"Metsa korraldamise juhendi" kinnitamine
Vastu võetud 17.03.1999 nr 25
RTL 1999, 69, 902
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.04.2000/29 (RTL 2000, 50, 747) 08.05.2000
03.03.2004/6 (RTL 2004, 25, 404) 18.03.2004
Määrus kehtestatakse Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5 lõike 5 alusel.
Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5 lõike 5 alusel määran:
Kinnitada "Metsa korraldamise juhend" (juurde lisatud).
|
|
Kinnitatud |
METSA KORRALDAMISE JUHEND
I. METSA KORRALDAMISE OBJEKT
1. Metsa korraldamise objekt on mets, mille suhtes kohaldatakse metsaseadust ' 3 lõike 1 kohaselt.
2. Tulenevalt metsa korraldamise toimingust määratakse
metsa korraldamise objekt järgmiselt:
1) metsa inventeerimisel
sõltuvalt Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud eesmärgist haldus-,
katastri- või majandamisüksuste kaupa;
2) metsa
majandamiskava koostamisel metskondade või muude majandamisüksuste
kaupa;
3) metsa majandamise soovituste koostamisel kinnistute kaupa;
4)
metsa majandamise hindamisel sõltuvalt keskkonnaministri poolt
määratud hindamise mahust haldus-, katastri- või majandamisüksuste
kaupa.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
3. Konkreetse kalendriaasta metsa korraldamise objektid ja neil tehtavad toimingud (edaspidi metsakorraldustööd) määrab keskkonnaminister eelneva aasta 31. märtsiks.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
4. Metsakorraldustööde suunamiseks
Keskkonnaministeerium:
1) koostab metsakorraldustööde ajakava;
2)
korraldab riigihanke tööde teostajaks sobiva isiku (edaspidi metsa
korraldaja) leidmiseks;
3) sõlmib metsa korraldajaga
metsakorraldustööde tegemiseks riigi nimel lepingu (edaspidi
metsakorraldustööde leping);
4) kontrollib
metsakorraldustööde kvaliteeti.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
II. METSA KAARDISTAMISE TINGIMUSED
5. Metsa kaardistamisel kasutatakse LAMBERT-EST projektsiooni.
6. Metsa kaardistamine toimub mõõdus 1 : 10 000. Täiendav kaardistamise vajadus mõnes teises mõõtkavas lepitakse kokku metsakorraldustööde lepingus.
7. Metsakaart koostatakse digitaalse vektorkaardina ning seotakse Eesti põhikaardi võrgu koordinaatidega.
8. Metsa kaardistamise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriplaan.
9. Kui katastriüksuste piirid on kantud Eesti põhikaardile või ortofotoplaanile, tuleb metsa kaardistamisel kasutada viimaseid alusplaanina.
10. Digitaalset aluskaarti tuleb eelistada tardkandjal olevale aluskaardile.
11. Põhikaardi vektorkujul olemasolu korral võetakse metsakaardile vajalikud põhikaardil kujutatud objektid põhikaardilt. Objektide koordinaadid peavad olema samad põhikaardi koordinaatidega. Vektorkujul põhikaardil puuduvad objektid tuleb kaardile kanda täpsusega, mille puhul koordinaadi veale vastav vahemaa looduses ei ületaks 5 meetrit.
12. Vektorkujul põhikaardi puudumise korral tuleb objektid kaardile kanda sellise täpsusega, et koordinaadi veale vastav vahemaa looduses ei ületaks 10 meetrit.
13. Metsa kaardistamise tehniliseks aluseks on aero- või satelliitfotod. Fotosid kasutatakse aluskaardi situatsiooni täpsustamiseks, aluskaardil puuduvate situatsioonielementide asukoha määramiseks, eraldiste piiride dexifreerimiseks, topograafilise situatsiooni tunnetamiseks ning välitöödel täpseks orienteerumiseks.
14. Fotode mõõtkava peab vastama metsa kaardistamise mõõtkavale.
15. Fotode tellimine sätestatakse metsakorraldustööde lepingus. Metsa korraldamiseks riigi poolt eraldatud vahenditest soetatud fotod säilitatakse metsa inventeerimisel saadud andmete alusel peetava riikliku registri juures.
16. Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksuseks on eraldis. Eraldis on pinnalt terviklik metsaosa, mis on oma päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavara ja metsakasvukohatüübi osas kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks. Eraldised piiritletakse metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda erinevate eraldistena, kui need on teineteisest eraldatud sihi, kraavi, tee, liini või mõne teise joonelemendiga.
17. Eraldise suuruse alampiir on 0,1 ha.
18. Metsa kaardistamisel tuleb üldkasutatavate leppemärkidena kasutada Eesti põhikaardi leppemärke. Metsa kaardistamisel kasutatavate leppemärkide klassifikaator on esitatud käesoleva juhendi lisas 1.
19. Digitaalsele metsakaardile kantakse piirid, teed, sihid, visiirid, liinid, veekogud, kraavid, hooned, tuletõrje veevõtukohad, võtmebiotoobid ning samakõrgusjooned (põhikaardil olemasolu korral). Eraldisepiirid kantakse kaardile eraldi kihina. Jõgede, ojade, kanalite ja veega kraavide puhul näidatakse kaardil vee voolusuund. Kui voolusuunda ei saa kujutada veekogu kallaste vahel, märgitakse see veekogu leppemärgi kõrval, kusjuures kraavide korral märgitakse voolusuund muldepoolsele küljele. Kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga võib kaardil kajastada ka muud informatsiooni.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
20. Tardkandjal metsakaardile kantakse piirid, teed, sihid, visiirid, liinid, veekogud, kraavid, hooned, tuletõrje veevõtukohad, võtmebiotoobid, samakõrgusjooned (põhikaardil olemasolu korral), vee voolusuunad, katastritunnused, kvartalite ja eraldiste numbrid, maakondade ja valdade nimetused, metsaomanike (riigimetsa korral riigimetsa majandajate) nimed, kaardi mõõtkava, metsa korraldamise välitööde aasta, kaardistamise eest vastutava isiku nimi ning kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga muu informatsioon. Kui ühe metsa korraldamise objekti metsakaart on mitmel lehel, näidatakse metsakaardil kaardilehe number.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
21. Metsakaardi alusel koostatakse vajaduse korral temaatilised (puistuplaan, metsamajanduslike tööde plaan jms) ja ülevaatekaardid (metskonna või muu majandamisüksuse või haldusüksuse metsade ülevaatekaart).
22. Metsa korraldaja fikseerib iga kaardi kohta kaardistamise eest vastutava isiku ning kaardistamistööde aja.
23. Kaartide koosseis, koopiate arv ning üleandmise ja levitamise tingimused määratakse metsakorraldustööde lepingus.
III. METSA INVENTEERIMISE METOODIKA
24. Inventeerimise eesmärgi kinnitab keskkonnaminister.
25. Metsa inventeerimine statistilise valikmeetodiga seisneb vastavalt inventeerimise eesmärgile sobiva valimi leidmises, proovitükkide rajamises, vajalike mõõtmiste teostamises ning tulemuste üldistamises inventeerimisobjekti kui terviku kohta.
26. Valimi esinduslikkus ning mõõtmistäpsus peavad tagama mõõtmistulemuste üldistamise järel inventeerimise eesmärgi täitmiseks piisava usaldusväärsuse.
27. Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega seisneb metsa eraldise piiritlemises, puistu takseertunnuste määramises eraldisel ning takseerandmete ja muude käesolevas juhendis nõutud andmete põhjal eraldise takseerkirjelduse koostamises.
28. Metsa inventeerimisel ülepinnalise takseerimise teel kasutatakse silmam��õdulist takseerimist ja/või aero-/satelliidifotode tõlgendamist, mida täpsustakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala või teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmistega.
[RTL 2004, 25, 404 - jõust.18.03.2004]
29. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevas riigimetsas ning metsas, mille kohta puudub katastritunnus, jagatakse mets enne eraldiste piiritlemist sihtide, kraavide, teede, jõgede, ojade või teiste joonelementidega eraldatud metsaosadeks B kvartaliteks. Muude metsade kvartaliteks jagamine pole vajalik, kui metsaosa suurus võimaldab eraldiste numbrite järjestusest loogiliselt aru saada.
30. Eraldise kirjeldamine omaette üksusena on
põhjendatud, kui eraldis vajab erinevat metsa majandamise viisi või
selle takseertunnused erinevad naabereraldiste takseertunnustest
vähemalt ühe takseertunnuse osas alljärgnevas ulatuses:
1)
mõne puuliigi osatähtsus koosseisus erineb üle 20%;
2)
enamuspuuliigi keskmine vanus erineb üle 10 aasta;
3)
puistuelemendi rinnaspindala, puude arv hektari kohta või täius erineb
üle 20%;
4) puistuelemendi kõrgus erineb üle 10%;
5)
puistuelemendi hektaritagavara erineb üle 20%;
6)
enamuspuuliigi päritolu on erinev;
7) eraldis kuulub
metsakasvukohatüübilt erinevasse tüübirühma.
31. Tootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseerandmeteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number, kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, boniteet, baaskõrgus (H100 või H50), puistu hektaritagavara, tagavara juurdekasv ning täius. Osa takseertunnuseid määratakse puistuelementide lõikes. Puistuelement on tekkeviisilt ühesugune puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Iga puistuelemendi kohta näidatakse takseerkirjelduses rinne, puuliik, koosseisukordaja, päritolu, keskmine vanus, tekkeaasta, keskmine kõrgus, keskmine rinnasdiameeter, rinnaspindala või puude arv hektaril, hektaritagavara ning lisateave kahjustuste kohta. Eraldisel hinnatakse lamapuidu kogus ning määratakse tuleohuklass. Juhul kui ülaltoodud takseerandmed ja -tunnused ei iseloomusta eraldist piisavalt, lisatakse eraldise oluliste iseärasuste kirjeldus.
32. Vähetootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseerandmeteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number, kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, liitus (täiuse asemel) ja tuleohuklass. Puuliikide kaupa näidatakse takseerkirjelduses koosseisukordaja ja keskmine kõrgus. Üksikpuude rinde esinemise korral kirjeldatakse see sarnaselt tootliku metsa kirjeldamisega.
33. Kvartalid nummerdatakse metskonna või muu majandamisüksuse piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab metskonna või muu majandamisüksuse loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult võib säilitada varasema kvartalite numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
34. Eraldised nummerdatakse kvartali või kinnistu piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab kvartali või kinnistu loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Kui kinnistu koosneb mitmest maatükist, nummerdatakse eraldised maatükkide kaupa järjestikku. Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult võib säilitada varasema eraldiste numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
35. Kõlvikuliike eristatakse Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1995. a määrusega nr 101 (RT I 1995, 32, 390) kinnitatud "Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra" kohaselt, v.a mets, mille puhul lähtutakse metsaseaduses toodud definitsioonist. Mets liigitatakse metsaseaduse paragrahvi 39 lõike 3 kohaselt tootlikuks ja vähetootlikuks metsaks.
36. Eraldise pindala hektarites arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide järgi.
37. Metsakategooria määratakse metsa kasutamise eesmärgi põhjal, mis tuleneb planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) alusel kehtestatud planeeringust, õigusaktist või metsaomaniku tahtest.
38. Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjusena käsitletakse nimetatud puhul metsakategooriasse määramise alust.
39. Metsakasvukohatüüp määratakse mullaliigi ja taimkatte alusel vastavalt Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioonile (E. Lõhmus, Eesti metsakasvukohatüübid, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, Tallinn, 1984). Mullaliigi määramiseks kasutatakse sondi või varem koostatud mullakaarti. Puistangualadel määratakse kasvukohatüüp puiste koostise järgi.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
40. Kuivenduse tunnus "k" määratakse kuivendatud aladele.
41. Boniteet määratakse välitöödel hinnanguliselt vastavalt käesoleva juhendi lisas 2 esitatud boniteerimistabelitele.
42. Baaskõrgus (H100 või H50) meetrites arvutatakse väliandmete alusel enamuspuuliigile. Baaskõrguse arvutamise mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 3.
43. Puistu hektaritagavara määratakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning täiuse või rinnaspindala või puude arvu alusel. Tagavara arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 4. Puistu hektaritagavara esitatakse tihumeetrites hektari kohta.
44. Puistu tagavara juurdekasv määratakse puistuelementide tagavara juurdekasvude summana. Tagavara juurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 5. Juurdekasv esitatakse tihumeetrites hektari kohta aastas.
45. Täius määratakse puistu esimesele ja teisele rindele rinde puude rinnaspindalade summa suhtena rinde koosseisu ja koostispuuliikide kõrguse järgi kaalutud normaalrinnaspindalasse. Juhul kui puistu looduslikud tingimused ei võimalda rinnaspindala määramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täius hinnanguliselt. Normaalrinnaspindalade summana kasutakse käesoleva juhendi lisas 6 antud standardtabelite rinnaspindala või selle alusel loodud mudelit.
46. Liitus määratakse puuliigi võrastikuga kaetud pindala suhtena eraldise pindalasse.
47. Rindelisus määratakse puistu ehituse järgi.
Rinnetena eristatakse:
1) esimene rinne B puistu suurima kõrguse ja
tagavaraga rinne, mille täius on vähemalt 0,3. Esimene rinne on puistu
põhirinne;
2) teine rinne B rinne, mille keskmine kõrgus on
vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures rinde
keskmine kõrgus on vähemalt 4 m;
3) järelkasvu rinne B
rinne, mille keskmine kõrgus on kuni 4 m või alla 25% teise rinde või
selle puudumise korral esimese rinde keskmisest kõrgusest ja millest
võib loota tulevikupuude kasvu;
4) üksikpuude rinne B rinne,
mis koosneb madala täiusega (alla 0,3) hõredalt paiknevatest,
tavaliselt puistu põhirindest suurematest raielangile jäetud
seemnepuudest või eelmisest metsapõlvest järgmisse jäetud
säilikpuudest;
5) surnud puude rinne B rinne, mis koosneb
püstiseisvatest surnud puudest.
Mitmevanuselised puistud, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat.
48. Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja arvatud künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mis määratakse liigi tasemel. Eestis väga vähe levinud puuliikide puhul näidatakse vaid, kas tegemist on okas- või lehtpuuga. Peapuuliik on antud kasvukohatingimustele kõige enam sobiv puuliik. Enamuspuuliik on esimese rinde suurima tagavaraga puuliik. Juhul kui viimane ei ole antud kasvukohale sobiv peapuuliik, määratakse peapuuliigiks selleks sobiv puuliik, kui selle tagavara on valmivates ja vanemates puistutes vähemalt 40% ja teistes puistutes vähemalt 30% puistu tagavarast.
49. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse. Noorendikes ja vähetootliku metsa kirjeldamisel määratakse koosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena. Koosseisukordajad antakse protsentides.
50. Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastates puistuelemendi tekkeaastast arvates. Kui tekkeaasta ei ole täpselt teada, määratakse vanus aastaringide või männaste loendamisega, eelmise inventeerimise vanuseandmete või eksperthinnangu alusel. Kultiveeritud puuliikide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgi arvestades uuendusviisi ja uuendusmaterjali.
51. Puistuelemendi tekkeaasta näidatakse, kui see on teada või kui seda on võimalik määrata täpsusega +B5 a.
52. Puistuelemendi keskmine kõrgus määratakse meetrites, mõõtes puistuelemendi keskmiste mudelpuude kõrguseid. Keskmine mudelpuu on normaalne puu, mille rinnasdiameeter vastab puistuelemendi puude rinnasdiameetrite ruutkeskmisele.
53. Puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter määratakse sentimeetrites, mõõtes iga puistuelemendi keskmiste mudelpuude rinnasdiameetreid.
54. Rinnaspindala määratakse relaskoobi abil puistu esimesele ja teisele rindele. Rinnaspindala määratakse ruutmeetrites hektari kohta.
55. Puude arvu hektaril kasutatakse puistu tiheduse iseloomustamiseks noorendike ja üksikute puude inventeerimisel täiuse või rinnaspindala asemel ning kohustuslikuna järelkasvu rinde kirjeldamisel. Puude arv hektaril määratakse hinnanguliselt.
56. Päritolu järgi eristatakse loodusliku tekkega ja kultiveeritud puistuelemente. Loodusliku tekkega puistuelemendid liigitatakse tekkeviisi alusel seemne- ja võrsetekkelisteks. Kultiveeritud puuliigid liigitatakse kultiveerimise viisi alusel külvi- ja istutuskultuurideks.
57. Eraldisel kirjeldatakse majandamisotsuse vastuvõtmise seisukohalt olulised kahjustused. Kahjustuse iseloomustamiseks märgitakse kahjustatud puuliik, kahjustuse põhjus, kahjustatud puude osakaal protsentides ja kahjustusaste.
58. Lamapuidu kogus hinnatakse tihumeetrites hektari kohta.
59. Tuleohuklass määratakse vastavalt käesoleva juhendi lisas 7 toodud tabelile.
60. Takseertunnused, mida looduses ei määrata, kuid mis on tuletatavad teiste takseertunnuste järgi, leitakse arvutuslikult.
