Teksti suurus:

"Metsa korraldamise juhendi" kinnitamine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.03.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2006
Avaldamismärge:

"Metsa korraldamise juhendi" kinnitamine

Vastu võetud 17.03.1999 nr 25
RTL 1999, 69, 902

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 

19.04.2000/29 (RTL 2000, 50, 747) 08.05.2000

03.03.2004/6 (RTL 2004, 25, 404) 18.03.2004

Määrus kehtestatakse Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5 lõike 5 alusel.

Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5 lõike 5 alusel määran:

Kinnitada "Metsa korraldamise juhend" (juurde lisatud).

 

Kinnitatud
keskkonnaministri
17. märtsi 1999. a
määrusega nr 25

METSA KORRALDAMISE JUHEND

I. METSA KORRALDAMISE OBJEKT

1. Metsa korraldamise objekt on mets, mille suhtes kohaldatakse metsaseadust ' 3 lõike 1 kohaselt.

2. Tulenevalt metsa korraldamise toimingust määratakse metsa korraldamise objekt järgmiselt:
1) metsa inventeerimisel sõltuvalt Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud eesmärgist haldus-, katastri- või majandamisüksuste kaupa;
2) metsa majandamiskava koostamisel metskondade või muude majandamisüksuste kaupa;
3) metsa majandamise soovituste koostamisel kinnistute kaupa;
4) metsa majandamise hindamisel sõltuvalt keskkonnaministri poolt määratud hindamise mahust haldus-, katastri- või majandamisüksuste kaupa.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

3. Konkreetse kalendriaasta metsa korraldamise objektid ja neil tehtavad toimingud (edaspidi metsakorraldustööd) määrab keskkonnaminister eelneva aasta 31. märtsiks.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

4. Metsakorraldustööde suunamiseks Keskkonnaministeerium:
1) koostab metsakorraldustööde ajakava;
2) korraldab riigihanke tööde teostajaks sobiva isiku (edaspidi metsa korraldaja) leidmiseks;
3) sõlmib metsa korraldajaga metsakorraldustööde tegemiseks riigi nimel lepingu (edaspidi metsakorraldustööde leping);
4) kontrollib metsakorraldustööde kvaliteeti.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

II. METSA KAARDISTAMISE TINGIMUSED

5. Metsa kaardistamisel kasutatakse LAMBERT-EST projektsiooni.

6. Metsa kaardistamine toimub mõõdus 1 : 10 000. Täiendav kaardistamise vajadus mõnes teises mõõtkavas lepitakse kokku metsakorraldustööde lepingus.

7. Metsakaart koostatakse digitaalse vektorkaardina ning seotakse Eesti põhikaardi võrgu koordinaatidega.

8. Metsa kaardistamise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriplaan.

9. Kui katastriüksuste piirid on kantud Eesti põhikaardile või ortofotoplaanile, tuleb metsa kaardistamisel kasutada viimaseid alusplaanina.

10. Digitaalset aluskaarti tuleb eelistada tardkandjal olevale aluskaardile.

11. Põhikaardi vektorkujul olemasolu korral võetakse metsakaardile vajalikud põhikaardil kujutatud objektid põhikaardilt. Objektide koordinaadid peavad olema samad põhikaardi koordinaatidega. Vektorkujul põhikaardil puuduvad objektid tuleb kaardile kanda täpsusega, mille puhul koordinaadi veale vastav vahemaa looduses ei ületaks 5 meetrit.

12. Vektorkujul põhikaardi puudumise korral tuleb objektid kaardile kanda sellise täpsusega, et koordinaadi veale vastav vahemaa looduses ei ületaks 10 meetrit.

13. Metsa kaardistamise tehniliseks aluseks on aero- või satelliitfotod. Fotosid kasutatakse aluskaardi situatsiooni täpsustamiseks, aluskaardil puuduvate situatsioonielementide asukoha määramiseks, eraldiste piiride dexifreerimiseks, topograafilise situatsiooni tunnetamiseks ning välitöödel täpseks orienteerumiseks.

14. Fotode mõõtkava peab vastama metsa kaardistamise mõõtkavale.

15. Fotode tellimine sätestatakse metsakorraldustööde lepingus. Metsa korraldamiseks riigi poolt eraldatud vahenditest soetatud fotod säilitatakse metsa inventeerimisel saadud andmete alusel peetava riikliku registri juures.

16. Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksuseks on eraldis. Eraldis on pinnalt terviklik metsaosa, mis on oma päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavara ja metsakasvukohatüübi osas kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks. Eraldised piiritletakse metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda erinevate eraldistena, kui need on teineteisest eraldatud sihi, kraavi, tee, liini või mõne teise joonelemendiga.

17. Eraldise suuruse alampiir on 0,1 ha.

18. Metsa kaardistamisel tuleb üldkasutatavate leppemärkidena kasutada Eesti põhikaardi leppemärke. Metsa kaardistamisel kasutatavate leppemärkide klassifikaator on esitatud käesoleva juhendi lisas 1.

19. Digitaalsele metsakaardile kantakse piirid, teed, sihid, visiirid, liinid, veekogud, kraavid, hooned, tuletõrje veevõtukohad, võtmebiotoobid ning samakõrgusjooned (põhikaardil olemasolu korral). Eraldisepiirid kantakse kaardile eraldi kihina. Jõgede, ojade, kanalite ja veega kraavide puhul näidatakse kaardil vee voolusuund. Kui voolusuunda ei saa kujutada veekogu kallaste vahel, märgitakse see veekogu leppemärgi kõrval, kusjuures kraavide korral märgitakse voolusuund muldepoolsele küljele. Kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga võib kaardil kajastada ka muud informatsiooni.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

20. Tardkandjal metsakaardile kantakse piirid, teed, sihid, visiirid, liinid, veekogud, kraavid, hooned, tuletõrje veevõtukohad, võtmebiotoobid, samakõrgusjooned (põhikaardil olemasolu korral), vee voolusuunad, katastritunnused, kvartalite ja eraldiste numbrid, maakondade ja valdade nimetused, metsaomanike (riigimetsa korral riigimetsa majandajate) nimed, kaardi mõõtkava, metsa korraldamise välitööde aasta, kaardistamise eest vastutava isiku nimi ning kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga muu informatsioon. Kui ühe metsa korraldamise objekti metsakaart on mitmel lehel, näidatakse metsakaardil kaardilehe number.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

21. Metsakaardi alusel koostatakse vajaduse korral temaatilised (puistuplaan, metsamajanduslike tööde plaan jms) ja ülevaatekaardid (metskonna või muu majandamisüksuse või haldusüksuse metsade ülevaatekaart).

22. Metsa korraldaja fikseerib iga kaardi kohta kaardistamise eest vastutava isiku ning kaardistamistööde aja.

23. Kaartide koosseis, koopiate arv ning üleandmise ja levitamise tingimused määratakse metsakorraldustööde lepingus.

III. METSA INVENTEERIMISE METOODIKA

24. Inventeerimise eesmärgi kinnitab keskkonnaminister.

25. Metsa inventeerimine statistilise valikmeetodiga seisneb vastavalt inventeerimise eesmärgile sobiva valimi leidmises, proovitükkide rajamises, vajalike mõõtmiste teostamises ning tulemuste üldistamises inventeerimisobjekti kui terviku kohta.

26. Valimi esinduslikkus ning mõõtmistäpsus peavad tagama mõõtmistulemuste üldistamise järel inventeerimise eesmärgi täitmiseks piisava usaldusväärsuse.

27. Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega seisneb metsa eraldise piiritlemises, puistu takseertunnuste määramises eraldisel ning takseerandmete ja muude käesolevas juhendis nõutud andmete põhjal eraldise takseerkirjelduse koostamises.

