Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2000, 82, 526 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus Vastu võetud 11.10.2000 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 25. oktoobri 2000. a otsusega nr 901 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandussaaduste ja -toodete turu (edaspidi põllumajandusturg) tasakaalustatud arenguks, põllumajandussaaduste tasuvaks tootmiseks ja maapiirkonna muu majandustegevuse arendamiseks. (2) Käesoleva seadusega nähakse ette käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil riigiabina antavate riiklike toetuste liigid, toetuse saamise kohta kehtivad nõuded ning toetuse taotlemise, määramise ja maksmise alused. § 2. Põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud (1) Põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud käesoleva seaduse tähenduses on riigiabina antavad toetused, mida käesoleva seaduse alusel annab riik või mida antakse riigi rahalistest vahenditest põllumajandussaaduste tootjatele ja töötlejatele ning maapiirkonna majandustegevuse, infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamiseks (edaspidi riiklik toetus). (2) Riigi poolt riigi ja välisabi rahaliste vahendite arvel antavaid toetusi antakse käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras. Kui ratifitseeritud välislepingus on ette nähtud käesolevas seaduses sätestatust erinevad abiandmise alused ja kord, kohaldatakse välislepingut. (3) Põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõudena käsitatakse käesolevas seaduses ka põllumajandusturu kaitse meetmeid. § 3. Riiklike toetuste liigid (1) Käesoleva seaduse alusel antavate riiklike toetuste liigid on: 1) arengutoetus; 2) tulutoetus; 3) turuhinnatoetus; 4) koolipiimatoetus. (2) Arengutoetused on: 1) põllumajandustootmise investeeringutoetus; 2) põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetus; 3) maaettevõtluse investeeringutoetus; 4) maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetus; 5) noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus; 6) intressitoetus; 7) põllumajanduskindlustustoetus; 8) nõuandetoetus; 9) koolitustoetus; 10) põllumajandusmaa lupjamise toetus; 11) põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus; 12) turuarenduse toetus. (3) Tulutoetused on: 1) piimalehma kasvatamise toetus; 2) noor- ja lihaveise kasvatamise toetus; 3) emise kasvatamise toetus; 4) ute ja kitse kasvatamise toetus; 5) mesilaspere pidamise toetus; 6) tera- ja kaunvilja, rapsi, rüpsi ning seemne- ja kiulina kasvatamise toetus; 7) kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade kasvatamise toetus; 8) sertifitseeritud seemne kasvatamise toetus; 9) mahepõllumajanduslikule tootmisviisile ülemineku ja mahepõllumajandusliku tootmisviisi toetus. (4) Turuhinnatoetused on: 1) eraladustamistoetus; 2) tasakaalustamistoetus. (5) Lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud toetustele võib anda muid põllumajanduslikke toetusi käesoleva seaduse §-s 115 sätestatu alusel. § 4. Riikliku toetuse suurus (1) Käesolevas seaduses ettenähtud riiklike toetuste andmiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile. (2) Riigieelarves riiklikeks toetusteks ettenähtud raha arvestades otsustab põllumajandusminister, millist liiki arengu-, tulu- või turuhinnatoetusi eelarveaastal antakse ning toetusteks antavate eelarvevahendite jaotuse. § 5. Põllumajandustootja ja põllumajandussaadus (1) Põllumajandustootja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle püsiv tegevus on põllumajandussaaduste tootmine. (2) Põllumajandussaadus käesoleva seaduse tähenduses on taime-, looma- või linnukasvatuse töötlemata või esmatöödeldud saadus, mida kasutatakse naturaalselt või põllumajandustoote valmistamiseks. (3) Põllumajandussaaduse esmatöötlemine on puhastamine, sorteerimine, tükeldamine, kuivatamine, jahutamine, pakendamine, jahvatamine või muu sarnasel viisil töötlemine. Põllumajandustootjat, kes töötleb enda toodetud põllumajandussaadusi esmaselt, ei loeta käesoleva seaduse tähenduses põllumajandussaaduste töötlejaks. § 6. Põllumajandussaaduste töötleja ja põllumajandustoode (1) Põllumajandussaaduste töötleja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle püsiv tegevus on põllumajandussaaduste töötlemine. (2) Põllumajandustoode käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaaduse töötlemise tulemusena valminud toode. § 7. Kalakasvataja, kutseline kalur ja kalatöötleja (1) Kala ja kalatoode ei ole käesoleva seaduse tähenduses põllumajandussaadus ega -toode. (2) Kalakasvataja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle püsiv tegevus on kalakasvatamine. (3) Kutseline kalur käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle püsiv tegevus on kutseline kalapüük kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348) tähenduses ning kui kutseline kalapüük toimub üksnes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, siseveekogudel ja kuni 20 m samasügavusjooneni merel. (4) Kalatöötleja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle püsiv tegevus on kalatöötlemine. (5) Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta kalatöötlemiseks kala esmatöötlemist kalalaeva pardal. Kala esmatöötlemine on kala jahutamine, külmutamine, rookimine ja kalapeade eemaldamine. (6) Kalakasvataja, kutseline kalur ja kalatöötleja võivad taotleda käesolevas seaduses ettenähtud toetust käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. § 8. Maapiirkond ja maamajandustegevus (1) Maapiirkond käesoleva seaduse tähenduses on küla, alevi ja aleviku territoorium. Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada nende linnade loetelu, mille territoorium käesoleva seaduse tähenduses loetakse maapiirkonnaks. (2) Maamajandustegevus käesoleva seaduse tähenduses on tegutsemine maapiirkonnas põllumajandussaaduste tootmises või muul tegevusalal. (3) Põllumajandustootmise, maaettevõtluse ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetusi ning käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktides 6–11 nimetatud muid arengutoetusi, samuti tulutoetusi on õigus taotleda üksnes maapiirkonnas tegutseval ettevõtjal. (4) Füüsilisest isikust ettevõtjal, kelle elukoht on linnas, ja äriühingul, kelle asukoht on linnas, on õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetusi, kui tema ettevõte või ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisev osa, mille kaudu ettevõtja tegutseb, asub maapiirkonnas. (5) Ettevõtjat, füüsilisest isikust ettevõtjat, äriühingut, ettevõtet ja selle organisatsiooniliselt iseseisvat osa käsitatakse käesolevas seaduses äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373) tähenduses. 2. peatükk ARENGUTOETUSED 1. jagu Üldsätted § 9. Arengutoetused Arengutoetus on sihipäraseks kasutamiseks ettenähtud rahaline abi, mida antakse põllumajandussaaduste tootmise ja muu maamajandustegevuse, põllumajandussaaduste töötlemise ja põllumajandustoodete turustamise ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamiseks ning käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel maamajandustegevuse alustamiseks või enne toetuse maksmist maamajandustegevuse arendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. § 10. Investeeringutoetus (1) Põllumajandustootmise, maaettevõtluse, põllumajandussaaduste töötlemise, noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse määramine otsustatakse enne investeeringu tegemist. (2) Investeeringutoetuse saamiseks peab taotleja majandustegevus, kavandatud investeering ja investeeringujärgne majandustegevus vastama käesolevas peatükis investeeringutoetuse saamiseks ettenähtud nõuetele. § 11. Investeering (1) Investeering käesoleva seaduse tähenduses on piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmine, rekonstrueerimine või ehitamine. (2) Investeeringutoetust antakse uute hoonete või rajatiste ehitamiseks, uute masinate, seadmete ja tööriistade ning uue sisseseade ja muu piiratud kasutuseaga uue põhivara ostmiseks ning kasutuses olevate ehitiste, masinate, seadmete, tööriistade, sisseseade ja muu piiratud kasutuseaga põhivara rekonstrueerimiseks. (3) Investeerimise tulemusel ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ning ostetud või rekonstrueeritud masinad, seadmed, tööriistad, sisseseade ja muu piiratud kasutuseaga põhivara peavad vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. § 12. Füüsilisest isikust ettevõtjale esitatavad nõuded (1) Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus taotleda arengutoetust, kui ta on kantud äriregistrisse või kui ta on end enne tegevuse alustamist registreerinud Maksuameti kohalikus asutuses ja kantud maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrisse maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365) ettenähtud korras. (2) Investeeringutoetust võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta peab raamatupidamisarvestust tekkepõhiselt või alustab investeeringutoetuse taotlemisele järgnevast majandusaastast tekkepõhise raamatupidamisarvestuse pidamist. § 13. Omafinantseerimine (1) Taotlejale võib anda investeeringutoetust, kui tal on oma- või laenuvahendid, et tasuda toetusega katmata osa investeeringu maksumusest. Investeeringutoetust võib anda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Omafinantseerimine võib olla ka investeeringuks vajalik töö, mille teevad taotleja ettevõtte töötajad (edaspidi tööosalus). (3) Tööosaluse ulatuse, töönõuded ning tööaja ja töö maksumuse arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. § 14. Investeeringu majanduslik põhjendatus Investeeringutoetust võib taotleda isik, kellel ei ole oma- või laenuvahendeid investeeringu kogumaksumuseks ja kelle vajadus investeerida, investeeringu suurus, toetuse taotlemine ja toetuse suurus on majanduslikult põhjendatud. § 15. Investeeringu maksumus Investeeringu maksumus käesoleva seaduse tähenduses on piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara käibemaksuta soetusmaksumus. Soetusmaksumus määratakse raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) § 29 kohaselt. § 16. Investeeringutoetuse sihipärane kasutamine (1) Investeeringutoetust võib kasutada üksnes äriprojektis ettenähtud investeeringuks ning sellega ostetud, ehitatud või rekonstrueeritud põhivara võib kasutada üksnes äriprojektis ettenähtud otstarbel. (2) Investeeringutoetuse saanud isik võib selle eest ostetud, ehitatud või rekonstrueeritud põhivara ja ettevõtte, millesse on investeeritud, võõrandada viie aasta jooksul toetuse saamisest üksnes juhul, kui vara omandaja võtab üle toetuse saanud isiku toetuse saamisest tulenevad õigused ja kohustused või kui toetuse saanud isik maksab investeeringutoetusena saadud raha tagasi riigieelarve tuludesse. 2. jagu Põllumajandustootmise investeeringutoetus ja selle saamiseks esitatavad nõuded § 17. Põllumajandustootmise investeeringutoetus Põllumajandustootmise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille põllumajandustootja teeb maapiirkonnas põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks. § 18. Investeering põllumajandustootmisse (1) Põllumajandustootmisse tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on: 1) piimatootmiseks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine; 2) loomakasvatushoone või -rajatise ehitamine või rekonstrueerimine; 3) taimekasvatuseks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine, sealhulgas taimekaitsemasina või -seadme ostmine või rekonstrueerimine; 4) heinaseemnepõllu rajamine ja selleks seemnete ostmine; 5) puuvilja- või marjaistanduse rajamine ja selleks istikute ostmine; 6) mesila rajamine ja selleks tarude, inventari ja masinate ostmine; 7) taotleja toodetud põllumajandussaaduste esmatöötlemiseks hoone või rajatise ehitamine või rekonstrueerimine või selleks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine. (2) Põllumajandustootmise investeeringutoetust võib taotleda ka Eestis vähelevinud loomaliiki või -tõugu kuuluvate tõu- või produktiivloomade või nende sperma või embrüote ostmiseks või seenetootmiseks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmiseks või rekonstrueerimiseks. (3) Eestis vähelevinud loomaliikide ja -tõugude loetelu, millesse kuuluvate tõu- või produktiivloomade ostmiseks põllumajandustootmise investeeringutoetust võib taotleda, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. § 19. Põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotleja Põllumajandustootmise investeeringutoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kelle toodetud põllumajandussaaduste müügitulu taotlemisele eelnenud majandusaastal oli vähemalt 50 protsenti realiseerimise netokäibest (tekkepõhise raamatupidamisarvestuse korral) või kelle taotlemisele eelnenud majandusaasta ettevõtluse laekumisest, millest on maha arvatud laekumised põhivara müügist ja riiklikest toetustest, oli vähemalt 50 protsenti laekumine omatoodetud põllumajandussaaduste müügist (kassapõhise raamatupidamisarvestuse korral) ning kelle majandustegevus, investeering ja investeeringujärgne majandustegevus on käesoleva seaduse §-des 20 ja 21 sätestatud nõuete kohased. § 20. Nõuded põllumajandustootja majandustegevusele (1) Taotlejale võib anda põllumajandustootmise investeeringutoetust, kui taotleja majandustegevus vastab järgmistele nõuetele: 1) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik; 2) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 3) füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu juhatuse liikmel või äriühingut juhtima õigustatud muul isikul on põllumajandusalane ettevalmistus või ta on töötanud vähemalt kolm aastat põllumajandussaadusi tootvas