61. Ülepinnalisel takseerimisel ei tohi puuliikidel,
mille tagavara moodustab enam kui 20%
eraldisel kasvava puistu tagavarast, takseertunnuste määramise viga
olla suurem kui:
1) kõrguse määramisel 10%, kui kõrgus on alla 15
m, siis 1,5 m;
2) rinnasdiameetri määramisel 10%, kui läbimõõt on
alla 20 cm, siis 2 cm;
3) vanuse määramisel kuni 40-aastastes
puistutes 5 aastat, 41- kuni 100-aastastes 10 aastat ja üle
100-aastastes 15 aastat;
4) rinnaspindala määramisel 13%;
5)
koosseisu kordaja määramisel 15%.
62. Looduses määratavad takseertunnused peavad olema määratud sellise täpsusega, mis võimaldaks kasvava metsa tagavara määrata nii, et 2/3 juhtudel oleks tagavara määramise viga alla 15% ja ülejäänud juhtudel alla 20%.
63. Lisaks takseerandmetele tuleb eraldise takseerkirjelduses näidata eraldise asukoht (maakond ja vald), katastritunnus (olemasolu korral), omandivorm, metsaomaniku või -valdaja nimi või nimetus, metsaomaniku või -valdaja isiku- või registrikood, metsa korraldaja nimi või nimetus, metsa korraldaja isiku- või registrikood, metsa korraldaja kontaktandmed (aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress), taksaatori nimi ja isikukood, inventeerimise aeg (kuupäev, kuu ja aasta) ning inventeerimisviisi kirjeldus.
64. Metsa inventeerimisel kasutatavad klassifikaatorid on toodud käesoleva juhendi lisas 8.
65. Käesolevas juhendis nimetamata inventeerimisandmete kogumine sätestatakse metsakorraldustööde lepingus.
IV. METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMINE
66. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel lähtutakse eraldise seisundist ja selle vastavusest metsa kasutamise eesmärgile.
67. Võimaldamaks metsaomaniku osalemist metsa majandamise soovituste koostamisel annab Keskkonnaministeerium informatsiooni konkreetse aasta metsa korraldamise objektidest ja metsa korraldamise tööde ajakavast Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuste kaudu.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
68. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel on metsa korraldaja kohustatud järgima õigusaktidest ja planeeringutest tulenevaid metsa majandamise kitsendusi ning arvestama metsa omaniku poolt metsa korraldamise tööde ajakavas määratud aja jooksul esitatud kirjalikke ettepanekuid. Ettepanekud esitatakse Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuste kaudu.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
69. Metsa majandamise viisid on lageraiesüsteem, turberaiesüsteem ja püsimetsasüsteem.
70. Vastavalt metsa majandamise viisile kavandatakse metsa uuendamise ja kasvatamise võtted, metsa kasutamise viisid, metsakaitse soovitused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõud ning metsateede ehitamise soovitused.
71. Metsa uuendamiseks kavandatakse järgmised võtted:
1)
uuendusraie;
2) metsaseemnete külvamine;
3) metsataimede
istutamine;
4) looduslikule uuenemisele kaasaaitamine;
5) muud
võtted, mis aitavad tagada metsa uuenemist.
72. Uuendusraie kavandamisel näidatakse raie liik ja puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites.
73. Metsaseemnete külvamise kavandamisel näidatakse külvikohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid.
74. Metsataimede istutamise kavandamisel näidatakse istutuskohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid.
75. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamise kavandamisel näidatakse kavandatavad abinõud.
76. Metsa kasvatamiseks kavandatakse järgmised võtted:
1)
hooldusraie;
2) valikraie;
3) metsamulla vee- ja toitereziimi
reguleerimine.
77. Hooldusraie kavandamisel näidatakse raieliik ja puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites.
78. Valikraie kavandamisel näidatakse puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites.
79. Metsamulla vee- ja toitereziimi reguleerimiseks
kavandatakse:
1) kuivendussüsteemide hooldus;
2) väetamine.
80. Metsa kasutamise viisid määratakse vastavalt metsakategooriale.
81. Metsakaitse soovitustena kavandatakse:
1)
tulekaitseribad;
2) tulekaitsebarjäärid;
3) tuletõrje
veevõtukohad;
4) sanitaarraied;
5) juurepessualadel metsa
uuendamisel haiguskindlama puuliigi valik;
6) putukarüüsteohtlikel
aladel metsa uuendamisel tõrjeabinõude rakendamine;
7)
muud keskkonnanõuetest tulenevad metsakaitse abinõud.
82. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõudena kavandatakse raietel säilikpuude ja lamapuidu jätmine ning riigimetsas osade lankide ülepõletamine.
83. Metsateede ehitamise soovitusena näidatakse eraldised, millele on metsa majandamiseks paremate tingimuste loomiseks otstarbekas rajada metsateed.
84. Kooskõlastatult riigimetsa majandajaga võib metsa korraldaja metsa majandamise kavas kavandada metsa majandamise võtteid käesolevas juhendis toodust detailsemalt.
85. Kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga võib metsa korraldaja metsa majandamise soovitustes kavandada metsa majandamise võtteid käesolevas juhendis toodust detailsemalt.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
86. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel kasutatavad klassifikaatorid on antud käesoleva juhendi lisas 9.
V. METSA RAIE MAHU ARVUTAMISE METOODIKA
87. Metsamajanduskavas näidatakse eraldiste kaupa metsa korraldamise hetkeseisuga järgneva kümne aasta jooksul maksimaalselt lubatav raie maht.
88. Metsa majandamise soovituses näidatakse eraldiste kaupa ja raieliikide viisi kavandatud raie maht.
89. Maksimaalselt lubatava metsa raie mahu määramisel lähtutakse metsa seisundist ning õigusaktidest ja planeeringutest tulenevatest metsa majandamise kitsendustest.
90. Metsa raie mahu kavandamisel lähtutakse täiendavalt küpsusvanusest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust, metsaomaniku poolt kirjalikult esitatud ettepanekutest, ökonoomsuse kriteeriumidest ning metsa majandamise headest tavadest.
91. Eestis enamlevinud puuliikide küpsusvanused ja nendest tulenevad arenguklassid on toodud käesoleva juhendi lisas 10.
92. Metsa majandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamise objekti kohta arvutatakse käesoleva juhendi lisas 11 esitatud valemite järgi metsakategooriate viisi ühtlase kasutuse lank, küpsuslank, I vanuslank, II vanuslank, III vanuslank, integraallank, EBSAlank ning seisukorralank. Hoiumetsa kohta lanke ei arvutata. Arvestuslank määratakse arvutatud lankide keskmisena, täiustatud algoritmi järgi või eksperthinnangu alusel. Määratud arvestuslank ei tohi olla väiksem minimaalsest ja suurem maksimaalsest arvutatud langist.
93. Alla 1000 ha suuruse metsa korraldamise objekti kohta arvestuslanki ei arvutata.
94. Kavandatav raie maht ei tohi ületada tagavara
juurdekasvu, välja arvatud:
1) väikestel, alla 50 ha suurustel
metsa korraldamise objektidel;
2) metsa korraldamise objektidel,
kus küpsete puistute osakaal objekti metsa pindalas on üle 20%.
VI. METSA MAJANDAMISE HINDAMISE KORD
95. Metsa majandamise hinnang antakse:
1)
õigusaktide nõuete järgimisele metsa uuendamisel, kasvatamisel ja
kasutamisel ning metsakaitsel;
2) metsamajandamiskavade ja metsa
majandamise soovituste vastavusele õigusaktide nõuetele.
