Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Prokuratuuri põhimäärus

Vastu võetud 19.03.2004 nr 23

Määrus kehtestatakse «Prokuratuuriseaduse» (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222; 2001, 53, 315; 2002, 56, 350; 61, 375; 2003, 20, 116; 26, 159; 90, 601; 2004, 7, 40) § 12 alusel.

I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Prokuratuuri staatus

(1) Prokuratuur on justiitsministri valitsemisalas olev valitsusasutus, kes täidab seadusega talle pandud ülesandeid ning teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab prokuratuur riiki.

(3) Prokuratuuri kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Justiitsministeerium.

§ 2. Prokuratuuri eelarve

Prokuratuuril on oma eelarve. Prokuratuuri kulud kaetakse riigieelarvest. Prokuratuuri eelarve kinnitab justiitsminister.

§ 3. Prokuratuuri  aruandekohustuslikkus

Prokuratuur on aruandekohustuslik justiitsministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust.

§ 4. Teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle

Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene prokuratuuri tegevusele kriminaalmenetluses.

§ 5. Prokuratuuri asukoht

Riigiprokuratuur asub Tallinna linnas. Riigiprokuratuuri postiaadress on Harju maakond, 15188 Tallinn, Wismari 7.

II peatükk
PROKURATUURI ÜLESANDED JA STRUKTUUR NING PROKURATUURI JUHTIMINE

§ 6. Prokuratuuri ülesanded

Prokuratuuri ülesandeks on:
1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine;
2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses;
3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus;
4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös;
5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded.

§ 7. Prokuratuuri struktuur

Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks.

§ 8. Prokuratuuri juhtimine

(1) Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, kuulanud ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

(2) Riigi peaprokurör:
1) juhib prokuratuuri ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise;
2) korraldab prokuratuuri tegevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või justiitsministri määruse või käskkirjaga pandud alluvatele ametnikele;
3) esindab prokuratuuri ja annab volitusi prokuratuuri esindamiseks, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti;
4) vastutab prokuratuuri ja tema ametiisikute tegevust korraldavate õigusaktide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest;
5) annab prokuratuuri tegevusest aru justiitsministrile;
6) teeb justiitsministrile ettepanekuid prokuratuuri tegevusvaldkonna küsimuste otsustamiseks;
7) juhib juhtivate riigiprokuröride ja haldusdirektori kaudu Riigiprokuratuuri osakondade ning juhtivprokuröride kaudu ringkonnaprokuratuuride tööd;
8) lahendab juhtivate riigiprokuröride ja juhtivprokuröride tegevuse peale esitatud kaebusi, kui kriminaalmenetlusseaduses ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda;
9) kehtestab oma käskkirjaga prokuratuuri asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja, vajadusel kehtestab oma käskkirjaga prokuratuuri muude struktuuriüksuste põhimäärused;
10) teeb justiitsministrile ettepanekuid juhtivate riigiprokuröride ning juhtivprokuröride ametisse nimetamise ja vabastamise kohta ning esindaja määramiseks Eurojusti;
11) määrab osakonda kuuluvad juhtivad riigiprokurörid ja  riigiprokurörid;
12) prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul nimetab ametisse abiprokurörid, ringkonnaprokurörid ja eriasjade prokurörid. Juhtivprokuröri ettepanekul nimetab ametisse vanemprokurörid;
13) viib ringkonnaprokuratuuri prokuröri tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri  ametikohale;
14) viib ringkonnaprokuratuuri prokuröri tema nõusolekul ilma avaliku konkursita samale ametikohale teises ringkonnaprokuratuuris;
15) nimetab ametisse ja vabastab ametist prokuratuuri ametnikud (v.a prokurörid), sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud prokuratuuri abiteenistujatega;
16) edutab ametnikke (v.a prokurörid), kelle ametisse nimetamine on tema pädevuses, ning kohaldab neile ergutusi ja distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras;
17) kinnitab Riigiprokuratuuri ametnike ametijuhendid ning vajadusel ka abiteenistujate tööjuhendid;
18) kinnitab kooskõlastatult prokuratuuri konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga prokuratuuri ametnike (v.a prokurörid), atesteerimisnõuded;
19) teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris;
20) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise prokuratuuris;
21) otsustab prokuratuuri valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) ja selle alusel antud õigusaktidega;
22) otsustab prokuratuuri ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete läbiviimise;
23) sõlmib lepinguid ja esindab prokuratuuri teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi prokuratuuri esindamiseks, kui seadus ei sätesta teisiti;
24) teeb justiitsministrile ettepanekuid prokuratuuri tulude ja kulude eelarve kohta ning tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise;
25) moodustab vajadusel prokuratuuri tegevusvaldkonnas nõuandva õigusega komisjone ja töörühmi, määrates nende ülesanded ja töökorra;
26) vajadusel delegeerib rahvusvahelisest koostööst tulenevaid ülesandeid ringkonnaprokuratuuridele, kui rahvusvahelisest lepingust või seadusest ei tulene teisiti;
27) vajadusel määrab prokuratuuri siseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses prokuratuuri nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti;
28) täidab muid seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning justiitsministri määruse või käskkirjaga talle pandud või justiitsministri või Justiitsministeeriumi kantsleri korraldusega antud ülesandeid.