28. Metsa inventeerimisel ülepinnalise takseerimise teel kasutatakse silmam��õdulist takseerimist ja/või aero-/satelliidifotode tõlgendamist, mida täpsustakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala või teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmistega.

[RTL 2004, 25, 404 - jõust.18.03.2004]

29. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevas riigimetsas ning metsas, mille kohta puudub katastritunnus, jagatakse mets enne eraldiste piiritlemist sihtide, kraavide, teede, jõgede, ojade või teiste joonelementidega eraldatud metsaosadeks B kvartaliteks. Muude metsade kvartaliteks jagamine pole vajalik, kui metsaosa suurus võimaldab eraldiste numbrite järjestusest loogiliselt aru saada.

30. Eraldise kirjeldamine omaette üksusena on põhjendatud, kui eraldis vajab erinevat metsa majandamise viisi või selle takseertunnused erinevad naabereraldiste takseertunnustest vähemalt ühe takseertunnuse osas alljärgnevas ulatuses:
1) mõne puuliigi osatähtsus koosseisus erineb üle
20%;
2) enamuspuuliigi keskmine vanus erineb üle 10 aasta;
3) puistuelemendi rinnaspindala, puude arv hektari kohta või täius erineb üle 20%;
4) puistuelemendi kõrgus erineb üle 10%;
5) puistuelemendi hektaritagavara erineb üle 20%;
6) enamuspuuliigi päritolu on erinev;
7) eraldis kuulub metsakasvukohatüübilt erinevasse tüübirühma.

31. Tootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseerandmeteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number, kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, boniteet, baaskõrgus (H100 või H50), puistu hektaritagavara, tagavara juurdekasv ning täius. Osa takseertunnuseid määratakse puistuelementide lõikes. Puistuelement on tekkeviisilt ühesugune puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Iga puistuelemendi kohta näidatakse takseerkirjelduses rinne, puuliik, koosseisukordaja, päritolu, keskmine vanus, tekkeaasta, keskmine kõrgus, keskmine rinnasdiameeter, rinnaspindala või puude arv hektaril, hektaritagavara ning lisateave kahjustuste kohta. Eraldisel hinnatakse lamapuidu kogus ning määratakse tuleohuklass. Juhul kui ülaltoodud takseerandmed ja -tunnused ei iseloomusta eraldist piisavalt, lisatakse eraldise oluliste iseärasuste kirjeldus.

32. Vähetootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseerandmeteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number, kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, liitus (täiuse asemel) ja tuleohuklass. Puuliikide kaupa näidatakse takseerkirjelduses koosseisukordaja ja keskmine kõrgus. Üksikpuude rinde esinemise korral kirjeldatakse see sarnaselt tootliku metsa kirjeldamisega.

33. Kvartalid nummerdatakse metskonna või muu majandamisüksuse piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab metskonna või muu majandamisüksuse loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult võib säilitada varasema kvartalite numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

34. Eraldised nummerdatakse kvartali või kinnistu piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab kvartali või kinnistu loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Kui kinnistu koosneb mitmest maatükist, nummerdatakse eraldised maatükkide kaupa järjestikku. Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult võib säilitada varasema eraldiste numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

35. Kõlvikuliike eristatakse Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1995. a määrusega nr 101 (RT I 1995, 32, 390) kinnitatud "Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra" kohaselt, v.a mets, mille puhul lähtutakse metsaseaduses toodud definitsioonist. Mets liigitatakse metsaseaduse paragrahvi 39 lõike 3 kohaselt tootlikuks ja vähetootlikuks metsaks.

36. Eraldise pindala hektarites arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide järgi.

37. Metsakategooria määratakse metsa kasutamise eesmärgi põhjal, mis tuleneb planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) alusel kehtestatud planeeringust, õigusaktist või metsaomaniku tahtest.

38. Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjusena käsitletakse nimetatud puhul metsakategooriasse määramise alust.

39. Metsakasvukohatüüp määratakse mullaliigi ja taimkatte alusel vastavalt Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioonile (E. Lõhmus, Eesti metsakasvukohatüübid, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, Tallinn, 1984). Mullaliigi määramiseks kasutatakse sondi või varem koostatud mullakaarti. Puistangualadel määratakse kasvukohatüüp puiste koostise järgi.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

40. Kuivenduse tunnus "k" määratakse kuivendatud aladele.

41. Boniteet määratakse välitöödel hinnanguliselt vastavalt käesoleva juhendi lisas 2 esitatud boniteerimistabelitele.

42. Baaskõrgus (H100 või H50) meetrites arvutatakse väliandmete alusel enamuspuuliigile. Baaskõrguse arvutamise mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 3.

43. Puistu hektaritagavara määratakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning täiuse või rinnaspindala või puude arvu alusel. Tagavara arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 4. Puistu hektaritagavara esitatakse tihumeetrites hektari kohta.

44. Puistu tagavara juurdekasv määratakse puistuelementide tagavara juurdekasvude summana. Tagavara juurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 5. Juurdekasv esitatakse tihumeetrites hektari kohta aastas.

45. Täius määratakse puistu esimesele ja teisele rindele rinde puude rinnaspindalade summa suhtena rinde koosseisu ja koostispuuliikide kõrguse järgi kaalutud normaalrinnaspindalasse. Juhul kui puistu looduslikud tingimused ei võimalda rinnaspindala määramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täius hinnanguliselt. Normaalrinnaspindalade summana kasutakse käesoleva juhendi lisas 6 antud standardtabelite rinnaspindala või selle alusel loodud mudelit.

46. Liitus määratakse puuliigi võrastikuga kaetud pindala suhtena eraldise pindalasse.

47. Rindelisus määratakse puistu ehituse järgi. Rinnetena eristatakse:
1) esimene rinne B puistu suurima kõrguse ja tagavaraga rinne, mille täius on vähemalt 0,3. Esimene rinne on puistu põhirinne;
2) teine rinne B rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m;
3) järelkasvu rinne B rinne, mille keskmine kõrgus on kuni 4 m või alla 25% teise rinde või selle puudumise korral esimese rinde keskmisest kõrgusest ja millest võib loota tulevikupuude kasvu;
4) üksikpuude rinne B rinne, mis koosneb madala täiusega (alla 0,3) hõredalt paiknevatest, tavaliselt puistu põhirindest suurematest raielangile jäetud seemnepuudest või eelmisest metsapõlvest järgmisse jäetud säilikpuudest;
5) surnud puude rinne B rinne, mis koosneb püstiseisvatest surnud puudest.

Mitmevanuselised puistud, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat.

48. Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja arvatud künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mis määratakse liigi tasemel. Eestis väga vähe levinud puuliikide puhul näidatakse vaid, kas tegemist on okas- või lehtpuuga. Peapuuliik on antud kasvukohatingimustele kõige enam sobiv puuliik. Enamuspuuliik on esimese rinde suurima tagavaraga puuliik. Juhul kui viimane ei ole antud kasvukohale sobiv peapuuliik, määratakse peapuuliigiks selleks sobiv puuliik, kui selle tagavara on valmivates ja vanemates puistutes vähemalt 40% ja teistes puistutes vähemalt 30% puistu tagavarast.

49. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse. Noorendikes ja vähetootliku metsa kirjeldamisel määratakse koosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena. Koosseisukordajad antakse protsentides.

50. Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastates puistuelemendi tekkeaastast arvates. Kui tekkeaasta ei ole täpselt teada, määratakse vanus aastaringide või männaste loendamisega, eelmise inventeerimise vanuseandmete või eksperthinnangu alusel. Kultiveeritud puuliikide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgi arvestades uuendusviisi ja uuendusmaterjali.