96. Metsa majandamise hindamise mahu määrab igal konkreetsel kalendriaastal keskkonnaminister.
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
97. Metsa majandamise hindamise metoodika määratakse sõltuvalt hindamise mahust metsakorraldustööde lepingus.
|
|
Lisa 1 |
METSA KAARDISTAMISEL KASUTATAVAD LEPPEMÄRGID
Metsakaardi leppemärkide klassifikaator
|
Kood |
Leppemärk |
RGB kood |
Kirjeldus |
|
1 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,0,0 |
riigipiir |
|
2 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,0,0 |
maakonnapiir |
|
3 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,0,0 |
valla- või linnapiir |
|
4 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,0,0 |
katastriüksuse piir |
|
5 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
120,0,120 |
kaitseala piir |
|
6 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,128,0 |
reservaadipiir |
|
7 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,0,0 |
kõlvikupiir |
|
8 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
majandamisüksuse piir |
|
9 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
kvartalipiir |
|
10 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
eraldisepiir |
|
11 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
visiir |
|
12 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
153,51,0 |
samakõrgusjoon |
|
13 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,255 |
kraav laiusega 0...6 m |
|
14 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,255 |
kraav laiusega 6,...110 m |
|
15 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 / 0,0,255 |
kraav trassiga kuni 12 m |
|
16 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
pinnastee |
|
17 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
metsatee |
|
18 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
153,51,0 |
kruusatee |
|
19 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
maantee |
|
20 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
raudtee |
|
21 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
siht, trass 6...10 m |
|
22 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
elektriliin |
|
23 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,128,0 |
hekk või puuderida |
|
24 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,128,0 |
võtmebiotoop |
|
25 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
metskonna kontor |
|
26 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
metsniku kordon |
|
27 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
hoone |
|
28 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,255 |
voolusuund |
|
29 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
truup |
|
30 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,255 |
tuletõrje veevõtukoht |
|
31 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
eraldise piiri z-märk |
|
32 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,128,0 |
looduslik rohumaa |
|
33 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,0 |
põllumaa |
|
34 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,128,0 |
põõsastik |
|
35 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,255 |
madalsoo |
|
36 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,255 |
siirdesoo |
|
37 |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,0,255 |
raba |
Puistuplaani leppemärkide klassifikaator
|
Kood |
Leppemärk |
RGB kood |
puuliik |
Kirjeldus |
|
MA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,219,196 (255,149,79) |
mänd |
lagedad alad |
|
MS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,219,196 (255,149,79) |
mänd |
selguseta alad |
|
MN |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,219,196 |
mänd |
noorendikud |
|
ML |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,184,138 |
mänd |
latimetsad |
|
MK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,149,79 |
mänd |
keskealised metsad |
|
MV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,114,21 |
mänd |
valmivad ja küpsed metsad |
|
KA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
240,199,240 (211,88,211) |
kuusk |
lagedad alad |
|
KS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
240,199,240 (211,88,211) |
kuusk |
selguseta alad |
|
KN |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
240,199,240 |
kuusk |
noorendikud |
|
KL |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
226,144,226 |
kuusk |
latimetsad |
|
KK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
211,88,211 |
kuusk |
keskealised metsad |
|
KV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
197,33,197 |
kuusk |
valmivad ja küpsed metsad |
|
AA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
191,255,255 (63,255,255) |
kask |
lagedad alad |
|
AS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
191,255,255 (63,255,255) |
kask |
selguseta alad |
|
AN |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
191,255,255 |
kask |
noorendikud |
|
AL |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
127,255,255 |
kask |
latimetsad |
|
AK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
63,255,255 |
kask |
keskealised metsad |
|
AV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,250,250 |
kask |
valmivad ja küpsed metsad |
|
HA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
191,255,191 (63,255,63) |
haab |
lagedad alad |
|
HS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
191,255,191 (63,255,63) |
haab |
selguseta alad |
|
HN |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
191,255,191 |
haab |
noorendikud |
|
HL |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
127,255,63 |
haab |
latimetsad |
|
HK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
63,255,63 |
haab |
keskealised metsad |
|
HV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
0,235,0 |
haab |
valmivad ja küpsed metsad |
|
TA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
207,207,207 (112,112,112) |
tamm |
lagedad alad |
|
TS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
207,207,207 (112,112,112) |
tamm |
selguseta alad |
|
TN |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
207,207,207 |
tamm |
noorendikud |
|
TL |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
160,160,160 |
tamm |
latimetsad |
|
TK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
112,112,112 |
tamm |
keskealised metsad |
|
TV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
65,65,65 |
tamm |
valmivad ja küpsed metsad |
|
SA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
196,226,231 (130,192,210) |
saar |
lagedad alad |
|
SS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
196,226,231 (130,192,210) |
saar |
selguseta alad |
|
SN |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
196,226,231 |
saar |
noorendikud |
|
SL |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
163,209,223 |
saar |
latimetsad |
|
SK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
130,192,210 |
saar |
keskealised metsad |
|
SV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
90,170,190 |
saar |
valmivad ja küpsed metsad |
|
LA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
