Teksti suurus:

Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 20, 141

Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.03.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 23. märtsi 2004. a otsusega nr 557

I. Patendiseaduses (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764; 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 18, 106) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega patendiregistris. Leiutise registreerimist patendiregistris mõistetakse patendi väljaandmisena.»

§ 2. Paragrahvi 12:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui leiutis on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks autoril või muul isikul vastavalt lepingule või töölepingule, kui patenditaotleja elukoha- või asukohamaa seadus ei sätesta teisiti.»;

2) täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

« (3) Isik, kellel käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike kohaselt on õigus taotleda patenti, võib selle õiguse teisele isikule üle anda.

(4) Patendi taotlemise õigus läheb üle õigusjärglasele.

(5) Kui kaks või enam isikut taotlevad patenti samale leiutisele üksteisest sõltumata, on õigus taotleda patenti isikul, kes on näidatud patenditaotlejana varem esitatud või varasema prioriteedikuupäevaga patenditaotluses, kui seda patenditaotlust ei ole enne käesoleva seaduse kohast avaldamist tagasi võetud või Patendiamet ei ole seda enne patenditaotluse avaldamist tagasi lükanud või tagasivõetuks lugenud.»

§ 3. Paragrahvi 13:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, sealhulgas õigust taotleda patenti ja saada patendiomanikuks, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mis näeb ette teisiti.»;

2) lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seaduse IV peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«PATENDIÕIGUSED».

§ 5. Paragrahvi 14:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõna «riiklikku»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Patendiomanik võib oma õigused käesolevas seaduses sätestatud korras täielikult või osaliselt teisele isikule üle anda, nendest loobuda või patendi pantida. Patendiõigused võivad üle minna patendiomaniku õigusjärglasele tingimusel, et registreering patendiregistris on kehtiv.»

§ 6. Paragrahv 171 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 171. Õiguste ammendumine

Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist.»

§ 7. Paragrahv 211 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Paragrahvi 22:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Patenditaotluse menetlusse võtmisest keeldumise korral teatatakse sellest taotlejale kirjalikult. Taotlejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.»;

2) lõike 6 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Paragrahvi 25 lõikes 5 asendatakse sõnad «§ 23 5. või 6. lõike» sõnadega «§ 23 4. või 5. lõike».

§ 10. Paragrahvi 251 lõikes 2 asendatakse sõna «saabumist» sõnaga «möödumist».

§ 11. Paragrahvi 29 lõikes 4 asendatakse sõnad «§ 33 1. ja 3. lõikes» sõnadega «§ 33 3. lõikes» ja sõnad «§ 35 6. lõikes» sõnadega «§ 35 4. lõikes».

§ 12. Paragrahvi 30:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 30. Patendiameti otsuse peale kaebuse esitamine»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Apellatsioonikomisjonil on oma otsusega õigus:
1) jätta kaebus rahuldamata või
2) kohustada Patendiametit oma otsust tühistama ja apellatsioonikomisjoni otsuses nimetatud asjaolusid arvestades menetlust jätkama.»

§ 13. Paragrahvi 33:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Patenditaotleja nõudel antakse talle põhjendatud juhtudel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise patenditaotluse tõlke esitamiseks lisaaega, kuid mitte rohkem kui 33. kuu lõpuni prioriteedikuupäevast, mitme prioriteedi korral aga varaseimast prioriteedikuupäevast. Lisaaega ei anta, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud 31-kuulise tähtaja lõpuni on aega rohkem kui kaks kuud. Tõlke esitamisel või enne käesolevas lõikes nimetatud 33-kuulise tähtaja möödumist tasutakse täiendav riigilõiv.»;

2) täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« (31) Siseriiklikku menetlusse võetud rahvusvaheline patenditaotlus avaldatakse esimesel võimalusel, kuid mitte enne selle patendikoostöölepingu artikli 21 kohast rahvusvahelist avaldamist, välja arvatud juhul, kui prioriteedikuupäevast on möödunud 20 kuud.

(32) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise ja avaldamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

3) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Rahvusvaheline patenditaotlus lükatakse tagasi, kui:
1) patenditaotleja ei ole järginud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega või ei ole tasunud riigilõivu ettenähtud määras,
2) patenditaotleja ei ole tasunud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud lisaaja lõpuks riigilõivu ettenähtud määras või
3) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 32. lõike alusel kehtestatud korra nõudeid.»

§ 14. Seaduse VII peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«PATENDIREGISTER».

§ 15. Paragrahvid 34–351 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 34. Patendiregister

(1) Patendiregistrit (edaspidi register) peetakse käesoleva seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras.

(2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes. Patendiamet võib oma ametliku väljaande põhimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud.

(3) Patendiameti ametliku väljaande põhimääruse kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Patendiameti ametliku väljaande nimetus on «Eesti Patendileht».

§ 35. Leiutise registreerimine registris

(1) Patenditaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse patenditaotluse esitamise kuupäev, patenditaotluse number ja käesoleva seaduse § 19 alusel esitatud dokumentide ning patenditaotleja oma algatusel esitatud muude dokumentide saabumine Patendiametisse ja nendes sisalduvad andmed vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 25.

(2) Patenditaotluse menetlemisel kantakse registrisse andmed ja märked käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute, saabunud ja väljastatud dokumentide kohta ning käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti poolt määratud tähtaegade kohta.

(3) Leiutisele patendikaitse andmisel tehakse registris registreeringu kanne.