(3) Riigi peaprokurör annab kooskõlas seadusega, Riigikogu otsusega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega või justiitsministri määruse või käskkirjaga teenistusalastes küsimustes käskkirju.

(4) Riigi peaprokurör annab prokuratuuri teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse Prokuratuuri asjaajamiskorras ettenähtud korras.

(5) Kui riigi peaprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab justiitsminister talle juhtivate riigiprokuröride hulgast asendaja.

III peatükk
RIIGIPROKURATUUR

§ 9. Riigiprokuratuuri ülesanded

Riigiprokuratuur:
1) tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kõigi astme kohtutes;
2) analüüsib, nõustab, koordineerib ja kontrollib ringkonnaprokuratuuride tegevust;
3) analüüsib ja üldistab kohtu- ja prokuratuuripraktikat;
4) täidab rahvusvahelisest koostööst tulenevaid kohustusi, sh osaleb Eurojusti töös;
5) osaleb prokuratuuri tegevust käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning justiitsministri määruste ja käskkirjade eelnõude väljatöötamisel;
6) osaleb prokuratuuri ja prokuratuuri ülesannetega seotud arengukavade väljatöötamisel;
7) korraldab prokuratuuri suhtekorraldustegevust ning teavitab avalikkust prokuratuuri tegevusest;
8) korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning teenistujate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust;
9) korraldab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni asjaajamist;
10) koostab prokuratuuri eelarve eelnõu ja tagab eelarvevahendite sihipärase kasutamise;
11) korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist;
12) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning justiitsministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid.

§ 10. Riigiprokuratuuri struktuur

(1) Riigiprokuratuur jaguneb järelevalve osakonnaks, korruptsiooni- ja majanduskuritegude osakonnaks, narkomaania- ja vägivallakuritegude osakonnaks, rahvusvahelise õigusalase  koostöö osakonnaks ja  haldusosakonnaks.

(2) Riigiprokuratuuri struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud, kes alluvad vahetult riigi peaprokurörile. Nimetatud ametnike ülesanded, õigused ja kohustused määratakse riigi peaprokuröri käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

§ 11. Järelevalve osakond

Riigiprokuratuuri järelevalve osakond:
1) teostab kontrolli ja järelevalvet  prokuratuuride ning prokuröride tegevuse üle;
2) tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust prokuröride poolt toime pandud  kuritegudes;
3) riigi peaprokuröri ülesandel kogub tõendeid distsiplinaarmenetluses;
4) lahendab kaebusi prokuröride tegevuse peale;
5) analüüsib ja üldistab kohtu- ja prokuratuuripraktikat ning vajadusel koostab seadusloomeettepanekuid ja töötab välja metoodikaid;
6) koostab aruandeid prokuratuurile seadusega pandud ülesannete täitmise kohta;
7) osaleb prokuratuuri tegevust käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning justiitsministri määruste ja käskkirjade eelnõude väljatöötamisel;
8) osaleb prokuratuuri ja prokuratuuri ülesannetega seotud arengukavade väljatöötamisel;
9) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