227,194,255 (169,125,255) |
sanglepp |
lagedad alad |
|
LS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
227,194,255 (169,125,255) |
sanglepp |
selguseta alad |
|
LN |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
227,194,255 |
sanglepp |
noorendikud |
|
LL |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
198,155,255 |
sanglepp |
latimetsad |
|
LK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
169,125,255 |
sanglepp |
keskealised metsad |
|
LV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
128,85,255 |
sanglepp |
valmivad ja küpsed metsad |
|
VA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,255,191 (255,255,63) |
hall lepp |
lagedad alad |
|
VS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,255,191 (255,255,63) |
hall lepp |
selguseta alad |
|
VN |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,255,191 |
hall lepp |
noorendikud |
|
VK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,255,95 |
hall lepp |
keskealised metsad |
|
VV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
240,240,0 |
hall lepp |
valmivad ja küpsed metsad |
|
TX |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
205,205,137 |
|
teised puuliigid |
|
SO |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
194,255,227 (255,255,255) |
|
sood |
|
PS |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
186,238,89 |
|
põ��sastikud |
|
PA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
154,194,146 |
|
põllu- ja aiamaad |
|
JJ |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
96,128,224 |
|
jõed ja järved |
|
XM |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
169,169,140 |
|
muud maad |
Metsamajanduslike tööde plaani leppemärkide klassifikaator
|
Kood |
Leppemärk |
RGB kood |
Kirjeldus |
|
LL |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
211,88,211 |
lageraie looduslikule uuenemisele jätmisega |
|
LK |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
240,199,240 (127,255,255) |
lageraie kultiveerimisega |
|
LA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
240,199,240 (127,255,255) |
lageraie looduslikule uuendusele kaasaaitamisega |
|
TU |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
127,255,255 |
turberaie |
|
VA |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,219,196 |
valgustusraie |
|
HR |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,149,79 |
harvendusraie |
|
SR |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,255,191 |
sanitaarraie |
|
VR |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
205,255,255 |
valikraie |
|
RD |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
255,100,100 |
raadamine |
|
KU |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
191,255,191 |
kultiveerimine |
|
KH |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
(0,0,255) |
kuivendussüsteemide hooldus |
|
VT |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
(0,0,255) |
väetamine |
|
TR |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
(255,0,0) |
tulekaitseribade rajamine |
|
TB |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
(255,0,0) |
tulekaitsebarjääride rajamine |
|
TV |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
(255,0,0) |
tuletõrje veevõtukoha rajamine |
|
PT |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
(0,0,255) |
putukatõrjeabinõude rakendamine |
|
YP |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
(255,0,0) |
langi ülepõletamine |
|
TE |
(vt. RTL 1999, 69, 902) |
(128,0,0) |
metsatee ehitamine |
|
|
Lisa 2 |
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
BONITEERIMISTABELID
Boniteediklasside kõrguste alampiirid okaspuudel ja kõvalehtpuudel (m)
|
Vanus (a) |
Boniteet |
||||||
|
Ia |
I |
II |
III |
IV |
V |
Va |
|
|
5 |
2,6 |
2,1 |
1,7 |
1,3 |
1,0 |
0,7 |
0,5 |
|
10 |
5,2 |
4,2 |
3,4 |
2,7 |
2,0 |
1,5 |
0,9 |
|
15 |
7,7 |
6,2 |
5,0 |
4,0 |
3,0 |
2,2 |
1,4 |
|
20 |
10,1 |
8,2 |
6,7 |
5,3 |
4,0 |
2,9 |
1,8 |
|
25 |
12,4 |
10,1 |
8,2 |
6,5 |
5,0 |
3,6 |
2,3 |
|
30 |
14,5 |
12,0 |
9,7 |
7,7 |
5,9 |
4,3 |
2,7 |
|
35 |
16,6 |
13,7 |
11,2 |
8,9 |
6,9 |
4,9 |
3,2 |
|
40 |
18,4 |
15,3 |
12,5 |
10,0 |
7,7 |
5,6 |
3,6 |
|
45 |
20,2 |
16,8 |
13,8 |
11,1 |
8,6 |
6,2 |
4,0 |
|
50 |
21,8 |
18,2 |
15,1 |
12,1 |
9,4 |
6,8 |
4,4 |
|
55 |
23,2 |
19,6 |
16,2 |
13,1 |
10,2 |
7,4 |
4,7 |
|
60 |
24,5 |
20,8 |
17,3 |
14,0 |
10,9 |
8,0 |
5,1 |
|
65 |
25,7 |
21,9 |
18,3 |
14,9 |
11,6 |
8,5 |
5,5 |
|
70 |
26,8 |
22,9 |
19,2 |
15,7 |
12,3 |
9,0 |
5,8 |
|
75 |
27,8 |
23,8 |
20,1 |
16,4 |
12,9 |
9,5 |
6,1 |
|
80 |
28,7 |
24,7 |
20,9 |
17,1 |
13,5 |
9,9 |
6,4 |
|
85 |
29,5 |
25,5 |
21,6 |
17,8 |
14,0 |
10,3 |
6,7 |
|
90 |
30,2 |
26,2 |
22,3 |
18,4 |
14,6 |
10,8 |
7,0 |
|
95 |
30,9 |
26,9 |
22,9 |
19,0 |
15,0 |
11,1 |
7,3 |
|
100 |
31,5 |
27,5 |
23,5 |
19,5 |
15,5 |
11,5 |
7,5 |
|
105 |
32,1 |
28,1 |
24,0 |
20,0 |
15,9 |
11,8 |
7,7 |
|
110 |
32,6 |
28,6 |
24,5 |
20,5 |
16,3 |
12,2 |
8,0 |
|
115 |
33,0 |
29,0 |
25,0 |
20,9 |
16,7 |
12,5 |
8,2 |
|
120 |
33,4 |
29,5 |
25,4 |
21,3 |
17,1 |
12,8 |
8,4 |
|
125 |
33,8 |
29,9 |
25,8 |
21,7 |
17,4 |
13,0 |
8,6 |
|
130 |
34,2 |
30,3 |
26,2 |
22,0 |
17,7 |
13,3 |
8,8 |
|
135 |
34,5 |
30,6 |
26,5 |
22,4 |
18,0 |
13,5 |
8,9 |
|
140 |
34,8 |
30,9 |
26,9 |
22,7 |
18,3 |
13,8 |
9,1 |
|
145 |
35,0 |
31,2 |
27,2 |
22,9 |
18,5 |
14,0 |
9,3 |
|
150 |
35,3 |
31,5 |
27,4 |
23,2 |
18,8 |
14,2 |
9,4 |
|
155 |
35,5 |
31,7 |
27,7 |
23,5 |
19,0 |
14,4 |
9,5 |
|
160 |
35,7 |
31,9 |
27,9 |
23,7 |
19,2 |
14,6 |
9,7 |
|
165 |
35,9 |
32,2 |
28,2 |
23,9 |
19,4 |
14,7 |
9,8 |
|
170 |
36,1 |
32,4 |
28,4 |
24,1 |
19,6 |
14,9 |
9,9 |
|
175 |
36,3 |
32,5 |
28,6 |
24,3 |
19,8 |
15,0 |
10,0 |
|
180 |
36,4 |
32,7 |
28,7 |
24,5 |
20,0 |
15,2 |
10,1 |
|
185 |
36,6 |
32,9 |
28,9 |
24,7 |
20,1 |
15,3 |
10,2 |
|
190 |
36,7 |
33,0 |
29,1 |
24,8 |
20,3 |
15,4 |
10,3 |
|
195 |
36,9 |
33,2 |
29,2 |
25,0 |
20,4 |
15,6 |
10,4 |
|
200 |
37,0 |
33,3 |
29,4 |
25,1 |
20,5 |
15,7 |
10,5 |
Boniteediklasside kõrguste alampiirid pehmelehtpuudel (m)
|
Vanus (a) |
Boniteet |
||||||
|
Ia |
I |
II |
III |
IV |
V |
Va |
|
|
5 |
3,5 |
2,9 |
2,3 |
1,8 |
1,4 |
1,0 |
0,6 |
|
10 |
7,0 |
5,7 |
4,6 |
3,6 |
2,7 |
2,0 |
1,2 |
|
15 |
10,2 |
8,3 |
6,7 |
5,3 |
4,0 |
2,9 |
1,8 |
|
20 |
13,2 |
10,8 |
8,8 |
6,9 |
5,3 |
3,8 |
2,4 |
|
25 |
15,8 |
13,1 |
10,6 |
8,5 |
6,5 |
4,6 |
2,9 |
|
30 |
18,2 |
15,1 |
12,4 |
9,9 |
7,6 |
5,4 |
3,5 |
|
35 |
20,3 |
16,9 |
13,9 |
11,2 |
8,6 |
6,2 |
3,9 |
|
40 |
22,1 |
18,5 |
15,3 |
12,3 |
9,5 |
6,9 |
4,4 |
|
45 |
23,6 |
20,0 |
16,5 |
13,4 |
10,4 |
7,5 |
4,8 |
|
50 |
25,0 |
21,2 |
17,6 |
14,3 |
11,1 |
8,1 |
5,2 |
|
55 |
26,1 |
22,3 |
18,6 |
15,1 |
11,8 |
8,6 |
5,5 |
|
60 |
27,1 |
23,2 |
19,5 |
15,9 |
12,4 |
9,1 |
5,8 |
|
65 |
28,0 |
24,0 |
20,2 |
16,5 |
13,0 |
9,5 |
6,1 |
|
70 |
28,7 |
24,7 |
20,9 |
17,1 |
13,5 |
9,9 |
6,4 |
|
75 |
29,3 |
25,3 |
21,4 |
17,6 |
13,9 |
10,2 |
6,6 |
|
80 |
29,9 |
25,9 |
22,0 |
18,1 |
14,3 |
10,5 |
6,8 |
|
85 |
30,4 |
26,4 |
22,4 |
18,5 |
14,6 |
10,8 |
7,0 |
|
90 |
30,8 |
26,8 |
22,8 |
18,9 |
15,0 |
11,1 |
7,2 |
|
95 |
31,2 |
27,2 |
23,2 |
19,2 |
15,2 |
11,3 |
7,4 |
|
100 |
31,5 |
27,5 |
23,5 |
19,5 |
15,5 |
11,5 |
7,5 |
|
105 |
31,8 |
27,8 |
23,8 |
19,8 |
