Teksti suurus:

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 81, 514

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.10.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 25. oktoobri 2000. a otsusega nr 903

Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 2:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesolev seadus kehtib Eesti Vabariigi majandusvööndis majandusvööndi seadusest (RT 1993, 7, 105) tulenevate erisustega.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesolev seadus reguleerib kalapüüki Eesti lipudokumenti omava laevaga väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping ei sätesta teisiti.»

§ 2. Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Püügikorda seatud püügivahenditega viibimine veekogul või selle kaldal võrdsustatakse kalapüügiga.»

§ 3. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Kalapüügiõigus

(1) Kala püütakse kalapüügiõiguse alusel.

(2) Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õngepüügi-, vähipüügi-, harrastuspüügi-, piiratud püügi- ja kutselist püügiõigust.

(3) Igaüks tohib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kalapüügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud.

(4) Kalapüügiõigus on tasuta või tasuline.»

§ 4. Paragrahv 7 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 5. Paragrahvid 10–13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Õngepüük

(1) Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.

(2) Kinnisasja omaniku loal tohib ühe lihtkäsiõngega kala püüda:
1) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määramata veekogul;
2) siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal;
3) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.

(3) Õngepüügiõigus on igaühe eluaegne õigus.

§ 11. Harrastuspüük

(1) Igaüks tohib kalastuskaardi alusel harrastuspüügivahenditega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval veekogul või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.

(2) Kinnisasja omaniku loal tohib harrastuspüügivahenditega kala püüda:
1) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määramata veekogul;
2) siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal;
3) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.

(3) Harrastuspüügivahendid on:
1) spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng, krunda, ankurdamata und, käsiõng või enam kui üks lihtkäsiõng;
2) harpuunipüss ja harpuun;
3) haakeõng.

(4) Haakeõnge tohib kasutada merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

(5) Harrastuspüügi õigus tekib kalastuskaardi ostmise päevast, mis märgitakse kalastuskaardile. Kalastuskaardi kehtivusaeg ei tohi ületada ühte kalendriaastat.

(6) Kalastuskaardile lisatakse teave lubatud püügivahendite, olulisemate püügikitsenduste ja nende piirkondade kohta, kus kalastuskaart ei kehti.

(7) Keskkonnaministril on õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüda soovivate isikute arvu, püügivahendite või püütavate kalade suhtes. Nendes piirkondades kehtib kalastuskaart koos lisalehega.

(8) Kalastuskaardi annab Keskkonnaministeeriumi maakondlik keskkonnateenistus. Keskkonnaminister võib halduslepinguga anda kalastuskaardi andmise õiguse kohalikule omavalitsusele või harrastuskalastajate registreeritud ühendusele.

(9) Kalastuskaart kehtib kogu Eesti territooriumil. Kalastuskaardi vormi kehtestab keskkonnaminister.

§ 12. Vähipüük

(1) Vähipüügi suhtes kohaldatakse piiratud püügi kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Vähipüügiloa saamise taotluse esitamist taotletava aasta 1. jaanuariks ei nõuta.

(2) Vähipüügiõiguse annab vähipüügiluba.

(3) Vähipüügiloa annab püügiasukoha keskkonnateenistus.

(4) Lubatud vähipüügivahendid on vähinatt ja vähimõrd.

(5) Vähipüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, nende arv ja püüda lubatud vähkide arv.

(6) Vähipüügiloa ja püügiandmete esitamise vormi ning püügiandmete esitamise tähtaja kehtestab keskkonnaminister.

§ 13. Kutseline püük

(1) Kutselise kalapüügi vahenditega tohib kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal.

(2) Kutselise kalapüügi vahendid on õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

(3) Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba.

(4) Kalalaev on kutselise kalapüügi vahenditega varustatud laev.

(5) Vabariigi Valitsus asutab kalalaevade riikliku registri. Registrisse kantakse vähemalt seitsme meetri pikkused kalalaevad, nende tehnilised parameetrid ja kalapüügiga seonduvad andmed.»

§ 6. Seadust täiendatakse §-dega 131–136 järgmises sõnastuses:

« § 131. Kalalaeva kalapüügiluba

(1) Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse seal tagab riik, või avamerel.

