Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse nõuded1
Vastu võetud 07.07.2000 nr 225
Määrus kehtestatakse « Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376) paragrahvi 15 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Käesoleva määrusega sätestatakse tsiviillennunduses kasutatavate mootoriga õhusõidukite keskkonnakõlblikkuse nõuded ja õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse sertifikaadi (vorm lisatud) väljastamise nõuded. Keskkonnakõlblikkuse sertifikaadiga tunnistatakse mootoriga õhusõiduk keskkonnakõlblikuks ja lubatakse selle käitamine tsiviillennunduses.
§2. Mootoriga õhusõiduk on keskkonnakõlblik, kui mootorite heitgaaside saasteainete heitkogused (emissioonid) ja õhusõiduki müratase vastavad määruse 2. peatükis kehtestatud heitgaaside saasteainete heitkoguste ja 3. peatükis kehtestatud mürataseme piirväärtustele.
§3. Lennuamet väljastab «Eesti Vabariigi tsiviilõhusõidukite riiklikus registris» olevale mootoriga õhusõidukile keskkonnakõlblikkuse sertifikaadi viieks aastaks, mida uuendatakse käitaja taotlusel, kui õhusõiduk vastab keskkonnakõlblikkuse nõuetele.
§4. Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse sertifikaadi väljaandmise või muutmise aluseks on valmistajatehase või pädeva lennundusasutuse poolt väljaantud tõend, mis kinnitab õhusõiduki vastavust Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (RTO) keskkonnakõlblikkuse standarditele ja nõuetele. Vastavuse aluseks olevad mõõtmised tehakse EN 45001 või ISO 10000 soovituslike standardite alusel akrediteeritud laborites RTO poolt tunnustatud metoodika kohaselt.
§5. Heitgaaside saasteainete heitkoguste ja mürataseme
piirväärtused kehtestatakse järgmistele mootoriga õhusõidukitele:
1) allahelikiirusega reaktiivlennukid;
2) propellerlennukid;
3) kopterid.
§6. Lennuamet võib teha erandeid ja mitte kohaldada
heitgaaside saasteainete heitkoguste ja mürataseme piirväärtusi Eesti
Vabariigi õhuruumis käitatavate mootoriga õhusõidukite suhtes, kui
tegemist on:
1) õhusõidukitega, mis pakuvad huvi ajaloo seisukohast;
2) mittetulunduslikel eesmärkidel käitatavate õhusõidukitega;
3) allahelikiirusega reaktiivlennukitega, mille nõutav stardiraja pikkus
suurima stardimassi juures on 610 meetrit või lühem;
4)
õhusõidukitega, mis on projekteeritud kasutamiseks õhutöödel ja
vigurlendudel;
5) riikidevaheliste lepingutega võetud kohustustega.
§7. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi lühendeid:
1) EPNdB – efektiivselt tajutav müratase detsibellides, mis arvestab
nii müra spektraalset koostist kui ka müra kestust;
2)
SELdB – püsiva tasemega heli, mille kestus on üks sekund ja mille
kestel vabaneb sama kogus akustilist energiat kui kogu mürasündmuse
vältel;
3) dB(A) – helirõhutaseme (mürataseme) mõõtühik,
kui mõõtmisel on kasutatud A-sageduskarakteristikuga filtrit;
4) Foo – mootori nimivõimsus kilonjuutonites – suurim
võimsus, mida on lubatud rakendada õhusõiduki stardil normaalsetes
käitamistingimustes;
5) πoo – mootori
soovitatav surveaste, mis määratakse katsetuste käigus.
2. peatükk
MOOTORIGA ÕHUSÕIDUKI HEITGAASIDE
SAASTEAINETE HEITKOGUSTE PIIRVÄÄRTUSED
§8. Sertifitseerimiseks mõõdetakse õhusõiduki mootorite
heitgaasides:
1) suitsusust (SN);
2) süsivesinike (CH) heitkogust;
3) süsinikmonooksiidi (CO) heitkogust;
4) lämmastikoksiidide (NO
x) heitkogust.
§9. Heitgaaside saasteainete heitkogus stardi-maandumistsükli kestel (Dp) määratakse grammides.