(4) Registreeringu kanne tehakse käesoleva seaduse § 23 4. lõike kohase patendi väljaandmise otsuse alusel, apellatsioonikomisjoni otsuse alusel või kohtuotsuse alusel, kui patenditaotleja tasub kolme kuu jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates riigilõivu. Kui riigilõivu eelnimetatud tähtaja jooksul ettenähtud määras ei ole tasutud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

(5) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreerimise kuupäev;
3) leiutise nimetus;
4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks;
5) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
6) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
7) patendi kehtivuse alguse kuupäev;
8) patendi kehtivuse lõppemise kuupäev;
9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
10) ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
11) patenditaotluse number;
12) patenditaotluse esitamise kuupäev;
13) prioriteediandmed (prioriteedikuupäev, riik, taotluse number);
14) varasema patenditaotluse, millest patenditaotlus on eraldatud, number ja esitamise kuupäev;
15) varasema, jätkatud patenditaotluse number ja esitamise kuupäev;
16) leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste esitamise kuupäev;
17) rahvusvahelise patenditaotluse või Euroopa patenditaotluse andmed;
18) patenditaotluse avaldamise kuupäev;
19) käesoleva seaduse § 8 3. lõikes nimetatud teabe avalikustamise kuupäev;
20) biotehnoloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed;
21) patenditaotluse jõushoidmise eest makstud kehtivusaasta riigilõivu tasumise andmed;
22) patendinõudlus;
23) leiutiskirjeldus;
24) joonis või muu illustreeriv materjal;
25) meditsiinitoote täiendava kaitse andmed;
26) taimekaitsetoote täiendava kaitse andmed.

(6) Patendiomanikuna kantakse registrisse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud otsuses märgitud patenditaotleja.

(7) Registreeringud nummerdatakse leiutiste registreerimise järjekorras alates numbrist 02932, jätkates 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni.

(8) Patendiamet avaldab leiutise registreerimisel registris oma ametlikus väljaandes patendi väljaandmise teate ja avalikustab patendikirjelduse. Teate avaldamise kuupäev kantakse registrisse.

(9) Registreering jõustub patendi väljaandmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.

§ 351. Registri avalikkus ja teabe väljastamine

(1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda käesoleva seaduse § 24 kohaselt avaldatud patenditaotluse registritoimiku ja kirje andmetega andmebaasis, arvestades samas paragrahvis sätestatud piirangutega ja autori õigusega keelata oma nime avalikustamine.

(2) Registrist ei väljastata salajastena määratletud ärisaladust või oskusteavet puudutavaid andmeid.

(3) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus koos andmetega iga registritoimiku, dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest riigilõivu tasumise kohta. Patenditaotlejale, patendiomanikule ja autorile on oma leiutise registritoimikuga tutvumine tasuta.

(4) Patendiamet väljastab patenditaotleja või patendiomaniku kirjalikul nõudel ja riigilõivu tasumisel leiutise prioriteeti tõendava dokumendi, mis koosneb patenditaotluse koopiast ja Patendiameti ametlikust kinnitusest. Prioriteeti tõendava dokumendi vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(5) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 16. Paragrahvid 352 ja 353 tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Paragrahvid 354 ja 36 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 354. Patendikirjeldus

(1) Patendikirjelduses sisalduvad leiutiskirjeldus, patendinõudlus, joonis või muu illustreeriv materjal, leiutise olemuse lühikokkuvõte ning järgmised andmed:
1) patendikirjelduse väljaandnud asutuse nimetus;
2) dokumendi nimetus ja dokumendi number;
3) leiutise nimetus;
4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks;
5) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
6) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
7) patendivoliniku korral ees- ja perekonnanimi ning aadress;
8) ühise esindaja korral ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
9) patenditaotluse number ja esitamise kuupäev;
10) prioriteediandmed;
11) rahvusvahelise patenditaotluse või Euroopa patenditaotluse andmed;
12) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed;
13) patenditaotluse avaldamise kuupäev;
14) patendikirjelduse avaldamise kuupäev;
15) patendi kehtivuse alguse kuupäev.

(2) Pärast registreeringu andmete kandmist registrisse koostab Patendiamet patendikirjelduse.

(3) Patendikirjeldust hoitakse registritoimikus.

(4) Patendikirjeldus avaldatakse patendi väljaandmise teate avaldamise päeval.

(5) Patendikirjelduse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 36. Patendikiri

(1) Patendikiri on dokument, mis tõendab leiutise registreerimist registris.

(2) Patendikiri koosneb tunnistusest ja patendikirjeldusest.

(3) Tunnistuses sisaldub:
1) riigi nimetus – Eesti Vabariik;
2) riigi vapp – Eesti väike riigivapp;
3) patendikirja number;
4) tekst «Patent on välja antud 23. mail 1994. aastal jõustunud patendiseaduse § 5 alusel. Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõivu iga kehtivusaasta eest. Patendikiri tõendab registreeringut ja patendiomaniku ainuõigust patendikirjelduses toodud leiutisele.»;
5) patendikirja väljaandnud asutuse andmed (asutuse nimetus ja asukoht, asutuse juhi ametinimetus, nimi, allkiri, asutuse pitsati jäljend);
6) patendikirja allakirjutamise kuupäev.

(4) Patendikirja väljaandmise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal dokumenti väljaandva asutuse juht on sellele alla kirjutanud. Patendikirja väljaandmise kuupäev kantakse registri andmebaasi.

(5) Patendikirja numbriks on registreeringu number. Registreeringu ja patendikirja numbrit loetakse patendi numbriks.

(6) Patendiamet annab patendiomanikule patendikirja välja ühe kuu jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast arvates.

(7) Patendiomanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks patendikiri.

