Teksti suurus:

Maakatastriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2000, 92, 598

Maakatastriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 15.11.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 1. detsembri 2000. a otsusega nr 933

I. Maakatastriseaduses (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261; 2000, 54, 347) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Maakatastriseadus sätestab maakatastri (edaspidi kataster) pidamise alused, katastri pidamise eesmärgi, katastriüksuste registreerimise korra, katastriandmete koosseisu ja nende töötlemise korra ning katastri finantseerimise korra.

(2) Kataster on riigi põhiregister.»

§ 2. Seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

« § 11. Katastri pidamise eesmärk

(1) Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.

(2) Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel.»

§ 3. Paragrahvi 2:

1) punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) – katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14);»;

2) punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) katastriüksuse sihtotstarve – õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed;»;

3) täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

« 91) piiripunkt – maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata;»;

4) punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) piirimärk – piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada;»;

5) täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

« 12) tehingu õiend – kinnisasja või ehitise kui vallasasja või nende osade võõrandamise tehingu kohta koostatav dokument;
13) katastri aluskaardid – katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu.»

§ 4. Paragrahvi 3:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Katastri volitatud töötleja (edaspidi katastripidaja) on Maa-amet.»;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.»;

4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta.»

§ 5. Paragrahvi 4:

1) lõike 3 punktist 3 jäetakse välja sõna «maa»;

2) lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) kinnisasja või selle osa võõrandamise tehingu õiendi, kus on järgmised andmed: tehinguobjekti kinnistu number(id) ja katastritunnus(ed), tehinguobjekti liik ja omandiosa suurus, tehingu liik, tehingu sooritamise kuupäev, tehingu hind, selle puudumisel tehinguväärtus, andmed hoonestatuse kohta, andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv) ning andmed koormatiste olemasolu kohta.»;

3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Katastri ja kinnistusraamatu andmete elektroonilise ristkasutuse korral vahetatakse käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud andmeid.»;

4) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 5 nimetatud tehingu õiendi vormi ja selle koostamise ning esitamise korra kehtestab justiitsminister.»

§ 6. Paragrahvi 5:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava, seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatuste ning teiste katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmise kohta mitte harvem kui kord kvartalis, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Katastri ja kohaliku omavalitsuse andmekogu ristkasutuse korral vahetatakse käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud andmeid elektrooniliselt. Andmete ristkasutuse korraldamiseks sõlmivad katastri vastutav töötleja ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja lepingu.»

§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

« § 51. Andmete ristkasutus teiste andmekogudega

Andmete ristkasutus teiste andmekogudega toimub Vabariigi Valitsuse määratud juhtudel ja ulatuses. Sellisel juhul sõlmivad katastri vastutav töötleja ja ristkasutuses oleva andmekogu vastutav töötleja andmete ristkasutuse korraldamiseks lepingu.»

§ 8. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Katastriandmetele juurdepääs

(1) Katastriandmetele juurdepääs toimub katastriandmetega tutvumise ja nendest väljavõtete saamise teel.

(2) Igaüks võib tutvuda katastriandmetega ja saada nendest väljavõtteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tehingute andmebaasi andmetega võib tutvuda ja saada nendest väljavõtteid ainult maa hindaja korralise ja erakorralise hindamise läbiviimiseks.

(3) Katastriandmetega on võimalik tutvuda katastripidaja juures ning andmesidevõrkude kaudu juhul, kui on tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ja et tutvuval isikul ei ole võimalik katastriandmeid muuta. Katastriandmetele juurdepääsuks piisab katastriüksuse katastritunnuse või asukoha (aadressi) ja olemasolu korral nime teadmisest. Katastriandmetele juurdepääsu sooviv isik võib korraga tutvuda ühe katastriüksuse ja sellega piirnevate katastriüksuste andmetega.

(4) Katastri ametlikeks väljavõteteks on katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud õiend maaüksuse registreerimise kohta maakatastris, mis peab sisaldama katastriüksuse katastritunnust, sihtotstarvet, asukohta, pindala ja katastriüksuse moodustamise õiguslikku alust, ning katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud koopia katastriüksuse plaanist või katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud väljavõte kaartidest.