15,7 |
11,7 |
7,6 |
|
110 |
32,1 |
28,1 |
24,1 |
20,0 |
15,9 |
11,9 |
7,8 |
|
115 |
32,3 |
28,3 |
24,3 |
20,2 |
16,1 |
12,0 |
7,9 |
|
120 |
32,5 |
28,5 |
24,5 |
20,4 |
16,3 |
12,2 |
8,0 |
|
125 |
32,7 |
28,7 |
24,7 |
20,6 |
16,5 |
12,3 |
8,1 |
|
130 |
32,9 |
28,9 |
24,9 |
20,8 |
16,6 |
12,4 |
8,1 |
|
135 |
33,0 |
29,0 |
25,0 |
20,9 |
16,7 |
12,5 |
8,2 |
|
140 |
33,1 |
29,2 |
25,2 |
21,0 |
16,9 |
12,6 |
8,3 |
|
145 |
33,3 |
29,3 |
25,3 |
21,2 |
17,0 |
12,7 |
8,4 |
|
150 |
33,4 |
29,4 |
25,4 |
21,3 |
17,1 |
12,8 |
8,4 |
|
155 |
33,5 |
29,5 |
25,5 |
21,4 |
17,2 |
12,9 |
8,5 |
|
160 |
33,6 |
29,6 |
25,6 |
21,5 |
17,3 |
12,9 |
8,5 |
|
165 |
33,7 |
29,7 |
25,7 |
21,6 |
17,3 |
13,0 |
8,6 |
|
170 |
33,8 |
29,8 |
25,8 |
21,6 |
17,4 |
13,1 |
8,6 |
|
175 |
33,8 |
29,9 |
25,9 |
21,7 |
17,5 |
13,1 |
8,7 |
|
180 |
33,9 |
30,0 |
25,9 |
21,8 |
17,5 |
13,2 |
8,7 |
|
185 |
34,0 |
30,0 |
26,0 |
21,9 |
17,6 |
13,2 |
8,7 |
|
190 |
34,0 |
30,1 |
26,1 |
21,9 |
17,6 |
13,3 |
8,8 |
|
195 |
34,1 |
30,2 |
26,1 |
22,0 |
17,7 |
13,3 |
8,8 |
|
200 |
34,1 |
30,2 |
26,2 |
22,0 |
17,7 |
13,3 |
8,8 |
|
|
Lisa 3 |
BAASKÕRGUSE ARVUTAMISE MUDELID
1. Baaskõrgus arvutatakse järgmise valemi järgi:
(vt. RTL 1999, 69, 902)
A - puistu vanus (a)
H - puistu keskmine kõrgus (m)
An - puistu vanus, mille kohta baaskõrgus arvutatakse (a)
Hn - puistu baaskõrgus vanuses An (m)
Kordajad b ja c võetakse vastavalt tabelile:
|
Puuliik |
Kordaja |
|
|
b |
c |
|
|
okaspuud ja kõvalehtpuud |
25069 |
-487,90 |
|
pehmelehtpuud |
7074 |
-131,34 |
2. Baaskõrguse H100 ja boniteedi vahel kehtivad järgmised seosed: boniteediklassi keskmine EQU boniteediklassi kõrguse alampiirile vastav EQU Kordaja bon võetakse vastavalt tabelile:
|
Boniteet |
bon |
|
Ia |
0 |
|
I |
1 |
|
II |
2 |
|
III |
3 |
|
IV |
4 |
|
V |
5 |
|
Va |
6 |
|
|
Lisa 4 |
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
TAGAVARA ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID
1. Puistud kõrgusega 5 ja enam meetrit
a) M = H× G× F,
kus
|
|
|
b |
|
F = |
a + _+ c × ruutjuur H + d × ln(H) |
|
|
|
|
H |
b) M = Mn ×t,
kus
kase- ja pärnapuistutel
Mn = a1
+ b 1 × H2 +c1
× H3
okaspuistutel ja teistel lehtpuistutel
Mn
= a1 + b1 × H +c1
× H2
2. Puistud kõrgusega alla 5 meetri
M =
0,4 × G × (H + 3)
M – puistu
hektaritagavara (tm)
H – puistu keskmine kõrgus (m)
G –
puistu rinnaspindalade summa (m2/ha)
F – puistu keskmine
rinnakõrguse vormiarv
t – puistu täius
Mn
– vastava normaalpuistu tagavara (tm/ha)
Kordajad a, b, c, d, a1, b1 ja c 1 võetakse vastavalt tabelile:
|
Puuliik |
Kordaja |
||||||
|
|
a |
b |
c |
d |
a1 |
b1 |
c1 |
|
mänd, lehis, seedermänd |
–0,0309 |
2,5936 |
–0,0617 |
0,2107 |
–30,5946 |
16,6305 |
0,0254 |
|
kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud |
0,3495 |
1,5653 |
0 |
0,0172 |
–7,9880 |
9,2794 |
0,3473 |
|
kask, pärn |
0,4193 |
0,8180 |
0 |
0 |
15,3442 |
0,7411 |
–0,0087 |
|
haab, sanglepp, hall lepp |
0,8813 |
–0,5950 |
0,0437 |
–0,1969 |
–18,7579 |
8,3848 |
0,3233 |
|
tamm, saar, vaher, jalakas, teised lehtpuud |
0,5993 |
0,9350 |
0,0286 |
–0,1006 |
–11,7131 |
8,4737 |
0,2767 |
|
|
Lisa 5 |
TAGAVARA JUURDEKASVU ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID
Tagavara juurdekasv arvutatakse järgmise valemi järgi:
(vt. RTL 1999, 69, 902)
jZM tagavara jooksev juurdekasv (tm/ha/a)
A -
puistu vanus (a)
K - täiuseparand (kordaja)
t - täius
Kordajad a, b ja c võetakse vastavalt tabelile:
|
Puuliik |
Kordaja |
Boniteet |
||||||
|
Ia |
I |
II |
III |
IV |
V |
Va |
||
|
mänd, |
a |
1227 |
1090 |
979 |
843 |
715 |
408 |
367 |
|
lehis |
b |
0,01972 |
0,01923 |
0,01780 |
0,01728 |
0,01605 |
0,02352 |
0,02081 |
|
|
c |
1,924 |
1,978 |
1,989 |
2,113 |
2,263 |
3,766 |
3,635 |
|
kuusk, |
a |
1370 |
1185 |
1047 |
930 |
967 |
585 |
|
|
nulg |
b |
0,02373 |
0,02310 |
0,02281 |
0,02156 |
0,01129 |
0,01521 |
|
|
|
c |
2,538 |
2,755 |
3,075 |
3,321 |
1,997 |
2,671 |
|
|
kask, |
a |
800 |
712 |
626 |
536 |
372 |
269 |
170 |
|
sanglepp |
b |
0,02695 |
0,02552 |
0,02374 |
0,02352 |
0,02107 |
0,02058 |
0,02028 |
|
|
c |
2,035 |
2,126 |
2,215 |
2,451 |
1,962 |
2,028 |
2,282 |
|
haab, |
a |
1038 |
918 |
770 |
621 |
436 |
302 |
|
|
pärn |
b |
0,02681 |
0,02682 |
0,02382 |
0,02170 |
0,02418 |
0,02446 |
|
|
|
c |
1,952 |
2,014 |
1,892 |
1,837 |
1,974 |
2,183 |
|
|
tamm |
a |
1194 |
1194 |
753 |
608 |
460 |
325 |
325 |
|
|
b |
0,01317 |
0,01317 |
0,02352 |
0,02241 |
0,02307 |
0,02307 |
0,02307 |
|
|
c |
1,456 |
1,456 |
2,015 |
2,055 |
2,169 |
2,267 |
2,267 |
|
saar, |
a |
1124 |
958 |
782 |
632 |
506 |
506 |
|
|
jalakas, |
b |
0,01337 |
0,01256 |
0,01256 |
0,01264 |
0,01258 |
0,01258 |
|
|
vaher |
c |
1,404 |
1,457 |
1,561 |
1,702 |
1,854 |
1,854 |
|
|
hall |
a |
589 |
589 |
446 |
328 |
328 |
|
|
|
lepp, |
b |
0,04130 |
0,04130 |
0,04381 |
0,04743 |
0,04743 |
|
|
|
remmelgas |
c |
1,729 |
1,729 |
1,923 |
2,230 |
2,230 |
|
|
Kordaja b1 võetakse vastavalt tabelile:
|
Puuliik |
Vanusegrupp |
||||
|
|
kuni 30 a |
30...100 a |
üle 100 a |
||
|
|
|
|
10,44 |
|
|
|
kuusk, nulg |
0,588 |
b1 = |
------- |
+ 0,24 |
0,344 |
|
|
|
|
A |
|
|
|
|
|
|
1741 |
|
|
|
teised puuliigid |
1,801 |
b1 = |
------- |
- 0,133 |
0,041 |
|
|
|
|
A2 |
|
|
|
|
Lisa 6 |
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
STANDARDTABELID
Puistu tagavara (tm) ja rinnaspindalade summa (m2/ha) täiusel 1,0
|
Kõrgus (m) |
Mänd, lehis, seedermänd |
Kuusk, nulg, ebastsuuga |
Kask, pärn |
Haab, sanglepp, hall lepp |
Tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu |
|||||
|
tagavara |
rinnaspindalade summa |
tagavara |
rinnaspindalade summa |
tagavara |
rinnaspindalade summa |
tagavara |
rinnaspindalade summa |
tagavara |
rinnaspindalade summa |
|
|
2 |
11 |
5,4 |
10 |
4,8 |
8 |
4,0 |
9 |
4,3 |
8 |
4,2 |
|
3 |
21 |
8,6 |
21 |
8,8 |
16 |
6,6 |
18 |
7,5 |
18 |
7,3 |
|
4 |
35 |
12,5 |
30 |
10,8 |
25 |
8,8 |
28 |
10,1 |
27 |
9,8 |
|
5 |
55 |
16,0 |
46 |
13,2 |
30 |
10,3 |
33 |
12,2 |
41 |
11,8 |
|
6 |
69 |
18,4 |
60 |
15,6 |
38 |
11,4 |
45 |
13,9 |
51 |
13,1 |
|
7 |
87 |
21,3 |
74 |
17,5 |
47 |
12,5 |
57 |
15,4 |
62 |
14,4 |
|
8 |
104 |
23,4 |
89 |
19,2 |
57 |
13,6 |
70 |
16,8 |
74 |
15,7 |
|
9 |
121 |
25,2 |
105 |
20,8 |
68 |
14,8 |
84 |
18,1 |
86 |
16,9 |
|
10 |
139 |
26,9 |
120 |
22,0 |
80 |
16,0 |
98 |
19,3 |
100 |
18,1 |
|
11 |
156 |
28,0 |
137 |
23,3 |
93 |
17,2 |
112 |
20,4 |
114 |
19,3 |
|
12 |
172 |
29,0 |
154 |
24,5 |
108 |
18,4 |
127 |
21,5 |
129 |
20,4 |
|
13 |
189 |
29,9 |
171 |
25,6 |
122 |
19,5 |
143 |
22,6 |
144 |
21,5 |
|
14 |
205 |
30,6 |
189 |
26,7 |
138 |
20,6 |
160 |
23,7 |
160 |
22,5 |
|
15 |
224 |
31,5 |
209 |
27,8 |
154 |
21,7 |
178 |
24,8 |
176 |
23,5 |
|
16 |
241 |
32,2 |
229 |
28,9 |
172 |
22,8 |
195 |
25,8 |
193 |
24,4 |
|
17 |
258 |
32,7 |
250 |
30,0 |
190 |
23,9 |
215 |
27,0 |
210 |
25,4 |
|
18 |
276 |
33,3 |
271 |
31,0 |
208 |
24,9 |
234 |
28,0 |
229 |
26,4 |
|
19 |
294 |
33,8 |
293 |
32,0 |
227 |
25,8 |
255 |
29,1 |
248 |
27,4 |
|
20 |
311 |
34,3 |
316 |
33,0 |
245 |
26,6 |
277 |
30,3 |
267 |
28,3 |
|
21 |
329 |
34,7 |
340 |
34,0 |
263 |
27,3 |
299 |
31,4 |
288 |
29,3 |
|
22 |
347 |
35,1 |
364 |
34,9 |
281 |
28,0 |
321 |
32,4 |
309 |
30,2 |
|
23 |
366 |
35,6 |
389 |
35,9 |
300 |