§ 12. Korruptsiooni- ja majanduskuritegude osakond

Riigiprokuratuuri korruptsiooni ja majanduskuritegude osakond:
1) tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust piiriülestes, samuti avalikku huvi pakkuvates korruptsiooni-, ameti- ja majandusalastes kuritegudes;
2) analüüsib nimetatud kuriteoliike  kogu vabariigis ja teeb ettepanekuid nende menetluste tulemuslikkuse tõhustamiseks;
3) nõustab ja koordineerib ringkonnaprokuratuuride tegevust nimetatud kuriteoliikides;
4) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

§ 13. Narkomaania- ja vägivallakuritegude osakond

Riigiprokuratuuri narkomaania- ja vägivallakuritegude osakond:
1) tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust piiriülestes ja avalikku huvi pakkuvates narkootikumidega ja vägivallaga seotud raskemates kuritegudes, samuti terrorismi,  inimsuse ja rahvusliku julgeoleku vastastes kuritegudes ning suurt kahju põhjustanud kuritegudes;
2) analüüsib nimetatud kuriteoliike kogu vabariigis ja teeb ettepanekuid nende menetluste tulemuslikkuse tõhustamiseks;
3) nõustab ja koordineerib ringkonnaprokuratuuride tegevust nimetatud kuriteoliikides;
4) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

§ 14. Rahvusvahelise õigusalase koostöö osakond

Riigiprokuratuuri rahvusvahelise õigusalase koostöö osakond:
1) täidab rahvusvahelisest koostööst tulenevaid kohustusi;
2) teostab õigusabi osutamist kriminaalasjades ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega;
3) osaleb prokuratuuripoolse esindajana rahvusvahelistes koostööprojektides, programmides ja töögruppides, valmistab ette koostöölepinguid;
4) korraldab rahvusvahelist suhtlemist teiste riikide õiguskaitseasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, valmistab ette koostöölepinguid;
5) korraldab prokuröride väliskoolitust;
6) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

§ 15. Juhtiv riigiprokurör

(1) Riigiprokuratuuri järelevalve osakonda, korruptsiooni- ja majanduskuritegude osakonda, narkomaania- ja vägivallakuritegude osakonda ning rahvusvahelise õigusalase koostöö osakonda juhib juhtiv riigiprokurör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.

(2) Juhtiv riigiprokurör oma vastutusvaldkonnas:
1) juhib prokuratuuri sisulist tööd, sealhulgas koordineerib kriminaalmenetluste läbiviimist ja kuritegevusevastast võitlust ja vastutab selle eest;
2) juhib oma alluvuses töötavate prokuröride tööd ja tagab neile ühtlase töökoormuse;
3) annab korraldusi ringkonnaprokuratuuridele;
4) võtab ringkonnaprokuratuuridest kriminaalasju Riigiprokuratuuri menetlusse;
5) annab prokuratuuri tegevusest aru riigi peaprokurörile;
6) korraldab kaebuste lahendamist;
7) taotleb ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist;
8) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid endale alluvate prokuröride lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarmenetluse alustamise kohta;
9) delegeerib vajadusel prokuratuurile pandud riikidevahelise õigusabi ülesannete täitmise ringkonnaprokuratuuridele;
10) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

§ 16. Riigiprokuratuuri  tööjaotuskava

(1) Riigiprokuratuuri prokuröride tööjaotus ja nende asendamise kord ning osakondadesse kuulumine määratakse Riigiprokuratuuri tööjaotuskavaga.

(2) Kohtueelses menetluses tagab  seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab kohtutes riiklikku süüdistust sama prokurör, v.a. juhul, kui ta ei ole selles kriminaalasjas asendatud teise prokuröriga prokuratuuriseaduse § 10 alusel või tööjaotuskavas ettenähtud korras.

(3) Tööjaotuskava kehtestab riigi peaprokurör käskkirjaga.