(5) Katastriandmetega tutvumine katastripidaja juures toimub katastriandmete taasesitamise teel kuvari ekraanil või väljatrükil.

(6) Katastriandmetega tutvumine andmesidevõrkude vahendusel toimub katastripidaja loa alusel. Nimetatud loa väljaandmine ja katastriandmetega tutvumine toimub keskkonnaministri poolt kehtestatud korras.

(7) Katastriandmetega tutvuda sooviv isik peab esitama katastripidajale isikut tõendava dokumendi, isiku esindaja ka volitusi tõendava dokumendi. Katastriandmetega tutvumiseks andmesidevõrkude vahendusel esitatakse eelmises lauses nimetatud dokumendid automatiseeritud andmetöötluse jaoks loa saamisel ning katastriandmetega tutvumisel esitatakse katastripidaja poolt väljastatud elektrooniline kasutajakood.

(8) Katastripidaja peab arvestust katastriandmetega tutvuvate isikute, tutvumise sisu ja aja kohta.

(9) Katastripidaja väljastab käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud väljavõtte hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.»

§ 9. Paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Riigilõivumäärad katastriandmetest väljavõtete tegemise eest kehtestatakse riigilõivuseadusega (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534).»

§ 10. Paragrahvi 8:

1) lõikes 3 asendatakse sõna «põhjus» sõnaga «otsus» ning sõnad «10 päeva» sõnadega «ühe kuu»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Katastripidaja teatab kannet taotlenud isikule maaregistrisse kande tegemisest, selle muutmisest või kustutamisest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.»;

3) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Katastrile andmete esitamise ja katastrist andmete väljastamise üle peab katastripidaja arvestust elektrooniliselt.»

§ 11. Paragrahvi 9:

1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõike 2 punktist 7 jäetakse välja sõna «valdaja,»;

3) lõike 2 punktid 13 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;

4) täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Maa korralise ja erakorralise hindamise läbiviimiseks ning maa väärtust kajastavate andmete töötlemiseks moodustatakse tehingute andmebaas.

(22) Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid:
1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber);
2) tehingu liik (ost-müük, vahetus, kinge või muu);
3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi);
4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed);
5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud;
7) tehinguobjekti sihtotstarve;
8) andmed hoonestatuse kohta;
9) andmed koormatiste olemasolu kohta;
10) tehingu sooritamise kuupäev;
11) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus;
12) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv).»;

5) lõikes 3 asendatakse sõna «alamregistreid» sõnaga «andmebaase»;

6) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Tehingute andmebaasi kande tegemine, sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub tehingu õiendi või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel.»;

7) lõikest 5 jäetakse välja sõnad «kõlvikute kaart».

§ 12. Paragrahvi 10 lõike 3 teine lause jäetakse välja.

§ 13. Paragrahvi 11:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1:500 või 1:2000.»;

2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kui katastripidamise käigus katastri aluskaart vahetub ning kasutusele võetaval kaardil olev halduspiir ei lange kokku kasutusel olnud kaardil olevate situatsioonielementidega, on katastripidajal lubatud täpsustada halduspiiri katastriandmete alusel.»

§ 14. Paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse.»

§ 15. Paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

« §141. Katastri aluskaardid

(1) Katastri aluskaardid on Eesti põhikaart, ortofotod ning asulaplaanid.

(2) Eesti põhikaardi mõõtkava on 1:10 000. Ortofotode mõõtkava on asulates 1:2000 ja hajaasustusega aladel 1:10 000.

(3) Tiheasustusega aladel kasutatakse katastri aluskaardina asulaplaane mõõtkavas 1:500 või 1:2000.»

§ 17. Paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Tehingute andmebaasi kande aluseks olevaid algdokumente säilitatakse katastriarhiivis viis aastat ja neid ei kopeerita.»

