutud sobivast tööst – 10 tööpäevaks;
2) kui isik esmakordselt keeldub tööturukoolitusest, välja arvatud käesoleva
seaduse § 10 lõikes 1 loetletud põhjustel – 10 tööpäevaks;
3) töötu haigestumise korral – arsti väljastatud dokumentide alusel haiguse
ajaks, kusjuures töötuna arveloleku aeg pikeneb haiguse aja võrra. Töötu,
kellel puudub sissetulek, võib haiguse aja eest taotleda käesoleva seaduse
§-s 12 ettenähtud ühekordset toetust. Sel juhul tema töötuna arveloleku
aeg ei pikene;
4) määratud ajal tööhõiveametisse mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral
– viimasest pöördumisest kuni uue pöördumiseni.
§ 10. Töötu riikliku abiraha saamise õiguse säilimine
(1) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui ta on keeldunud
tööturukoolitusest järgmistel põhjustel:
1) vanaduspensionieani on jäänud vähem kui viis aastat;
2) õpitav eriala või amet ei sobi töötule tema terviseseisundi tõttu.
(2) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui ta on keeldunud hädaabitööst.
(3) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha hädaabitööl või tööturukoolitusel osalemise ajal.
(4) Töötul on õigus saada riiklikku abiraha pärast abiraha saamise 270-päevast
ajavahemikku või käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud 210-päevast ajavahemikku:
1) pensioniikka jõudmiseni, kui tal on vanaduspensionieani jäänud vähem kui
180 kalendripäeva;
2) sünnituseni, kui tal on arsti määratud sünnitustähtajani jäänud vähem kui
70 kalendripäeva;
3) 90 päeva, eestkostjal või ühel vanematest, kes kasvatab vähemalt kolme või
enamat alla 18-aastast last;
4) kui ta ei ole 270 päeva jooksul leidnud sobivat tööd temast olenematul põhjusel.
Sel juhul võib tööhõiveamet tema töötu abiraha saamise õigust pikendada
sotsiaalministri kehtestatud korras ja tingimustel kuni 90 päeva.
§ 11. Töötu riikliku abiraha maksmise lõpetamine
Töötu riikliku abiraha maksmine lõpetatakse, kui:
1) töötul tekib vähemalt töötu riikliku abiraha suurune sissetulek, mille
hulka ei arvata riiklikke toetusi ega töötuskindlustushüvitisi;
2) töötu abiraha on makstud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 ettenähtud aja eest;
3) töötuna arvelolek lõpetatakse käesoleva seaduse §-s 4 loetletud juhtudel.
§ 12. Ühekordne toetus
Tööhõiveamet võib maksta töötule ühekordset toetust Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 13. Tööhõiveametite ja töötu sotsiaalse kaitse kulude rahastamine
Tööturuameti ja tööhõiveametite ülalpidamise ning töötu abirahaks, õppestipendiumiks ja ühekordseks toetuseks ettenähtud kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 14. Vaidluste lahendamine
(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab kohus.
(2) Pooltel on õigus pöörduda kohtusse nelja kuu jooksul, alates päevast, millal nad on saanud teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.
§ 15. Ebaõigete andmete esitamisega töötuna arvelevõtmist, töötu riiklikku abiraha, õppestipendiumi või ühekordset toetust taotlenud isik
(1) Töötuna arvelevõtmist, töötu riiklikku abiraha, õppestipendiumi või ühekordset toetust ebaõigete andmete esitamise teel taotlenud isik kustutatakse töötute nimekirjast ning ta kaotab kaheks aastaks õiguse olla tööhõiveametis töötuna arvel.
(2) Ebaõigete andmete esitamisega saadu tuleb hüvitada või see nõutakse tagasi kohtu korras.
§ 16. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks töötu sotsiaalse kaitse seadus (RT I 1994, 81, 1381; 1995, 89, 1572; 1996, 42, 810; 49, 953; 1997, 77, 1309; 1999, 10, 150; 58, 609; 82, 749; 2000, 35, 218).
§ 17. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril
Riigikogu esimees Toomas SAVI |