ettevõttes. Nimetatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud investeeringute suhtes. (2) Loomakasvatuseks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmiseks või rekonstrueerimiseks või loomakasvatushoone või -rajatise ehitamiseks või rekonstrueerimiseks võib anda toetust taotlejale, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, kui temale kuuluvad põllumajandusloomad on registreeritud põllumajandusloomade riiklikus registris ja piimalehmad on jõudluskontrolli all. (3) Põllumajandustootmise investeeringutoetuse saamiseks esitatavad pädevusnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes nähakse ette, milline põllumajandusalane ettevalmistus ja millistel töökohtadel töötamine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ettenähtud nõude kohaseks. § 21. Nõuded põllumajandustootmisse investeerimisel ja investeeringujärgsele majandustegevusele Põllumajandustootmise investeeringutoetust võib anda taotlejale, kelle investeering põllumajandustootmisse ja investeeringujärgne majandustegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1) investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning võimaldab täita asjaomases tegevusvaldkonnas kehtivaid keskkonna-, veterinaar-, taimetervise-, hügieeni- ja loomakaitsenõudeid; 2) investeeringu tulemusel paraneb põllumajandussaaduste kvaliteet või mitmekesistub põllumajandussaaduste tootmine; 3) pärast investeerimist toodetud põllumajandussaadustel on küllaldane turuväljund; 4) investeeringu tulemusel paraneb taotleja majanduslik seisund ja suureneb majandustegevusest saadav tulu määral, mis võimaldab sama majandustegevust jätkata toetuse saamisest alates vähemalt viis aastat. § 22. Põllumajandustootmise investeeringutoetuse määr (1) Põllumajandustootmise investeeringutoetusteks antava rahasumma suuruse määrab põllumajandusminister maakonna kohta, arvestades maakonna maapiirkonnas kasutatava põllumajandusmaa kogupindala. (2) Põllumajandustootja võib taotleda põllumajandustootmise investeeringutoetust kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni aastas ning mitte rohkem kui 4,5 miljonit krooni seitsme aasta jooksul, alates esimesest põllumajandustootmise investeeringutoetuse saamisest. 3. jagu Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetus ja selle saamiseks esitatavad nõuded § 23. Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetus (1) Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille põllumajandussaaduste töötleja teeb piima-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja ning marjade või lihatöötlemise (sealhulgas esmatöötlemine tapamajas) või piima-, liha-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja- ning marjatoodete turustamise arendamiseks. (2) Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust võib taotleda ka kalatöötleja kalatöötlemise või kalatoodete turustamise arendamisse tehtava investeeringu maksumuse osaliseks katmiseks. § 24. Investeering põllumajandussaaduste töötlemisse (1) Põllumajandussaaduste töötlemisse tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on piima, liha, kala, teravilja, muna, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade töötlemiseks: 1) hoone ehitamine või rekonstrueerimine; 2) tehnoloogilise liini masinate, seadmete või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine; 3) puhastus-, energia- või veevarustusseadme ostmine või rekonstrueerimine; 4) keskkonnasäästlikuks jäätmekäitluseks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine. (2) Põllumajandussaaduste töötlemisse tehtav investeering on ka põllumajandussaaduste töötleja enda toodetud piima-, liha-, kala-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja- või marjatoodete turustamise ning logistika arendamiseks või toote turunõuetega vastavusse viimiseks vajalike seadmete ostmine või rekonstrueerimine. (3) Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust ei anta piima-, liha-, kala-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja- ega marjatoodete jaemüügi arendamisse investeerimiseks. § 25. Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse taotleja Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust on õigus taotleda ettevõtjal, kelle tegevusala on piima-, liha-, kala-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja või marjade töötlemine ja neist valmistatud piima-, liha-, kala-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja- ning marjatoodete turustamine, kui ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat ning kelle majandustegevus, investeering ja investeeringujärgne majandustegevus on käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatud nõuete kohased. § 26. Nõuded põllumajandussaaduste töötleja majandustegevusele (1) Taotlejale võib anda põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust, kui taotleja majandustegevus vastab järgmistele nõuetele: 1) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik; 2) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga ega riikliku maksu maksuvõla tasumist ajatatud; 3) taotleja on tasunud põllumajandustootjatele või kalatootjatele neilt ostetud ja taotluse esitamise ajaks tasumisele kuulunud piima, liha, kala, teravilja, munade, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade eest; 4) toodetud piima-, liha- või kalatoodetel on küllaldane turuväljund. (2) Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust võib anda piima, liha, teravilja, muna, kartuli, puu- ja köögivilja või marjade töötlejale, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, kui taotlemisele eelnenud majandusaastal töötlemises toorainena kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete kogusest oli vähemalt 80 protsenti Eestis toodetud. § 27. Nõuded põllumajandussaaduste töötlemisse tehtud investeeringule ja investeeringujärgsele majandustegevusele (1) Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust võib anda taotlejale, kelle investeering ja investeeringujärgne majandustegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1) investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning võimaldab täita asjaomases tegevusvaldkonnas keskkonna-, veterinaar-, taimetervise-, hügieeni- ja loomakaitsenõudeid sel määral, et tooteid on võimalik turustada Euroopa Liidu liikmesriikides; 2) investeeringu tulemusel paraneb piima-, liha-, kala-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja- ning marjatoodete kvaliteet või suureneb toote konkurentsivõime või turustamisvõimalus; 3) pärast investeerimist toodetud piima-, liha-, kala-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja- ning marjatoodetel on küllaldane turuväljund; 4) investeeringu tulemusel paraneb taotleja majanduslik seisund ja suureneb tulu määral, mis võimaldab sama majandustegevust jätkata toetuse saamisest alates vähemalt viis aastat; 5) investeeringu tulemusel paraneb nende Eestis tegutsevate põllumajandus- või kalatootjate majanduslik seisund, kelle toodetud piima, liha, kala, teravilja, mune, kartulit, puu- ja köögivilja ning marju töödeldakse. (2) Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust võib anda piima, liha, teravilja, muna, kartuli, puu- ja köögivilja või marjade töötlejale, kelle investeering ja investeeringujärgne majandustegevus vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, kui investeeringutoetuse saamisest alates vähemalt viis aastat töötlemises toorainena kasutatavatest põllumajandussaadustest ja -toodetest on vähemalt 80 protsenti Eestis toodetud. § 28. Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse määr Taotleja võib põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust taotleda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 15 miljonit krooni aastas ning mitte rohkem kui 45 miljonit krooni seitsme aasta jooksul, alates esimesest põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse saamisest. 4. jagu Maaettevõtluse investeeringutoetus ja selle saamiseks esitatavad nõuded § 29. Maaettevõtluse investeeringutoetus Maaettevõtluse investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille ettevõtja teeb maamajandustegevuse alustamiseks või arendamiseks. Maaettevõtluse investeeringutoetust ei anta põllumajandussaaduste tootmise alustamiseks ega arendamiseks. § 30. Maaettevõtluse investeering Maaettevõtluse investeering, milleks võib toetust taotleda, on maamajandustegevuse alustamiseks või arendamiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamine või rekonstrueerimine või seadme, sisseseade või muu piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmine või rekonstrueerimine. § 31. Nõuded maaettevõtluse investeeringutoetuse taotlejale, investeeringule ja investeeringujärgsele majandustegevusele (1) Maaettevõtluse investeeringutoetust on õigus taotleda füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingul, kui taotleja majandustegevus, investeering ja investeeringujärgne majandustegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik; 2) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 3) investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning võimaldab täita asjaomases majandustegevusvaldkonnas keskkonna- ja muid nõudeid; 4) investeeringu tulemusel paraneb taotleja majanduslik seisund ja suureneb tulu määral, mis võimaldab sama majandustegevust jätkata toetuse saamisest alates vähemalt viis aastat; 5) investeering võimaldab taotlejal käesoleva seaduse § 32 kohaselt luua maapiirkonda uusi töökohti või säilitada senised. (2) Maaettevõtluse investeeringutoetust piima-, liha-, kala-, teravilja-, muna-, kartuli-, puu- ja köögivilja või marjade töötlemise alustamiseks või arendamiseks võib anda taotlejale, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, kui: 1) taotleja ettevõttes töötab kuni üheksa töötajat; 2) füüsilisest isikust ettevõtjal või tema ettevõtte või äriühingu töötajal on sellekohane erialane ettevalmistus või ta on vähemalt ühe aasta töötanud sellel tegevusalal. (3) Maaettevõtluse investeeringutoetust vähi- või kalakasvatuse alustamiseks või arendamiseks võib anda, kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ning füüsilisest isikust ettevõtjal või tema ettevõtte või äriühingu töötajal on sellekohane erialane ettevalmistus või kui ta on vähemalt ühe aasta töötanud sellel tegevusalal või kui taotleja on sõlminud lepingu vähi- või kalakasvatuse nõustajaga, kellel on sellekohane erialane ettevalmistus või vähemalt üheaastane sellealane töökogemus. (4) Maaettevõtluse investeeringutoetuse saamiseks esitatavad pädevusnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes nähakse ette, milline erialane ettevalmistus ja millisel töökohal töötamine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud nõuete kohaseks. § 32. Töökohtade loomine (1) Maaettevõtluse investeeringutoetuse taotleja peab investeeringu tulemusel looma lisatöökohti või säilitama sama töökohtade arvu ning toetuse saamisest alates viie aasta jooksul tagama töötajatele töö järgmiselt: 1) füüsilisest isikust ettevõtja peab looma vähemalt ühe töökoha ja äriühing vähemalt kaks töökohta; 2) põllumajandustootja, kes alustab või arendab ka muud majandustegevust, peab looma vähemalt ühe töökoha; 3) põllumajandustootja, kes lõpetab sellel tegevusalal tegutsemise ja alustab või arendab muud majandustegevust, peab säilitama senised töökohad; 4) ettevõtja, kes alustab või arendab põllumajandussaaduste töötlemist, puidutöötlemist või puidutoodete tootmist, peab looma vähemalt kolm töökohta, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (2) Kui ettevõtja loob investeeringu tulemusel vähemalt kolm töökohta, peab ta võimaldama neist kahel kolmandikul töötada isikutel, kelle elukoht on maapiirkonnas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks loodud töökohal tuleb tagada võimalus töötada 40 tundi nädalas. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude täitmiseks füüsilisest isikust ettevõtja loodud töökohal tuleb tagada võimalus töötada vähemalt 20 tundi nädalas. § 33. Maaettevõtluse investeeringutoetuse määr (1) Maaettevõtluse investeeringutoetusteks antava rahasumma suuruse määrab põllumajandusminister maakonna kohta, arvestades tööealiste elanike arvu maakonna maapiirkonnas. (2) Taotleja võib maaettevõtluse investeeringutoetust taotleda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni aastas ja mitte rohkem kui 3,75 miljonit krooni seitsme aasta jooksul, alates esimesest maaettevõtluse investeeringutoetuse saamisest. 5. jagu Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetus ning selle saamiseks esitatavad nõuded § 34. Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetus Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille ettevõtja või mittetulundusühing teeb maapiirkonna infrastruktuuri või elukeskkonna arendamiseks. § 35. Investeering maapiirkonna infrastruktuuri (1) Maapiirkonna infrastruktuuri tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on: 1) maaparandussüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine maatulundusmaal; 2) maatulundusmaa teenindamiseks eratee ehitamine või rekonstrueerimine; 3) tarbijana elektrivõrguga liitumiseks vajaliku elektriseadme ostmine või elektrivõrguga liitumiseks vajaliku elektriseadme rekonstrueerimine; 4) kaugküttesüsteemi rekonstrueerimine; 5) ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine või ühisveevärgi või -kanalisatsiooni seadme ostmine; 6) tarbijana ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks vajaliku veevärgi või kanalisatsiooni ehitamine, rekonstrueerimine või seadme ostmine; 7) seadmete ja istikute ostmine majanduslikult väheväärtuslike puu- ja põõsaliikidega metsastunud või võsastunud ala uuendamiseks hinnalisema puistuga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringu osaks võivad olla ka investeeringuga kaasnevad maakorraldustöödeks tehtud kulutused. § 36. Investeering maapiirkonna elukeskkonda (1) Maapiirkonna elukeskkonda tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on: 1) seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone ehitamine või rekonstrueerimine; 2) pargi, haljasala, puhkeala või veekogu või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; 3) traditsioonilise katusekatte või piirdeaia ehitamine või parendamine; 4) küla, alevit või alevikku tutvustavate püsiviitade või -kaartide ostmine; 5) mängu- või spordiväljaku, kiigeplatsi, matkaraja või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud vaba aja veetmise rajatise rajamine või parendamine; 6) teistele isikutele kasutamiseks avatud infopunktiks vajaliku hoone ehitamine või rekonstrueerimine ning seal kasutatavate infotehnoloogiaseadmete (riist- ja tarkvara) ostmine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringu osaks võivad olla ka küla, alevi või aleviku arengukava koostamiseks tehtavad kulutused. § 37. Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotleja (1) Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust on õigus taotleda füüsilisest isikust ettevõtjal, äriühingul ja mittetulundusühingul, kui taotleja ja investeering ning investeeringujärgne tegevus on käesoleva seaduse §-des 38–40 sätestatud nõuete kohased. (2) Maaparandus-, vee- ja metsaühistu ning teised mittetulundusühingud võivad taotleda maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust, kui maaparandus- või kaugküttesüsteem, veevärk, kanalisatsioon või muu investeerimisobjekt asub maapiirkonnas ja seda kasutavad ning saavad sellest tulu ühingu liikmed ning kui investeeringu tegemine vastab mittetulundusühingu põhikirjas ettenähtud eesmärgile. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või selleks vajaliku seadme ostmiseks ja kaugküttesüsteemi rekonstrueerimiseks ei anta investeeringutoetust aktsiaseltsile ega osaühingule, mille aktsiate või osadega esindatud häältest omab riik või kohaliku omavalitsuse üksus 50 protsenti või enam. § 38. Nõuded maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotlejale maapiirkonna infrastruktuuri investeerimiseks Taotlejale võib anda maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust, kui taotleja ja investeering ning investeeringujärgne tegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 2) investeering maapiirkonna infrastruktuuri on tehniliselt teostatav ja otstarbekas; 3) investeerimise tulemusel paraneb maapiirkonna majandus- või elukeskkond; 4) taotleja investeering vastab käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud nõuetele. § 39. Nõuded maapiirkonna infrastruktuuri investeerimisele (1) Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust maatulundusmaa maaparandussüsteemi ehitamiseks või rekonstrueerimiseks võib taotleda, kui maatükk, mille oluline osa on maaparandussüsteem või millele ehitatakse maaparandussüsteem, vastab järgmistele nõuetele: 1) maatüki põllumajandusmaa perspektiivne keskmine boniteet on vähemalt 30 hindepunkti ja turvasmuldade pindala ei ole üle 30 protsendi maatüki suurusest ning maatükist vähemalt 70 protsenti on sihtotstarbelises kasutuses; 2) metsamaa kohta on koostatud metsaseaduses (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 391) ettenähtud metsa majandamise soovitused. (2) Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust tarbijana elektrivõrguga liitumiseks vajaliku elektriseadme rekonstrueerimiseks või ostmiseks võib taotleda, kui: 1) elektripinge hälbed on suuremad kui 10 protsenti nimipingest; 2) investeerimise tulemusel paraneb elektripinge kvaliteet; 3) ehitatava või rekonstrueeritava madalpingeliini pikkus on kuni 600 meetrit. (3) Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadmete ostmiseks võib taotleda, kui ühisveevärgi tarbijate veevõtt on kuni 500 m3 ööpäevas. (4) Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna investeeringutoetust seadmete ja istikute ostmiseks majanduslikult väheväärtuslike puu- ja põõsaliikidega metsastunud või võsastunud ala uuendamiseks hinnalisema puistuga võib taotleda, kui uuendatav maatükk ei ole väiksem kui kaks hektarit ja kui hinnalisema puidu osatähtsus puistus investeeringu tulemusena suureneb vähemalt 50 protsenti. (5) Kui maapiirkonna infrastruktuuri investeerimisega kaasneb maakorraldustöö, võib toetust taotleda, kui korraldatava maa suurus on vähemalt 500 hektarit ja sellest vähemalt 80 protsenti on maatulundusmaa ning ümberkruntimiseks on moodustatud maakorralduspiirkond, mille maast vähemalt 50 protsenti on registreeritud riigi maakatastris. § 40. Nõuded maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotlejale elukeskkonda investeerimiseks (1) Taotlejale võib anda maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust, kui taotleja ja investeering ning investeeringujärgne tegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 2) investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning investeerimise tulemusel tugevneb kohalik identiteet, suureneb elanike omaalgatus, säilib kultuuripärand, areneb rahvuskultuur või muul viisil paraneb kohalike elanike elukeskkond. (2) Käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud investeeringuks võib anda toetust, kui taotleja võimaldab toetusega ehitatud, rajatud või rekonstrueeritud hoonet või rajatist valla- või linnavalitsusega kokkulepitud tingimustel kasutada ka teistel isikutel vähemalt viis aastat, alates investeeringutoetuse saamisest. Nimetatud kokkulepe peab olema kirjalik. § 41. Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse määr (1) Ettevõtja võib maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust taotleda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni aastas ja mitte rohkem kui 3 miljonit krooni seitsme aasta jooksul, alates esimesest maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse saamisest. (2) Mittetulundusühing võib taotleda maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust kuni 50 protsenti iga liikme investeeringu maksumusest, kuid liikmete arvust olenemata mitte rohkem kui 7,5 miljonit krooni aastas ja mitte rohkem kui 15 miljonit krooni seitsme aasta jooksul, alates esimesest maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse saamisest. (3) Maatulundusmaal asuva maaparandussüsteemi ehitamisse või rekonstrueerimisse tehtava investeeringu maksumusest võib investeeringutoetusega katta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel kuni 75 protsenti. 6. jagu Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus ja selle saamiseks esitatavad nõuded § 42. Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus (1) Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille kuni 40-aastane füüsilisest isikust ettevõtja teeb põllumajandussaaduste tootmise alustamiseks. (2) Põllumajandussaaduste tootmise alustamise investeering on põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamine või rekonstrueerimine või selleks vajaliku muu piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmine või rekonstrueerimine. § 43. Nõuded noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetuse taotlejale (1) Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetust on õigus taotleda kuni 40-aastasel füüsilisest isikust ettevõtjal, kes ei tegutse põllumajandussaaduste tootmise alal, kui taotleja, tema majandustegevus ning investeering ja investeeringujärgne majandustegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 2) taotlejal on põllumajandusalane ettevalmistus või tal on küllaldane põllumajandussaaduste tootmise kogemus; 3) investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning selle tulemusel suureneb taotleja tulu määral, mis võimaldab põllumajandussaaduste tootmist jätkata. (2) Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetuse saamiseks esitatavad pädevusnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes nähakse ette, milline põllumajandusalane ettevalmistus ja milline töökogemus loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 nõude kohaseks. § 44. Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetuse määr Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus on ühekordne. Toetust võib taotleda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni. 7. jagu Muud arengutoetused § 45. Intressitoetus Intressitoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootja põllumajandussaaduste tootmise või kalakasvataja kalakasvatuse arendamise investeeringuks krediidi- või finantseerimisasutuselt võetud pikaajalise (tagastamise tähtajaga üle ühe aasta) laenu intressid või kapitalirendi tasu (edaspidi intress), mis põllumajandustootja või kalakasvataja on tasunud intressitoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal. § 46. Intressitoetuse taotleja (1) Intressitoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingu) põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks. (2) Intressitoetust võib taotleda kalakasvataja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu kalakasvatuse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingu) kalakasvatuse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks. § 47. Intressitoetuse määr (1) Intressimäära, millest alates intressitoetust antakse, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Kehtestatud intressimäärast väiksema intressimäära võib kehtestada taotlejale, kes tegutseb käesoleva seaduse § 72 lõike 4 alusel määratud vähemsoodsas piirkonnas. (2) Intressitoetust antakse kuni kümme intressimäära protsendipunkti. § 48. Põllumajanduskindlustustoetus (1) Põllumajanduskindlustustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootjale ja kalakasvatajale kindlustusmaksed, mis ta on enda valitud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel tasunud kindlustustoetuse perioodil. (2) Kindlustustoetuse periood on Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri kehtestatud ajavahemik. § 49. Põllumajanduskindlustustoetuse taotleja (1) Põllumajanduskindlustustoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille objektiks on põllumajanduskultuurid või tõu- või produktiivloomad ja kindlustatavaks riskiks on loodusõnnetus. (2) Põllumajanduskindlustustoetust võib taotleda kalakasvataja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille objektiks on kalakasvatuses kasvatatavad kalad ja kindlustatavaks riskiks on loodusõnnetus. § 50. Põllumajanduskindlustustoetuse määr Põllumajanduskindlustustoetust antakse kuni 40 protsenti kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetest. § 51. Nõuandetoetus (1) Nõuandetoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle nõuandeteenuse maksumus, mida põllumajandustootjale või kalakasvatajale tema majandustegevuse tasuvuse suurendamiseks või toodangu kvaliteedi parandamiseks osutab põllumajanduse ja maaelu nõustamisega tegelev konsulent nõustamislepingu alusel. (2) Kui nõustamisleping on sõlmitud füüsilisest isikust ettevõtjaga või juriidilise isikuga, antakse nõuandetoetust juhul, kui lepingu alusel osutab nõuandeteenust konsulent. § 52. Nõuandetoetuse taotleja Nõuandetoetust võib taotleda põllumajandustootja või kalakasvataja, kes tasub nõuandetoetusega katmata osa nõuandeteenuse maksumusest. § 53. Nõuded konsulendile (1) Konsulendiks võib olla füüsiline isik, kellel on tema enda valitud nõustamisvaldkonnas nõuandeteenuse osutamiseks vajalikul erialal kõrg- või kutsekeskharidus ja kes on läbinud nõustamismetoodika aluste omandamiseks konsulendikoolituse ning on atesteeritud. (2) Konsulentide atesteerimise korra kehtestab põllumajandusminister. Atesteerimiskorras nähakse ette nõuded konsulendi erialateadmiste ja nõustamismetoodika aluste tundmise kohta ning konsulentide atesteerimise ajad ja kord. § 54. Nõuandetoetuse määr (1) Nõuandetoetust antakse kuni 85 protsenti nõuandeteenuse maksumusest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuandetoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava nõuandetoetuse määra ja taotlejale antava nõuandetoetuse maksimaalsuuruse. (3) Nõuandetoetuseks antava rahasumma suuruse määrab põllumajandusminister maakonna kohta, lähtudes eelarveaastal toetuseks eraldatud rahasumma suurusest ning arvestades maakonna maapiirkonna põllumajandustootjate ja kalakasvatajate arvu ning nõuandetoetuse taotlemist maakonnas eelmisel aastal. § 55. Koolitustoetus Koolitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle koolitusteenuse maksumus, mida põllumajandustootjale ja muu maamajandustegevuse alal tegutsevale ettevõtjale majandustegevuseks ning sellega kaasnevaks tegevuseks vajalike teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks osutab käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus. § 56. Koolitustoetuse taotleja Koolitustoetust võib taotleda põllumajandustootja või ettevõtja, kes tegutseb muul maamajandustegevuse alal ja kes tasub koolitustoetusega katmata osa koolitusteenuse maksumusest. § 57. Nõuded koolitustoetuse saamiseks (1) Koolitustoetust võib anda juhul, kui koolitusteenust osutab täiskasvanute koolituse seaduses (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) sätestatud koolitusasutus. (2) Koolitustoetust antakse füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja või äriühingu töötaja täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud tööalaseks koolituseks või vabahariduslikuks koolituseks. (3) Koolitustoetuse saamiseks ettenähtud koolituse kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. § 58. Koolitustoetuse määr (1) Koolitustoetust antakse kuni 80 protsenti koolitusteenuse maksumusest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitustoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava koolitustoetuse määra ja taotlejale antava koolitustoetuse maksimaalsuuruse. § 59. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse tulundusühistu asutamis- ja halduskulud. Asutamis- ja halduskulude loetelu, mille hüvitamiseks põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. § 60. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse taotleja Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust on õigus taotleda tulundusühistul, kui vähemalt viis selle liiget on põllumajandustootjad, kutselised kalurid või kalakasvatajad ja kui tulundusühistu üks tegevusala on tema liikmete toodetud põllumajandussaaduste või kala turustamine või nende töötlemine ja neist valmistatud põllumajandustoodete või kalatoodete müümine või põllumajandussaaduste tootmiseks või kalakasvatuseks vajaliku põhi- ja käibevara müümine. § 61. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse määr Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse tulundusühistu tegutsemise esimesel majandusaastal kuni 60 protsenti, teisel majandusaastal kuni 80 protsenti ning kolmandal, neljandal ja viiendal majandusaastal iga aasta kohta kuni 40 protsenti majandusaasta asutamis- ja halduskuludest, kuid mitte rohkem kui 10 protsenti esimese majandusaasta ning mitte rohkem kui 8 protsenti teise, kolmanda, neljanda või viienda majandusaasta realiseerimise netokäibest. § 62. Turuarenduse toetus (1) Turuarenduse toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse mittetulundusühingu sellise tegevuse kulud, mille eesmärk on põllumajandussaaduste turustamisvõimaluste suurendamine või teadus- ja arendussaavutuste põllumajandustootmisse juurutamine või mille tulemusel paraneb põllumajandussaaduste tootmine. Turuarenduse toetust antakse: 1) turu-uuringuteks; 2) turuinformatsiooni kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks; 3) tootearenduseks ja toodete tutvustamiseks; 4) messide ja näituste korraldamiseks; 5) liikmete koolituseks. (2) Kulude loetelu, mille hüvitamiseks toetust antakse, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. § 63. Turuarenduse toetuse taotleja Turuarenduse toetust on õigus taotleda mittetulundusühingul, kui vähemalt kaks kolmandikku selle liikmetest on põllumajandustootjad või neid ühendavad mittetulundusühingud. § 64. Turuarenduse toetuse määr Turuarenduse toetust antakse taotlejale kuni 60 protsenti käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud kuludest. § 65. Põllumajandusmaa lupjamise toetus Põllumajandusmaa lupjamise toetus on rahaline abi, millega põllumajandustootjale osaliselt kaetakse mullaviljakuse suurendamiseks ning mulla agrokeemiliste omaduste parandamiseks ja happesuse vähendamiseks tehtava meliorandiga väetamise maksumus. § 66. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse taotleja Põllumajandusmaa lupjamise toetust võib taotleda põllumajandustootja, kellel ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ja kes vastab käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud nõuetele. § 67. Nõuded põllumajandusmaa lupjamise toetuse saamiseks (1) Põllumajandusmaa lupjamise toetust võib anda taotlejale, kes: 1) kasutab põllumajandusmaad, mille mulla happesus (pHKCl) on kuni 6,0, ja kellele selle kõlviku meliorandiga väetamiseks ei ole eelnenud nelja aasta jooksul põllumajandusmaa lupjamise toetust antud; 2) kasutab väetamiseks kvaliteedinõuetele vastavat väetiste registrisse kantud melioranti; 3) teatab käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 sätestatud korras meliorandi laotamise aja ning korraldab laotamistöid lupjamistööde tehnoloogiliste nõuete kohaselt; 4) tasub põllumajandusmaa lupjamise toetusega katmata osa meliorandiga väetamise maksumusest. (2) Lisanõuded väetamiseks kasutatava meliorandi kohta, mille puhul toetust antakse, võib kehtestada Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Lisanõuded kehtestatakse, lähtudes mulla omadustest, et tagada mullaviljakuse suurenemine, mulla agrokeemiliste omaduste paranemine ja happesuse vähenemine. § 68. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse määr (1) Põllumajandusmaa lupjamise toetust antakse taotlejale kuni 60 protsenti meliorandiga väetamise maksumusest. (2) Maakonnas, kus kõlvikute mulla happesus on suur, ja saartel asuvate kõlvikute väetamiseks antakse põllumajandusmaa lupjamise toetust 61 kuni 80 protsenti meliorandiga väetamise maksumusest. Suure mullahappesusega on maakond, kus haritav happeline põllumajandusmaa on maakonna haritavast põllumajandusmaast üle 20 protsendi. (3) Suure mullahappesusega maakondade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. (4) Meliorandiga väetamise maksumus on meliorandi ostmise, vedamise ja laotamise kulud. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud põllumajandusmaa lupjamise toetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava põllumajandusmaa lupjamise toetuse määra ja taotlejale antava toetuse maksimaalsuuruse. 3. peatükk TULUTOETUSED § 69. Tulutoetus Tulutoetus on rahaline abi, mida antakse piimalehma, noor- ja lihaveise, emise, mesilaspere, ute ja kitse (edaspidi põllumajandusloom) kasvatamise ning tera- ja kaunvilja, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade, rapsi, rüpsi, seemne- ja kiulina ning sertifitseeritud seemne (edaspidi põllukultuur) kasvatamise toetusena, samuti mahepõllumajanduslikule tootmisviisile ülemineku ja mahepõllumajandusliku tootmisviisi toetusena põllumajandustootjale tootmise tasuvuse ja sissetuleku suurendamiseks. Tulutoetuse andmise tingimuseks ei seata põllumajandussaaduste tootmise arendamist. § 70. Tulutoetuse taotleja (1) Tulutoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kellel ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ja kelle tegevus vastab käesoleva seaduse § 71 nõuetele. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus taotleda tulutoetust, kui ta on kantud äriregistrisse või ta on enne tegevuse alustamist registreerinud end Maksuameti kohalikus asutuses ning kantud maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrisse maksukorralduse seaduses ettenähtud korras. (3) Mahepõllumajanduslikule tootmisviisile ülemineku ja mahepõllumajandusliku tootmisviisi toetust võib anda taotlejale, kelle mahemärgi kasutusloa väljaandja on tunnistanud mahepõllumajanduslikule tootmisviisile üleminekul olevaks või kellele on antud mahemärgi kasutusluba. § 71. Nõuded tulutoetuse saamiseks (1) Põllukultuuri kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes määratakse põllukultuuri liik, mille kasvatamise korral toetust antakse, ning põllukultuuri liik või sort, mille seemne kasvatamise korral antakse sertifitseeritud seemne kasvatamise toetust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetes võib eelarveaastal tulutoetusteks eraldatud rahasumma suurusest lähtudes määrata tulutoetuse taotlemiseks vajaliku kasvupinna minimaalsuuruse, millest alates tulutoetust antakse, sertifitseeritud seemne miinimumkoguse pinnaühiku kohta, millest alates sertifitseeritud seemne kasvatamise toetust antakse, ning põllu umbrohtumuse määra, mille ületamise korral tulutoetust ei anta, samuti agrotehnilised ning keskkonna- ja taimetervisenõuded, mille täitmise korral tulutoetust antakse. (3) Põllumajanduslooma kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes määratakse, millist liiki looma kasvatamise korral toetust antakse ja nõuded põllumajanduslooma kohta, millele vastavuse korral toetust antakse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetes võib eelarveaastal tulutoetusteks eraldatud rahasumma suurusest lähtudes määrata toetuse taotlemiseks vajaliku loomade minimaalarvu ning veterinaar-, keskkonna- ja loomakaitsenõuded, mille täitmise korral tulutoetust antakse. (5) Põllumajanduslooma kasvatamise toetust võib taotleda, kui taotlejale kuuluvad põllumajandusloomad on registreeritud põllumajandusloomade riiklikus registris ja piimalehmad on jõudluskontrolli all. § 72. Tulutoetuse määr (1) Tulutoetuse ühikumäära põllukultuuri ühe hektari kohta ja ühe põllumajanduslooma kohta kehtestab põllumajandusminister, lähtudes tulutoetuse alaliigi kohta ettenähtud rahasumma suurusest ning nõuetekohaste taotluste järgsest põllukultuuride kogupindalast või loomade koguarvust. (2) Mahepõllumajanduslikule tootmisviisile ülemineku ja mahepõllumajandusliku tootmisviisi tulutoetuse ühikumäära mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa ühe hektari kohta kehtestab põllumajandusminister, lähtudes tulutoetuse alaliigi kohta ettenähtud rahasumma suurusest ja nõuetekohaste taotluste järgsest kasutatava maa kogupindalast. Põllumajandusminister võib määrata mahepõllumajanduslikus kasutuses oleval maal kasvatatavad põllumajanduskultuurid, mille kohta kehtestab ühikumäärast suurema tulutoetuse määra. (3) Toetuse taotlejale, kes tegutseb vähemsoodsas piirkonnas või kasvatab sertifitseeritud seemnest tera- või kaunvilja, rapsi, rüpsi või seemne- või kiulina või kes kasvatab ohustatud sorti taime või ohustatud tõugu looma, võib põllumajandusminister kehtestada ühikumäärast suurema tulutoetuse määra. (4) Vähemsoodne piirkond on piiritletud ala, mille põllumulla boniteet on Eesti keskmisega võrreldes üle 10 protsendi väiksem või mille maastikukultuuri hoiuks on vajalik maaviljelus või mille põldude reljeef või killustatus või nende kohta kehtestatud keskkonnakaitselised kitsendused ei võimalda tõhusat põllumajandustootmist. Vähemsoodsate piirkondade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. (5) Ohustatud taimesort käesoleva seaduse tähenduses on geneetiliselt väärtuslik sort, millest pärit taime on võimalik sordiaretuses kasutada väärtusliku lähtematerjalina, kuid mille kasutamine põllumajandussaaduste tootmises on vähenenud niivõrd, et populatsiooni geneetilise tasakaalu säilimine ei ole tagatud. (6) Ohustatud loomatõug käesoleva seaduse tähenduses on tõug, millesse kuuluvate loomade populatsioon on väiksem kui 1000 looma. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. (8) Põllumajandusminister võib kehtestada tera- ja kaunvilja kasvatamise toetuse ühikumäärast väiksema määra põldude kohta, kus kasvab tuulekaer. 4. peatükk ARENGU- JA TULUTOETUSTE ANDMISE KORRALDAMINE 1. jagu Investeeringutoetuste määramine, maksmine ja tagasimaksmine § 73. Investeeringutoetuse taotlemine (1) Investeeringutoetuse saamiseks tuleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) esitada taotlus ja äriprojekt. Amet teatab taotluste vastuvõtmise alustamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Investeeringutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, äriprojekti koostamise nõuded, põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse, äriprojekti ja dokumentide esitamise, läbivaatamise, kontrollimise ja hindamise, toetuse määramise ja maksmise ning toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise täpsem kord, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Investeeringutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga investeeringutoetuse kohta eraldi. § 74. Investeeringutoetuse taotluse läbivaatamine (1) Investeeringutoetuse taotlust läbi vaadates kontrollitakse, kas taotleja on esitanud kõik andmed ja neid tõendavad dokumendid ning kas andmed on õiged. (2) Ametil on õigus määrata taotlejale esitamata jäänud andmete või dokumentide esitamise tähtaeg. § 75. Investeeringutoetuse taotluse hindamine (1) Amet kontrollib taotluse ja äriprojekti alusel, kas taotleja ja tema majandustegevus, kavandatud investeering ning investeeringujärgne majandustegevus vastavad käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, ning hindab kavandatud investeeringu majanduslikku ja tehnilist põhjendatust. (2) Ametil on õigus tellida ekspertiisi investeeringu ja investeeringujärgse majandustegevuse majanduslikuks või tehniliseks hindamiseks. (3) Investeeringutoetuse taotluse ja äriprojekti hindamise metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Metoodikas nähakse ette kriteeriumid, mille alusel hinnatakse taotleja majanduslikku jätkusuutlikkust, tema majandustegevust ning kavandatud investeeringut ja investeeringujärgset majandustegevust ning seda, kas ta vastab käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud nõuetele. Hindamise metoodika võib kehtestada iga investeeringutoetuse kohta eraldi. § 76. Investeeringutoetuse määramine (1) Põllumajandustootmise, maaettevõtluse, noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotluse vaatab läbi ja toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab Amet taotluste saabumise järjekorras taotluse saamisest alates 40 tööpäeva jooksul. (2) Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse taotlused vaatab Amet läbi ja otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 90 tööpäeva jooksul. (3) Kavandatud investeeringu ja investeeringujärgse majandustegevuse tehnilise või majandusliku põhjendatuse hindamiseks tellitud ekspertiisi korral pikendatakse otsustamistähtaega ekspertiisi tegemiseks kulunud aja võrra. § 77. Investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise alused (1) Investeeringutoetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja ei ole esitanud kõiki käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides ettenähtud andmeid ning neid tõendavaid dokumente; 2) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid (edaspidi valeandmed); 3) taotleja, tema majandustegevus, kavandatud investeering või investeeringujärgne majandustegevus ei vasta käesoleva seaduse ega