(2) Kalalaeva kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale tema seaduslikus valduses oleva Eesti merelaeva-, siseveelaeva- või väikelaeva- tunnistusega kalalaevale, millel on kalalaevatunnistus.

(3) Kalalaeva kalapüügiloa annab Keskkonnaministeerium.

(4) Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kalalaeva teise tema õiguspärases valduses oleva Eesti merelaevatunnistust ja kalalaevatunnistust omava kalalaevaga, teavitades sellest kirjalikult kalapüügiloa andjat. Kalalaeva asendamise jõustumiseks väljastab kalapüügiloa andja ettevõtjale teate saamisest kahe nädala jooksul uue kalapüügiloa.

§ 132. Kaluri kalapüügiluba

(1) Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba lestapüügiks annab õiguse lesta püüda merel, sõltumata mere sügavusest.

(2) Kalur käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala kutselise kalapüügi vahenditega. Kaluri poolt kalapüügile kaasavõetavate isikute arv ei ole piiratud.

(3) Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale. Kui ettevõtja ei ole ise kalur, näidatakse kalapüügiloas ettevõtja kirjaliku taotluse alusel kalapüüki vahetult teostava kaluri nimi.

(4) Ettevõtja võib asendada temale antud kaluri kalapüügiloas nimetatud kaluri, teavitades sellest kirjalikult kalapüügiloa andjat. Kaluri asendamise jõustumiseks väljastab kalapüügiloa andja ettevõtjale teate saamisest viie tööpäeva jooksul uue kalapüügiloa.

(5) Kaluri kalapüügiloa annab vastava maakonna keskkonnateenistus. Kalapüügiloa andja merel ja mitme maakonna piiresse jääval siseveekogul määrab keskkonnaminister.

§ 133. Piiratud püük

(1) Piiratud kalapüügi luba annab õiguse kalapüügiks piiratud kalapüügi vahenditega:
1) mereranna piires oleva kinnistu või selle osa füüsilisest isikust omanikule kinnistu asukoha omavalitsusüksusega piirneval mereakvatooriumi osal kuni 20 meetri samasügavusjooneni;
2) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ranna piires oleva kinnistu või selle osa füüsilisest isikust omanikule kinnistu asukoha omavalitsusüksusega piirneval Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve akvatooriumi osal kaldast arvates kuni ühe kilomeetri laiusel veealal;
3) Võrtsjärve ranna, järve või paisjärve kalda piires oleva kinnistu või selle osa füüsilisest isikust omanikule kinnistuga piirneval järvel või paisjärvel;
4) vooluveekogu kalda piires oleva kinnistu või selle osa füüsilisest isikust omanikule kinnistuga piirneval või kinnistu piiresse jääval vooluveekogu osal.

(2) Piiratud kalapüügi vahendid merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on kuni kolm nakkevõrku, üks kuni ühemeetrise suukõrgusega ääremõrd või kuni 250st konksust koosnev põhjaõngejada. Teistel siseveekogudel on piiratud kalapüügi vahendid nakkevõrk, kaldanoot, kuurits, liiv, kuni ühemeetrise suukõrgusega mõrd ja kuni 100st konksust koosnev põhjaõngejada.

(3) Piiratud kalapüügi loa annab keskkonnaministri volitatud keskkonnateenistus. Piiratud kalapüügi loa vormi, taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu ja lubade väljaandmise korra kehtestab keskkonnaminister. Piiratud kalapüügi loaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja kalapüügi koht.

(4) Eraomanikule kuuluvale veekogule tohib piiratud kalapüügi luba anda veekogu omanikule või tema kirjaliku nõusoleku olemasolul kolmandale isikule.

(5) Piiratud kalapüügiõigus tekib piiratud kalapüügi loaga määratud kuupäevast. Piiratud kalapüügi loa kehtivusaeg ei tohi ületada ühte kalendriaastat.

(6) Keskkonnaminister kehtestab, lähtudes kalavaru seisundist ja siseveekogu pindalast, lubatud aastase püügivahendite arvu ja vajadusel ka väljapüügimahu maakondade ja omavalitsuste lõikes ning merel kuni 20 m samasügavusjooneni.