51. Puistuelemendi tekkeaasta näidatakse, kui see on teada või kui seda on võimalik määrata täpsusega +B5 a.

52. Puistuelemendi keskmine kõrgus määratakse meetrites, mõõtes puistuelemendi keskmiste mudelpuude kõrguseid. Keskmine mudelpuu on normaalne puu, mille rinnasdiameeter vastab puistuelemendi puude rinnasdiameetrite ruutkeskmisele.

53. Puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter määratakse sentimeetrites, mõõtes iga puistuelemendi keskmiste mudelpuude rinnasdiameetreid.

54. Rinnaspindala määratakse relaskoobi abil puistu esimesele ja teisele rindele. Rinnaspindala määratakse ruutmeetrites hektari kohta.

55. Puude arvu hektaril kasutatakse puistu tiheduse iseloomustamiseks noorendike ja üksikute puude inventeerimisel täiuse või rinnaspindala asemel ning kohustuslikuna järelkasvu rinde kirjeldamisel. Puude arv hektaril määratakse hinnanguliselt.

56. Päritolu järgi eristatakse loodusliku tekkega ja kultiveeritud puistuelemente. Loodusliku tekkega puistuelemendid liigitatakse tekkeviisi alusel seemne- ja võrsetekkelisteks. Kultiveeritud puuliigid liigitatakse kultiveerimise viisi alusel külvi- ja istutuskultuurideks.

57. Eraldisel kirjeldatakse majandamisotsuse vastuvõtmise seisukohalt olulised kahjustused. Kahjustuse iseloomustamiseks märgitakse kahjustatud puuliik, kahjustuse põhjus, kahjustatud puude osakaal protsentides ja kahjustusaste.

58. Lamapuidu kogus hinnatakse tihumeetrites hektari kohta.

59. Tuleohuklass määratakse vastavalt käesoleva juhendi lisas 7 toodud tabelile.

60. Takseertunnused, mida looduses ei määrata, kuid mis on tuletatavad teiste takseertunnuste järgi, leitakse arvutuslikult.

61. Ülepinnalisel takseerimisel ei tohi puuliikidel, mille tagavara moodustab enam kui 20% eraldisel kasvava puistu tagavarast, takseertunnuste määramise viga olla suurem kui:
1) kõrguse määramisel 10%, kui kõrgus on alla 15 m, siis 1,5 m;
2) rinnasdiameetri määramisel 10%, kui läbimõõt on alla 20 cm, siis 2 cm;
3) vanuse määramisel kuni 40-aastastes puistutes 5 aastat, 41- kuni 100-aastastes 10 aastat ja üle 100-aastastes 15 aastat;
4) rinnaspindala määramisel 13%;
5) koosseisu kordaja määramisel 15%.

62. Looduses määratavad takseertunnused peavad olema määratud sellise täpsusega, mis võimaldaks kasvava metsa tagavara määrata nii, et 2/3 juhtudel oleks tagavara määramise viga alla 15% ja ülejäänud juhtudel alla 20%.

63. Lisaks takseerandmetele tuleb eraldise takseerkirjelduses näidata eraldise asukoht (maakond ja vald), katastritunnus (olemasolu korral), omandivorm, metsaomaniku või -valdaja nimi või nimetus, metsaomaniku või -valdaja isiku- või registrikood, metsa korraldaja nimi või nimetus, metsa korraldaja isiku- või registrikood, metsa korraldaja kontaktandmed (aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress), taksaatori nimi ja isikukood, inventeerimise aeg (kuupäev, kuu ja aasta) ning inventeerimisviisi kirjeldus.

64. Metsa inventeerimisel kasutatavad klassifikaatorid on toodud käesoleva juhendi lisas 8.

65. Käesolevas juhendis nimetamata inventeerimisandmete kogumine sätestatakse metsakorraldustööde lepingus.

IV. METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMINE

66. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel lähtutakse eraldise seisundist ja selle vastavusest metsa kasutamise eesmärgile.

67. Võimaldamaks metsaomaniku osalemist metsa majandamise soovituste koostamisel annab Keskkonnaministeerium informatsiooni konkreetse aasta metsa korraldamise objektidest ja metsa korraldamise tööde ajakavast Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuste kaudu.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

68. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel on metsa korraldaja kohustatud järgima õigusaktidest ja planeeringutest tulenevaid metsa majandamise kitsendusi ning arvestama metsa omaniku poolt metsa korraldamise tööde ajakavas määratud aja jooksul esitatud kirjalikke ettepanekuid. Ettepanekud esitatakse Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuste kaudu.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

69. Metsa majandamise viisid on lageraiesüsteem, turberaiesüsteem ja püsimetsasüsteem.

70. Vastavalt metsa majandamise viisile kavandatakse metsa uuendamise ja kasvatamise võtted, metsa kasutamise viisid, metsakaitse soovitused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõud ning metsateede ehitamise soovitused.

71. Metsa uuendamiseks kavandatakse järgmised võtted:
1) uuendusraie;
2) metsaseemnete külvamine;
3) metsataimede istutamine;
4) looduslikule uuenemisele kaasaaitamine;
5) muud võtted, mis aitavad tagada metsa uuenemist.

72. Uuendusraie kavandamisel näidatakse raie liik ja puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites.

73. Metsaseemnete külvamise kavandamisel näidatakse külvikohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid.

74. Metsataimede istutamise kavandamisel näidatakse istutuskohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid.

75. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamise kavandamisel näidatakse kavandatavad abinõud.

76. Metsa kasvatamiseks kavandatakse järgmised võtted:
1) hooldusraie;
2) valikraie;
3) metsamulla vee- ja toitereziimi reguleerimine.

77. Hooldusraie kavandamisel näidatakse raieliik ja puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites.

78. Valikraie kavandamisel näidatakse puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites.

79. Metsamulla vee- ja toitereziimi reguleerimiseks kavandatakse:
1) kuivendussüsteemide hooldus;
2) väetamine.

80. Metsa kasutamise viisid määratakse vastavalt metsakategooriale.

81. Metsakaitse soovitustena kavandatakse:
1) tulekaitseribad;
2) tulekaitsebarjäärid;
3) tuletõrje veevõtukohad;
4) sanitaarraied;
5) juurepessualadel metsa uuendamisel haiguskindlama puuliigi valik;
6) putukarüüsteohtlikel aladel metsa uuendamisel tõrjeabinõude rakendamine;
7) muud keskkonnanõuetest tulenevad metsakaitse abinõud.

82. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõudena kavandatakse raietel säilikpuude ja lamapuidu jätmine ning riigimetsas osade lankide ülepõletamine.

83. Metsateede ehitamise soovitusena näidatakse eraldised, millele on metsa majandamiseks paremate tingimuste loomiseks otstarbekas rajada metsateed.

84. Kooskõlastatult riigimetsa majandajaga võib metsa korraldaja metsa majandamise kavas kavandada metsa majandamise võtteid käesolevas juhendis toodust detailsemalt.

85. Kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga võib metsa korraldaja metsa majandamise soovitustes kavandada metsa majandamise võtteid käesolevas juhendis toodust detailsemalt.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

86. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel kasutatavad klassifikaatorid on antud käesoleva juhendi lisas 9.

V. METSA RAIE MAHU ARVUTAMISE METOODIKA

87. Metsamajanduskavas näidatakse eraldiste kaupa metsa korraldamise hetkeseisuga järgneva kümne aasta jooksul maksimaalselt lubatav raie maht.

88. Metsa majandamise soovituses näidatakse eraldiste kaupa ja raieliikide viisi kavandatud raie maht.

89. Maksimaalselt lubatava metsa raie mahu määramisel lähtutakse metsa seisundist ning õigusaktidest ja planeeringutest tulenevatest metsa majandamise kitsendustest.