§10. 1. jaanuaril 1983. a või hiljem valmistatud õhusõiduki mootoritel mõõdetud heitgaaside suitsusus (SN) ei tohi ületada järgmise valemiga arvutatavat piirväärtust:
SN = 83,6(Foo)-0,274
Kui arvutustulemus on väiksem kui 50, loetakse SN = 50
§11. (1) 1. jaanuaril 1986. a või hiljem valmistatud
õhusõiduki mootorite, mille nimivõimsus on 26,7 kN ja enam, heitgaaside
saasteainete heitkoguste mõõtmistulemuste ja mootori nimivõimsuse
suhtarv ei tohi ületada alljärgnevates lõigetes toodud valemitega
arvutatavaid piirväärtusi.
(2) Süsivesinikud (CH): D
p/Foo = 19,6.
(3) Süsinikmonooksiid (CO): D
p/Foo = 118,0.
(4) Lämmastikoksiidide (NOx
) puhul arvestatakse:
1) mootori tüüpi või mudelit, mille prototüüp
on valmistatud enne 31. detsembrit 1995. a ja mootor ise enne
31. detsembrit 1999. a:
Dp/Foo = 40 +
2πoo;
2) mootori tüüpi või mudelit, mille prototüüp
on valmistatud pärast 31. detsembrit 1995. a ja mootor ise pärast
31. detsembrit 1999. a:
Dp/Foo = 32 +
1,6πoo;
3) mootori tüüpi või mudelit, mille prototüüp on
valmistatud pärast 31. detsembrit 2003. a ning mille surveaste on 30 või
väiksem, kui suurim võimsus on üle 89 kN
Dp
/Foo = 19 + 1,6πoo;
ja kui suurim võimsus on suurem kui
26,7 kN, kuid mitte üle 89 kN
Dp/Foo
= 37,572 + 1,6πoo – 0,2087/ Foo;
4) mootori tüüpi
või mudelit, mille prototüüp on valmistatud pärast 31. detsemberit
2003. a ning mille surveaste on suurem kui 30, kuid väiksem kui 62,5,
kui suurim võimsus on üle 89 kN
Dp/Foo
= 7 + 2,0πoo;
ja kui suurim võimsus on üle 26,7 kN, kuid mitte üle
89 kN
Dp/Foo = 42,71 + 1,4286πoo – 0,4013F
oo + 0,00642πoo × Foo;
5) mootori tüüpi või
mudelit, mille prototüüp on valmistatud pärast 31. detsembrit 2003. a
ning mille surveaste on 62,5 või suurem:
Dp/Foo
= 32 + 1,6πoo
3. peatükk
MOOTORIGA ÕHUSÕIDUKI MÜRATASEME PIIRVÄÄRTUSED
§12. (1) Mootoriga õhusõidukite müratase ei tohi ületada alljärgnevate lõigete kohastes tabelites toodud mürataseme piirväärtusi olenevalt õhusõiduki stardimassist.
(2) Reaktiivlennuk, mille prototüüp on kinnitatud enne 6. oktoobrit 1977. a:
|
M – suurim stardimass tuhandetes kilogrammides |
|||
| M | 0 | 34 | 272 ja rohkem |
| Müratase stardiraja kõrval (EPNdB) | 102 | 91,83 + 6,64 log M | 108 |
| Müratase maandumisrajale lähenedes (EPNdB) | 102 | 91,83 + 6,64 log M | 108 |
| Müratase ülelennul (EPNdB) | 93 | 67,56 + 16,61 log M | 108 |
(3) Reaktiivlennuk, mille prototüüp vastab käesoleva paragrahvi lõikele 2, kuid lennukile on tehtud muudatusi ja selle sertifitseerimine toimus 26. novembril 1981. a või hiljem:
|
M – suurim stardimass tuhandetes kilogrammides |
||||||||||
| M | 0 | 34 | 35 | 48,3 | 66,72 | 133,45 | 280 | 325 | 400 ja rohkem | |
|
Müratase stardiraja kõrval (EPNdB), kõik lennukid |
97 |
83,87 + 8,51 log M |
106 | |||||||
|
Müratase maandumisrajale lähenedes (EPNdB), kõik lennukid |
101 |
89,03+7,75 log M |
108 |
|||||||
|
Müratase ülelennul (EPNdB) |
2 mootoriga |
93 |
70,62+13,29 logM |
104 |
||||||
| 3 mootoriga | 93 |
67,56+16,61logM |
73,62+13,29logM |
107 |
||||||
| 4 mootoriga | 93 |
67,56+16,61logM |
74,62+13,29logM |
108 |
||||||
(4) Reaktiivlennuk, mille prototüüp on kinnitatud 6. oktoobril 1977. a või hiljem, propellerlennuk stardimassiga üle 5700 kg, mille prototüüp on kinnitatud ajavahemikus 1. jaanuarist 1986. a kuni 17. novembrini 1988. a, ning propellerlennuk stardimassiga üle 9000 kg, mille prototüüp on kinnitatud pärast 17. novembrit 1988. a:
|
M - suurim stardimass tuhandetes kilogrammides |
|||||||||
|
M |
0 | 20,2 | 28,6 | 35 | 48,1 | 280 | 385 | 400 ja rohkem | |
|
Müratase stardiraja kõrval koguvõimsuse korral (EPNdB), kõik lennukid |
94 |
80,87+8,51logM |
103 | ||||||
|
Müratase maandumisrajale lähenedes (EPNdB), kõik lennukid |
98 |
86,03+7,75logM |
105 |
||||||
|
Müratase ülelennul (EPNdB) |
1 või 2 mootoriga |
89 |
66,65+13,29logM |
101 |
|||||
| 3 mootoriga |
89 |
69,65+13,29logM |
104 |
||||||
| 4 või enama mootoriga | 89 |
71,65+13,29logM |
106 |
||||||
(5) Propellerlennuk stardimassiga üle 5700 kg, mille prototüüp on kinnitatud enne 1. jaanuari 1985. a:
|
M – suurim stardimass tuhandetes kilogrammides |
||||
| M | 5,7 | 34,0 | 358,9 | 384,7 ja rohkem |
| Müratase stardiraja kõrval (EPNdB) | 96 | 85,83+6,64logM | 103 | |
| Müratase maandumisrajale lähenedes (EPNdB) | 98 | 87,83+6,64logM | 105 | |
| Müratase ülelennul (EPNdB) | 89 | 63,56+16,61log M |
106 |
|
(6) Propellerlennuk stardimassiga mitte üle 9000 kg, mille prototüüp on kinnitatud enne 17. novembrit 1988. a:
|
M – suurim stardimass tuhandetes kilogrammides |
||||
| M | 0 | 0,6 | 1,5 | 9,0 |
| Müratase dB(A) | 68 | 60+13,33M |
80 |
|
(7) Propellerlennuk stardimassiga mitte üle 9000 kg, mille prototüüp on kinnitatud 17. novembril 1988. a või hiljem:
|
M – suurim stardimass tuhandetes kilogrammides |
||||
| M | 0 | 0,6 | 1,4 | 9,0 |
| Müratase dB(A) | 76 | 82,23+32,67logM |
88 |
|
(8) Kopter stardimassiga mitte üle 2730 kg, mille prototüüp on kinnitatud 11. novembril 1993. a või hiljem:
|
M – suurim stardimass tuhandetes kilogrammides |
|||
| M | 0 | 0,788 | 2,73 |
| Müratase SELdB | 82 | 83,03+9,97 logM | |
(9) Kopter, mille prototüüp on kinnitatud 1. jaanuaril 1985. a või hiljem:
|
M – suurim stardimass tuhandetes kilogrammides |
||||||
| M | 0 |
0,788 |
80,0 ja rohkem |
|||
| Stardimüra (EPNdB) |
89 |
90,03+9,97 logM |
109 | |||
| Müratase maandumisrajale lähenedes (EPNdB) |
90 |
91,03+9,97 logM |
110 | |||
| Müratase ülelennul (EPNdB) |
88 |
89,03+9,97 logM |
108 | |||
4. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§13. Alates 1. aprillist 2002. a peavad allahelikiirusega reaktiivlennukid suurima stardimassiga 34 000 kg või rohkem, millel tüübitunnistuse kohaselt on rohkem kui 19 reisijakohta, vastama paragrahvi 12 lõikes 4 toodud mürataseme piirväärtusele.
1 1. 80/51/EMÜ (EÜT L 018, 24.01.1980, lk 26); 83/206/EMÜ (EÜT L 117, 4.05.1983, lk 15).
2. 89/629/EMÜ (EÜT L 363, 13.12.1989, lk 27).
3. 92/14/EMÜ (EÜT L 076, 23.03.1992, lk 21); 98/20/EÜ (EÜT L 107, 7.04.1998, lk 4); 1999/28/EÜ (EÜT L 118, 6.05.1999, lk 53).
|
Rahandusminister peaministri ülesannetes Siim KALLAS |
| Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON |
| Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN |
|
Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2000. a määruse nr 225
«Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse nõuded» lisa |
| Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON |
Facebook
Twitter