(7) Isikule, kes ei ole ranna või kalda piires oleva kinnistu või selle osa, hoonestusõiguse või korteriomandi omanik, võib piiratud kalapüügi loa anda vaid juhul, kui lubatud aastane püügivahendite arv või lubatud väljapüügimaht on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute taotlustes või taotlused puuduvad.

(8) Kui lubatud aastane püügivahendite arv või lubatud väljapüügimaht ei võimaldada rahuldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute taotlusi ja taotlejad ei ole püügivõimaluste jaotamises omavahel kokku leppinud, jaotatakse lubatud püügivõimalused kõikide taotlejate vahel võrdselt, lühendades vajadusel ka püügiloa kehtivuse aega.

(9) Taotlus piiratud kalapüügi loa saamiseks tuleb esitada hiljemalt taotletava aasta 1. jaanuariks. Hiljem esitatud taotlus rahuldatakse ainult püügivõimaluste olemasolul.

(10) Piiratud kalapüügi loa andmisest keeldutakse, kui:
1) loa taotlejal on rohkem kui üks kehtiv karistus kalapüüginõuete rikkumise eest;
2) taotlus ei vasta nõuetele või on loa taotleja esitanud taotluses valeandmeid;
3) loa taotleja on esitanud kalapüügi kohta valeandmeid või on jätnud andmed tähtajaliselt esitamata;
4) loa taotleja on jätnud tähtaegselt maksmata kalapüügiõiguse tasu.

§ 134. Kutselise kalapüügi loa andmine

(1) Kutselise kalapüügi luba antakse lubatud aastase väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu või kalalaevade arvu (edaspidi püügivõimalused) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks.

(2) Kutselise kalapüügi loa taotlus esitatakse hiljemalt taotletavale aastale eelneva aasta 1. detsembriks. Keskkonnaminister võib mõjuvatel põhjustel taotluste esitamise tähtaega pikendada.

(3) Taotletava aasta püügivõimalused kehtestab keskkonnaminister taotletavale aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui püügikoha asukohariik või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon ei anna püügivõimalusi hilisemal ajal.

(4) Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalapüügilubade vormid kehtestab Vabariigi Valitsus.

(5) Kutseliseks kalapüügiks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) tsooni veealal peab taotluses näidatud kalalaeva kaptenil olema ka tunnistus NAFO reeglite tundmise kohta. Vastava tunnistuse annab Keskkonnainspektsioon ja see antakse üheks aastaks. NAFO reeglite tundmise tunnistuse väljaandmise korra ja teadmiste hindamise metoodika kehtestab keskkonnaminister.

(6) Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügi koht. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse veealal väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, sõltumata Eesti Vabariigist, aga kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, määratakse kalapüügiloaga kalapüügi koht ja märgitakse loale kalapüügiõiguse omandamise alus.

(7) Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev, mille sees kalalaev viibib veealal, millel kalapüüki reguleeritakse, sõltumata asjaolust, kas kala tegelikult püütakse.

(8) Kutselise kalapüügi loa andmisest keeldutakse, kui:
1) loa taotlejal või tema nimetatud kaluril on rohkem kui üks kehtiv halduskaristus või üks kehtiv kriminaalkaristus kalapüüginõuete rikkumise eest;
2) kalalaeva kalapüügiloa kalapüüginõuete rikkumise tõttu kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui aasta;
3) taotlus ei vasta nõuetele või on loa taotleja esitanud taotluses valeandmeid;
4) loa taotleja on esitanud kalapüügi kohta valeandmeid või jätnud andmed tähtaegselt esitamata;
5) loa taotleja kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon;
6) loa taotleja on jätnud tähtaegselt maksmata kalapüügiõiguse tasu;
7) kalalaeva kalapüügiluba taotletakse kalapüügiks väljapoole Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevale veealale ja kalalaev ei ole varustatud laeva asukoha jälgimist võimaldava satelliitjälgimissüsteemiga.