teiste ettevõtja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetele; 4) taotleja ei võimalda teha majanduslikku või tehnilist ekspertiisi, tutvuda tegevusega või dokumentidega kohapeal, viibida ettevõttes, sealhulgas kinnisasjal ja hoones; 5) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal saadud investeeringutoetuse tagasimaksmist; 6) taotleja on eelmisel aastal investeeringutoetust taotledes esitanud valeandmeid; 7) puuduvad rahalised vahendid investeeringutoetuse maksmiseks; 8) taotleja on esitanud põllumajandustoetuste registrisse kandmiseks valeandmeid või 9) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse taotlust läbi vaadates ja hinnates määrab Amet taotluste ja äriprojektide alusel taotlejate paremusjärjestuse. Investeeringutoetus määratakse paremusjärjestuse alusel. Kui paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele investeeringutoetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. (3) Ametil on õigus tellida majanduslik või tehniline ekspertiis, et võrrelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusi ja äriprojekte ning hinnata nende paremusjärjestuse määramise põhjendatust. § 78. Investeeringutoetuse määramisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatamine (1) Investeeringutoetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori käskkirjaga. Investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmist peab käskkirjas põhjendama. (2) Investeeringutoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul. Investeeringutoetuse määramise korral teatatakse taotlejale tähtaeg, mille jooksul tuleb anda investeeringutoetuse vastuvõtmise kinnitus. § 79. Investeeringutoetuse vastuvõtmise kinnitus (1) Investeeringutoetuse vastuvõtmise kohta annab taotleja kirjaliku kinnituse. Kinnitusele kirjutavad alla investeeringutoetuse taotleja ja Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik. (2) Investeeringutoetuse vastuvõtmise kinnitusega kohustub investeeringutoetuse taotleja tegema investeeringu äriprojektis ettenähtud alusel ja tingimustel, tasuma investeeringu maksumuse maksegraafikus ettenähtud ajaks, summas ja korras, kasutama investeeringutoetust sihipäraselt, lubama korraldada järelevalvet investeeringu sihipärase kasutamise üle ning täitma teisi käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. (3) Investeeringutoetuse taotleja, kes ei anna investeeringutoetuse vastuvõtmise kinnitust ettenähtud tähtpäevaks, ei saa investeeringutoetuse maksmist hiljem nõuda. (4) Amet võib kinnituse andmise tähtaega pikendada, kui taotlejal on selleks mõjuv põhjus ja kui pikendamist on taotletud enne kinnituse andmise tähtpäeva. § 80. Kaebuse kohtueelne lahendamine (1) Kui taotleja ei nõustu tema taotluse kohta tehtud otsusega, on tal õigus enne kohtusse pöördumist esitada kaebus põllumajandusministrile 30 päeva jooksul alates päevast, mil taotleja on saanud teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. (2) Kaebus vaadatakse läbi selle saabumisest alates 30 tööpäeva jooksul. Kaebuse läbivaatamiseks on õigus nõuda asjakohaseid dokumente, kuulata ära asjaosaliste selgitused ning tutvuda dokumentide ja tõenditega ning anda neile hinnang. (3) Kui kaebuse läbivaatamisel leitakse, et taotlust läbi vaadates, toetust määrates või taotlust rahuldamata jättes on Amet rikkunud käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõudeid, tehakse investeeringutoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise kohta uus otsus. (4) Põllumajandusministri otsus on Ametile täitmiseks kohustuslik. (5) Amet otsustab põllumajandusministri otsuse alusel oma otsuse muutmise või muutmata jätmise ja teatab sellest kaebuse esitanud taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul. (6) Investeeringutoetuse taotlejal, kes ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusega, on õigus pöörduda kohtusse. (7) Kaebuste kohtueelse lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 81. Investeeringutoetuse maksmine (1) Investeeringutoetus makstakse toetuse vastuvõtmise kinnituse maksegraafikus ettenähtud ajal, korras ja suuruses. Toetuse saaja peab maksegraafikus ettenähtud ajal ja korras esitama Ametile dokumendid, mis tõendavad, et ta on vastavalt maksegraafikus ettenähtule investeeringu eest tasunud. (2) Investeeringutoetust ei maksta, kui toetuse saaja ei ole investeeringu eest tasunud maksegraafikus ettenähtud ajal, korras ja suuruses või ei ole esitanud tasumist tõendavaid dokumente. (3) Investeeringutoetust ei maksta, kui enne maksmist tehakse kindlaks, et taotleja on esitanud toetuse taotlemiseks valeandmeid. Toetuse maksmata jätmine tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks valeandmetest teada saamisest alates 15 tööpäeva jooksul. § 82. Investeeringuga soetatud vara võõrandamine ja toetuse tagasimaksmine (1) Investeeringutoetuse saanud isik peab käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud põhivara või ettevõtte võõrandamisest teatama enne võõrandamist Ametile. Kui Amet leiab, et võõrandamine vastab käesolevas seaduses sätestatule, teatab ta sellest kirjalikult toetuse saanud isikule 30 tööpäeva jooksul. Vara omandaja peab vara omandamise korral andma kirjaliku kinnituse investeeringutoetusega soetatud vara sihipärase kasutamise kohta. (2) Kui investeeringutoetust on kasutatud mittesihipäraselt või on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid või kui pärast investeeringutoetuse väljamaksmist selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid, nõuab Amet toetuse saanud isikult investeeringutoetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse. (3) Amet teeb investeeringutoetuse tagasimaksmise nõudmiseks ettekirjutuse rikkumisest teada saamise päevast alates 20 tööpäeva jooksul. Toetusraha tuleb tagasi maksta ettekirjutuses märgitud ajal. 2. jagu Muude arengutoetuste määramine, maksmine ja tagasimaksmine § 83. Intressitoetuse taotlemine (1) Intressitoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning krediidi- või finantseerimisasutuse kirjalik kinnitus selle kohta, et taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal on intressid tasutud. (2) Intressitoetuse taotluse võib esitada ka krediidi- või finantseerimisasutuse kaudu, kui taotleja on selles nimetatud asutusega kokku leppinud. Krediidi- või finantseerimisasutus koostab talle esitatud taotlustest koondtaotluse ning esitab selle ja intressitoetuse taotlused ettenähtud tähtpäevaks Ametile. § 84. Intressitoetuse määramine ja maksmine (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust intressitoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, arvutab intressitoetuse suuruse ning otsustab intressitoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul. (2) Taotlejale makstava intressitoetuse suuruse arvutab Amet, lähtudes taotleja poolt tasutud intressisummast, käesoleva seaduse alusel kehtestatud intressimäärast ja käesolevas seaduses sätestatud intressimäära protsendipunktist. § 85. Põllumajanduskindlustustoetuse taotlemine (1) Põllumajanduskindlustustoetuse saamiseks tuleb esitada ettenähtud tähtpäevaks Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning kindlustusandja kirjalik kinnitus selle kohta, et kindlustusleping vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja et kindlustusmaksed on tasutud. (2) Põllumajanduskindlustustoetuse taotluse võib esitada ka kindlustusandja kaudu, kui taotleja on selles kindlustusandjaga kokku leppinud. Kindlustusandja koostab talle esitatud taotlustest koondtaotluse ning esitab selle ja põllumajanduskindlustustoetuse taotlused ettenähtud tähtpäevaks Ametile. § 86. Põllumajanduskindlustustoetuse määramine ja maksmine (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust põllumajanduskindlustustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, arvutab toetuse suuruse ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul. (2) Põllumajanduskindlustustoetuseks määratud rahasumma suurusest lähtudes arvutab Amet taotlejale makstava põllumajanduskindlustustoetuse suuruse võrdeliselt taotlejate poolt kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetega. § 87. Nõuandetoetuse taotlemine ja määramine (1) Nõuandetoetuse saamiseks tuleb esitada Ametile taotlus ja nõuandeteenuse osutajaga sõlmitud nõustamisleping ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid. (2) Amet kontrollib taotluses ja nõustamislepingus esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust nõuandetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab nõuandetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse ja nõustamislepingu saamisest alates seitsme tööpäeva jooksul. § 88. Nõuandetoetuse maksmine (1) Nõuandetoetust makstakse, kui taotleja on esitanud aruande nõuandeteenuse saamise kohta ja dokumendi selle kohta, et ta on nõuandeteenuse eest tasunud suuruses, mis ei ole toetusega kaetud. Taotleja kirjaliku avalduse alusel makstakse toetusraha nõuandeteenuse osutajale. (2) Amet arvutab taotlejale makstava nõuandetoetuse suuruse, arvestades ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust. § 89. Koolitustoetuse taotlemine ja määramine (1) Koolitustoetuse saamiseks tuleb esitada Ametile taotlus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. (2) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust koolitustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates seitsme tööpäeva jooksul. § 90. Koolitustoetuse maksmine (1) Koolitustoetus makstakse, kui taotleja on esitanud koolitajalt saadud tunnistuse või koolituse saamist kinnitava muu tõendi ja dokumendi selle kohta, et ta on koolitusteenuse eest tasunud suuruses, mis ei ole toetusega kaetud. Taotleja kirjaliku avalduse alusel makstakse koolitustoetus koolitusteenust osutanud koolitajale. (2) Amet arvutab taotlejale makstava koolitustoetuse suuruse, arvestades ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust. § 91. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse taotlemine Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. § 92. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse määramine ja maksmine (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning arvutab toetuse suuruse ja otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul. (2) Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuseks määratud rahasumma suurusest lähtudes arvutab Amet taotlejale makstava toetuse suuruse võrdeliselt taotlustes märgitud asutamis- ja halduskuludega, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud toetuse määra. § 93. Turuarenduse toetuse taotlemine Turuarenduse toetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. § 94. Turuarenduse toetuse määramine ja maksmine (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning arvutab toetuse suuruse ja otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 50 tööpäeva jooksul. (2) Turuarenduse toetuseks määratud rahasumma suurusest ja taotluste arvust lähtudes arvutab Amet taotlejale makstava toetuse suuruse võrdeliselt taotlustes märgitud kuludega, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud toetuse määra. § 95. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse taotlemine ja määramine (1) Põllumajandusmaa lupjamise toetuse taotlemiseks tuleb esitada ettenähtud tähtpäevaks enne lupjamistööde tegemist Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. (2) Amet kontrollib andmete õigsust ja taotleja vastavust lupjamise toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 15 tööpäeva jooksul. (3) Amet arvutab taotlejale makstava põllumajandusmaa lupjamise toetuse suuruse, arvestades käesoleva seaduse alusel määratud toetuse määra ja taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust. § 96. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse maksmine (1) Taotleja peab vähemalt seitse päeva enne meliorandiga väetamiseks laotamistööde alustamist teatama Ametile laotamistööde tegemise aja. (2) Põllumajandusmaa lupjamise toetus makstakse 30 tööpäeva jooksul, alates päevast, mil taotleja on esitanud Ametile laotamistööde tegemise kohta kirjaliku kinnituse ja dokumendi selle kohta, et ta on väetamise eest tasunud suuruses, mis ei ole toetusega kaetud. Põllumajandusmaa lupjamise toetus makstakse meliorandi müüja või veo- või laotamisteenuse osutajale taotleja kirjaliku avalduse alusel ja tema näidatud suuruses. § 97. Toetustaotluste rahuldamata jätmine ja toetuse tagasimaksmine (1) Arengutoetuse saamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja ei ole esitanud kõiki nõutavaid andmeid või neid tõendavaid dokumente; 2) taotleja on esitanud valeandmeid; 3) taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele; 4) taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks esitamisele kuuluvat taotlust ettenähtud tähtpäevaks; 5) taotleja on eelmisel aastal sama arengutoetust taotledes esitanud valeandmeid; 6) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal makstud sama arengutoetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse; 7) taotleja on esitanud põllumajandustoetuste registrisse kandmiseks valeandmeid. (2) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse taotleja on esitanud valeandmeid või ta ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi, nõuab Amet toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb Amet ettekirjutuse rikkumisest teada saamise päevast alates 15 tööpäeva jooksul. Toetusena saadud raha tuleb tagastada sellekohase ettekirjutuse saamisest alates 30 päeva jooksul. § 98. Arengutoetuse määramise ja maksmise kord (1) Arengutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, käesoleva seaduse alusel kehtestatavad arengutoetuse saamiseks esitatavad nõuded, määratud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise täpsem kord, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga arengutoetuse kohta eraldi. (2) Arengutoetuse määramine ja toetustaotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori käskkirjaga. Toetustaotluse rahuldamata jätmise käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul. Taotluse rahuldamata jätmist tuleb käskkirjas põhjendada. 