§ 17. Haldusosakond

(1) Haldusosakond:
1) tagab prokuratuurile pandud ülesannete täitmise tugifunktsioonide toimimise kaudu;
2) kontrollib ja analüüsib prokuratuuri tegevust tagavate tugifunktsioonide tööd ja organisatsiooni ning töötab välja ja rakendab meetmeid nende toimimise parendamiseks;
3) korraldab prokuratuuri suhtekorraldustegevust, sealhulgas avalikkuse teavitamist prokuratuuri tegevusest;
4) korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning teenistujate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust;
5) tagab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tehnilise teenindamise;
6) korraldab prokuratuuri õigusteeninduse ja õigusloome küsimusi tugifunktsioonide täitmisel;
7) korraldab prokuratuuri eelarve eelnõu koostamist ning eelarvevahendite sihipärast kasutamist, raamatupidamist ja raamatupidamisaruannete koostamist;
8) korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist, remondi- ja ehitustegevust ning riigihankeid;
9) korraldab prokuratuuri info- ja sidesüsteemide juurutamist ja hooldamist ning tagab andmekaitse;
10) korraldab Riigiprokuratuuri asjaajamist ja arhiivi tööd;
11) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

(2) Haldusosakonna koosseisu kuuluvad  rahandustalitus, varahalduse- ja infosüsteemide talitus, personalitalitus, avalike suhete talitus, üldtalitus, Põhja piirkondlik talitus, Lõuna piirkondlik talitus, Lääne piirkondlik talitus ja Viru piirkondlik talitus. Talitust, välja arvatud rahandustalitust, juhib talituse juhataja. Rahandustalitust juhib pearaamatupidaja.

(3) Haldusosakonna täpsema pädevuse ning osakonna koosseisu kuuluvate talituste pädevuse ja talituse juhtide õigused ja kohustused ning asendamise korra kehtestab riigi peaprokurör.

§ 18. Haldusosakonna juhtimine

(1) Riigiprokuratuuri haldusosakonda juhib haldusdirektor.

(2) Haldusdirektor:
1) juhib haldusosakonna tööd ja vastutab selle eest;
2) annab riigi peaprokurörile aru haldusosakonna tööst;
3) tagab prokuratuuri jaoks vajalike tugifunktsioonide olemasolu ja toimimise;
4) korraldab prokuratuuri asjaajamist ja arhiivi tööd;
5) korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning teenistujate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust;
6) korraldab prokuratuuri info- ja sidesüsteemide juurutamist ja  hooldamist ning tagab andmekaitse;
7) korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist ja majandamist, remondi- ja ehitustegevust ning riigihankeid;
8) koostab prokuratuuri eelarveprojekti ja tagab selle täpse ja otstarbeka täitmise;
9) korraldab raamatupidamist ja raamatupidamisaruannete koostamist;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist prokuratuuri mitteprokuröridest ametnikud riigi peaprokuröri poolt delegeeritud ulatuses;
11) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud prokuratuuri abiteenistujatega riigi peaprokuröri poolt delegeeritud ulatuses;
12) sõlmib lepinguid ja esindab prokuratuuri teistes tsiviilõiguslikes suhetes riigi peaprokuröri poolt delegeeritud ulatuses;
13) otsustab prokuratuuri valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigi peaprokuröri poolt delegeeritud ulatuses;
14) viseerib ja allkirjastab prokuratuuri rahalisi dokumente riigi peaprokuröri poolt delegeeritud ulatuses;
15) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

IV peatükk
RINGKONNAPROKURATUURID

§ 19. Ringkonnaprokuratuuride loetelu, asukohad ja tööpiirkonnad

Ringkonnaprokuratuurid on:
1) Põhja Ringkonnaprokuratuur, mis asub Tallinna linnas ja mille tööpiirkond on  Harju maakond;
2) Lääne Ringkonnaprokuratuur, mis asub Pärnu linnas ja mille tööpiirkond on Pärnu maakond, Lääne maakond, Saare maakond, Hiiu maakond, Rapla maakond ja Järva maakond;
3) Viru Ringkonnaprokuratuur, mis asub Kohtla-Järve linnas ja mille tööpiirkond on Ida-Viru maakond ning Lääne-Viru maakond;
4) Lõuna Ringkonnaprokuratuur, mis asub Tartu linnas ja mille tööpiirkond on Tartu maakond, Jõgeva maakond, Põlva maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond.