(9) Kui taotleja ei ole taotletava aasta 30. aprilliks kalapüügiluba välja võtnud, loetakse püügivõimalused välja võtmata loa ulatuses vabanenuteks. Vabanenud püügivõimalused müüakse enampakkumisel taotletava aasta 1. juuniks.

§ 135. Kinnisasja omaniku kalapüügiõigus

(1) Eraveekogul püüab kala või lubab seda teha veekogu omanik, arvestades seaduses ja selle alusel kehtestatud piiranguid püügivahenditele, püügiajale ja püüda lubatud kalaliikidele. Kalapüügiks piiratud ja kutselise kalapüügi vahenditega peab eraveekogu omanik taotlema kalapüügiluba, mille annab Keskkonnaministeeriumi maakondlik keskkonnateenistus tasuta. Eraveekogu omanik tohib õngepüüki ja harrastuspüüki temale kuuluval veekogul keelata käesoleva seaduse §-des 10 ja 11 sätestatud juhtudel.

(2) Mitme kinnisasja piires asuval eraveekogul korraldavad nende kinnisasjade omanikud kalapüüki kokkuleppel.

§ 136. Kalalaevatunnistus

(1) Kalalaevade riiklikusse registrisse kantud kalalaevale antakse kalalaevatunnistus, kui see ei nõua kalalaeva omanikule täiendavate püügivõimaluste andmist.

(2) Kalalaevatunnistuse annab kalalaevade riikliku registri volitatud töötleja.

(3) Kalalaevatunnistust tuleb hoida laeva pardal, välja arvatud sellise kalalaeva puhul, mis on lühem kui 10 meetrit ja millega püütakse kala ainult Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval veealal.

(4) Kalalaevatunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui laeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kasutatud kalapüügiks.

(5) Kalalaevatunnistuse väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalalaevatunnistuse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 7. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Eriotstarbeline kalapüük

(1) Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse teaduslike uuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks. Vajadusel tohib keskkonnaminister lubada käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides lubatust erineva püügivahendi või -viisi kasutamist ning lubada eriotstarbelist kalapüüki keelatud ajal ja keelatud kohas.

(2) Eriotstarbeliseks kalapüügiks annab õiguse eripüügiluba.

(3) Eripüügiloa annab Keskkonnaministeerium.

(4) Eripüügiloa vormi, eripüügiloa taotluste läbivaatamise, loa väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise korra kehtestab keskkonnaminister.»

§ 8. Paragrahvi 15:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kutseline kalapüügiõigus ja piiratud kalapüügiõigus on tasulised, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. Tasu suuruse määrab igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle püügivõimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Tasu ei tohi ületada kolme protsenti väljapüütava kalakoguse harilikust väärtusest.»;

2) lõiked 2, 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Eripüügiload eriotstarbeliseks kalapüügiks väljastatakse tasuta.

(3) Harrastuslik kalapüügiõigus ja vähipüügiõigus on tasuline. Harrastusliku kalapüügiõiguse ja vähipüügiõiguse tasud määrab keskkonnaminister. Vähipüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse püügipiirkonna eripärast, vähivarude olukorrast piirkonnas ja püügivahendi püügivõimsusest.

(4) Kutselise kalapüügiõiguse eest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal ei võeta tasu, kui püügivõimalusi seal ei ole taganud Eesti Vabariik. Nimetatud juhul tasub kalapüügiõiguse saanud isik keskkonnakaitseinspektori laeval viibimise kulud või tagab nõuetele vastava mõne muu riigi vaatleja viibimise laeval, kui seda nõuab püügikohas kalapüüki reguleeriv õigusakt.»;

3) lõige 5 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;

4) täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

« (8) Tasu harrastusliku kalapüügiõiguse, vähipüügiõiguse ja piiratud kalapüügiõiguse eest tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist.

(9) Tasu kutselise kalapüügiõiguse eest tuleb tasuda enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50-protsendiliselt. Ülejäänud tasu makstakse 10 päeva jooksul pärast 50 protsendi püügivõimaluste ärakasutamist.

(10) Kui kalapüügiloa andja on tunnistanud loa kehtetuks loa saanud isikust sõltumatutel asjaoludel, tagastatakse püügiõiguse tasu loa saanud isikule tema poolt kasutamata jäänud püügivõimaluste ulatuses vastavasisulise taotluse alusel.»