(8) Patendiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda patendikirja duplikaadi. Duplikaat antakse välja ühe kuu jooksul avalduse ja riigilõivu tasumise kohta Patendiametile andmete esitamise kuupäevast arvates. Duplikaadi väljaandmise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

(9) Patendikirja vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 18. Seadust täiendatakse VII1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«VII1 peatükk
EESTIS KEHTIVATE EUROOPA PATENTIDE REGISTER

§ 361. Eestis kehtivate Euroopa patentide register

(1) Eestis kehtivate Euroopa patentide registrit peetakse käesoleva seaduse, Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse (RT I 2002, 38, 233; 2003, 88, 594) ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras.

(2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes.

§ 362. Euroopa patendi kandmine Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse

(1) Euroopa patent, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, kantakse Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse § 7 1. lõikes sätestatud tingimuste täitmisel sama seaduse § 20 1. lõike punkti 2 alusel kehtestatud korras.

(2) Registreeringud nummerdatakse Euroopa patentide registreerimise järjekorras. Registreeringu numbri formaat on E000000, milles kuuekohaline numbriosa alates numbrist «1» vastab registreerimise järjekorranumbrile. Registreeringu ülejäänud andmete ja kannete tegemise korra suhtes kohaldatakse Euroopa patentide väljaandmise konventsioonis (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) (RT II 2002, 10, 40) sätestatut.

§ 363. Patendiregistri pidamist reguleerivate sätete kohaldamine Eestis kehtivate Euroopa patentide registrile

Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse § 17 punktides 2–7 sätestatud kannete suhtes kohaldatakse patendiregistri vastavaid sätteid. Vastuolu korral Euroopa patendikonventsioonis sätestatuga kohaldatakse Euroopa patendikonventsiooni sätteid.»

§ 19. Paragrahvi 37 lõikes 2 asendatakse sõna «alguseks» sõnaga «alguskuupäevaks».

§ 20. Paragrahvi 39:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Patendiomanik võib patendi kogu kehtivuse aja jooksul patendinõudlust muutes piirata patendikaitse ulatust ja parandada patendikirjelduses bibliograafilisi andmeid ning ilmseid kirja- ja arvutusvigu. Muudatuste tegemise nõue ja uus patendinõudlus ning vajaduse korral uus leiutiskirjeldus esitatakse Patendiametile, tasudes käesoleva paragrahvi 41. lõikes ettenähtud riigilõivu. Patendiamet parandab tema süül tekkinud vead oma algatusel või patendiomaniku nõudel tasuta.»;

2) lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «avaldatakse» sõnaga «ka»;

3) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Muudatuste nõude esitamisel tasutakse patendikirjelduses bibliograafiliste andmete ning kirja- ja arvutusvigade parandamise korral riigilõiv patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest, patendikaitse ulatuse piiramise korral aga riigilõiv patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest.»

§ 21. Seaduse VIII1 peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VIII1 peatükk
MEDITSIINITOODETE JA TAIMEKAITSETOODETE TÄIENDAV KAITSE

§ 391. Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendavat kaitset sätestavad õigusaktid

Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse (edaspidi täiendav kaitse) sätestatakse vastavalt EL nõukogu määruses 1768/1992/EÜ meditsiinitoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (Euroopa Liidu Teataja L 182, 02.07.1992, lk 1–5) ning Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu määruses 1610/1996/EÜ taimekaitsetoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (Euroopa Liidu Teataja L 198, 08.08.1996, lk 30–35) (edaspidi täiendava kaitse määrused) ja käesolevas seaduses.

§ 392. Täiendava kaitse taotluse esitamine

(1) Täiendava kaitse taotlus esitatakse Patendiametile.

(2) Täiendava kaitse taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada ega taastada.

(3) Täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 393. Täiendava kaitse taotluse menetlemine

(1) Patendiamet kontrollib täiendava kaitse taotluse vastavust vastava täiendava kaitse määruse sätetele, majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud taotluse dokumentide vorminõuetele ning riigilõivu tasumise tähtajast kinnipidamist.

(2) Patendiamet ei kontrolli, kas meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimine on esmakordne ja kas varem on samale meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset antud.

(3) Täiendava kaitse taotluse dokumentides puuduste ilmnemise korral määrab Patendiamet puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks tähtaja kaks kuni neli kuud, erandjuhul kuni kuus kuud. Menetluse peatamise ja jätkamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut.

(4) Kui täiendava kaitse taotlus vastab nõuetele, teeb Patendiamet täiendava kaitse andmise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult.

(5) Kui täiendava kaitse taotlus ei vasta nõuetele või riigilõiv ei ole tasutud ettenähtud määras õigeaegselt või kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut arvestades ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldatud dokumentide puudusi või antud selgitusi, teeb Patendiamet käesoleva seaduse §-s 291 sätestatut arvestades täiendava kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult. Patendiameti otsuse vaidlustamisel kohaldatakse §-s 30 sätestatut.

§ 394. Täiendavat kaitset puudutavate teadete avaldamine

Patendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes vastava täiendava kaitse määrusega ettenähtud teated.

§ 395. Täiendava kaitse registreerimine registris

(1) Täiendav kaitse registreeritakse vastavas täiendava kaitse määruses ettenähtud andmete kandmisega, olenevalt aluspatendist, kas käesoleva seaduse VII peatükis sätestatud patendiregistrisse või VII 1 peatükis sätestatud Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse.

(2) Täiendava kaitse andmisel tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vastavasse registrisse registreeringu andmete kanne.

(3) Registreeringu andmete kanne tehakse käesoleva seaduse § 39 3 4. lõikes nimetatud Patendiameti otsuse alusel, apellatsioonikomisjoni otsuse alusel või kohtu otsuse alusel.

(4) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreerimise kuupäev;
3) vastavas täiendava kaitse määruses nimetatud täiendava kaitse tunnistuse andmed.