§ 20. Ringkonnaprokuratuuri ülesanded

(1) Ringkonnaprokuratuurid tagavad kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindavad riiklikku süüdistust kõigi astme kohtutes ning täidavad muid neile seadusega pandud ülesandeid.

(2) Kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagab see ringkonnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas vastav tegu toime pandi.

(3) Kui uuritava teo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui uuritavad teod pandi toime eri ringkonnaprokuratuuride tööpiirkondades, tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse see ringkonnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas kuriteoteade registreeriti, kriminaalmenetlust alustati või jäeti alustamata.

(4) Kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamist kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuses teostab see ringkonnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas jälitustoimik avatakse.

(5) Kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamist jälituse erandtoimingute üle teostavad need ringkonnaprokuratuuri prokurörid, kes on selleks volitatud riigi peaprokuröri käskkirjaga.

(6) Kohtus esindab riiklikku süüdistust vastava kriminaalasja kohtusse saatnud prokuratuur. «Kriminaalmenetluse koodeksi» § 410 lõikes 2 nimetatud kriminaalasjades esindab riiklikku süüdistust Tallinna Linnakohtus see ringkonnaprokuratuur, kelle menetluses on kriminaalasi.

(7) Kohtu poolt kohtuotsuse täitmisega seoses olevate küsimuste läbivaatamisest võtab osa ringkonnaprokuratuur, kelle tööpiirkonda vastav kohus kuulub.

(8) Alluvusvaidlused ringkonnaprokuratuuride vahel lahendab riigi peaprokurör või tema käskkirjaga volitatud ulatuses juhtiv riigiprokurör.

(9) Ringkonnaprokuratuurid täidavad samuti teisi neile seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

§ 21. Ringkonnaprokuratuuri struktuur

(1) Ringkonnaprokuratuuri koosseisu kuuluvad juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid. Piirkondlik haldustalitus asub ringkonnaprokuratuuri juures.

(2) Ringkonnaprokuratuuride osakonnad moodustatakse justiitsministri määrusega.

(3) Ringkonnaprokuratuuride osakonnad tagavad kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindavad riiklikku süüdistust  kõigi astme kohtutes ja täidavad muid seadustest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

§ 22. Ringkonnaprokuratuuri juhtimine

(1) Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.

(2) Juhtivprokurör:
1) juhib ringkonnaprokuratuuri tööd, sealhulgas koordineerib kriminaalmenetluse läbiviimist ja kuritegevusevastast võitlust oma piirkonnas ja vastutab selle eest;
2) esindab ringkonnaprokuratuuri ning annab ringkonnaprokuratuuri nimel arvamusi ja kooskõlastusi riigi peaprokurörile ja teistele prokuratuuri struktuuriüksustele;
3) annab ringkonnaprokuratuuri tegevusest aru riigi peaprokurörile ja juhtivatele riigiprokuröridele nende vastutusvaldkonnas;
4) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid ringkonnaprokuratuuri struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta;
5) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid ringkonnaprokuratuuri prokuröride lisatasude ning ergutuste kohaldamise kohta;
6) teeb teenistuslikku järelevalvet ja alustab distsiplinaarmenetlust ringkonnaprokuratuuri prokuröride kohta;
7) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid vanemprokuröride ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta;
8) viib ilma konkursita sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ringkonnaprokuratuuri prokuröri tema nõusolekul ühest piirkondlikust osakonnast teise;
9) kinnitab ringkonnaprokuratuuri tööjaotuskava;
10) tagab erinevate osakondade ühtlase töökoormuse;
11) lahendab vanemprokuröride  ja eriasjade prokuröride peale esitatud kaebusi, kui kriminaalmenetlusseaduses ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda;
12) taotleb ringkonnaprokuratuuri ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist;
13) annab teenistusalastes küsimustes käskkirju, mis edastatakse riigi peaprokurörile;
14) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

(3) Kui juhtivprokurör teeb kindlaks, et vastava ülesande täitmine ei allu antud ringkonnaprokuratuurile või on muul põhjusel raskendatud, on ta kohustatud teostama vaid kohest täitmist vajavad ametitoimingud, mille edasilükkamine kahjustaks tõe tuvastamist ja viivitamatult teatama sellest Riigiprokuratuurile.