90. Metsa raie mahu kavandamisel lähtutakse täiendavalt küpsusvanusest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust, metsaomaniku poolt kirjalikult esitatud ettepanekutest, ökonoomsuse kriteeriumidest ning metsa majandamise headest tavadest.

91. Eestis enamlevinud puuliikide küpsusvanused ja nendest tulenevad arenguklassid on toodud käesoleva juhendi lisas 10.

92. Metsa majandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamise objekti kohta arvutatakse käesoleva juhendi lisas 11 esitatud valemite järgi metsakategooriate viisi ühtlase kasutuse lank, küpsuslank, I vanuslank, II vanuslank, III vanuslank, integraallank, EBSAlank ning seisukorralank. Hoiumetsa kohta lanke ei arvutata. Arvestuslank määratakse arvutatud lankide keskmisena, täiustatud algoritmi järgi või eksperthinnangu alusel. Määratud arvestuslank ei tohi olla väiksem minimaalsest ja suurem maksimaalsest arvutatud langist.

93. Alla 1000 ha suuruse metsa korraldamise objekti kohta arvestuslanki ei arvutata.

94. Kavandatav raie maht ei tohi ületada tagavara juurdekasvu, välja arvatud:
1) väikestel, alla 50 ha suurustel metsa korraldamise objektidel;
2) metsa korraldamise objektidel, kus küpsete puistute osakaal objekti metsa pindalas on üle 20%.

VI. METSA MAJANDAMISE HINDAMISE KORD

95. Metsa majandamise hinnang antakse:
1) õigusaktide nõuete järgimisele metsa uuendamisel, kasvatamisel ja kasutamisel ning metsakaitsel;
2) metsamajandamiskavade ja metsa majandamise soovituste vastavusele õigusaktide nõuetele.

96. Metsa majandamise hindamise mahu määrab igal konkreetsel kalendriaastal keskkonnaminister.

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

97. Metsa majandamise hindamise metoodika määratakse sõltuvalt hindamise mahust metsakorraldustööde lepingus.

 

Lisa 1
Metsa korraldamise juhendi
juurde

METSA KAARDISTAMISEL KASUTATAVAD LEPPEMÄRGID

Metsakaardi leppemärkide klassifikaator

Kood

Leppemärk

RGB kood

Kirjeldus

1

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,0,0

riigipiir

2

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,0,0

maakonnapiir

3

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,0,0

valla- või linnapiir

4

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,0,0

katastriüksuse piir

5

(vt. RTL 1999, 69, 902)

120,0,120

kaitseala piir

6

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,128,0

reservaadipiir

7

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,0,0

kõlvikupiir

8

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

majandamisüksuse piir

9

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

kvartalipiir

10

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

eraldisepiir

11

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

visiir

12

(vt. RTL 1999, 69, 902)

153,51,0

samakõrgusjoon

13

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,255

kraav laiusega 0...6 m

14

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,255

kraav laiusega 6,...110 m

15

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0 / 0,0,255

kraav trassiga kuni 12 m

16

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

pinnastee

17

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

metsatee

18

(vt. RTL 1999, 69, 902)

153,51,0

kruusatee

19

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

maantee

20

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

raudtee

21

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

siht, trass 6...10 m

22

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

elektriliin

23

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,128,0

hekk või puuderida

24

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,128,0

võtmebiotoop

25

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

metskonna kontor

26

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

metsniku kordon

27

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

hoone

28

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,255

voolusuund

29

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

truup

30

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,255

tuletõrje veevõtukoht

31

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

eraldise piiri z-märk

32

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,128,0

looduslik rohumaa

33

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,0

põllumaa

34

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,128,0

põõsastik

35

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,255

madalsoo

36

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,255

siirdesoo

37

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,0,255

raba

Puistuplaani leppemärkide klassifikaator

Kood

Leppemärk

RGB kood

puuliik

Kirjeldus

MA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,219,196 (255,149,79)

mänd

lagedad alad

MS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,219,196 (255,149,79)

mänd

selguseta alad

MN

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,219,196

mänd

noorendikud

ML

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,184,138

mänd

latimetsad

MK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,149,79

mänd

keskealised metsad

MV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,114,21

mänd

valmivad ja küpsed metsad

KA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

240,199,240 (211,88,211)

kuusk

lagedad alad

KS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

240,199,240 (211,88,211)

kuusk

selguseta alad

KN

(vt. RTL 1999, 69, 902)

240,199,240

kuusk

noorendikud

KL

(vt. RTL 1999, 69, 902)

226,144,226

kuusk

latimetsad

KK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

211,88,211

kuusk

keskealised metsad

KV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

197,33,197

kuusk

valmivad ja küpsed metsad

AA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

191,255,255 (63,255,255)

kask

lagedad alad

AS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

191,255,255 (63,255,255)

kask

selguseta alad

AN

(vt. RTL 1999, 69, 902)

191,255,255

kask

noorendikud

AL

(vt. RTL 1999, 69, 902)

127,255,255

kask

latimetsad

AK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

63,255,255

kask

keskealised metsad

AV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,250,250

kask

valmivad ja küpsed metsad

HA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

191,255,191 (63,255,63)

haab

lagedad alad

HS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

191,255,191 (63,255,63)

haab

selguseta alad

HN

(vt. RTL 1999, 69, 902)

191,255,191

haab

noorendikud

HL

(vt. RTL 1999, 69, 902)

127,255,63

haab

latimetsad

HK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

63,255,63

haab

keskealised metsad

HV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

0,235,0

haab

valmivad ja küpsed metsad

TA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

207,207,207 (112,112,112)

tamm

lagedad alad

TS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

207,207,207 (112,112,112)

tamm

selguseta alad

TN

(vt. RTL 1999, 69, 902)

207,207,207

tamm

noorendikud

TL

(vt. RTL 1999, 69, 902)

160,160,160

tamm

latimetsad

TK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

112,112,112

tamm

keskealised metsad

TV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

65,65,65

tamm

valmivad ja küpsed metsad

SA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

196,226,231 (130,192,210)

saar

lagedad alad

SS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

196,226,231 (130,192,210)

saar

selguseta alad

SN

(vt. RTL 1999, 69, 902)

196,226,231

saar

noorendikud

SL

(vt. RTL 1999, 69, 902)

163,209,223

saar

latimetsad

SK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

130,192,210

saar

keskealised metsad

SV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

90,170,190

saar

valmivad ja küpsed metsad

LA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

227,194,255 (169,125,255)

sanglepp

lagedad alad

LS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

227,194,255 (169,125,255)

sanglepp

selguseta alad

LN

(vt. RTL 1999, 69, 902)

227,194,255

sanglepp

noorendikud

LL

(vt. RTL 1999, 69, 902)

198,155,255

sanglepp

latimetsad

LK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

169,125,255

sanglepp

keskealised metsad

LV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

128,85,255

sanglepp

valmivad ja küpsed metsad

VA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,255,191 (255,255,63)

hall lepp

lagedad alad

VS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,255,191 (255,255,63)

hall lepp

selguseta alad

VN

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,255,191

hall lepp

noorendikud

VK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,255,95

hall lepp

keskealised metsad

VV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

240,240,0

hall lepp

valmivad ja küpsed metsad

TX

(vt. RTL 1999, 69, 902)

205,205,137

 

teised puuliigid

SO

(vt. RTL 1999, 69, 902)

194,255,227 (255,255,255)

 

sood

PS

(vt. RTL 1999, 69, 902)

186,238,89

 

põ��sastikud

PA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

154,194,146

 

põllu- ja aiamaad

JJ

(vt. RTL 1999, 69, 902)

96,128,224

 

jõed ja järved

XM

(vt. RTL 1999, 69, 902)