§ 9. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Kutselise kalapüügi püügivõimaluste piiramine

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab, lähtudes kalavarude seisundist ja rahvusvahelistest lepingutest, lubatud aastase väljapüügimahu rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide kohta ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügipäevade arvu, lubatud väljapüügimahu või püügile lubatavate Eesti kalalaevade arvu.

(2) Keskkonnaminister kehtestab, lähtudes kalavarude seisundist, lubatud aastase püügivahendite arvu ja vajadusel ka väljapüügimahu merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja siseveekogudel maakondade ja omavalitsuste lõikes.

(3) Kui lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jagatakse püügivõimalused taotlejate vahel nii, et 90 protsenti püügivõimalustest jaotatakse eelmisel kolmel aastal samal veealal püügil olnud taotlejatele, tagades igale taotlejale eelmisel kolmel aastal sellel veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste suhte teiste eelmisel kolmel aastal samal veealal kala püüdnud isikute õiguspäraselt kasutatud püügivõimalustesse (ajalooline püügiõigus). 10 protsenti püügivõimalustest müüakse enampakkumisel, kus püügivõimaluse alghinnaks on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel määratud kalapüügiõiguse hind.

(4) Veeala käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses on veekogu või selle piiritletud osa, kus on kehtestatud püügivõimaluste piirangud.

(5) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud enampakkumise läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 10. Seadust täiendatakse §-dega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:

« § 161. Kalapüügiloa kehtivuse ennetähtaegne lõppemine

(1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui sellega määratud püügivõimalused on ammendatud.

(2) Kalapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks, kui:
1) loa saanud isik ei vasta enam loa saamiseks vajalikele nõuetele;
2) loa saanud isik on loa kehtivuse ajal rohkem kui ühel korral rikkunud kalapüüki reguleerivaid õigusakte;
3) kalapüüki reguleeriv välisriik või rahvusvaheline organisatsioon on vähendanud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal püügivõimalusi ulatuses, mis ei võimalda antud loa alusel kala püüda;
4) Eesti Vabariigile rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalused on ammendunud ja riigil on kohustus kalapüük sellel alal lõpetada;
5) loa saanud isik on jätnud tähtaegselt kalapüügiga seonduvad andmed esitamata või on esitanud kalapüügi kohta valeandmeid;
6) loa saanud isik on jätnud tähtaegselt tasumata kalapüügiõiguse tasu;
7) loa saanud isiku kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon;
8) loa saanud isik ei taga kalalaeva asukoha jälgimist satelliitjälgimissüsteemi kaudu või ei võimalda kalalaeval riikliku inspektori viibimist veealal, kus kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon seda nõuab.

§ 162. Kohustus kalapüügiõigust tõendada

Kalapüüki teostaval isikul peab kalapüügiõigust tõendav dokument harrastuslikul, piiratud, eriotstarbelisel ja kutselisel kalapüügil alati kaasas olema ning ta on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel.»

§ 11. Paragrahvi 17:

1) lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) püügivahendite tähistamise nõuded.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Vabariigi Valitsus jõustab rahvusvahelistest lepingutest tulenevad nõuded ja piirangud kalapüügile väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti liputunnistusega laevadele.»

§ 12. Paragrahvi 20:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Keelatud on püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahenditega või viisil, mis põhjustavad kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu püük elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, tulirelvade ja lõhkelaengutega.»;

2) lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) müüa alamõõdulist kala ja sellest valmistatud tooteid;».

§ 13. Paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 24. Järelevalve

(1) Järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle, ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, teostab Keskkonnainspektsioon.

(2) Kalapüügi järelevalvel väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kohaldatakse keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843; 2000, 51, 319) sätteid.»

§ 14. Seadust täiendatakse §-dega 241 ja 242 järgmises sõnastuses:

« § 241. Vaatlejad

(1) NAFO tsoonis tohib kalalaev viibida ainult juhul, kui kalalaeva pardal on keskkonnakaitseinspektor (edaspidi vaatleja). Paragrahvi 15 lõikes 4 sätestatud juhul võib keskkonnakaitseinspektori asemel kalalaeva pardal viibida mõne muu riigi NAFO reeglitele vastav vaatleja.