3. jagu Tulutoetuse määramine, maksmine ja tagasimaksmine § 99. Tulutoetuse taotlemine (1) Tulutoetuse taotlemiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. (2) Tulutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette taotluses esitatavate andmete ja andmeid tõendavate dokumentide loetelu, taotluse esitamise tähtpäev, tulutoetuse saamiseks käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuded, taotluse läbivaatamise, kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise täpsem kord, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Nimetatud korra võib kehtestada iga tulutoetuse kohta eraldi. § 100. Tulutoetuse taotluse läbivaatamine (1) Amet vaatab taotluse läbi ja kontrollib selles esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud tulutoetuse saamise nõuetele ning otsustab tulutoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 40 tööpäeva jooksul. (2) Tulutoetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja ei ole esitanud kõiki andmeid või neid tõendavaid dokumente; 2) taotleja on esitanud valeandmeid; 3) taotleja ei ole esitanud tulutoetuse taotlust ettenähtud tähtpäevaks; 4) taotleja ei vasta tulutoetuse saamiseks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud nõuetele; 5) taotleja on eelmisel aastal tulutoetust taotledes esitanud valeandmeid; 6) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal makstud tulutoetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse või 7) taotleja on esitanud põllumajandustoetuste registrisse kandmiseks valeandmeid. (3) Tulutoetuse määramine või tulutoetuse taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori käskkirjaga. Toetustaotluse rahuldamata jätmise käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Taotluse rahuldamata jätmist tuleb käskkirjas põhjendada. § 101. Tulutoetuse maksmine ja tagasimaksmine (1) Amet arvutab taotlejale makstava tulutoetuse suuruse ja maksab taotlejale toetuse selle määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul. (2) Kui pärast tulutoetuse väljamaksmist selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid, nõuab Amet toetuse saanud isikult tulutoetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse. Sellekohase ettekirjutuse teeb Amet valeandmete esitamisest teada saamisest alates 10 tööpäeva jooksul. Tulutoetusena saadud raha tuleb tagastada ettekirjutuse saamisest alates 30 päeva jooksul. 5. peatükk TURUHINNATOETUSED § 102. Turuhinnatoetused (1) Turuhinnatoetus on rahaline abi, mida antakse põllumajandusturult põllumajandussaaduste või -toodete ajutiseks kõrvaldamiseks rakendatava eraladustamise või riikliku kokkuostu korral, et soodustada põllumajandussaaduste või -toodete turuhinna stabiliseerumist. (2) Turuhinnatoetused on eraladustamistoetus ja tasakaalustamistoetus. § 103. Eraladustamine ja eraladustamistoetus (1) Eraladustamine on Eestis toodetud nõuetekohaste põllumajandussaaduste või -toodete hoidmine ja säilitamine nende tootmise kõrgperioodil ettevõtja laos käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud eraladustamislepingu alusel ja tingimustel. (2) Eraladustamistoetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult kaetakse ettevõtjale eraladustatavate põllumajandussaaduste ja -toodete säilitamise ja hoidmise kulud. § 104. Eraladustamistoetuse taotleja (1) Eraladustamistoetust võib taotleda ettevõtja (edaspidi eraladustaja), kes kasutab põllumajandussaaduste või -toodete hoidmiseks ja säilitamiseks nõuetekohast ladu või muud hoiuruumi omandiõiguse või piiratud asjaõiguse või võlaõigusliku lepingu alusel. (2) Piimatooteid võib eraladustada ja eraladustamistoetust taotleda ettevõtja, kelle püsiv tegevus on piimatöötlemine ja piimatoodete valmistamine. § 105. Eraladustamise väljakuulutamine (1) Põllumajandussaaduse või -toote eraladustamise väljakuulutamise otsustab Vabariigi Valitsus. Eraladustamise väljakuulutamise korral määrab eraladustatava põllumajandussaaduse või -toote ja selle ühiku kohta makstava toetuse määra, ladustatavate põllumajandussaaduste või -toodete koguse ja ladustamistähtaja Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. (2) Eraladustatavate põllumajandussaaduste või -toodete kvaliteedinõuded ning ladude ja muude hoiuruumide suhtes esitatavad nõuded, põllumajandussaaduste ja -toodete säilitamis- ja hoiutingimused ning eraladustamise korra kehtestab põllumajandusminister. § 106. Eraladustamisleping (1) Eraladustamistoetuse saamiseks tuleb esitada Ametile taotlus põllumajandusministri kehtestatud tähtpäevaks. (2) Amet vaatab taotluse läbi ning kontrollib taotleja vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning otsustab taotluse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul. (3) Kui ettevõtja eraladustamistoetuse taotlus rahuldatakse, sõlmitakse temaga eraladustamisleping. Lepingule kirjutavad alla taotleja ja Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik. Lepingus nähakse ette eraladustatav põllumajandussaadus või -toode, selle kogus, eraladustamise tähtaeg ja tingimused, eraladustamistoetuse maksmise aeg ja kord ning vastutus lepingu rikkumise eest. § 107. Eraladustamistoetuse suurus Eraladustatava põllumajandussaaduse või -toote ühiku kohta makstava eraladustamistoetuse määra alusel arvutab Amet eraladustajale makstava toetuse suuruse võrdeliselt eraladustatava põllumajandussaaduse või -toote kogusega ning maksab eraladustamistoetuse välja eraladustamislepingus ettenähtud ajal ja korras. § 108. Riiklik kokkuost (1) Riiklik kokkuost on abinõu, mida riik rakendab põllumajandusturu tasakaalustamiseks Eestis toodetud ja kvaliteedinõuetele vastavaid põllumajandussaadusi või -tooteid käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras määratud kokkuostuhinnaga kokku ostes. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab põllumajandussaaduste ja -toodete loetelu, mille osas rakendatakse riiklikku kokkuostu. Vabariigi Valitsus kehtestab vastavate põllumajandussaaduste või -toodete osas hinnataseme, millest madalama keskmise turuhinna esinemisel neljal järjestikusel nädalal kuulutatakse välja riiklik kokkuost. (3) Põllumajandussaaduse või -toote riikliku kokkuostu väljakuulutamise otsustab Vabariigi Valitsus põllumajandusministri ettepanekul. Kokkuostu väljakuulutamise korral määrab kokkuostetava põllumajandussaaduse või -toote, ostetava koguse ning kokkuostu hinna ja tähtaja Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. (4) Riikliku kokkuostu korras kokkuostetavate põllumajandussaaduste või -toodete kvaliteedinõuded kehtestab põllumajandusminister. § 109. Riikliku kokkuostu korraldamine (1) Põllumajandussaaduste ja -toodete riiklikku kokkuostu ja nende säilitamist korraldab Amet põllumajandusministri kehtestatud korras. (2) Tasakaalustamistoetust võib taotleda põllumajandustootja enda toodetud põllumajandussaaduste või põllumajandussaaduste töötleja enda toodetud põllumajandustoodete riikliku kokkuostu korras müümisel. (3) Kvaliteedinõuetele vastava põllumajandussaaduse või -toote riikliku kokkuostu korras müümiseks ja tasakaalustamistoetuse saamiseks tuleb esitada Ametile tasakaalustamistoetuse taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. Taotluses esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. (4) Põllumajandussaaduse või -toote riikliku kokkuostu korras müümiseks esitatud taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse taotluse esitamisest alates 30 tööpäeva jooksul. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) põllumajandussaadus või -toode ei ole nõuetekohane; 3) pakutavat põllumajandussaadust või -toodet ei ole võimalik kohe kokkuostuks üle anda või ei ole võimalik seda teha pakutavas koguses. (6) Riikliku kokkuostu korras ostetava põllumajandussaaduse või -toote ühiku kohta määratud hinna alusel arvutab Amet taotlejale makstava toetuse suuruse võrdeliselt temalt ostetud põllumajandussaaduse või -toote kogusega ning maksab tasakaalustamistoetuse välja põllumajandusministri kehtestatud korras. (7) Riikliku kokkuostu korras ostetud põllumajandussaadusi või -tooteid võib müüa või tasuta üle anda tingimusel, et see ei mõjuta ebasoovitavalt põllumajandussaaduste ja -toodete siseturgu. Ostetud põllumajandussaaduste või -toodete müüki ja muul viisil üleandmist korraldab Amet põllumajandusministri kehtestatud korras. 6. peatükk KOOLIPIIMATOETUS JA MUUD PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOETUSED § 110. Koolipiimatoetus (1) Koolipiimatoetus on kohaliku omavalitsuse üksusele antav rahaline abi, millega osaliselt kaetakse käesoleva seaduse §-des 111–114 sätestatud alustel ja korras ostetava ja kasutatava piima või piimatoote maksumus. (2) Koolipiimatoetuse andmise eesmärk on suurendada õpilaste piimajoomise ja tervisliku toitumise harjumust ning selle kaudu soodustada Eestis toodetud piima ja piimatoodete tarbimist. § 111. Koolipiimatoetuse taotlemine (1) Koolipiimatoetust võib taotleda valla- või linnavalitsus esimese klassi õpilasele koolipäeva jooksul pakutava piima või piimatoote ostmiseks. (2) Vabariigi Valitsusel on õigus määrata, et koolipiimatoetust antakse peale esimese klassi õpilaste ka teise kuni üheksanda klassi õpilastele koolipäeva jooksul pakutava piima või piimatoote ostmiseks. (3) Piima või piimatoote, mille ostmiseks koolipiimatoetust antakse, samuti piima või piimatoote koostisnõuded määrab Vabariigi Valitsus või tema volitusel sotsiaalminister. (4) Koolipiimatoetuse saamiseks esitab valla- või linnavalitsus ettenähtud tähtpäevaks Ametile taotluse, milles esitab andmed koolide ja piima või piimatoodet tarbida soovivate õpilaste kohta, kellele piima või piimatoote ostmiseks toetust taotletakse. § 112. Koolipiimatoetuse määr Koolipiimatoetuse suuruse õpilasele koolipäeva jooksul pakutava piima või piimatoote ostmiseks ning ühe õpilase kohta ostetava piima või piimatoote koguse kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. § 113. Koolipiimatoetuse maksmine (1) Koolipiimatoetuse taotluse alusel arvutab Amet toetuse suuruse ja maksab toetusraha kohaliku omavalitsuse üksusele. (2) Koolipiimatoetust makstakse neli korda õppeaastas, lähtudes põhimõttest, et toetuse eest ostetavat piima või piimatoodet oleks võimalik õpilastele pakkuda õppeveerandi algusest alates. § 114. Koolipiimatoetuse kasutamine (1) Valla- või linnavalitsus korraldab Eestis toodetud piima ja piimatoote ostmise, lähtudes ühe õpilase kohta kehtestatud kogusest. (2) Valla- või linnavalitsus esitab Ametile aruande koolipiimatoetuse kasutamise kohta ettenähtud tähtpäevaks. Algava õppeveerandi koolipiimatoetuse raha kantakse üle, kui valla- või linnavalitsus on Ametile esitanud koolipiimatoetuse kasutamise aruande üle-eelmise õppeveerandi kohta. (3) Amet jätab koolipiimatoetuse taotluse rahuldamata, kui varem antud koolipiimatoetust ei ole kasutatud sihipäraselt. (4) Koolipiimatoetuse taotlemise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Korras nähakse ette taotluse esitamise tähtpäev, koolipiimatoetuse eest õpilase kohta ostetava piima või piimatoote kogus, koolipiimatoetuse määr, nende ostmist tõendavate dokumentide üle arvestuse pidamise kord, koolipiimatoetuse kasutamise aruande vorm ja esitamise tähtpäevad ning taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise ning koolipiimatoetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise kord. § 115. Muud põllumajanduslikud toetused (1) Põllumajandustootjatele võib anda muid põllumajanduslikke toetusi, kui toetust antakse uut liiki toetuse või käesolevas seaduses sätestatud toetuse uue alaliigi rakendamiseks, sealhulgas selle rakendamiseks piirkonniti, ning juhul, kui toetust ei anta kauem kui üks eelarveaasta. (2) Põllumajandustootjale loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju osaliseks või täielikuks hüvitamiseks antava toetuse andmise alused ja korra võib kehtestada Vabariigi Valitsus. (3) Mittetulundusühingule võib anda toetust sellise tegevuse toetamiseks, mille tulemusel areneb muu maamajandustegevus, ning juhul, kui sellist toetust ei anta kauem kui üks eelarveaasta. (4) Muu põllumajandusliku toetuse andmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Toetusteks ettenähtud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile. 7. peatükk PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU NÕUKOGU JA LÄBIRÄÄKIMISED § 116. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu moodustamine (1) Põllumajandusturu korraldamise, põllumajandustootjatele antavate toetuste liikide ja toetuse suuruse ning tootjatele riigi rahalistest vahenditest antavate laenusoodustuste suuruse määramise arutamiseks, toetuste andmise ja nende kasutamise analüüsimiseks ning neis küsimustes ettepanekute tegemiseks moodustab põllumajandusminister nõuandva põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ning kutsub selles osalema teiste valitsusasutuste esindajad ja nende mittetulundusühingute esindajad, kelle liikmeteks on põllumajandustootjad. (2) Nõukogu töö- ja rahastamise korra ning nõukogu järelduste ja ettepanekute esitamise korra kehtestab põllumajandusminister nõukogu moodustamisel. § 117. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu pädevus (1) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu: 1) analüüsib põllumajandustootjate majandustegevuse tulemusi ja põllumajandusturu olukorda; 2) teeb ettepanekuid maamajandustegevuse ja põllumajandussaaduste tootmise arenguks vajalike abinõude rakendamiseks; 3) annab soovitusi järgmise aasta põllumajandussaaduste tootmise ja muu maamajandustegevuse arengueelistuste ja neist lähtudes põllumajandustootjatele antavate toetuste liigi ja suuruse ning muu riigiabi vajaduse kohta; 4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja kasutamise parandamiseks; 5) teeb põllumajandussaaduste tootmise ja muu maamajandustegevuse kohta muid ettepanekuid. (2) Põllumajandustootjatele järgmisel aastal antavate arengu-, tulu- ja turuhinnatoetuste liigi ja suuruse osas nõu pidades lähtutakse põllumajandusturu olukorrast ning maamajandustegevuse ja maaelu arengueelistustest. § 118. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ettepanekud (1) Nõukogu ettepanekud ning järeldused teeb põllumajandusminister teatavaks Vabariigi Valitsusele, lähtudes sellest, et neid saab vajaduse korral arvestada riigieelarvet koostades. (2) Nõukogu nõupidamised toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõupidamised protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla põllumajandusminister või tema volitatud ametnik ning põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus esindatud mittetulundusühingute esindajad. § 119. Läbirääkimised (1) Käesolevas seaduses sätestatud riiklikeks toetusteks rahaliste vahendite eraldamise üle järgmiseks eelarveaastaks peavad Vabariigi Valitsus ja põllumajandustootjaid ühendavate mittetulundusühingute esindajad läbirääkimisi. (2) Vabariigi Valitsus kutsub läbirääkimistele Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad ja vajaduse korral põllumajandusministri ettepanekul teiste mittetulundusühingute esindajad. (3) Läbirääkimistel saavutatud kokkulepe sõlmitakse kirjalikult. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule riigieelarve eelnõu, milles riiklikeks toetusteks eraldatavad rahalised vahendid nähakse ette vastavalt läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele. (4) Kui järgmise aasta riigieelarve eelnõu Riigikogule esitamise ajaks ei ole riigieelarves riiklikeks toetusteks eraldatavate toetusrahade suuruse kohta kokkulepet sõlmitud, esitab Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõus valitsusepoolse toetusraha suuruse. (5) Läbirääkimiste korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (6) Tulutoetuste liigi ja selleks määratava toetusraha määrab ja teeb nendes muudatusi põllumajandusminister kokkuleppel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mittetulundusühingute esindajatega. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab tulutoetuste liigi ja toetusraha ning teeb nendes muudatusi põllumajandusminister. 8. peatükk PÕLLUMAJANDUSTURU KAITSE MEETMED 1. jagu Üldsätted § 120. Kaitsemeetmete rakendamise alused (1) Põllumajandusturu kaitse meetmeid rakendatakse, kui käesoleva seaduse alusel läbiviidud juurdluse tulemusel leitakse, et samasuguseid või otseselt konkureerivaid põllumajandussaadusi või -tooteid imporditakse Eestisse tingimusel, mis põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule. (2) Kodumaiseks tootmisharuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse Eesti põllumajandustootjad või põllumajandussaaduste töötlejad, kelle toodetud või töödeldud samasugused või otseselt konkureerivad põllumajandussaadused või -tooted moodustavad Eestis toodetud asjaomaste saaduste või toodete kogutoodangust põhiosa. (3) Märgatav kahju käesoleva seaduse tähenduses on kodumaise tootmisharu seisundi üldine nõrgenemine. § 121. Toodete võrdlemine (1) Põllumajandusturu kaitse meetmete rakendamise otsustamiseks võrreldakse kodumaiste põllumajandussaaduste või -toodetega samasuguseid või otseselt konkureerivaid imporditud põllumajandussaadusi või -tooteid. (2) Käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaadused ja -tooted samasugused, kui nende sarnased omadused ja koostis võimaldavad neid kasutada samal otstarbel, ja otseselt konkureerivad, kui neid on võimalik vastastikku asendada. (3) Import käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaaduste või -toodete sissevedu Eesti tolliterritooriumile tolliseaduses (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 97, 859; 102, 907) sätestatud tolliprotseduuriga «import vabaks ringluseks». § 122. Kaitsemeetmete rakendamise põhimõte Kaitsemeetmeid rakendatakse imporditava asjaomase põllumajandussaaduse või -toote suhtes selle päritoluriigist olenemata, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 140 sätestatud juhul. 2. jagu Juurdlusmenetlus § 123. Juurdluse korraldamise kohustus Tegemaks kindlaks, kas asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordi suurenemine on põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule, viiakse läbi juurdlus. § 124. Kaitsemeetmete komisjon (1) Põllumajandusministri ettepanekul moodustab Vabariigi Valitsus ministeeriumidevahelise kaitsemeetmete komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni põhiülesanne on teha kindlaks kaitsemeetmete rakendamise vajalikkus ja konkreetsel juhul rakendamiseks sobivad kaitsemeetmed. Komisjonil on õigus saada teavet riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning kodumaistelt põllumajandustootjatelt ja põllumajandussaaduste töötlejatelt. (2) Komisjoni ülesanded ja töökorra, komisjoni rahastamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise korra määrab Vabariigi Valitsus komisjoni moodustades. Komisjoni teenindab Põllumajandusministeerium. § 125. Avalduse esitamine (1) Kaitsemeetmete rakendamiseks korraldatava juurdluse algatamiseks võib avalduse esitada põllumajandustootja või põllumajandussaaduste töötleja või neid esindav mittetulundusühing. Avaldus esitatakse komisjonile ja Põllumajandusministeeriumile. (2) Avaldus ja sellele lisatud dokumendid peavad sisaldama vajalikku teavet impordi ning kodumaiste põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise asjaolude kohta. Avalduses tuleb kinnitada väidet, et asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordi suurenemine on kodumaisele tootmisharule tekitanud märgatavat kahju või tootmisharu ähvardab märgatava kahju oht. (3) Kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks korraldatava juurdluse algatamiseks esitatavate andmete ja neid andmeid tõendavate dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. § 126. Juurdluse algatamine (1) Komisjon tutvub talle esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega ning otsustab juurdluse algatamise või avalduse tagasilükkamise avalduse saamisest alates 15 tööpäeva jooksul. Teade juurdluse algatamise või avalduse tagasilükkamise otsusest avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Juurdluse algatamise ajaks loetakse päev, mil asjakohane teade avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates avaldatavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Komisjon teeb juurdluse algatamise kirjalikult teatavaks avalduse esitajale juurdluse algatamise otsustamisest alates kolme tööpäeva jooksul. (4) Kui komisjon leiab, et esitatud avaldust ei ole toetanud kodumaine tootmisharu või avalduses ja sellele lisatud dokumentides ei ole juurdluse algatamiseks küllaldaselt tõendeid või et avaldus ei sisalda kõiki käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud andmeid ning avalduse esitaja ei ole puudusi ettenähtud tähtpäevaks pärast komisjoni sellekohase nõudmise esitamist parandanud, lükkab komisjon avalduse tagasi ja teeb selle avalduse esitajale kirjalikult teatavaks otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul. § 127. Juurdluse korraldamine (1) Komisjon korraldab kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks juurdluse, mis võib kesta asjaomase avalduse saamisest alates kuni kaks kuud. Erandjuhul võib komisjon juurdlust ühe kuu võrra pikendada, teatades sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldajale tehakse tähtaja pikendamise otsus kirjalikult teatavaks otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul. (2) Komisjonile esitatud ärisaladust sisaldavat teavet ja teavet, mis olemuselt on konfidentsiaalne või mida antakse konfidentsiaalselt, võib kasutada üksnes juurdluseks. Sellist teavet ei või avaldada teabe esitanud isiku loata. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe andjal palutakse koostada teabe mittekonfidentsiaalne kokkuvõte. Kui teabe andja osutab, et teavet ei saa kokkuvõtlikult esitada, peab ta seda põhjendama. (4) Kui komisjon leiab, et konfidentsiaalsusenõue ei ole põhjendatud, ja kui asjaomane isik ei soovi teavet avalikustada või lubada selle avalikustamist üldistavas või kokkuvõtlikus vormis, võib komisjon märgatava kahju või märgatava kahju ohtu kindlaks määrates jätta teabe arvestamata, kui teiste dokumentidega või muul viisil ei ole võimalik tõestada, et teave on õige. § 128. Juurdluse läbipaistvus Komisjon peab korraldama juurdluse viisil, mis võimaldab kõigil huvitatud isikutel saada juurdluse kohta asjakohast teavet. Komisjonil tuleb korraldada avalikke arutelusid, et importijad ja eksportijad ning muud huvitatud isikud saaksid esitada tõendeid ja seisukohti, vastata asjassepuutuvatele küsimustele ning avaldada arvamust selle kohta, kas kaitsemeetmete rakendamine oleks üldistes huvides. § 129. Märgatava kahju või märgatava kahju ohu kindlakstegemine (1) Et selgitada, kas asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordi suurenemine on põhjustanud või ähvardab põhjustada kodumaisele tootmisharule märgatavat kahju, hindab ja arvestab komisjon kõiki asjakohaseid objektiivseid ja koguselisi tegureid, mis võivad mõjutada uuritava kodumaise tootmisharu seisukorda, eelkõige aga: 1) asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordi kasvu määra ja hulka nii absoluut- kui suhtarvudes; 2) riigi siseturu osa, mille asjaomane toode on impordi suurenemise tõttu hõivanud; 3) impordi suurenemise mõju kodumaisele tootmisharule, arvestades järgmisi majandustegureid: müügi- ja tootmismahu, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi, kahjumi ja tööhõive muutusi; 4) impordi suurenemise oletatavaid põhjusi, nagu põllumajandussaaduse või -toote hind ja kvaliteet, müügi tingimused ning kodumaiste kaupade nõudlus. (2) Asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordi suurenemisest põhjustatud märgatava kahju või märgatava kahju ohu kindlaksmääramist ei toimu, kui juurdlus objektiivse tõendusmaterjali põhjal ei näita põhjusliku seose olemasolu asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordi suurenemise ja märgatava kahju või selle ohu vahel. Kui samal ajal põhjustavad kodumaisele tootmisharule kahju muud tegurid kui suurenenud import, ei tohi sellist kahju pidada suurenenud impordi põhjustatuks. (3) Komisjon lõpetab juurdluse, kui selgub, et märgatavat kahju ega märgatava kahju ohtu ei ole tekkinud või kui selline kahju või kahju oht ei ole põhjustatud asjaomaste põllumajandussaaduste või -toodete impordi suurenemisest. 3. jagu Kaitsemeetmete rakendamise menetlus § 130. Kaitsemeetmete rakendamise menetluse algatamine (1) Komisjon koostab juurdlustulemuste aruande, milles selgitab, kas asjaomase toote impordi suurenemine on põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule. Aruandes esitatavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Kui komisjon juurdluse käigus leiab, et kaitsemeetmete rakendamiseks on küllaldaselt alust, algatab ta kaitsemeetmete rakendamise menetluse. Sellisel juhul peab komisjon juurdlustulemuste aruandes üksikasjalikult põhjendama kaitsemeetmete rakendamise vajalikkust, tuginedes juurdluse tulemustele ja põhjendatud järeldustele ning avalikkuse huvile. (3) Komisjon esitab juurdlustulemuste aruande põllumajandusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ja avaldab kokkuvõtte sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. § 131. Rakendatavad kaitsemeetmed (1) Kaitsemeetmete rakendamine ja rakendatavad kaitsemeetmed nähakse ette seadusega. (2) Kaitsemeetmed käesoleva seaduse tähenduses on tollimaksu rakendamine või tollimaksu suurendamine või muud meetmed, mille rakendamine ei ole vastuolus välislepinguga. (3) Tollimaksu suurendatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksu seaduses (RT I 1999, 93, 832) sätestatud alusel ja korras tollimaksuga maksustatavate põllumajandussaaduste ja -toodete puhul nende tollimaksu määra tõstmise teel, muude põllumajandussaaduste ja -toodete puhul tollimaksu kehtestamise teel. (4) Kaitsemeetmeid võib rakendada üksnes selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik märgatava kahju tekkimise vältimiseks või tekkinud märgatava kahju heastamiseks ning siseturu tasakaalustamiseks. § 132. Ajutised kaitsemeetmed (1) Komisjonil on õigus enne kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse selgitamiseks korraldatud juurdluse tähtaja lõppemist teha ettepanek kaitsemeetmete ajutiseks rakendamiseks, kui ta leiab, et on selgeid tõendeid, mille kohaselt on asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordi suurenemine põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju, või et põllumajandusturul on tekkinud olukord, mil kaitsemeetmete rakendamisega viivitamine põhjustab kodumaisele tootmisharule raskesti heastatavat kahju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekust teatab komisjon põllumajandusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ja avaldab ettepaneku kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (3) Ajutiste kaitsemeetmete rakendamise otsustab Riigikogu. Kui ajutise kaitsemeetmena rakendatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksuseaduse alusel ja korras tollimaksuga maksustatavate põllumajandussaaduste ja -toodete tollimaksumäära tõstmist kuni kaks korda, otsustab ajutiste kaitsemeetmete rakendamise Vabariigi Valitsus. § 133. Ajutiste meetmete rakendamine Ajutised kaitsemeetmed on tollimaksu rakendamine või tollimaksu suurendamine. Ajutisi kaitsemeetmeid rakendatakse kuni 200 päeva. Selle aja jooksul peab komisjon jätkama juurdlust ja kaitsemeetmete rakendamise menetlust. § 134. Tollimaksu tagastamine Kui korraldatud juurdluse tulemusel tehakse kindlaks, et asjaomase põllumajandussaaduse või -toote import ei põhjustanud ega ähvardanud põhjustada märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule, makstakse ajutise kaitsemeetmena kogutud tollimaks viivitamata tagasi. § 135. Teavitamine (1) Juurdluse algatamise otsusest, juurdlustulemuste aruandest ja ajutiste kaitsemeetmete rakendamisest teavitatakse viivitamata Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Kaitsemeetmete Komiteed ning Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) artikli 109 alusel asutatud Assotsiatsiooninõukogu. Kui vabakaubanduslepingus on teavitamine ette nähtud, teavitatakse juurdluse algatamisest vabakaubanduslepingu alusel moodustatud ühiskomiteed. (2) Kui kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks on algatatud juurdlus, alustab Vabariigi Valitsus konsultatsioone ja läbirääkimisi vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaitsemeetmete lepingu (RT II 1999, 22, 123) artiklile 8 ja artikli 12 lõikele 3 ning Euroopa lepingu artiklitele 20, 29 ja 32 riikidega, kelle kaubandushuve nimetatud kaitsemeetmete rakendamine võib mõjutada. 