§ 396. Täiendava kaitse jõustamine ja kehtivuse pikendamine

Täiendava kaitse jõustamiseks ja kehtivuse pikendamiseks tuleb tasuda riigilõiv vastavalt käesoleva seaduse § 42 6.–8. lõikele.

§ 397. Täiendava kaitse tunnistuse väljaandmine

(1) Patendiamet annab meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset taotlenud isikule välja täiendava kaitse tunnistuse samaaegselt täiendava kaitse andmisest teatamisega Patendiameti ametlikus väljaandes.

(2) Täiendava kaitse tunnistuse vorminõuded ja väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 22. Paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud Patendiametile, kaebuse puhul aga apellatsioonikomisjonile.»

§ 23. Paragrahvid 42 ja 43 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 42. Kehtivusaasta riigilõivu tasumine

(1) Kehtivusaasta riigilõivu peab tasuma tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal kehtivusaasta algab.

(2) Esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv tasutakse üheaegselt kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeva.

(3) Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.

(4) Patendiamet võib anda patenditaotlejale või patendiomanikule, kui ta on ühtlasi autor ja teeb olulisi ettevalmistusi leiutise kasutamiseks Eesti Vabariigis, esimese kuni viienda kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikendust. Pikendustaotlus ja tõendid leiutise kasutamiseks ettevalmistuste tegemise kohta tuleb esitada Patendiametile enne vastava tasumistähtpäeva möödumist. Patendiameti otsus kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikenduse andmise kohta on lõplik.

(5) Kui Patendiamet jätab pikendustaotluse rahuldamata ja tasumistähtpäev on möödunud, võib tasuda kehtivusaasta riigilõivu kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast, tasumata täiendavat riigilõivu.

(6) Riigilõiv täiendava kaitse esimese kehtivusaasta eest tuleb tasuda tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal aluspatendi kehtivusaeg lõpeb.

(7) Riigilõiv täiendava kaitse iga järgneva kehtivusaasta eest tuleb tasuda tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal täiendava kaitse kehtivusaasta algab.

(8) Täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.

(9) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse esitamise korral tasutakse esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv, tasumata käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud täiendavat riigilõivu, kui siseriiklikku menetlusse võtmise avalduse esitamise päevaks on riigilõivu tasumistähtpäev möödunud.

(10) Käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike alusel esitatud eraldatud patenditaotluse korral peab patenditaotleja kahe kuu jooksul nimetatud patenditaotluse tegelikust Patendiametile esitamise kuupäevast arvates tasuma kõigi eelnevate kehtivusaastate eest riigilõivud, võttes arvesse, et eraldatud patenditaotluse korral arvestatakse kehtivusaastaid esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi. Kui viimase möödunud tasumistähtpäevaga kehtivusaasta korral ei ole käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud kuuekuuline täiendava riigilõivu tasumise tähtaeg veel möödunud, võib selle kehtivusaasta eest riigilõivu tasuda kahe kuu jooksul eraldatud patenditaotluse tegelikust Patendiametile esitamise kuupäevast arvates, tasumata täiendavat riigilõivu. Kui riigilõivu viimase kehtivusaasta eest eelnimetatud kahekuulise tähtaja jooksul ei tasuta, võib seda teha kuni 3. lõikes sätestatud kuuekuulise tähtaja lõpuni, tasudes täiendava riigilõivu.

§ 43. Patendi taotlemise õiguse üleminek

(1) Patendi taotlemise õiguse üleandmise kohta autorilt teisele isikule sõlmitakse eraldi kirjalik kokkulepe või sätestatakse see vastavalt käesoleva seaduse § 12 2. lõikele muus lepingus või töölepingus. Nimetatud kokkulepe või leping peab sisaldama sätteid, mis tagavad vastavalt § 13 8. lõikele autori õiguse õiglasele tulule leiutisest saadava tulu arvel patendi kogu kehtivuse aja jooksul.

(2) Patendi taotlemise õiguse ülemineku korral seaduse alusel kohaldatakse patenditaotleja asukohariigi seadust.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike kohane patendi taotlemise õiguse ülemineku õiguslik alus ja autori andmed näidatakse ära patenditaotluses. Põhjendatud kahtluse korral on Patendiametil ja kohtul õigus nõuda patendi taotlemise õigust ja leiutise autorsust tõendavaid dokumente.»

§ 24. Paragrahvi 44 lõikes 3 asendatakse sõnad «riigilõivu tasumist tõendava dokumendi» sõnadega «andmed riigilõivu tasumise kohta».

§ 25. Paragrahvi 45 lõikes 3 asendatakse sõnad «riigilõivu tasumist tõendava dokumendi» sõnadega «andmed riigilõivu tasumise kohta» ja lõikes 5 sõnad «2. lõike» sõnadega «5. lõike».

§ 26. Paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Litsentsi võib registreerida registris. Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv. Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud.»

§ 27. Paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Sundlitsents hakkab kehtima registrisse kande tegemise kuupäevast. Registrikande tegemise avaldus koos kohtuotsuse ärakirja ja andmetega riigilõivu tasumise kohta esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.»

§ 28. Paragrahvi 49:

1) lõigetes 2 ja 4 asendatakse sõnad «riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga» sõnadega «andmetega riigilõivu tasumise kohta»;

2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Patendi täielik või osaline tühistamine ei ole enne sellekohase otsuse jõustumist patendiomaniku ainuõiguse rikkumise kohta tehtud kohtuotsuse tühistamise või lepingu, sealhulgas litsentsilepingu tühistamise alus. Lepingu jätkumise korral on ühel lepingupoolel õigus nõuda teiselt lepingupoolelt maksete muutmist või ümberarvestuste tegemist.»

