Teksti suurus:

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 58, 377

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 14.06.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 5. juuli 2000. a otsusega nr 868

I. Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2000, 55, 359) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 6 lõike 4 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« Nimetatud mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.»

§ 2. Paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha (§ 7) tegevjuhti.»

§ 3. Paragrahvi 10:

1) lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

« Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele.»;

2) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kaupade tootmisest, kaubandustegevusest, transpordi-, side-, majutus- ja turismiteenuse osutamisest juriidilise isiku asukohamaal ning kindlustustegevuse litsentsi omava juriidilise isiku poolt kindlustusteenuse osutamisest;».

§ 4. Paragrahvi 11 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« Nimekirja kantakse mittetulundusühing (välja arvatud mittetulundusühistu) ja sihtasutus, mille tegevuse eesmärgiks on heategevuslik teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, korrakaitse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu, vähemusrahvuste kultuurautonoomia või kirikute, koguduste või usuühingute toetamine avalikes huvides ning mis vastab alljärgnevatele tingimustele:».

§ 5. Paragrahvi 18:

1) lõikest 4 jäetakse välja viimane lause;

2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55) alusel asutatud lepingulise investeerimisfondi ning pensionifondide seaduse (RT I 1998, 61, 979) alusel asutatud pensionifondi osakuomanike suhtes. Osakuomaniku tulu maksustamine toimub vastavalt § 15 lõigetele 1–3, § 17 lõikele 1, § 20 lõikele 4 ja §-le 21.»

§ 6. Paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 12 000 krooni.»

§ 7. Paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse tekst «krediidiasutusele, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile või finantseerimisasutusele» sõnadega «krediidi- või finantseerimisasutusele või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile».

§ 8. Paragrahvi 29 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või».

§ 9. Paragrahvi 34:

1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks;»;

2) punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Paragrahvi 42 lõiked 1 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetest või residendist füüsilisele isikule makstavatest § 41 punktis 6 nimetatud pensionidest, toetustest, stipendiumidest, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiatest ning loteriivõitudest võib kinnipeetava tulumaksu arvutamisel maha arvata igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust.»;

« (3) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmest allikast, võib lõikes 1 lubatud mahaarvamise teha ainult ühes maksumaksja poolt valitud ja väljamakse tegijale kirjalikult teatatud kohas.»

§ 11. Paragrahvi 45:
1) lõikes 1 asendatakse number «5» numbriga «6»;

2) lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu «välisriigi maksuhalduri» sõnadega «või maksu kinnipidaja».

§ 12. Paragrahvi 49:

1) lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

« Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku (välja arvatud erakonna) poolt tema põhikirjalistel eesmärkidel füüsilistele isikutele osutatud materiaalset abi ja tehtud kingitusi ei maksustata tulumaksuga.»;

2) lõikes 3 asendatakse tekst «Residendist äriühing ning § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kandmata või § 11 lõikes 2 nimetamata juriidiline isik» tekstiga «Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud ja § 11 lõikes 2 nimetatud isik,».

§ 13. Paragrahvi 52:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51.»;

2) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 102 lõike 1 punktides 1–3 toodud tingimustele;»;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Residendist krediidiasutus maksab tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt ja kahjudelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51:
1) lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt;
2) lõike 2 punktis 4 nimetatud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui väljamakse on tehtud krediidi- või finantseerimisasutusele, mis vastab oma asukohariigi seadustes Eesti krediidi- või finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
3) kahjult, mida krediidiasutus saab madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest.»

§ 14. Paragrahvi 53:
1) lõikest 3 jäetakse välja sõna «kõik»;

2) lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) Eestist väljaviidav püsiva tegevuskoha vara, mis ületab enne käesoleva seaduse jõustumist Eestis asunud püsiva tegevuskoha vara, ning Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara, kui selle vara eest ei anta vastu muud vara või ei osutata teenust;»;

3) lõiget 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

« Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustatakse § 51 ja § 52 lõike 3 alusel.»

§ 15. Paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Kui residendist äriühing on saanud viimase 12 maksustamisperioodi jooksul välismaalt dividende, siis võib ta § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal dividendidelt kinnipeetud tulumaksu ja dividendide aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaksu, kuid mitte rohkem kui 26/74 välismaal väljamakstud dividendide summast. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.

(6) Kui maksumaksja kasutab § 49 lõikes 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 50 lõike 3 punktis 4, § 51 lõike 2 punktides 3–4, § 51 lõigetes 3 ja 4 ning § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras.»

§ 16. Paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, võib põhivara korrigeeritud maksumuse maha arvata 2000. aasta ettevõtlustulust. Kui põhivara soetamismaksumuse eest ei ole täies ulatuses tasutud, siis ei või tulust mahaarvatav summa ületada põhivara eest tasutud summat. Üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumuse arvutamine toimub vastavalt § 59 lõikele 1.»

§ 17. Paragrahvi 60:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Äriühing, kelle poolt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 alusel tasutud tulumaks ei ole enne käesoleva seaduse jõustumist lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta esitatud tuludeklaratsiooni alusel täies ulatuses maha arvatud sellesama seaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust, võib sel viisil tekkinud tulumaksu enammakse arvata maha § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust. Kui tulumaksu enammakse on suurem kui maksustamisperioodil § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluv tulumaks, siis võib maha arvamata osa enammaksest, mida on vähendatud lõike 3 kohaselt teisele residendist äriühingule ülekantud mahaarvamise õiguse võrra, edasi kanda järgmistele maksustamisperioodidele.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui residendist äriühing maksab dividende teisele residendist äriühingule, kellele kuulub vähemalt 20 protsenti dividende maksva äriühingu aktsiatest, osadest või häältest, siis kantakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tulumaksu mahaarvamise õigus üle dividendi saajale (edaspidi ülekantud tulumaks). Lõikes 1 nimetatud mahaarvamise õiguse ülekandmisel on ülekantud tulumaksu suuruseks 26/74 makstud dividendi summast, kuid mitte rohkem kui väljamakstud dividendile vastav proportsionaalne osa lõike 1 alusel mahaarvamisele kuuluvast enammakse jäägist dividendide maksmise hetkel. Lõikes 2 nimetatud mahaarvamise õiguse ülekandmisel on ülekantud tulumaksu suuruseks makstud dividendile vastav lõike 2 kohaselt arvutatud mahaarvatava tulumaksu summa. Dividende maksev äriühing esitab ülekantud tulumaksu suuruse kohta tõendi dividendide saajale hiljemalt dividendide väljamaksmise kuule järgneva kuu 5. kuupäeval. Tõendi koopia esitatakse samaks tähtpäevaks dividendide maksja asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele.»;

3) lõikes 4 asendatakse number «5» numbriga «6» ning lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

« Ülekantava tulumaksu kohta koostatakse tõend lõikes 3 sätestatud korras.»;

4) lõikes 7 asendatakse sõnad «lõikes 3» sõnadega «lõigetes 3 ja 4»;

5) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 32 lõike 4 alusel moodustatud dividendiarvelt makstavaid dividende ei maksustata § 50 lõikes 1 ettenähtud tulumaksuga.»

§ 18. Paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Paragrahvi 54 lõiget 5 kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist välismaal kinnipeetud või tasutud tulumaksu suhtes. Enne käesoleva seaduse jõustumist välismaal kinnipeetud või tasutud tulumaks arvatakse maha maksumaksja poolt Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse §-le 30.»

II. § 19. Käesolev seadus jõustub tagasiulatuvalt 2000. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud selle § 6, mis jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json