4. jagu Kaitsemeetmete kestus § 136. Kaitsemeetmete rakendamise kestus (1) Kaitsemeetmete rakendamise kestus ei või ületada nelja aastat, kui seda tähtaega uue juurdluse tulemusel ei pikendata. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib pikendada juhul, kui juurdluse käigus on tuvastatud, et kaitsemeedet on jätkuvalt vaja rakendada märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks, ja on tõendeid, et asjaomane tootmisharu kohandub. Uued kaitsemeetmed ei tohi olla rangemad kui esialgsed kaitsemeetmed nende rakendamise lõpul. (3) Kui kaitsemeetmete oodatav rakendamine kestab üle ühe aasta, tuleb kaitsemeetmeid võrdsete ajavahemike tagant järk-järgult leevendada. Kui kaitsemeetmete kestus ületab kolme aastat, tuleb hiljemalt poole rakendamisaja järel olukorraga tutvuda ja, kui osutub vajalikuks, siis meetmed tühistada või kiirendada nende leevendamist. § 137. Kaitsemeetmete leevendamine või nende rakendamise lõpetamine Kui komisjon leiab, et kaitsemeetmete rakendamise põhjused on muutunud või kadunud, teeb komisjon põllumajandusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaitsemeetmeid leevendada või nende rakendamine lõpetada. § 138. Kaitsemeetmete rakendamise kogukestus Kaitsemeetmete rakendamise kogukestus, sealhulgas ajutiste kaitsemeetmete rakendamine ja rakendamisaja pikendamine, ei tohi ületada kaheksat aastat. § 139. Kaitsemeetmete korduv rakendamine (1) Kaitsemeetmeid ei rakendata uuesti asjaomase põllumajandussaaduse või -toote suhtes, mille puhul on neid kaitsemeetmeid varem juba rakendatud, aja jooksul, mis võrdub nende meetmete varasema rakendamisajaga, tingimusel, et vähemalt kaks aastat ei ole meetmeid rakendatud. (2) Kuni 180 päeva kestvaid kaitsemeetmeid võib rakendada korduvalt, kui asjaomase põllumajandussaaduse või -toote impordile suunatud kaitsemeetme rakendamise lõpetamisest on möödunud vähemalt üks aasta ning neid meetmeid ei ole esmakordse rakendamise algusest alates kasutatud rohkem kui kaks korda viie aasta jooksul. § 140. Kaitsemeetmete rakendamise erandid (1) Kaitsemeetmeid ei rakendata põllumajandussaaduse või -toote suhtes, mis pärineb Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks olevalt arengumaalt, kui selle maa impordi osatähtsus asjaomase põllumajandussaaduse või -toote üldimpordist ei ületa kolme protsenti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandussaaduse või -toote suhtes võib kaitsemeetmeid rakendada, kui nendest arengumaadest asjaomase põllumajandussaaduse või -toote import kokku ületab üheksat protsenti selle põllumajandussaaduse või -toote üldimpordist. (3) Kui arengumaadest imporditavate põllumajandussaaduste või -toodete suhtes käesoleva paragrahvi alusel kaitsemeetmeid ei rakendata, teavitatakse sellest viivitamata Maailma Kaubandusorganisatsiooni Kaitsemeetmete Komiteed. 9. peatükk PÕLLUMAJANDUSARVESTUSE KORRALDAMINE § 141. Põllumajandusarvestus Põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise abinõude väljatöötamiseks vajalike andmete ja teabe saamiseks peetakse põllumajandusarvestust, kogutakse põllumajanduse statistilisi ja muid selleks vajalikke andmeid ning tehakse turu-uuringuid. § 142. Põllumajandustoetuste register (1) Põllumajandustoetuste register (edaspidi register) on riiklik register, mille asutab andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373) sätestatud korras Vabariigi Valitsus põllumajandusministri ettepanekul. (2) Registri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. § 143. Registrisse andmete esitamine (1) Registrisse kantakse andmed käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud toetuste taotlejate ja toetuste andmise kohta. (2) Registrisse kandmiseks peab toetuse taotleja esitama Ametile koos toetustaotlusega registrisse kandmise nõuetekohase avalduse. Registrisse kandmise avaldusele lisatakse andmeid kinnitavad dokumendid. (3) Isik, kelle registrisse kantud andmed on muutunud, peab esitama Ametile registrikande muutmise avalduse andmete muutumisest alates 15 päeva jooksul. (4) Andmed kantakse registrisse avalduse saamisest alates 15 tööpäeva jooksul. (5) Amet keeldub kande tegemisest, kui on esitatud valeandmeid. Kande tegemata jätmisest teatab Amet taotlejale sellekohase otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. (6) Toetuse taotleja avalduseta kantakse registrisse andmed toetuse määramise ja toetustaotluse rahuldamata jätmise kohta, toetuse suuruse, toetuse sihipärase kasutamise üle teostatud järelevalve, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kohta ning muud asjakohased andmed. § 144. Registri avalikkus (1) Registrikannetega võib tutvuda riiklikku järelevalvet teostav järelevalveasutus ning isik, kelle sellekohane õigus on sätestatud seadusega, ja isik, kellel on selleks õigustatud huvi. (2) Kui seaduses ettenähtud toetust makstakse välislepingu alusel välisabi rahalistest vahenditest, avaldatakse registriandmeid välisriigi toetuse korraldamisega seotud ning toetuste kasutamise üle järelevalvet teostavale asutusele nende ülesannete täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutel on õigus saada registrikannetest ärakirju. Registriandmetega tutvumise ja kannete ärakirjade väljastamise korra kehtestab põllumajandusminister. § 145. Toetuste andmise andmete avaldamine (1) Amet avaldab käesoleva seaduse alusel toetust saanud isikute kohta andmeid ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toetuse saanud isiku kohta avaldatakse üksnes tema nimi ja maakond, kus on tema elu- või asukoht, ja toetuse liik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuste andmise kohta avaldatavate andmete loetelu ning andmete avaldamise aja ja korra kehtestab põllumajandusminister. § 146. Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (1) Põllumajandussaaduste tootmise majandusanalüüsiks vajalikud andmed kogutakse põllumajandustootjatelt vabatahtlikkuse alusel süstemaatilise juhuvaliku põhimõttel. (2) Põllumajandusliku raamatupidamise andmeid esitavate põllumajandustootjate arvu, nende valimise kava, esitatavate andmete loetelu ja aruande vormi, andmete esitamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise korra ning kogutud majandusstatistiliste andmete töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. § 147. Põllumajanduse majandusliku arvestuse korraldamine (1) Põllumajandussaaduste tootmise majanduslikuks analüüsimiseks peetakse põllumajanduse majanduslikku arvestust rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika järgi. (2) Põllumajanduse majandusliku arvestuse pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. § 148. Põllumajanduse turu- ja hinnainfo süsteem (1) Põllumajandusturu läbipaistvuse tagamiseks vajalike andmete saamiseks kasutatakse põllumajanduse turu- ja hinnainfo süsteemi. (2) Põllumajanduse kohta turu- ja hinnainfo kogumise, töötlemise ja levitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. 10. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE § 149. Järelevalveasutused (1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Järelevalve teostamisele tulutoetuste saamiseks kehtestatud nõuete täitmise üle kaasatakse vajaduse korral Taimetoodangu Inspektsioon. (2) Järelevalve teostamisel teeb Amet koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutustega. § 150. Järelevalveametnikud ja nende pädevus (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikud teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametniku pädevus peab olema kajastatud ametitõendil. (2) Toetuse määramise ja toetustaotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks ning taotleja toetuse saamise nõuetele vastavuse ja toetuste sihipärase kasutamise kontrollimiseks on ametitõendi esitanud järelevalveametnikul õigus viibida toetuse taotleja või toetuse saanud isiku või tema esindaja juuresolekul taotleja ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal ning kontrollida dokumente kohapeal. Investeeringutoetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamisel on järelevalveametnikel õigus nõuda ka toetuse sihipärast kasutamist ja investeeringujärgse majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist. (3) Järelevalveametnik teeb järelevalvetoimingu kohta otsuse, mille esitab Ameti peadirektorile või tema volitatud ametnikule. (4) Järelevalveametnik peab hoidma talle järelevalve teostamise ajal teatavaks saanud ärisaladust. § 151. Ettekirjutuse tegemine (1) Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teha ettekirjutus toetuse tagasimaksmiseks riigieelarve tuludesse. (2) Toetusraha tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. 11. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE § 152. Üleminekuaeg toetuste andmise korraldamiseks (1) 1999. aastal tasutud kapitalirendi (liisingu) tasu intresside hüvitamiseks antakse intressitoetust intressitoetuse taotluse tähtaegselt esitanud taotlejatele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud alustel ja korras. 2000. aastal antakse intressitoetust taotlejatele, kes esitasid senikehtinud korras tähtaegselt intressitoetuse taotluse. Intressitoetus makstakse Vabariigi Valitsuse määratud sihtasutuse kaudu. (2) Nõuandetoetust antakse kuni 2001. aasta 1. jaanuarini põllumajandusministri kehtestatud korras. Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini antakse nõuandetoetust ka juhul, kui nõuandeteenuse osutaja on käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev ja seni kehtinud korras atesteeritud konsulent. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud toetuste taotlusi, mis on enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud või mille esitamise tähtpäev on määratud ettevõtluse riikliku toetamise seaduse (RT I 1994, 40, 652; 1995, 5, 39; 1996, 45, 853; 1997, 93, 1567; 1999, 29, 402) või põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse (RT I 1995, 79, 1346; 1996, 48, 941; 1997, 74, 1228) alusel, vaadatakse läbi ja toetuse andmine otsustatakse ning toetus makstakse nimetatud õigusaktide alusel ja korras. § 153. Üleminekuaeg toetuste saamiseks esitatud nõuete täitmiseks Käesolevas seaduses sätestatud nõuet põllumajandusloomade registreerimise kohta põllumajandusloomade riiklikus registris kohaldatakse alates 2001. aasta 1. jaanuarist. § 154. Ettevõtluse riikliku toetamise seaduses tehtavad muudatused Ettevõtluse riikliku toetamise seaduses (RT I 1994, 40, 652; 1995, 5, 39; 1996, 45, 853; 1997, 93, 1567; 1999, 29, 402) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 1 asendatakse sõnad «, nõuande-, kapitali- või kindlustustoetus» sõnaga «või nõuandetoetus»; 2) paragrahvi 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvid 72 ja 73 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvis 74 asendatakse sõnad «, nõuandetoetuse, investeeringutoetuse, intressitoetuse ja kindlustustoetuse» sõnadega «ja nõuandetoetuse». § 155. Põllumajandusloomade tõuaretuse seaduses tehtavad muudatused Põllumajandusloomade tõuaretuse seaduse (RT I 1995, 53, 844; 1998, 12, 154) § 10 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Tõuaretustoetuse andmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister.» § 156. Loomatauditõrje seaduses tehtavad muudatused Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 97, 861) § 11 lõikes 4 asendatakse sõnad «Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus» sõnadega «Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet». § 157. Põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse kehtetuks tunnistamine Põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seadus (RT I 1995, 79, 1346; 1996, 48, 941; 1997, 74, 1228) tunnistatakse kehtetuks. § 158. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud: 1) käesoleva seaduse §-d 42–44, 51–52, 54, 83–84, 87 ja 88 ning 8. ja 9. peatükk, mis jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril; 2) käesoleva seaduse §-d 55–58, 89 ja 90 ning 5. peatükk, mis jõustuvad 2001. aasta 1. juulil. Riigikogu esimees Toomas SAVI