(4) Riigi peaprokurör määrab juhtivprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtivprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.

§ 23. Ringkonnaprokuratuuri osakonna juhtimine

(1) Ringkonnaprokuratuuri osakonda juhib vanemprokurör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul.

(2) Vanemprokurör:
1) esindab osakonda ning annab selle nimel arvamusi ja kooskõlastusi juhtivprokurörile;
2) koordineerib kriminaalmenetluste läbiviimist ja kuritegevusevastast võitlust oma piirkonnas;
3) tagab ühtlase töökoormuse osakonna prokuröride vahel;
4) annab osakonna tegevusest aru kõrgemalseisvatele prokuröridele nende vastutusvaldkonnas;
5) korraldab kaebuste lahendamist;
6) teeb juhtivprokurörile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta;
7) teeb juhtivprokurörile ettepanekuid temale alluvatele prokuröridele lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarmenetluse alustamise  kohta;
8) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

§ 24. Ringkonnaprokuratuuri tööjaotuskava

(1) Ringkonnaprokuratuuri prokuröride tööjaotus ning osakonda kuuluvad prokurörid määratakse ringkonnaprokuratuuri tööjaotuskavaga.

(2) Kohtueelses menetluses tagab  seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab kohtutes riiklikku süüdistust sama prokurör, v.a juhul, kui ta ei ole selles kriminaalasjas asendatud teise prokuröriga prokuratuuriseaduse § 10 alusel või tööjaotuskavas ettenähtud korras.

(3) Tööjaotuskava kehtestab juhtivprokurör käskkirjaga.

V peatükk
PROKURATUURI SÜMBOOLIKA

§ 25. Pitsat

(1) Prokuratuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «PROKURATUUR». Prokuratuuri pitserit kasutatakse riigi peaprokuröri poolt allkirjastatud dokumentidel.

(2) Riigiprokuratuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «RIIGIPROKURATUUR».

(3) Ringkonnaprokuratuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on vastava prokuratuuri nimetus.

(4) Riigiprokuratuuril ning ringkonnaprokuratuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga reljeefpitsat, mille keskel on prokuratuuri embleemi kujutis.

(5) Riigiprokuratuuri haldusosakonna üldtalitusel, personalitalitusel, rahandustalitusel ning varahalduse- ja infosüsteemide talitusel on oma nimega lihtpitsat.

(6) Riigiprokuratuuri ning ringkonnaprokuratuuri pitsatit kasutatakse prokuratuuri asjaajamiskorras ettenähtud korras.

§ 26. Plank

(1) Riigi peaprokuröril, Riigiprokuratuuril ning ringkonnaprokuratuuril on üldplank ja kirjaplank, millel kasutatakse prokuratuuri embleemi kujutist.

(2) Riigi peaprokuröri üld- ja kirjaplanki kasutab riigi peaprokurör.

(3) Riigiprokuratuuri üld- ja kirjaplanke kasutavad Riigiprokuratuuri prokurörid ja osakondade ning talituste juhid vastavalt prokuratuuri asjaajamiskorraga ettenähtud korras.

(4) Ringkonnaprokuratuuride üld- ja kirjaplanki kasutavad ringkonnaprokuratuuride prokurörid vastavalt prokuratuuri asjaajamiskorraga ettenähtud korras.

§ 27. Embleem

Prokuratuuril on embleem, mis on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud Riigikantseleis ning kaubamärgina Eesti Vabariigi riiklikus kauba- ja teenindusmärkide registris.

VI peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 28. Määruse kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 1. märtsi 2001. a määrus nr 27 «Prokuratuuri põhimäärus» (RTL 2001, 33; 430; 2002, 12, 129; 58, 876; 90, 1402; 137, 2006) tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse 1. märtsist 2004. a

Minister Ken-Marti VAHER

Kantsler Priidu PÄRNA