169,169,140

 

muud maad

Metsamajanduslike tööde plaani leppemärkide klassifikaator

Kood

Leppemärk

RGB kood

Kirjeldus

LL

(vt. RTL 1999, 69, 902)

211,88,211

lageraie looduslikule uuenemisele jätmisega

LK

(vt. RTL 1999, 69, 902)

240,199,240 (127,255,255)

lageraie kultiveerimisega

LA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

240,199,240 (127,255,255)

lageraie looduslikule uuendusele kaasaaitamisega

TU

(vt. RTL 1999, 69, 902)

127,255,255

turberaie

VA

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,219,196

valgustusraie

HR

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,149,79

harvendusraie

SR

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,255,191

sanitaarraie

VR

(vt. RTL 1999, 69, 902)

205,255,255

valikraie

RD

(vt. RTL 1999, 69, 902)

255,100,100

raadamine

KU

(vt. RTL 1999, 69, 902)

191,255,191

kultiveerimine

KH

(vt. RTL 1999, 69, 902)

(0,0,255)

kuivendussüsteemide hooldus

VT

(vt. RTL 1999, 69, 902)

(0,0,255)

väetamine

TR

(vt. RTL 1999, 69, 902)

(255,0,0)

tulekaitseribade rajamine

TB

(vt. RTL 1999, 69, 902)

(255,0,0)

tulekaitsebarjääride rajamine

TV

(vt. RTL 1999, 69, 902)

(255,0,0)

tuletõrje veevõtukoha rajamine

PT

(vt. RTL 1999, 69, 902)

(0,0,255)

putukatõrjeabinõude rakendamine

YP

(vt. RTL 1999, 69, 902)

(255,0,0)

langi ülepõletamine

TE

(vt. RTL 1999, 69, 902)

(128,0,0)

metsatee ehitamine

 

 

Lisa 2
Metsa korraldamise
juhendi juurde

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

BONITEERIMISTABELID

Boniteediklasside kõrguste alampiirid okaspuudel ja kõvalehtpuudel (m)

Vanus  (a)

Boniteet

Ia

I

II

III

IV

V

Va

5

2,6

2,1

1,7

1,3

1,0

0,7

0,5

10

5,2

4,2

3,4

2,7

2,0

1,5

0,9

15

7,7

6,2

5,0

4,0

3,0

2,2

1,4

20

10,1

8,2

6,7

5,3

4,0

2,9

1,8

25

12,4

10,1

8,2

6,5

5,0

3,6

2,3

30

14,5

12,0

9,7

7,7

5,9

4,3

2,7

35

16,6

13,7

11,2

8,9

6,9

4,9

3,2

40

18,4

15,3

12,5

10,0

7,7

5,6

3,6

45

20,2

16,8

13,8

11,1

8,6

6,2

4,0

50

21,8

18,2

15,1

12,1

9,4

6,8

4,4

55

23,2

19,6

16,2

13,1

10,2

7,4

4,7

60

24,5

20,8

17,3

14,0

10,9

8,0

5,1

65

25,7

21,9

18,3

14,9

11,6

8,5

5,5

70

26,8

22,9

19,2

15,7

12,3

9,0

5,8

75

27,8

23,8

20,1

16,4

12,9

9,5

6,1

80

28,7

24,7

20,9

17,1

13,5

9,9

6,4

85

29,5

25,5

21,6

17,8

14,0

10,3

6,7

90

30,2

26,2

22,3

18,4

14,6

10,8

7,0

95

30,9

26,9

22,9

19,0

15,0

11,1

7,3

100

31,5

27,5

23,5

19,5

15,5

11,5

7,5

105

32,1

28,1

24,0

20,0

15,9

11,8

7,7

110

32,6

28,6

24,5

20,5

16,3

12,2

8,0

115

33,0

29,0

25,0

20,9

16,7

12,5

8,2

120

33,4

29,5

25,4

21,3

17,1

12,8

8,4

125

33,8

29,9

25,8

21,7

17,4

13,0

8,6

130

34,2

30,3

26,2

22,0

17,7

13,3

8,8

135

34,5

30,6

26,5

22,4

18,0

13,5

8,9

140

34,8

30,9

26,9

22,7

18,3

13,8

9,1

145

35,0

31,2

27,2

22,9

18,5

14,0

9,3

150

35,3

31,5

27,4

23,2

18,8

14,2

9,4

155

35,5

31,7

27,7

23,5

19,0

14,4

9,5

160

35,7

31,9

27,9

23,7

19,2

14,6

9,7

165

35,9

32,2

28,2

23,9

19,4

14,7

9,8

170

36,1

32,4

28,4

24,1

19,6

14,9

9,9

175

36,3

32,5

28,6

24,3

19,8

15,0

10,0

180

36,4

32,7

28,7

24,5

20,0

15,2

10,1

185

36,6

32,9

28,9

24,7

20,1

15,3

10,2

190

36,7

33,0

29,1

24,8

20,3

15,4

10,3

195

36,9

33,2

29,2

25,0

20,4

15,6

10,4

200

37,0

33,3

29,4

25,1

20,5

15,7

10,5

Boniteediklasside kõrguste alampiirid pehmelehtpuudel (m)

Vanus (a)

Boniteet

Ia

I

II

III

IV

V

Va

5

3,5

2,9

2,3

1,8

1,4

1,0

0,6

10

7,0

5,7

4,6

3,6

2,7

2,0

1,2

15

10,2

8,3

6,7

5,3

4,0

2,9

1,8

20

13,2

10,8

8,8

6,9

5,3

3,8

2,4

25

15,8

13,1

10,6

8,5

6,5

4,6

2,9

30

18,2

15,1

12,4

9,9

7,6

5,4

3,5

35

20,3

16,9

13,9

11,2

8,6

6,2

3,9

40

22,1

18,5

15,3

12,3

9,5

6,9

4,4

45

23,6

20,0

16,5

13,4

10,4

7,5

4,8

50

25,0

21,2

17,6

14,3

11,1

8,1

5,2

55

26,1

22,3

18,6

15,1

11,8

8,6

5,5

60

27,1

23,2

19,5

15,9

12,4

9,1

5,8

65

28,0

24,0

20,2

16,5

13,0

9,5

6,1

70

28,7

24,7

20,9

17,1

13,5

9,9

6,4

75

29,3

25,3

21,4

17,6

13,9

10,2

6,6

80

29,9

25,9

22,0

18,1

14,3

10,5

6,8

85

30,4

26,4

22,4

18,5

14,6

10,8

7,0

90

30,8

26,8

22,8

18,9

15,0

11,1

7,2

95

31,2

27,2

23,2

19,2

15,2

11,3

7,4

100

31,5

27,5

23,5

19,5

15,5

11,5

7,5

105

31,8

27,8

23,8

19,8

15,7

11,7

7,6

110

32,1

28,1

24,1

20,0

15,9

11,9

7,8

115

32,3

28,3

24,3

20,2

16,1

12,0

7,9

120

32,5

28,5

24,5

20,4

16,3

12,2

8,0

125

32,7

28,7

24,7

20,6

16,5

12,3

8,1

130

32,9

28,9

24,9

20,8

16,6

12,4

8,1

135

33,0

29,0

25,0

20,9

16,7

12,5

8,2

140

33,1

29,2

25,2

21,0

16,9

12,6

8,3

145

33,3

29,3

25,3

21,2

17,0

12,7

8,4

150

33,4

29,4

25,4

21,3

17,1

12,8

8,4

155

33,5

29,5

25,5

21,4

17,2

12,9

8,5

160

33,6

29,6

25,6

21,5

17,3

12,9

8,5

165

33,7

29,7

25,7

21,6

17,3

13,0

8,6

170

33,8

29,8

25,8

21,6

17,4

13,1

8,6

175

33,8

29,9

25,9

21,7

17,5

13,1

8,7

180

33,9

30,0

25,9

21,8

17,5

13,2

8,7

185

34,0

30,0

26,0

21,9

17,6

13,2

8,7

190

34,0

30,1

26,1

21,9

17,6

13,3

8,8

195

34,1

30,2

26,1

22,0

17,7

13,3

8,8

200

34,1

30,2

26,2

22,0

17,7

13,3

8,8

 