§ 29. Paragrahvi 50:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 3 sätestatust tuleneva otsuse korral peab patendiomanik kolme kuu jooksul otsuse jõustumise kuupäevast arvates esitama Patendiametile otsuse kohaselt muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma riigilõivu muudatuste tegemise eest patendis.»;

2) lõikes 5 asendatakse sõnad «3. lõikes» sõnadega «4. lõikes»;

3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Vaidlustusavalduse esitanud isik või patendiomanik võib kolme kuu jooksul otsuse avaldamise kuupäevast arvates vaidlustada apellatsioonikomisjoni otsuse kohtus hagita menetluse korras.»

§ 30. Paragrahvi 52 lõikes 2 asendatakse sõna «tegemise» sõnaga «avaldamise».

§ 31. Paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) leiutise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055.»

§ 32. Paragrahvi 55:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Patendivaidlusi arutatakse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjonis ja kohtus.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Apellatsioonikomisjon arutab temale esitatud kaebusi käesoleva seaduse alusel tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses sätestatud korras.»

§ 33. Paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Apellatsioonikomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise korral või apellatsioonikomisjoni otsuse kohtus vaidlustamise korral on Patendiametil õigus osaleda kohtumenetluses kolmanda isikuna.»

§ 34. Paragrahvi 58:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «tsiviilkohtupidamise seadustiku §-s 81 nimetatud isikute» sõnadega «tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 85 nimetatud isikute»;

2) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

II. Kasuliku mudeli seaduses (RT I 1994, 25, 407; 2000, 60, 388; 2001, 27, 151; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 18, 106; 88, 594) tehakse järgmised muudatused:

§ 35. Paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja sõna «riiklikus» ja § 51 lõikest 3 sõnad «riiklikku kasuliku mudeli».

§ 36. Paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse (edaspidi registreerimistaotlus) esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva käesoleva seaduse § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764; 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 18, 106) § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem.

(2) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutist puudutavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 11 kohaselt õigus kasuliku mudeli registreerimisele, või muu isik, kes on saanud teabe mainitud isikult kas tema tahte kohaselt või vastaselt. Kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või kasuliku mudeli registreerimise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet esitada ka registreerimistaotluse menetlemise käigus või kasuliku mudeli vaidlustamise korral. Nõudele peab lisama seda põhjendavad tõendid.»

§ 37. Paragrahvid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 8. Kasuliku mudeli ühtsus

Ühe ja sama registreerimistaotlusega saab taotleda kasuliku mudeli õiguskaitset ainult ühele leiutisele.

§ 9. Kasuliku mudeli nõudlus

(1) Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus.

(2) Leiutise olemus esitatakse kasuliku mudeli nõudluses oluliste tehniliste tunnuste kogumina.

(3) Kasuliku mudeli nõudlus koosneb ühest sõltumatust ja sõltuvatest punktidest. Kasuliku mudeli nõudlus võib sisaldada rohkem kui ühe sõltumatu punkti vaid juhul, kui leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, ja tingimusel, et leiutise ühtsuse nõue on täidetud.

(4) Kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust ja illustratsioone. Leiutise olemuse lühikokkuvõtte sõnastusel ei ole kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel ega kasuliku mudeli õiguskaitse määramisel õiguslikku tähendust. Leiutise olemuse lühikokkuvõtet kasutatakse üksnes leiutise kohta tehnilise informatsiooni avaldamisel.»

§ 38. Paragrahvi 10:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Registreerimistaotlusele võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi mitme varem esitatud registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi. Mitme varem esitatud registreerimistaotluse või patenditaotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes sätestatud 12-kuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast.»;

2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« (6) Registreerimistaotlusele, mis on esitatud Patendiametile pärast käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes ettenähtud 12-kuulise tähtaja möödumist, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi 2. või 3. lõike kohaselt, kui:
1) prioriteedinõudele on lisatud selgitus nende põhjuste kohta, mis takistasid eelnimetatud tähtaja järgimist;
2) käesoleva lõike punkti 1 kohaselt esitatud põhjendused tõendavad, et tähtaega on eiratud tahtmatult;
3) registreerimistaotlus esitati kahe kuu jooksul pärast eelnimetatud tähtaja möödumist.

(7) Käesoleva seaduse § 19 kohaselt patenditaotluse alusel esitatud registreerimistaotluse korral säilitatakse registreerimistaotlusele patenditaotluse või selle vastava osa suhtes kehtiv prioriteet.»

§ 39. Paragrahvi 11:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui leiutis on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist ja saada kasuliku mudeli omanikuks autoril või muul isikul vastavalt lepingule või töölepingule, kui taotleja elukoha- või asukohamaa seadus ei sätesta teisiti.»;

2) täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

« (3) Isik, kellel käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike kohaselt on õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist, võib selle õiguse teisele isikule üle anda.

(4) Kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õigus läheb üle õigusjärglasele.

(5) Kui kaks või enam isikut taotlevad kasuliku mudeli õiguskaitset samale leiutisele üksteisest sõltumata, on õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist isikul, kes on näidatud taotlejana varem esitatud või varasema prioriteedikuupäevaga registreerimistaotluses, kui seda registreerimistaotlust ei ole tagasi võetud või Patendiamet ei ole seda tagasi lükanud või tagasivõetuks lugenud.»

§ 40. Paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, sealhulgas õigust taotleda kasuliku mudeli registreerimist ja saada kasuliku mudeli omanikuks, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mis näeb ette teisiti.»

§ 41. Seaduse IV peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«KASULIKU MUDELI ÕIGUSED».