§ 18. Seadust täiendatakse §-dega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:

« § 161. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi väljaandmine

(1) Maakorraldustööde tegemise õigus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi (edaspidi litsents) omaval isikul.

(2) Litsentsi andmiseks moodustatakse Maa-ameti juurde ekspertkomisjon. Komisjoni koosseisu kinnitab Maa-ameti peadirektor. Litsentsi annab välja Maa-ameti peadirektor ekspertkomisjoni ettepanekul. Litsents antakse viieks aastaks. Litsentsi pikendamise järgmiseks kehtivuse perioodiks otsustab litsentsi omava isiku taotlusel tegevuslitsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul. Litsents ei ole üleantav ning selle üleandmine teisele isikule ja kasutamine teise isiku poolt on keelatud.

(3) Litsents antakse isikule, kes on sooritanud kaks katsetööd ja eksami maakorralduse ja maareformi läbiviimise ning maakorraldustööde teostamise teoorias ja praktikas.

(4) Litsentsi väljaandja võib keelduda tegevuslitsentsi väljaandmisest juhul, kui taotleja:
1) on litsentsi taotlemisel esitanud valeandmeid;
2) ei sooritanud katsetöid;
3) ei sooritanud eksamit.

(5) Litsentsi väljaandmise, peatamise ja tühistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Katsetööde, eksami ja hariduse suhtes esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister.

§ 162. Litsentsi kehtivus, selle peatamine ja tühistamine

(1) Litsents kaotab kehtivuse litsentsil märgitud kehtivusaja möödumisel, litsentsi tühistamisel, litsentsi omava isiku tegevuse lõpetamisel, isiku lõppemisel või füüsilise isiku surmaga.

(2) Litsentsi saab ekspertkomisjoni ettepanekul tühistada litsentsi väljaandja. Litsentsi võib tühistada järgmistel juhtudel:
1) litsentsi taotlemisel esitati valeandmeid ning see ilmnes pärast litsentsi väljaandmist;
2) litsentsi omav isik on korduvalt esitanud katastripidajale registreerimiseks dokumentatsiooni, mis ei vasta kehtestatud nõuetele;
3) litsentsi omava isiku taotlusel.

(3) Litsentsi tühistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel või vastava kirjaliku informatsiooni saamisel kontrollib ekspertkomisjon ilmnenud asjaolusid ja esitatud informatsiooni. Ekspertkomisjon teeb vajaduse korral litsentsi omavale isikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja, või teeb litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi tühistamiseks. Puuduste kõrvaldamiseni on ekspertkomisjonil õigus litsents peatada. Kui litsentsi omav isik ei täida ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on litsentsi väljaandjal õigus ekspertkomisjoni ettepanekul litsents tühistada.

(4) Litsentsi tühistamisel võib litsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul määrata litsentsi omavale isikule tähtaja pooleliolevate tööde lõpetamiseks.

(5) Litsentsi tühistamise otsus saadetakse litsentsi omavale isikule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

(6) Maa-ametil on õigus igal ajal kontrollida litsentsi omava isiku tegevuse vastavust õigusaktidele.

(7) Kui litsentsi väljaandmise aluseks olnud asjaolud on muutunud, on litsentsi omav isik kohustatud viivitamatult teatama litsentsi väljaandjale toimunud muudatustest ja esitama vastavad dokumendid.»

§ 19. Seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

« § 191. Katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamine

(1) Katastriüksuse kasutamise kitsenduste (edaspidi kitsendused) selgitamine on kitsendusi põhjustavate objektide asukoha määramine nende registreerimiseks katastris. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik katastrimõõdistamise, mis teostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Kitsendusi põhjustava objekti tekkimisel või katastris registreeritud kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutmisel teostab kitsendusi põhjustava objekti omanik käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud toimingu kolme kuu jooksul kinnisomandi kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutmisest arvates.»