 

Lisa 3
Metsa korraldamise juhendi
juurde

BAASKÕRGUSE ARVUTAMISE MUDELID

1. Baaskõrgus arvutatakse järgmise valemi järgi:

(vt. RTL 1999, 69, 902)

A - puistu vanus (a)

H - puistu keskmine kõrgus (m)

An - puistu vanus, mille kohta baaskõrgus arvutatakse (a)

Hn - puistu baaskõrgus vanuses An (m)

Kordajad b ja c võetakse vastavalt tabelile:

Puuliik

Kordaja

b

c

okaspuud ja kõvalehtpuud

25069

-487,90

pehmelehtpuud

7074

-131,34

2. Baaskõrguse H100 ja boniteedi vahel kehtivad järgmised seosed: boniteediklassi keskmine EQU boniteediklassi kõrguse alampiirile vastav EQU Kordaja bon võetakse vastavalt tabelile:

Boniteet

bon

Ia

0

I

1

II

2

III

3

IV

4

V

5

Va

6

 

 

Lisa 4
Metsa korraldamise juhendi
juurde

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

TAGAVARA ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID

1. Puistud kõrgusega 5 ja enam meetrit

a) M = H× G× F,
kus

 

 

b

F

=

a

+ _+ c × ruutjuur H + d × ln(H)

 

 

H

b) M = Mn ×t,
kus kase- ja pärnapuistutel
Mn = a1 + b 1 × H2 +c1 × H3
okaspuistutel ja teistel lehtpuistutel
Mn = a1 + b1 × H +c1 × H2

2. Puistud kõrgusega alla 5 meetri
M = 0,4 × G × (H + 3)
M – puistu hektaritagavara (tm)
H – puistu keskmine kõrgus (m)
G – puistu rinnaspindalade summa (m2/ha)
F – puistu keskmine rinnakõrguse vormiarv
t – puistu täius
Mn  – vastava normaalpuistu tagavara (tm/ha)

Kordajad a, b, c, d, a1, b1 ja c 1 võetakse vastavalt tabelile:

Puuliik

Kordaja

 

a

b

c

d

a1

b1

c1

mänd, lehis, seedermänd

–0,0309

2,5936

–0,0617

0,2107

–30,5946

16,6305

0,0254

kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud

0,3495

1,5653

0

0,0172

–7,9880

9,2794

0,3473

kask, pärn

0,4193

0,8180

0

0

15,3442

0,7411

–0,0087

haab, sanglepp, hall lepp

0,8813

–0,5950

0,0437

–0,1969

–18,7579

8,3848

0,3233

tamm, saar, vaher, jalakas, teised lehtpuud

0,5993

0,9350

0,0286

–0,1006

–11,7131

8,4737

0,2767

 

 

Lisa 5
Metsa korraldamise juhendi
juurde

TAGAVARA JUURDEKASVU ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID

Tagavara juurdekasv arvutatakse järgmise valemi järgi:

(vt. RTL 1999, 69, 902)

jZM tagavara jooksev juurdekasv (tm/ha/a)
A - puistu vanus (a)
K - täiuseparand (kordaja)
t - täius

Kordajad a, b ja c võetakse vastavalt tabelile:

Puuliik

Kordaja

Boniteet

Ia

I

II

III

IV

V

Va

mänd,

a

1227

1090

979

843

715

408

367

lehis

b

0,01972

0,01923

0,01780

0,01728

0,01605

0,02352

0,02081

 

c

1,924

1,978

1,989

2,113

2,263

3,766

3,635

kuusk,

a

1370

1185

1047

930

967

585

 

nulg

b

0,02373

0,02310

0,02281

0,02156

0,01129

0,01521

 

 

c

2,538

2,755

3,075

3,321

1,997

2,671

 

kask,

a

800

712

626

536

372

269

170

sanglepp

b

0,02695

0,02552

0,02374

0,02352

0,02107

0,02058

0,02028

 

c

2,035

2,126

2,215

2,451

1,962

2,028

2,282

haab,

a

1038

918

770

621

436

302

 

pärn

b

0,02681

0,02682

0,02382

0,02170

0,02418

0,02446

 

 

c

1,952

2,014

1,892

1,837

1,974

2,183

 

tamm

a

1194

1194

753

608

460

325

325

 

b

0,01317

0,01317

0,02352

0,02241

0,02307

0,02307

0,02307

 

c

1,456

1,456

2,015

2,055

2,169

2,267

2,267

saar,

a

1124

958

782

632

506

506

 

jalakas,

b

0,01337

0,01256

0,01256

0,01264

0,01258

0,01258

 

vaher

c

1,404

1,457

1,561

1,702

1,854

1,854

 

hall

a

589

589

446

328

328

 

 

lepp,

b

0,04130

0,04130

0,04381

0,04743

0,04743

 

 

remmelgas

c

1,729

1,729

1,923

2,230

2,230

 

 

Kordaja b1 võetakse vastavalt tabelile:

Puuliik

Vanusegrupp

 

kuni 30 a

30...100 a

üle 100 a

 

 

 

10,44

 

 

kuusk, nulg

0,588

b1 =

-------

+ 0,24

0,344

 

 

 

A

 

 

 

 

 

1741

 

 

teised puuliigid

1,801

b1 =

-------

- 0,133

0,041

 

 

 

A2

 

 

 

 

Lisa 6
Metsa korraldamise juhendi
juurde

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

STANDARDTABELID

Puistu tagavara (tm) ja rinnaspindalade summa (m2/ha) täiusel 1,0

Kõrgus (m)