§ 42. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Kasuliku mudeli omanik

(1) Kasuliku mudeli omanikuks loetakse isik, kelle kohta on registrisse kasuliku mudeli omanikuna tehtud viimane kanne.

(2) Kasuliku mudeli registreerimisel kantakse kasuliku mudeli omanikuna registrisse kasuliku mudeli registreerimise taotleja (edaspidi taotleja).

(3) Kasuliku mudeli omanikul on ainuõigus kasuliku mudelina kaitstud leiutisele. Ainult kasuliku mudeli omanikul on õigus kasutada kasuliku mudeli õiguskaitsest tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist.

(4) Kasuliku mudeli omanik võib oma õigused käesolevas seaduses sätestatud korras täielikult või osaliselt teisele isikule üle anda, oma õigustest loobuda või kasuliku mudeli pantida. Kasulik mudel võib üle minna kasuliku mudeli omaniku õigusjärglasele tingimusel, et registreering registris on kehtiv.

(5) Kasuliku mudeli omaniku ainuõigust võib piirata vaid käesoleva seadusega või teiste isikute õigustega.»

§ 43. Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kasuliku mudeli omaniku ainuõigus seisneb selles, et mitte keegi ei tohi kasuliku mudeli õiguskaitse kehtivuse ajal kasuliku mudeli omaniku loata:
1) valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks kasuliku mudelina kaitstud tooteid või omandada (sealhulgas importida) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel;
2) valmistada, müüa või pakkuda müügiks kasuliku mudelina kaitstud toote olulisi komponente või omandada ja eksportida neid toote valmistamiseks või koostamiseks, välja arvatud juhud, kui komponentideks on muud iseseisvad tooted;
3) kasutada või pakkuda kolmandatele isikutele kasutamiseks kasuliku mudelina kaitstud meetodit;
4) kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks kasuliku mudelina kaitstud meetodil valmistatud tooteid või omandada (sealhulgas importida) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel.»

§ 44. Paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 151. Õiguste ammendumine

Kasuliku mudeli omanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti Vabariigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud kasuliku mudelina kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sealhulgas importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist.»

§ 45. Paragrahvid 17–181 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 17. Registreerimistaotlus

(1) Registreerimistaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid:
1) kasuliku mudeli registreerimise avaldus, milles peavad olema esitatud kasuliku mudeli registreerimise soov, taotleja ja autori andmed ning leiutise nimetus;
2) leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus peab olema avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) kasuliku mudeli nõudlus;
4) illustratsioon, millele viidatakse leiutiskirjelduses või kasuliku mudeli nõudluses;
5) leiutise olemuse lühikokkuvõte.

(2) Registreerimistaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) volikiri, kui registreerimistaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, välja arvatud juhul, kui kohaldub mõni käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud erisus.

(3) Kui taotlejaks ei ole autor, peab taotleja kasuliku mudeli registreerimise avalduses või muus registreerimistaotlusele lisatud dokumendis deklareerima, millisel käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud õiguslikul alusel põhineb õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist.

(4) Registreerimistaotluses sisalduvate dokumentide sisu- ja vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab:
1) dokumendi struktuuri ja andmed, mida iga struktuuriosa peab sisaldama;
2) infokandja, millel dokument tuleb esitada;
3) loetelu siseriiklikest ja rahvusvahelistest standarditest, mida dokumendi ja selles sisalduvate andmete vormi suhtes kohaldatakse.

(5) Registreerimistaotlus esitatakse eesti keeles.

(6) Patendiametil on õigus nõuda kahekuulise tähtaja jooksul registreerimistaotluse mis tahes võõrkeelse dokumendi, registreerimistaotlusele lisatud dokumendi või menetluse käigus esitatud dokumendi tõlget eesti keelde, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud erinevat tähtaega.

§ 18. Registreerimistaotluse esitamine

(1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile.

(2) Registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada ega ennistada.

(3) Registreerimistaotluse esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 181. Esindaja kasuliku mudeli õiguskaitse alaste toimingute tegemisel

(1) Kasuliku mudeli õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse (RT I 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 594) kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks leiutiste valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.

(2) Isik, kelle elukoht või asukoht ei ole Eesti Vabariigis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku kasuliku mudeli õiguskaitse alaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud registreerimistaotluse esitamine, käesoleva seaduse § 30 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise registreerimistaotluste siseriiklikku menetlusse võtmise avalduse esitamine ja kõigi käesolevas seaduses sätestatud riigilõivude tasumine.

(3) Kui kasuliku mudeli õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Ühisel esindajal on õigus sooritada taotlejate nimel kõiki registreerimistaotluse menetlemisega seotud toiminguid, välja arvatud registreerimistaotluse üleandmine.»

§ 46. Seadust täiendatakse §-ga 182 järgmises sõnastuses:

« § 182. Prioriteedinõude esitamine, muutmine ja parandamine

(1) Prioriteedinõue esitatakse registreerimistaotluse esitamisel.

(2) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse samaaegselt prioriteedinõude esitamisega või 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates. Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane registreerimistaotlus või patenditaotlus.

(3) Prioriteedinõuet tõendavate võõrkeelsete dokumentide tõlked esitatakse Patendiameti nõudel käesoleva seaduse § 21 2. lõikes sätestatu kohaselt Patendiameti määratud tähtaja jooksul.

(4) Prioriteedinõuet võib muuta või parandada kuni Patendiamet ei ole teinud registreerimistaotluse põhjal kasuliku mudeli registreerimise otsust või registreerimistaotluse tagasilükkamise otsust.»

§ 47. Paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 48. Paragrahvid 20–22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 20. Registreerimistaotluse esitamise kuupäeva määramine ja menetlusse võtmine

(1) Patendiamet määrab registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks päeva, millal Patendiametisse saabunud dokumentide kogumis sisalduvad vähemalt järgmised registreerimistaotluse elemendid:
1) kasuliku mudeli registreerimise eestikeelne sooviavaldus või muu selge viide, et esitatud dokumente käsitatakse kasuliku mudeli registreerimise taotlusena;
2) andmed, mille alusel on võimalik kindlaks teha taotleja või mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid;
3) dokument, mis ilmselt on leiutiskirjeldus.

(2) Kui Patendiametisse saabunud dokumentide kontrollimisel selgub, et dokumentide kogumist puudub mõni käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud registreerimistaotluse element, teatab Patendiamet sellest registreerimistaotluse esitanud isikule ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

(3) Patendiametil ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud puudustest teatamise kohustust, kui puuduvaks registreerimistaotluse elemendiks on 1. lõike punktis 2 nimetatud andmed. Sellel juhul peab taotleja oma algatusel esitama kõik puuduvad 1. lõikes loetletud registreerimistaotluse elemendid kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul määrab Patendiamet registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks päeva, millal taotleja on kõrvaldanud algselt esitatud dokumentides kõik Patendiameti teates loetletud puudused või 3. lõikes nimetatud juhul päeva, millal taotleja on oma algatusel esitanud kõik puuduvad 1. lõikes loetletud registreerimistaotluse elemendid.

(5) Patendiametisse saabunud registreerimistaotluse dokumentide kogumist leiutiskirjelduse mõne osa või leiutiskirjelduses või kasuliku mudeli nõudluses viidatud illustratsiooni puudumise korral (edaspidi puuduv osa) teatab Patendiamet sellest viivitamata taotlejale. Kui taotleja soovib lisada registreerimistaotlusele puuduva osa, peab ta, olenemata Patendiametilt teate saamisest, esitama puuduva osa kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patendiamet määrab uueks registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks puuduva osa Patendiametisse saabumise kuupäeva.

(6) Kui taotleja teatab käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud tähtaja jooksul Patendiametile puuduva osa esitamisest loobumisest või ei esita puuduvat osa, määrab Patendiamet registreerimistaotluse esitamise kuupäeva 1. lõikes sätestatu kohaselt.

(7) Kui registreerimistaotluse esitamise kuupäeva määramisel kohalduvad nii käesoleva paragrahvi 4. lõikes kui ka 5. lõikes sätestatu, võetakse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva määramisel aluseks nimetatud sätete kohaselt määratud kuupäevadest hiliseim.

(8) Patendiamet ei määra registreerimistaotlusele esitamise kuupäeva, kui taotleja jätab:
1) käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul Patendiameti teates loetletud puudused määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata;
2) käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud juhul kõik puuduvad 1. lõikes loetletud registreerimistaotluse elemendid kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast oma algatusel esitamata.

(9) Käesoleva seaduse § 19 kohaselt patenditaotluse alusel esitatud registreerimistaotluse korral määratakse registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks patenditaotluse esitamise kuupäev.

(10) Patendiamet võtab menetlusse registreerimistaotluse, millele on määratud esitamise kuupäev.

(11) Patendiamet teatab taotlejale menetlusse võetud registreerimistaotluse numbri ja registreerimistaotluse esitamise kuupäeva.

§ 201. Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine

(1) Patendiamet keeldub menetlusse võtmast registreerimistaotlust, millele käesoleva seaduse § 20 8. lõikes ettenähtud alusel ei määrata esitamise kuupäeva.

(2) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise korral teatatakse sellest taotlejale kirjalikult. Taotlejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.

§ 21. Registreerimistaotluse menetlus

(1) Patendiamet kontrollib menetluse käigus:
1) käesoleva seaduse § 18 2. lõikes sätestatud riigilõivu tasumist;
2) käesoleva seaduse § 17 1. ja 2. lõikes sätestatud dokumentide olemasolu;
3) prioriteedinõude vastavust käesoleva seaduse §-des 10 ja 18 2 sätestatule prioriteedinõude olemasolu korral;
4) autori andmete olemasolu ja käesoleva seaduse § 17 3. lõikes sätestatud kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õigusliku aluse deklareerimise nõude täitmist, kui taotlejaks ei ole autor;
5) patendivoliniku tegutsemise õigust leiutiste valdkonnas, kui registreerimistaotlus on esitatud patendivoliniku kaudu;
6) registreerimistaotluse dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 17 4. lõike alusel kehtestatud sisu- ja vorminõuetele.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimisega tuvastatakse registreerimistaotluse mõne dokumendi puudumine või esitatud dokumentide sisu või vormi puudusi, teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja määrab kahe- kuni neljakuulise tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks.

(3) Taotlejal on põhjendatud juhtudel õigus nõuda Patendiameti määratud tähtaja pikendamist veel kahe kuu võrra. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt määratud tähtaja möödumist. Patendiameti otsus pikenduse andmise kohta on lõplik.

(4) Kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse § 5 2. lõike ning §-de 6 ja 17 sätetele, teeb Patendiamet kasuliku mudeli registreerimise otsuse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult. Otsuse alusel tehakse registreeringu andmete kanne.

(5) Kui registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse § 5 2. lõike või § 6 või § 17 sätetele või taotleja jätab registreerimistaotluse dokumentide sisu või vormi puudused kõrvaldamata või selgitused andmata, keeldub Patendiamet kasulikku mudelit registreerimast, tehes registreerimistaotluse tagasilükkamise otsuse, ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

§ 22. Registreerimistaotluse menetluse peatamine ja jätkamine

(1) Kui taotleja jätab mõne toimingu, mille tähtaja käesoleva seaduse kohaselt määrab Patendiamet, ettenähtud tähtpäevaks tegemata, peatab Patendiamet registreerimistaotluse menetluse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult.