(2) NAFO tsoonis püüdva või püüda kavatseva Eesti lipudokumenti omava kalalaeva kapten peab pardale võtma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaatleja ning tagama igakülgse abi ja koostöö seoses vaatlejale pandud ülesannete täitmisega laevas.

(3) Kapten, kelle poolt juhitud laevale laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused, tagab vaatlejale:
1) vajaliku abi tema laevale saabumisel ja sealt lahkumisel;
2) elu- ja tööruumid ning toitlustamise laeval viibimise ajaks;
3) juurdepääsu kõigile laeva kalapüüki kajastavatele dokumentidele;
4) juurdepääsu laeva ruumidesse ja osadesse, kus võetakse pardale, heidetakse merre tagasi, töödeldakse või hoitakse värsket või töödeldud kala;
5) juurdepääsu kalale ning vajaliku abi vaatlejale pandud kohustustest tulenevate mõõtmiste teostamiseks ja proovide võtmiseks ning säilitamiseks.

(4) Vaatlejale esitatavad nõuded ja ülesanded kehtestab keskkonnaminister.

(5) Vaatleja poolt kogutud andmete esitamise korra ja vormi kehtestab keskkonnaminister.

§ 242. Satelliitjälgimissüsteem

(1) Kõik Eesti Vabariigi lipudokumenti omavad laevad, mis püüavad, töötlevad või võtavad merel vastu ja transpordivad kala või kalatooteid väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, peavad hiljemalt 2001. aasta 1. jaanuaril olema varustatud satelliitsidel baseeruva autonoomse laevade jälgimise süsteemiga (edaspidi satelliitjälgimissüsteem).

(2) Satelliitjälgimissüsteem peab võimaldama edastada andmeid laeva asukoha geograafiliste koordinaatide kohta kalalaevade jälgimise keskusesse (edaspidi keskus) Keskkonnainspektsioonis ja kaldariigi keskusesse, kui rahvusvahelised lepingud ei sätesta teisiti. Rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks määrab keskkonnaminister piirkonnad, kus kala püüdes edastatakse satelliitjälgimissüsteemi kaudu lisaks asukohale ka andmed laeva püügikoormuse kohta.

(3) Laeva kapten ja kalapüügiloa omanik peavad tagama laeva satelliitjälgimissüsteemi korrasoleku ja funktsioneerimise ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete edastamise rahvusvahelistes lepingutes või keskkonnaministri määrusega kehtestatud sagedusega ja korras.

(4) Kui vääramatu jõu tõttu ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõike 3 nõudeid, edastatakse lõikes 2 nimetatud informatsioon rahvusvahelistes lepingutes või keskkonnaministri määrusega kehtestatud vormis ja korras.

(5) Satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete nimistu kinnitab ning andmete esitamise sageduse ja korra kehtestab keskkonnaminister.»

§ 15. Paragrahvi 25:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kalapüügi eest loata või selle nõudeid rikkudes, kui kala püüti kalalaeva kasutades, või satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumise eest karistatakse juriidilist isikut kuni 500 000-kroonise rahatrahviga.»;

2) lõikes 3 asendatakse sõna «halduskohtunikul» sõnadega «maa- või linnakohtu kohtunikul».

§ 16. Käesoleva seaduse nõudeid kalapüügilubade andmise kohta ei rakendata kalapüügilubade andmisel 2000. aastaks.

§ 17. Kalapüügiseaduse § 136 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. Enne nimetatud tähtaega kalapüügilubade andmisel kalalaevatunnistust ei nõuta.

§ 18. Kalalaevade riiklikus registris registreerimise kohustus jõustub:
1) 24 meetri pikkustele ja pikematele laevadele 2001. aasta 1. juulil;
2) 12 kuni 24 meetri pikkustele laevadele 2002. aasta 1. jaanuaril;
3) alla 12 meetri pikkustele laevadele 2003. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI