Teksti suurus:

Taimekaitsevahendite ohutu kasutamise eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.05.2006
Avaldamismärge:RT I 2000, 77, 493

Taimekaitsevahendite ohutu kasutamise eeskiri1

Vastu võetud 05.10.2000 nr 324

Määrus kehtestatakse «Taimekaitseseaduse» (RT I 2000, 29, 169) paragrahvi 63 lõike 5 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Määruse ülesanne on tagada taimekaitsevahendite ohutus inimese tervisele ja keskkonnale.

§2. Taimekaitsevahendite kasutamisel tuleb järgida hea taimekaitse tava ja integreeritud taimekaitse põhimõtteid, mille kohaselt kasutatakse taimekaitsevahendeid üksnes määral, mis aitab hoida taimekahjustajate arvukust tasemel, kus nad ei tekita olulist majanduslikku kahju ega saagi kvaliteedi langust.

§3. Taimekaitsevahendite kasutamisel veekaitse sanitaaraladel, veekaitsevööndites ja kaitsealadel peab juhinduma «Ranna ja kalda kaitse seaduses» (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843), «Veeseaduses» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843) ning «Kaitstavate loodusobjektide seaduses» (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843) ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud piirangutest.

§4. Vastavalt «Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362) peab taimekaitsevahendite kasutamisel tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ning töötaja peab kasutama enda ohutuse tagamiseks isikukaitsevahendeid ja kaitseriietust ning hoidma neid töökorras.

§5. Taimekaitsevahendi tühja pakendi käitlemine toimub vastavalt «Jäätmeseadusele» (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843).

§6. Taimekaitsevahendi kasutamisel tuleb täpselt kinni pidada taimekaitsevahendi märgistusel ning määruses ettenähtud nõuetest.

2. peatükk
ISIKUKAITSEVAHENDITE JA KAITSERIIETUSE KASUTAMINE TAIMEKAITSEVAHENDITEGA TÖÖTAMISEL

§7. Taimekaitsevahendiga töötamise (edaspidi taimekaitsetöö) ajal tuleb kasutada kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ja hingamisteede kaitsevahendeid sõltuvalt taimekaitsevahendi märgistusel (etiketil) märgitud ohu- ja riskilausetest.

§8. Kaitseülikond on kemikaalidega töötamiseks ettenähtud korduvkasutusega või ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietus.

§9. Käte kaitseks kasutatakse pikki vähemalt 0,4 mm paksuseid kemikaalikindlaid kindaid. Taimekaitsetöödel ei tohi kasutada õhukesi naturaalkummist või nahkkindaid.

§10. Silmade kaitseks kasutatakse tihedalt liibuvaid kaitseprille või -sirmi, mida saab vajadusel kasutada tavaliste prillide peal.

§11. Hingamisteede kaitseks kasutatakse kummist või neutraalsest silikoonist pool- või täismaski, mille külge kinnitatakse erinevad filtrid. Filtri valikul lähtutakse taimekaitsevahendi toimeainest ning kasutatakse kas orgaaniliste gaaside eest kaitsvat või ühitatud filtrit, mis koosneb tolmu, anorgaaniliste ja orgaaniliste gaaside eest kaitsvatest filtritest.

§12. Kasvuhoonete aerosoolitamisel või kuumgaasitamisel ning hoidlate ja teiste kinniste objektide fumigeerimisel kasutatakse universaalset gaasimaski või hingamisaparaati.

§13. Isikukaitsevahendid puhastatakse kohe pärast igakordset kasutamist. Kummisaapad ja -kindad puhastatakse voolava veega enne nende äravõtmist. Hingamisteede kaitsevahendid pestakse vee ja seebiga, eemaldades eelnevalt filtrid. Kõik taimekaitsetööl kasutatud rõivad pestakse pärast igakordset kasutamist.

3. peatükk
HÜGIEENINÕUDED TAIMEKAITSETÖÖDEL

§14. Taimekaitsevahendi organismi sattumise vältimiseks ei tohi taimekaitsetöö tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada. Taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks kasutatakse hingamisteede kaitsevahendeid. Naha kaudu mürgistuse vältimiseks peavad kõik kehaosad olema kaetud. Keelatud on kasutada taimekaitsevahendiga saastunud kaitseriideid.

§15. Taimekaitsevahendit tohib säilitada ainult originaalpakendis.

§16. Igal taimekaitsetöö vaheajal, mis tehakse näiteks söömiseks või suitsetamiseks, pestakse nägu ja käsi. Pärast taimekaitsetöö lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided.

4. peatükk
OHUTUSNÕUDED TAIMEKAITSEVAHENDITEGA PRITSIMISEL

§17. Taimekaitsevahendit tuleb kasutada vastavalt taimekaitsevahendi märgistusel (etiketil) olevale kasutusjuhendile.

§18. Taimekaitsevahendit tohib pritsida ainult ülevaatuse läbinud töökorras pritsiga. Töölahuse valmistamiseks võib kasutada ainult selleks otstarbeks mõeldud ning märgistatud mõõteanumaid ja seadmeid. Ummistunud pihustit tuleb pesta puhta vee ja harjaga või vahetada töökorras pihusti vastu.

§19. Tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendit tuleb töölahuse valmistamise ajal vähemalt kolm korda puhta veega loputada, valades loputusvee pritsi paaki.

§20. Pritsimislahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke. Pritsimisest ülejäänud töölahust on keelatud jätta pritsi paaki, see tuleb mitmekordselt veega lahjendada ja pritsida hajutatult töödeldud alale.

§21. Taimekaitsevahendiga pritsimine on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Pritsimisel peab arvestama tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ja aia-, põllu- või metsakultuuride suhtes. Pritsida ei tohi töödeldava ala naabruses töötavatele inimestele lähemal kui 300 meetrit allatuult ja 50 meetrit pealetuult.

§22. Pritsida tuleb hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvoolud on väiksemad ja päikesekiirgus nõrgem. Pritsida ei tohi, kui õhutemperatuur on üle 24 ºC. Aia-, põllu- ja metsakultuuri kahjustamise vältimiseks ei pritsita neid enne öökülma tulekut.

§23. Keelatud on pritsida tugevalt kasteniiskeid taimi, samuti vahetult enne vihma, vihma ajal ja vahetult pärast vihma.

§24. Töölahust on keelatud valmistada lähemal kui 50 meetrit kaevudest ja muudest veevõtukohtadest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§25. Pritsimine taimekaitsevahendiga on keelatud lahtisele veekogule lähemal kui: 1 meeter kraavide, 10 meetrit väiksemate järvede ja jõgede ning 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve ja Peipsi järve kaldast, kui «Ranna ja kalda kaitse seaduses» ei ole sätestatud teisiti.

§26. Taimekaitsevahendiga pritsimisest tuleb teavitada 2 km raadiuses asuvate mesilate mesinikke vähemalt kaks päeva ette.

§27. Taimekaitsevahendeid ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi märgistusel (etiketil) on seda lubav märge.

5. peatükk
OHUTUSNÕUDED SEEMNETE PUHTIMISEL

§28. Seemneid võib puhtida spetsiaalsete või selleks tööks kohandatud seadmetega, järgides nende ja taimekaitsevahendite kasutamise ohutusnõudeid.

§29. Puhtimismeetodina on lubatud märgpuhtimine. Spetsiaalseadme ja selleks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral on lubatud kuivpuhtimine.

§30. Puhtimiseks ettenähtud kohad (edaspidi puhtimispunkt) peavad asuma vähemalt 150 meetri kaugusel elamutest, loomakasvatushoonetest, söödahoidlatest, kaevudest ja veekogudest; kuni 1-tonniste seemnekoguste puhtimise puhul vähemalt 50 meetri kaugusel.

§31. Tuleb vältida puhtimispunkti saastumist puhitud seemne ja puhtimisel kasutatava taimekaitsevahendiga. Puhitud seemet on keelatud kasutada toiduks või söödaks.

§32. Puhitud seemne pakendil peab olema märge puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendi kohta.

§33. Puhitud seemet on keelatud hoida ühes hoiuruumis toiduainete või söödaga. Puhitud seemet on keelatud vedada koos teiste kaupadega. Juhul, kui puhitud seemne vedamisel on puhtimisel kasutatud taimekaitsevahend sattunud veokisse, tuleb veok puhastada.

6. peatükk
OHUTUSNÕUDED TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEL KASVUHOONES

§34. Kasvuhoones on lubatud kasutada ainult katmikkultuuride taimekahjustajate tõrjeks ettenähtud taimekaitsevahendeid.

§35. Kõik taimede hooldustööd kasvuhoones tuleb teha enne selle töötlemist taimekaitsevahendiga. Töid võib jätkata pärast tööoote möödumist.

§36. Taimekaitsetööl kasvuhoones tuleb kasutada kõiki isikukaitsevahendeid ja kaitseriietust. Pritsimise ajal ei tohi kasvuhoones viibida isikud, kes ei tegele pritsimisega. Pritsimist tuleb alustada kasvuhoone kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas.

§37. Pärast taimekaitsetöö lõpetamist tuleb kasvuhoone lukustada ja panna uksele hoiatussilt, mis sisaldab teavet taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööoote kohta.

§38. Enne tööoote möödumist võib kasvuhoones töid alustada ainult isikukaitsevahendeid kasutades, kuid mitte varem kui 18 tundi pärast pritsimist.

§39. Kasvuhoones suurusega üle 100 m² peab olema nõuetekohaselt sisustatud koht töölahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadmete pesemiseks.

§40. Pärast töö lõpetamist tuleb taimekaitseseadmed hoolikalt pesta. Pesuvesi koguda mahutisse ja edastada võimaluse korral ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse või lahjendada veega määral, mis tagaks selle ohutuse keskkonnale ning pritsida eelnevalt töödeldud alale või mittekasutatavale rohumaale.

§41. Põrandale valgunud taimekaitsevahendile tuleb puistata liiva, saepuru või turvast, mis seejärel kogutakse lekkimiskindlasse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale.

§42. Kasvuhooneid desinfitseeritakse ainult siis, kui need on tühjad, s.o ilma taimedeta. Kui kasvuhoones olevad taimed on taimekahjustajaga tugevalt saastunud, võib kahjustaja leviku vältimiseks desinfitseerida ka taimedega kasvuhoonet. Viimasel juhul tuleb taimed töödeldud kasvuhoonest vahetult pärast ooteaja möödumist välja viia.

7. peatükk
HOIDLATE FUMIGEERIMINE

§43. Hoidlate fumigeerimist võivad teha üksnes vastava väljaõppe saanud isikud, kes peavad täitma kõiki selle fumigandiga töötamiseks ettenähtud ohutusnõudeid ning tagama taimekaitsevahendi ohutuse ümbruskonna elanikele ja keskkonnale.

§44. Fumigeerimistöid peab tegema vähemalt kolmest inimesest koosnev rühm. Kõikidel fumigeerimistööde tegijatel peavad olema jääkkontsentratsiooni määramise ja teised vajalikud seadmed ning isikukaitsevahendid ja kaitseriietus.

§45. Fumigeeritud ruumi võib siseneda üksnes degaseerimise ja gaasi jääkkontsentratsiooni kontrollimise järel.

8. peatükk
OHUTUSNÕUDED TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEL ASULATE HALJASALADEL JA MUUDEL MITTEPÕLLUMAJANDUSMAADEL NING METSAMAADEL

§46. Linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses võib taimekaitsetunnistuse alusel turustatavat taimekaitsevahendit kasutada «Taimekaitseseaduse» paragrahvi 63 lõikes 2 nimetatud juhul. Vabalt turustatavaid taimekaitsevahendeid võib kasutada juhul, kui taimehaigusi, -kahjureid ega umbrohtusid ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega.

§47. Ulatuslike haljasalade töötlemise puhul peab ümberkaudset elanikkonda sellest eelnevalt teavitama ja seadma töötlemise järel üles hoiatussildid, millel on teave kasutatud taimekaitsevahendi ning aja kohta, millest alates on töödeldud ala lubatud taas kasutada.

§48. Haljasalade pritsimisel peab vältima pinkide, laste mänguväljakute ja teiste rajatiste saastumist taimekaitsevahendiga. Juhul kui taimekaitsevahend on nimetatud rajatisele sattunud, tuleb võtta kasutusele meetmed nende ohutustamiseks.

§49. Taimekaitsevahendi kasutamisel trammi- ja raudteel, samuti gaasitrassidel peab töö tellija seitse päeva enne tööde tegemist teavitama elanikkonda ajakirjanduse, raadio või televisiooni vahendusel töötlemise ajast ja kasutatavast taimekaitsevahendist.

§50. Tervishoiu- ja lasteasutuste territooriumil on taimekaitsevahendi kasutamine keelatud.

§51. Spordiväljakutel on taimekaitsevahendi kasutamine lubatud hilissügisel, varakevadel või ajal, kui järgneva kahe kuni kolme nädala jooksul väljakuid ei kasutata. Väljaku piiretele tuleb pritsimise järel üles seada hoiatussildid teabega kasutatud taimekaitsevahendi ja aja kohta, millest alates on töödeldud ala lubatud taas kasutada.

§52. Metsamaa pritsimisel tohib kasutada ainult selleks ettenähtud taimekaitsevahendeid. Seitse päeva enne metsamaade pritsimist peab sellest teavitama ümberkaudset elanikkonda. Kolm päeva enne pritsimistöid tuleb töödeldav ala piirata hoiatussiltidega selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt. Hoiatussildile märgitakse järgmised andmed:
1) töötlemise kuupäev;
2) kasutatav taimekaitsevahend;
3) aeg, mille jooksul on keelatud siseneda töödeldud alale ning korjata sealt taimi, seeni ja marju.

9. peatükk
TAIMEKAITSEVAHENDITE HOIDMINE

§53. Taimekaitsevahendite hoiuruum ei tohi paikneda veehaarde sanitaarkaitsealal ega lahtiste veekogude ranna- ega kaldavööndis.

§54. Taimekaitsevahendi hoiutingimused peavad tagama taimekaitsevahendi säilimise kasutuskõlblikuna. Hoiuruum peab vastama järgmistele nõuetele:
1) olema vajaliku suurusega;
2) olema hästi ventileeritav ja valgustatav;
3) põrand peab olema vedelikke mitteläbilaskvast, keemiliste ainete toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist ning kõrge künnisega;
4) siseseinad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad;
5) uksed peavad olema lukustatavad ja nendel peab olema hoiatusmärk mürgise aine kohta.

§55. Taimekaitsevahendite väiksemaid koguseid võib hoida eraldi konteineris, mis peab:
1) asuma eluruumidest ning loomakasvatushoonetest eraldi;
2) vastama keskkonnaohutuse nõuetele;
3) olema lekkimis- ja tulekindel;
4) olema lukustatav ning varustatud hoiatusmärkidega.
Taimekaitsevahendeid peab säilitama loetava märgistusega originaalpakendis.

§56. Taimekaitsevahendi pakendid tuleb põrandal hoidmisel paigutada puitalustele, väiksemaid võib hoida riiulitel.

§57. Väga mürgiseid ja mürgiseid taimekaitsevahendeid peab hoidma laos teistest taimekaitsevahenditest eraldi lukustatud kapis või ruumis.

§58. Hoiuruumis peab olema vedelikke imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja veekindel anum mahavalgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis peavad olema nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning päästeameti telefoninumber.

10. peatükk
KASUTATUD TAIMEKAITSEVAHENDITE ARVESTUS

§59. Iga taimekaitsevahendi kasutaja peab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite kohta ja säilitama andmeid kolm aastat.

§60. Arvestuse pidamiseks tuleb säilitada taimekaitsevahendite kasutamise kohta avamaal järgmisi andmeid:
1) taimekaitsevahendi kasutaja nimi;
2) taimekaitsevahendi kasutamise kuupäev ja aasta;
3) kõlviku nimi või number;
4) töödeldud põllu- või metsakultuur;
5) töödeldud pinna suurus hektarites;
6) kasutatud taimekaitsevahendi nimetus;
7) kasutatud taimekaitsevahendi kulunorm, st kogus kilogrammides või liitrites l ha kohta;
8) saagi koristamise kuupäev.

§61. Arvestuse pidamiseks tuleb taimekaitsevahendite kasutamise kohta katmikalal säilitada järgmised andmed:
1) taimekaitsevahendi kasutaja nimi;
2) taimekaitsevahendi kasutamise kuupäev ja aasta;
3) töödeldud katmikkultuur;
4) töödeldud pinna suurus ruutmeetrites;
5) kasutatud taimekaitsevahendi nimetus;
6) kasutatud taimekaitsevahendi kulunorm, st kogus kilogrammides või liitrites l ha või grammides m² kohta;
7) saagi koristamise kuupäev.
1 Euroopa Ühenduse direktiiv 91/414/EMÜ (EÜT L 230, 19.08.1991)

Peaminister Mart LAAR

Põllumajandusminister Ivari PADAR

Riigisekretär Aino Lepik von WIRÉN

/otsingu_soovitused.json