Mänd, lehis, seedermänd

Kuusk, nulg, ebastsuuga

Kask, pärn

Haab, sanglepp, hall lepp

Tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu

tagavara

rinnaspindalade summa

tagavara

rinnaspindalade summa

tagavara

rinnaspindalade summa

tagavara

rinnaspindalade summa

tagavara

rinnaspindalade summa

2

11

5,4

10

4,8

8

4,0

9

4,3

8

4,2

3

21

8,6

21

8,8

16

6,6

18

7,5

18

7,3

4

35

12,5

30

10,8

25

8,8

28

10,1

27

9,8

5

55

16,0

46

13,2

30

10,3

33

12,2

41

11,8

6

69

18,4

60

15,6

38

11,4

45

13,9

51

13,1

7

87

21,3

74

17,5

47

12,5

57

15,4

62

14,4

8

104

23,4

89

19,2

57

13,6

70

16,8

74

15,7

9

121

25,2

105

20,8

68

14,8

84

18,1

86

16,9

10

139

26,9

120

22,0

80

16,0

98

19,3

100

18,1

11

156

28,0

137

23,3

93

17,2

112

20,4

114

19,3

12

172

29,0

154

24,5

108

18,4

127

21,5

129

20,4

13

189

29,9

171

25,6

122

19,5

143

22,6

144

21,5

14

205

30,6

189

26,7

138

20,6

160

23,7

160

22,5

15

224

31,5

209

27,8

154

21,7

178

24,8

176

23,5

16

241

32,2

229

28,9

172

22,8

195

25,8

193

24,4

17

258

32,7

250

30,0

190

23,9

215

27,0

210

25,4

18

276

33,3

271

31,0

208

24,9

234

28,0

229

26,4

19

294

33,8

293

32,0

227

25,8

255

29,1

248

27,4

20

311

34,3

316

33,0

245

26,6

277

30,3

267

28,3

21

329

34,7

340

34,0

263

27,3

299

31,4

288

29,3

22

347

35,1

364

34,9

281

28,0

321

32,4

309

30,2

23

366

35,6

389

35,9

300

28,7

345

33,5

330

31,1

24

384

36,0

415

36,8

320

29,4

370

34,7

352

32,0

25

403

36,4

442

37,8

339

30,0

395

35,7

375

32,9

26

421

36,7

469

38,7

360

30,7

422

36,9

398

33,8

27

439

37,0

496

39,6

381

31,4

448

37,9

421

34,6

28

457

37,3

525

40,5

402

32,0

474

38,9

445

35,4

29

475

37,6

553

41,3

423

32,6

501

39,9

469

36,2

30

492

37,8

583

42,2

443

33,1

526

40,7

493

36,9

31

510

38,0

613

43,1

464

33,6

554

41,6

518

37,7

32

527

38,2

645

44,0

487

34,2

580

42,4

543

38,4

33

545

38,4

676

44,8

509

34,7

607

43,2

568

39,1

34

563

38,6

709

45,7

531

35,2

636

44,1

594

39,8

35

580

38,8

743

46,6

553

35,7

666

45,0

620

40,5

 

 

Lisa 7
Metsa korraldamise juhendi
juurde

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

TULEOHUKLASSID

Metsakasvukohatüüp

Puuliik

Arenguklass

Tuleohuklass

leesikaloo, kastikuloo, sambliku, kanarbiku

okaspuud

kõik arenguklassid

I tuleohuklass

lehtpuud

lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad

II tuleohuklass

lehtpuud

keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad

III tuleohuklass

pohla, sinilille, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, mustika, sinika

okaspuud

lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad

I tuleohuklass

mänd, lehis

keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad

II tuleohuklass

ülejäänud okaspuud

keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad

III tuleohuklass

lehtpuud

lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad

III tuleohuklass

lehtpuud

keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad

IV tuleohuklass

naadi

mänd, lehis

kõik arenguklassid

III tuleohuklass

ülejäänud okaspuud

lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad

III tuleohuklass

ülejäänud okaspuud

keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad

IV tuleohuklass

lehtpuud

lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad

III tuleohuklass

lehtpuud

keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad

IV tuleohuklass

karusambla-mustika, karusambla, osja, tarna, lubikaloo

okaspuud

kõik arenguklassid

III tuleohuklass

lehtpuud

kõik arenguklassid

V tuleohuklass

kuivendatud karusambla-mustika, kuivendatud karusambla, kuivendatud osja, kuivendatud tarna, kuivendatud lubikaloo

okaspuud

kõik arenguklassid

II tuleohuklass

lehtpuud

kõik arenguklassid

IV tuleohuklass

sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu, kõdusoo, raba, madalsoo, siirdesoo

okaspuud

lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad

III tuleohuklass

okaspuud

keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad

IV tuleohuklass

lehtpuud

kõik arenguklassid

V tuleohuklass

kuivendatud sõnajala, kuivendatud angervaksa, kuivendatud tarna-angervaksa, kuivendatud lodu, kuivendatud kõdusoo, kuivendatud raba, kuivendatud madalsoo, kuivendatud siirdesoo

okaspuud

lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad

II tuleohuklass

okaspuud

keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad

III tuleohuklass

lehtpuud

kõik arenguklassid

IV tuleohuklass

kivine puistang, saviliivane puistang

kõik puuliigid

kõik arenguklassid

III tuleohuklass

Liivane puistang

kõik puuliigid

kõik arenguklassid

I tuleohuklass

Turbane puistang

kõik puuliigid

kõik arenguklassid

II tuleohuklass

 

 

Lisa 8
Metsa korraldamise juhendi
juurde

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

METSA INVENTEERIMISEL KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID

Omandivorm

Kood

Nimetus

Kirjeldus

F

eramets, füüsilise isiku

füüsilisele isikule kuuluv eramets

J

eramets, juriidilise isiku

eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv eramets

Y

eramets, ühisomand

eraõiguslike isikute ühisomandis olev mets

R

riigimets, RMK

Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev riigimets

T

riigimets, ajutiselt

jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele või erastamisele kuuluv mets

X

riigimets, muu

riigile kuuluv mets, välja arvatud Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev mets ja jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ning tagastamisele või erastamisele kuuluv mets

M

munitsipaalmets

kohalikule omavalitsusele kuuluv mets

A

muu avalik-õiguslik mets

teistele avalik-õiguslikele isikutele kuuluv mets

Kõlvikuliik

Kood

Nimetus

Kirjeldus

MT

tootlik metsamaa

 

MV

vähetootlik metsamaa

 

PS

põõsastik

 

SO

soo

 

PM

põllumaa

 

RM

looduslik rohumaa

 

VM

viljapuu-marjaaed

 

TA

taimla

 

SE

seemla

 

JA

järv

 

JG

jõgi

 

VH

veehoidla, tiik

 

OU

õuemaa

 

PK

park

 

KJ

karjäär

 

PV

pinnaveeala

 

XM

muu maa

 

Metsakategooria

Kood

Nimetus

Kirjeldus

H

hoiumets

 

K

kaitsemets

 

T

tulundusmets

 

Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus

Kood

Nimetus

Kirjeldus

Q

õigusakt

 

O

omaniku tahe

 

R

kaitseala loodusreservaat

 

S

kaitseala sihtkaitsevöönd

 

V

piiranguvöönd

 

K

kallas, rand

 

A

allikad, surveline põhjavesi

 

I

infiltratsiooniala

 

J

joogiveehaare

 

U

uuristus- ja tuuleohtlik ala

 

L

looala

 

M

muinsuskaitseobjekt

 

P

planeeringuga määratud

 

Metsakasvukohatüüp

Kood

Nimetus

Kirjeldus

Ll

leesikaloo

 

Kl

kastikuloo

 

Lu

lubikaloo

 

Sm

sambliku

 

Kn

kanarbiku

 

Sn

sinika

 

Ph

pohla

 

Jp

jänesekapsa-pohla

 

Ms

mustika

 

Jm

jänesekapsa-mustika

 

Km

karusambla-mustika

 

Kr

karusambla

 

Jk

jänesekapsa

 

Sl

sinilille

 

Nd

naadi

 

Sj

sõnajala

 

An

angervaksa

 

Ta

tarna-angervaksa

 

Os

osja

 

Tr

tarna

 

Ld

lodu

 

Ks

kõdusoo

 

Md

madalsoo

 

Ss

siirdesoo

 

Rb

raba

 

Lp

liivane puistang

 

Kp

kivine puistang

 

Sp

saviliivane puistang

 

Tp

turbane puistang

 

Boniteet

Kood

Nimetus

Kirjeldus

0

Ia boniteet

 

1

I boniteet

 

2

II boniteet

 

3

III boniteet

 

4

IV boniteet

 

5

V boniteet

 

6

Va boniteet

 

Rinne

Kood

Nimetus

Kirjeldus

1

esimene rinne

 

2

teine rinne

 

J

järelkasvu rinne

 

Y

üksikpuude rinne

 

S

surnud puude rinne

 

Puuliik

Kood

Nimetus

Kirjeldus

Ma

mänd

 

Ku

kuusk

 

Nu

nulg

 

Lh

lehis

 

Sd

seedermänd

 

Ts

ebatsuuga

 

Ta

tamm

 

Sa

saar

 

Va

vaher

 

Ja

jalakas

 

Kp

künnapuu

 

Ks

kask

 

Hb

haab

 