§ 20. Paragrahvi 20:

1) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõike 5 seitsmes lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Riigimetsamaa, riigi omandisse jäävate veekogude aluse maa ning riigi omandis olevate teede ja raudteede aluse maa riigi omandisse jätmisel piiriprotokolli ei koostata.»;

3) täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

« (11) Katastripidajal on õigus plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse plaani asemel edastada kinnistusametile ka katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud väljavõte katastrikaardist. Väljavõte peab sisaldama samaväärset informatsiooni katastriüksuse plaaniga.

(12) Kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid katastrikaardil ei lange kokku või, vastupidi, määrab katastripidaja katastriüksuse registreerimiseks lubatud vea suuruse tulenevalt katastri aluskaardist, kuid viga ei või olla suurem kui 50 meetrit katastri aluskaardi situatsioonist põhivõrgu suhtes, kusjuures looduses piirimärkidega tähistatud piiri ei muudeta.

(13) Kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid looduses ei lange kokku või, vastupidi, ning on tuvastatav, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride määramisel on eksitud, võetakse aluseks katastrimõõdistamisel määratud piir. Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride muudatus kantakse mõõdistamisandmete alusel katastrikaardile, olemasolevaid katastriüksuse plaane ei muudeta ning edaspidi on katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks katastripidaja poolt tõestatud väljavõte katastrikaardist.

(14) Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Katastripidaja poolt tõestatud katastrikaardi väljavõtte alusel plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamisel või looduses piirimärkidega tähistatud piiride taastamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud lubatud veaga.»

§ 21. Seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Tehingu õiend

(1) Notar on kohustatud kümne päeva jooksul pärast ehitise kui vallasasja või selle osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi.

(2) Tehingu õiendis peavad olema järgmised andmed:
1) notariaalregistri number;
2) tehingu liik (ost-müük, vahetus, kinge või muu);
3) tehinguobjekti asukoht;
4) tehinguobjekti liik (ehitis, ehitise reaalosa);
5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
6) tehinguobjekti pindala;
7) ehitiste loetelu ja kasutusotstarve;
8) andmed koormatiste olemasolu kohta;
9) tehingu sooritamise kuupäev;
10) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus;
11) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv).

(3) Kui notari poolt koostatud tehingu õiendil puuduvad käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmed või andmetes on vead, on katastripidajal õigus nõuda puuduvaid andmeid või andmete parandusi notarilt.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tehingu õiendi vormi ja selle koostamise ning esitamise korra kehtestab justiitsminister.»

II. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 22. Paragrahvi 106:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «Maakatastri registrist» sõnaga «Maaregistrist»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «või katastrikaartidest väljavõtete tegemise eest» sõnadega «koopiate või katastri kaartidest väljavõtete tegemise eest paberkandjale»;

3) lõike 2 alapunktis 3 asendatakse sõnad «5 krooni ruutdetsimeetrilt» sõnadega «250 krooni ruutmeetrilt»;

4) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Katastriandmetest ja katastri koosseisu kuuluvatest digitaalsetest kaartidest magnetkandjale koopiate valmistamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kuni 50 katastriüksuse korral 100 krooni ja lisaks 1 kroon iga katastriüksuse eest;
2) enam kui 50 katastriüksuse korral 125 krooni ja lisaks 50 senti iga katastriüksuse eest.

(4) Tehingute andmebaasi andmetest magnetkandjale koopiate valmistamise või väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu:
1) kuni 50 tehingu korral 100 krooni ja lisaks 5 krooni iga tehingu eest;
2) enam kui 50 tehingu korral 200 krooni ja lisaks 3 krooni iga tehingu eest.»

III. § 23. Maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4; 1996, 36, 738; 49, 953) § 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

IV. § 24. Rakendussätted

(1) Olemasoleva katastris registreerimata kitsendusi põhjustava objekti omanik tellib maakatastriseaduse § 191 lõikes 1 sätestatud katastrimõõdistamise viie aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

(2) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud § 23, mis jõustub kuue kuu möödumisel käesoleva seaduse jõustumise päevast.

(3) Vabariigi Valitsus tagab käesoleva seaduse jõustumise päevast alates ühe kuu jooksul maakatastriseaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json