28,7 |
345 |
33,5 |
330 |
31,1 |
|
24 |
384 |
36,0 |
415 |
36,8 |
320 |
29,4 |
370 |
34,7 |
352 |
32,0 |
|
25 |
403 |
36,4 |
442 |
37,8 |
339 |
30,0 |
395 |
35,7 |
375 |
32,9 |
|
26 |
421 |
36,7 |
469 |
38,7 |
360 |
30,7 |
422 |
36,9 |
398 |
33,8 |
|
27 |
439 |
37,0 |
496 |
39,6 |
381 |
31,4 |
448 |
37,9 |
421 |
34,6 |
|
28 |
457 |
37,3 |
525 |
40,5 |
402 |
32,0 |
474 |
38,9 |
445 |
35,4 |
|
29 |
475 |
37,6 |
553 |
41,3 |
423 |
32,6 |
501 |
39,9 |
469 |
36,2 |
|
30 |
492 |
37,8 |
583 |
42,2 |
443 |
33,1 |
526 |
40,7 |
493 |
36,9 |
|
31 |
510 |
38,0 |
613 |
43,1 |
464 |
33,6 |
554 |
41,6 |
518 |
37,7 |
|
32 |
527 |
38,2 |
645 |
44,0 |
487 |
34,2 |
580 |
42,4 |
543 |
38,4 |
|
33 |
545 |
38,4 |
676 |
44,8 |
509 |
34,7 |
607 |
43,2 |
568 |
39,1 |
|
34 |
563 |
38,6 |
709 |
45,7 |
531 |
35,2 |
636 |
44,1 |
594 |
39,8 |
|
35 |
580 |
38,8 |
743 |
46,6 |
553 |
35,7 |
666 |
45,0 |
620 |
40,5 |
|
|
Lisa 7 |
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
TULEOHUKLASSID
|
Metsakasvukohatüüp |
Puuliik |
Arenguklass |
Tuleohuklass |
||
|
leesikaloo, kastikuloo, sambliku, kanarbiku |
okaspuud |
kõik arenguklassid |
I tuleohuklass |
||
|
lehtpuud |
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad |
II tuleohuklass |
|||
|
lehtpuud |
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad |
III tuleohuklass |
|||
|
pohla, sinilille, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, mustika, sinika |
okaspuud |
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad |
I tuleohuklass |
||
|
mänd, lehis |
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad |
II tuleohuklass |
|||
|
ülejäänud okaspuud |
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad |
III tuleohuklass |
|||
|
lehtpuud |
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad |
III tuleohuklass |
|||
|
lehtpuud |
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad |
IV tuleohuklass |
|||
|
naadi |
mänd, lehis |
kõik arenguklassid |
III tuleohuklass |
||
|
ülejäänud okaspuud |
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad |
III tuleohuklass |
|||
|
ülejäänud okaspuud |
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad |
IV tuleohuklass |
|||
|
lehtpuud |
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad |
III tuleohuklass |
|||
|
lehtpuud |
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad |
IV tuleohuklass |
|||
|
karusambla-mustika, karusambla, osja, tarna, lubikaloo |
okaspuud |
kõik arenguklassid |
III tuleohuklass |
||
|
lehtpuud |
kõik arenguklassid |
V tuleohuklass |
|||
|
kuivendatud karusambla-mustika, kuivendatud karusambla, kuivendatud osja, kuivendatud tarna, kuivendatud lubikaloo |
okaspuud |
kõik arenguklassid |
II tuleohuklass |
||
|
lehtpuud |
kõik arenguklassid |
IV tuleohuklass |
|||
|
sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu, kõdusoo, raba, madalsoo, siirdesoo |
okaspuud |
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad |
III tuleohuklass |
||
|
okaspuud |
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad |
IV tuleohuklass |
|||
|
lehtpuud |
kõik arenguklassid |
V tuleohuklass |
|||
|
kuivendatud sõnajala, kuivendatud angervaksa, kuivendatud tarna-angervaksa, kuivendatud lodu, kuivendatud kõdusoo, kuivendatud raba, kuivendatud madalsoo, kuivendatud siirdesoo |
okaspuud |
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad |
II tuleohuklass |
||
|
okaspuud |
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad |
III tuleohuklass |
|||
|
lehtpuud |
kõik arenguklassid |
IV tuleohuklass |
|||
|
kivine puistang, saviliivane puistang |
kõik puuliigid |
kõik arenguklassid |
III tuleohuklass |
||
|
Liivane puistang |
kõik puuliigid |
kõik arenguklassid |
I tuleohuklass |
||
|
Turbane puistang |
kõik puuliigid |
kõik arenguklassid |
II tuleohuklass |
||
|
|
Lisa 8 |
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
METSA INVENTEERIMISEL KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID
Omandivorm
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
F |
eramets, füüsilise isiku |
füüsilisele isikule kuuluv eramets |
|
J |
eramets, juriidilise isiku |
eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv eramets |
|
Y |
eramets, ühisomand |
eraõiguslike isikute ühisomandis olev mets |
|
R |
riigimets, RMK |
Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev riigimets |
|
T |
riigimets, ajutiselt |
jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele või erastamisele kuuluv mets |
|
X |
riigimets, muu |
riigile kuuluv mets, välja arvatud Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev mets ja jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ning tagastamisele või erastamisele kuuluv mets |
|
M |
munitsipaalmets |
kohalikule omavalitsusele kuuluv mets |
|
A |
muu avalik-õiguslik mets |
teistele avalik-õiguslikele isikutele kuuluv mets |
Kõlvikuliik
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
MT |
tootlik metsamaa |
|
|
MV |
vähetootlik metsamaa |
|
|
PS |
põõsastik |
|
|
SO |
soo |
|
|
PM |
põllumaa |
|
|
RM |
looduslik rohumaa |
|
|
VM |
viljapuu-marjaaed |
|
|
TA |
taimla |
|
|
SE |
seemla |
|
|
JA |
järv |
|
|
JG |
jõgi |
|
|
VH |
veehoidla, tiik |
|
|
OU |
õuemaa |
|
|
PK |
park |
|
|
KJ |
karjäär |
|
|
PV |
pinnaveeala |
|
|
XM |
muu maa |
|
Metsakategooria
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
H |
hoiumets |
|
|
K |
kaitsemets |
|
|
T |
tulundusmets |
|
Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
Q |
õigusakt |
|
|
O |
omaniku tahe |
|
|
R |
kaitseala loodusreservaat |
|
|
S |
kaitseala sihtkaitsevöönd |
|
|
V |
piiranguvöönd |
|
|
K |
kallas, rand |
|
|
A |
allikad, surveline põhjavesi |
|
|
I |
infiltratsiooniala |
|
|
J |
joogiveehaare |
|
|
U |
uuristus- ja tuuleohtlik ala |
|
|
L |
looala |
|
|
M |
muinsuskaitseobjekt |
|
|
P |
planeeringuga määratud |
|
Metsakasvukohatüüp
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
Ll |
leesikaloo |
|
|
Kl |
kastikuloo |
|
|
Lu |
lubikaloo |
|
|
Sm |
sambliku |
|
|
Kn |
kanarbiku |
|
|
Sn |
sinika |
|
|
Ph |
pohla |
|
|
Jp |
jänesekapsa-pohla |
|
|
Ms |
mustika |
|
|
Jm |
jänesekapsa-mustika |
|
|
Km |
karusambla-mustika |
|
|
Kr |
karusambla |
|
|
Jk |
jänesekapsa |
|
|
Sl |
sinilille |
|
|
Nd |
naadi |
|
|
Sj |
sõnajala |
|
|
An |
angervaksa |
|
|
Ta |
tarna-angervaksa |
|
|
Os |
osja |
|
|
Tr |
tarna |
|
|
Ld |
lodu |
|
|
Ks |
kõdusoo |
|
|
Md |
madalsoo |
|
|
Ss |
siirdesoo |
|
|
Rb |
raba |
|
|
Lp |
liivane puistang |
|
|
Kp |
kivine puistang |
|
|
Sp |
saviliivane puistang |
|
|
Tp |
turbane puistang |
|
Boniteet
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
0 |
Ia boniteet |
|
|
1 |
I boniteet |
|
|
2 |
II boniteet |
|
|
3 |
III boniteet |
|
|
4 |
IV boniteet |
|
|
5 |
V boniteet |
|
|
6 |
Va boniteet |
|
Rinne
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
1 |
esimene rinne |
|
|
2 |
teine rinne |
|
|
J |
järelkasvu rinne |
|
|
Y |
üksikpuude rinne |
|
|
S |
surnud puude rinne |
|
Puuliik
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
Ma |
mänd |
|
|
Ku |
kuusk |
|
|
Nu |
nulg |
|
|
Lh |
lehis |
|
|
Sd |
seedermänd |
|
|
Ts |
ebatsuuga |
|
|
Ta |
tamm |
|
|
Sa |
saar |
|
|
Va |
vaher |
|
|
Ja |