Lm

sanglepp

 

Lv

hall lepp

 

Pn

pärn

 

Pp

pappel

 

Re

remmelgas

 

To

teised okaspuuliigid

 

Tl

teised lehtpuuliigid

 

Päritolu

Kood

Nimetus

Kirjeldus

K

külvikultuur

 

I

istutuskultuur

 

S

seemnetekkeline

 

V

võrstekkeline

 

Kahjustuste põhjus

Kood

Nimetus

Kirjeldus

1

tuli

 

2

üleujutus

 

3

tuuleheide

 

4

tormimurd

 

5

vaalimine

 

6

külmakahjustus

 

7

lumemurd

 

10

põder

 

11

metskits

 

12

metssiga

 

13

hirv

 

14

kobras

 

20

latipihklane

 

21

säsiürask

 

22

kooreürask

 

23

hiidürask

 

24

juureürask

 

25

männikärsakas

 

26

koorelutikas

 

27

mai- või juunipõrnikas

 

28

külmaliblikas

 

29

tammemähkur

 

30

männivaablane

 

31

männivaksik

 

40

juurepess

 

41

männitaelik

 

42

külmaseen

 

43

männi koorepõletik

 

44

haavataelik

 

45

lehisevähk

 

46

saarevähk

 

47

võrsevähk

 

50

teised

 

52

langala

 

Kahjustusaste

Kood

Nimetus

Kirjeldus

N

nõrk

kahjustus ei pidurda puude kasvu

K

keskmine

kahjustuse tagajärjel juurdekasv aeglustub

T

tugev

kahjustuse tagajärjel juurdekasv peatub

V

väga tugev

kahjustuse tagajärjel puud hävivad

Tuleohuklass

Kood

Nimetus

Kirjeldus

1

I tuleohuklass

väga suur tuleoht

2

II tuleohuklass

suur tuleoht

3

III tuleohuklass

keskmine tuleoht

4

IV tuleohuklass

väike tuleoht

5

V tuleohuklass

väga väike tuleoht

Iseärasus

Kood

Nimetus

Kirjeldus

YU

üleujutatav

 

LP

ligipääsmatu

 

RT

raied ainult talvetingimustes

 

KE

koosseis ebaühtlane

 

AE

vanus ebaühtlane

 

HE

kõrgus ebaühtlane

 

DE

rinnadiameeter ebaühtlane

 

TE

täius või liitus ebaühtlane

 

JE

järelkasv ebaühtlane

 

BE

boniteet ebaühtlane

 

KV

kasvukohatüüp varieerub

 

XB

ei vasta boniteerimitabelile

 

VB

eraldisel võtmebiotoop

 

K2

kuus osaliselt teises rindes

 

 

 

Lisa 9
Metsa korraldamise juhendi
juurde

METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMISEL KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID

Metsa kasutamise eesmärgid

Kood

Nimetus

Kirjeldus

L

loodusobjektide hoidmine

 

K

keskkonnaseisundi kaitsmine

 

M

majandusliku tulu saamine

 

Kavandatavad metsa majandamise viisid

Kood

Nimetus

Kirjeldus

L

lageraiesüsteem

 

T

turberaiesüsteem

 

P

püsimetsasüsteem

 

Kavandatavad metsa kasutamise viisid

Kood

Nimetus

Kirjeldus

L

looduse kaitse

kaitstavate loodusobjektide hoidmine

K

keskkonnakaitse

maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine

S

sanitaarkaitse

inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest

R

rekreatsioon

inimese puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine

M

kõrvalkasutus

puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine

T

teadus- ja õppetöö

 

P

puidu saamine

 

J

jahindus

 

X

riigikaitse

 

Kavandatavad metsa majandamise võtted

Kood

Nimetus

Kirjeldus

LR

lageraie

 

AR

aegjärkne raie

 

HL

häilraie

 

VE

veerraie

 

VA

valgustusraie

 

HR

harvendusraie

 

SR

sanitaarraie

 

VR

valikraie

 

KR

koridoride raiumine

 

LA

laasimine

 

KV

külv

 

IS

istutamine

 

MM

maapinna mineraliseerimine

 

LK

looduslikule uuenemisele kaasaaitamise muud abinõud

(peale maapinna mineraliseerimise)

LU

looduslikule uuenemisele jätmine

 

XU

muud uuendamise viisid

 

HD

kultuuride hooldamine

 

KH

kuivendussüsteemide hooldamine

 

VT

väetamine

 

TR

tulekaitseribade rajamine

 

TB

tulekaitsebarjääride rajamine

 

TV

tuletõrje veevõtukoha rajamine

 

PT

putukatõrjeabinõude rakendamine

 

XK

muude metsakaitseabinõude rakendamine

 

TE

metsatee ehitamine

 

LJ

lamapuidu jätmine

 

SJ

säilikpuude jätmine

 

YP

langi ülepõletamine

 

XB

muud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõud

 

XV

muud võtted

 

 

 

Lisa 10
Metsa korraldamise juhendi
juurde

[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]

KÜPSUSVANUSED JA ARENGUKLASSID

Puuliigi küpsusvanus (a)

Puuliik

Boniteet

 

Ia

I

II

III

IV

V

Va

mänd, lehis, seedermänd

90

90

100

120

130

140

140

kuusk, nulg, ebatsuuga

70

80

90

100

100

100

100

teised okaspuud

70

80

90

100

100

100

100

tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu 

100

110

120

120

130

130

130

kask, sanglepp, pärn

60

70

70

80

70

70

70

haab, pappel

50

50

50

50

50

50

50

hall lepp, remmelgas

30

30

30

30

30

30

30

teised lehtpuud

50

50

50

50

50

50

50

Arenguklassid

Kood 

Nimetus

Kirjeldus

A

lage ala

ala, kus puistu täius on alla 0,3 ja kus kultiveeritud või loodusliku uuenemisega tekkinud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või nende taimede arv ei ole metsa uuenemiseks piisav

S

selguseta ala

kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab enam kui 1200 peapuuliigi taime hektari kohta, kuid mis ei vasta teistele tingimustele, et ala võiks lugeda uuenenuks

N

noorendik

kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta ja mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6 cm

L

latimets

puistu täiusega üle 0,3, keskmise rinnasdiameetria 6...12 cm ning keskmise vanusega alla ½ küpsusvanusest. Latimetsa arenguklassi ei määrata hall-lepikutele

K

keskealine mets

puistu täiusega üle 0,3 ja keskmise rinnasdiameetriaga üle 12 cm, mis 10 aasta jooksul ei saavuta küpsusvanust

V

valmiv mets

puistu täiusega üle 0,3, mis 10 aasta jooksul saavutab küpsusevanuse

Y

küps mets

puistu täiusega üle 0,3, mis on saavutanud küpsusvanuse

 

 

Lisa 11
Metsa korraldamise juhendi
juurde

ARVESTUSLANGI ARVUTAMISEL KASUTATAVAD VALEMID

1. Ühtlase kasutuse lank

(vt. RTL 1999, 69, 902)

2. Küpsuslank

(vt. RTL 1999, 69, 902)

3. I vanuslank

(vt. RTL 1999, 69, 902)

4. II vanuslank

(vt. RTL 1999, 69, 902)

5. III vanuslank

(vt. RTL 1999, 69, 902)

6. Integraallank

(vt. RTL 1999, 69, 902)

7. EBSAlank

(vt. RTL 1999, 69, 902)

8. Seisukorralank

(vt. RTL 1999, 69, 902)

A - puistu vanus
AK - puistu küpsusvanus
PA - vanuses A olevate puistute pindala
Pi - eraldise pindala
PS - seisukorra järgi raiele määratud puistute pindala

/otsingu_soovitused.json