jalakas |
|
|
Kp |
künnapuu |
|
|
Ks |
kask |
|
|
Hb |
haab |
|
|
Lm |
sanglepp |
|
|
Lv |
hall lepp |
|
|
Pn |
pärn |
|
|
Pp |
pappel |
|
|
Re |
remmelgas |
|
|
To |
teised okaspuuliigid |
|
|
Tl |
teised lehtpuuliigid |
|
Päritolu
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
K |
külvikultuur |
|
|
I |
istutuskultuur |
|
|
S |
seemnetekkeline |
|
|
V |
võrstekkeline |
|
Kahjustuste põhjus
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
1 |
tuli |
|
|
2 |
üleujutus |
|
|
3 |
tuuleheide |
|
|
4 |
tormimurd |
|
|
5 |
vaalimine |
|
|
6 |
külmakahjustus |
|
|
7 |
lumemurd |
|
|
10 |
põder |
|
|
11 |
metskits |
|
|
12 |
metssiga |
|
|
13 |
hirv |
|
|
14 |
kobras |
|
|
20 |
latipihklane |
|
|
21 |
säsiürask |
|
|
22 |
kooreürask |
|
|
23 |
hiidürask |
|
|
24 |
juureürask |
|
|
25 |
männikärsakas |
|
|
26 |
koorelutikas |
|
|
27 |
mai- või juunipõrnikas |
|
|
28 |
külmaliblikas |
|
|
29 |
tammemähkur |
|
|
30 |
männivaablane |
|
|
31 |
männivaksik |
|
|
40 |
juurepess |
|
|
41 |
männitaelik |
|
|
42 |
külmaseen |
|
|
43 |
männi koorepõletik |
|
|
44 |
haavataelik |
|
|
45 |
lehisevähk |
|
|
46 |
saarevähk |
|
|
47 |
võrsevähk |
|
|
50 |
teised |
|
|
52 |
langala |
|
Kahjustusaste
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
N |
nõrk |
kahjustus ei pidurda puude kasvu |
|
K |
keskmine |
kahjustuse tagajärjel juurdekasv aeglustub |
|
T |
tugev |
kahjustuse tagajärjel juurdekasv peatub |
|
V |
väga tugev |
kahjustuse tagajärjel puud hävivad |
Tuleohuklass
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
1 |
I tuleohuklass |
väga suur tuleoht |
|
2 |
II tuleohuklass |
suur tuleoht |
|
3 |
III tuleohuklass |
keskmine tuleoht |
|
4 |
IV tuleohuklass |
väike tuleoht |
|
5 |
V tuleohuklass |
väga väike tuleoht |
Iseärasus
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
YU |
üleujutatav |
|
|
LP |
ligipääsmatu |
|
|
RT |
raied ainult talvetingimustes |
|
|
KE |
koosseis ebaühtlane |
|
|
AE |
vanus ebaühtlane |
|
|
HE |
kõrgus ebaühtlane |
|
|
DE |
rinnadiameeter ebaühtlane |
|
|
TE |
täius või liitus ebaühtlane |
|
|
JE |
järelkasv ebaühtlane |
|
|
BE |
boniteet ebaühtlane |
|
|
KV |
kasvukohatüüp varieerub |
|
|
XB |
ei vasta boniteerimitabelile |
|
|
VB |
eraldisel võtmebiotoop |
|
|
K2 |
kuus osaliselt teises rindes |
|
|
|
Lisa 9 |
METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMISEL KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID
Metsa kasutamise eesmärgid
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
L |
loodusobjektide hoidmine |
|
|
K |
keskkonnaseisundi kaitsmine |
|
|
M |
majandusliku tulu saamine |
|
Kavandatavad metsa majandamise viisid
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
L |
lageraiesüsteem |
|
|
T |
turberaiesüsteem |
|
|
P |
püsimetsasüsteem |
|
Kavandatavad metsa kasutamise viisid
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
L |
looduse kaitse |
kaitstavate loodusobjektide hoidmine |
|
K |
keskkonnakaitse |
maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine |
|
S |
sanitaarkaitse |
inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest |
|
R |
rekreatsioon |
inimese puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine |
|
M |
kõrvalkasutus |
puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine |
|
T |
teadus- ja õppetöö |
|
|
P |
puidu saamine |
|
|
J |
jahindus |
|
|
X |
riigikaitse |
|
Kavandatavad metsa majandamise võtted
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
LR |
lageraie |
|
|
AR |
aegjärkne raie |
|
|
HL |
häilraie |
|
|
VE |
veerraie |
|
|
VA |
valgustusraie |
|
|
HR |
harvendusraie |
|
|
SR |
sanitaarraie |
|
|
VR |
valikraie |
|
|
KR |
koridoride raiumine |
|
|
LA |
laasimine |
|
|
KV |
külv |
|
|
IS |
istutamine |
|
|
MM |
maapinna mineraliseerimine |
|
|
LK |
looduslikule uuenemisele kaasaaitamise muud abinõud |
(peale maapinna mineraliseerimise) |
|
LU |
looduslikule uuenemisele jätmine |
|
|
XU |
muud uuendamise viisid |
|
|
HD |
kultuuride hooldamine |
|
|
KH |
kuivendussüsteemide hooldamine |
|
|
VT |
väetamine |
|
|
TR |
tulekaitseribade rajamine |
|
|
TB |
tulekaitsebarjääride rajamine |
|
|
TV |
tuletõrje veevõtukoha rajamine |
|
|
PT |
putukatõrjeabinõude rakendamine |
|
|
XK |
muude metsakaitseabinõude rakendamine |
|
|
TE |
metsatee ehitamine |
|
|
LJ |
lamapuidu jätmine |
|
|
SJ |
säilikpuude jätmine |
|
|
YP |
langi ülepõletamine |
|
|
XB |
muud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõud |
|
|
XV |
muud võtted |
|
|
|
Lisa 10 |
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
KÜPSUSVANUSED JA ARENGUKLASSID
Puuliigi küpsusvanus (a)
|
Puuliik |
Boniteet |
||||||
|
|
Ia |
I |
II |
III |
IV |
V |
Va |
|
mänd, lehis, seedermänd |
90 |
90 |
100 |
120 |
130 |
140 |
140 |
|
kuusk, nulg, ebatsuuga |
70 |
80 |
90 |
100 |
100 |
100 |
100 |
|
teised okaspuud |
70 |
80 |
90 |
100 |
100 |
100 |
100 |
|
tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu |
100 |
110 |
120 |
120 |
130 |
130 |
130 |
|
kask, sanglepp, pärn |
60 |
70 |
70 |
80 |
70 |
70 |
70 |
|
haab, pappel |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
|
hall lepp, remmelgas |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
|
teised lehtpuud |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
50 |
Arenguklassid
|
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
|
A |
lage ala |
ala, kus puistu täius on alla 0,3 ja kus kultiveeritud või loodusliku uuenemisega tekkinud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või nende taimede arv ei ole metsa uuenemiseks piisav |
|
S |
selguseta ala |
kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab enam kui 1200 peapuuliigi taime hektari kohta, kuid mis ei vasta teistele tingimustele, et ala võiks lugeda uuenenuks |
|
N |
noorendik |
kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta ja mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6 cm |
|
L |
latimets |
puistu täiusega üle 0,3, keskmise rinnasdiameetria 6...12 cm ning keskmise vanusega alla ½ küpsusvanusest. Latimetsa arenguklassi ei määrata hall-lepikutele |
|
K |
keskealine mets |
puistu täiusega üle 0,3 ja keskmise rinnasdiameetriaga üle 12 cm, mis 10 aasta jooksul ei saavuta küpsusvanust |
|
V |
valmiv mets |
puistu täiusega üle 0,3, mis 10 aasta jooksul saavutab küpsusevanuse |
|
Y |
küps mets |
puistu täiusega üle 0,3, mis on saavutanud küpsusvanuse |
|
|
Lisa 11 |
ARVESTUSLANGI ARVUTAMISEL KASUTATAVAD VALEMID
1. Ühtlase kasutuse lank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
2. Küpsuslank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
3. I vanuslank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
4. II vanuslank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
5. III vanuslank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
6. Integraallank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
7. EBSAlank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
8. Seisukorralank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
A - puistu vanus
AK - puistu küpsusvanus
PA - vanuses A
olevate puistute pindala
Pi - eraldise pindala
PS - seisukorra
järgi raiele määratud puistute pindala
Facebook
Twitter