(2) Kui prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole esitatud käesoleva seaduse § 182 2. lõike kohaselt samaaegselt prioriteedinõude esitamisega, peatab Patendiamet kuni nende esitamiseni registreerimistaotluse menetluse, kuid mitte kauemaks, kui 16 kuu möödumiseni prioriteedikuupäevast.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt peatatud registreerimistaotluse menetlust jätkatakse, kui taotleja kahe kuu jooksul tegemata jäänud toimingu tähtpäevast arvates teeb ettenähtud toimingu ja tasub riigilõivu.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt peatatud registreerimistaotluse menetlust jätkatakse pärast seda, kui taotleja on esitanud prioriteedinõuet tõendavad dokumendid või, kui taotleja ei ole esitanud prioriteedinõuet tõendavaid dokumente, pärast 16 kuu möödumist prioriteedikuupäevast. Viimatinimetatud juhul jäetakse prioriteedinõue rahuldamata, teatades sellest taotlejale kirjalikult.

(5) Registreerimistaotluse menetlust saab käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt peatada ja 3. lõike kohaselt jätkata ainult ühel korral.»

§ 49. Paragrahvi 24 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kui Patendiamet peatab käesoleva seaduse § 22 1. lõike kohaselt registreerimistaotluse menetluse ja seda ei saa § 22 3. lõike kohaselt jätkata või kui menetlust ei saa § 22 5. lõike alusel peatada;
2) kui taotleja ei ole tasunud käesoleva seaduse § 18 2. lõikes sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul ettenähtud riigilõivu või riigilõivu tasumise korral ei ole esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti;».

§ 50. Paragrahvi 26 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «või 2» ja sõnad «nimetatud sätetes loetletud».

§ 51. Paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 27. Patendiameti otsuse peale kaebuse esitamine

(1) Taotleja võib esitada käesoleva seaduse alusel tehtud Patendiameti otsuste peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või halduskohtusse.

(2) Taotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu.

(3) Apellatsioonikomisjonil on oma otsusega õigus:
1) jätta kaebus rahuldamata või
2) kohustada Patendiametit oma otsust tühistama ja apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades menetlust jätkama.

(4) Kaebuse rahuldamisel makstakse riigilõiv tagasi.»

§ 52. Paragrahvi 30:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Taotleja nõudel antakse talle põhjendatud juhtudel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise registreerimistaotluse tõlke esitamiseks lisaaega, kuid mitte rohkem kui 33. kuu lõpuni prioriteedikuupäevast, mitme prioriteedi korral aga varaseimast prioriteedikuupäevast. Lisaaega ei anta, kui 1. lõikes sätestatud 31-kuulise tähtaja lõpuni on aega rohkem kui kaks kuud. Tõlke esitamisel või enne käesolevas lõikes nimetatud 33-kuulise tähtaja möödumist tasutakse täiendav riigilõiv.»;

2) täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« (31) Kasulikku mudelit ei registreerita registris enne rahvusvahelise taotluse patendikoostöölepingu artikli 21 kohast rahvusvahelist avaldamist, välja arvatud juhul, kui prioriteedikuupäevast on möödunud 20 kuud.

(32) Rahvusvahelise registreerimistaotluse siseriiklikku menetlusse võtmisel kohaldatakse patendiseaduse § 33 32 . lõike alusel kehtestatud korda.»;

3) lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) taotleja ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 18 1 sätestatud esindaja volitamise nõudeid.»;

5) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Rahvusvaheline registreerimistaotlus lükatakse tagasi, kui:
1) taotleja ei ole järginud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega või ei ole tasunud riigilõivu ettenähtud määras,
2) taotleja ei ole tasunud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud lisaaja lõpuks riigilõivu ettenähtud määras või
3) taotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 32. lõike alusel kehtestatud korra nõudeid.»

§ 53. Seaduse VII peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VII peatükk
KASULIKE MUDELITE REGISTER

§ 31. Kasulike mudelite register

(1) Kasulike mudelite registrit peetakse käesoleva seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras.

(2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes. Patendiamet võib oma ametliku väljaande põhimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud.

(3) Patendiameti ametliku väljaande põhimääruse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Patendiameti ametliku väljaande nimetus on «Eesti Kasuliku Mudeli Leht».

§ 32. Kasuliku mudeli registreerimine registris

(1) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse registreerimistaotluse esitamise kuupäev, registreerimistaotluse number ja käesoleva seaduse § 17 alusel esitatud dokumentide ning taotleja oma algatusel esitatud muude dokumentide saabumine Patendiametisse ja nendes sisalduvad andmed vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 25.

(2) Registreerimistaotluse menetlemisel kantakse registrisse andmed ja märked käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute, saabunud ja väljastatud dokumentide kohta ning käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti määratud tähtaegade kohta.

(3) Kasulikule mudelile õiguskaitse andmisel tehakse registris registreeringu kanne.

(4) Registreeringu kanne tehakse käesoleva seaduse § 21 4. lõike kohaselt Patendiameti poolt tehtud kasuliku mudeli registreerimise otsuse või §-s 27 sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjoni otsuse või kohtu otsuse alusel Patendiameti poolt tehtud kasuliku mudeli registreerimise otsuse alusel. Taotlejal on õigus nõuda registreeringu kande tegemise edasilükkamist, kuid mitte rohkem kui 18 kuud prioriteedikuupäevast arvates. Nõude peab esitama registreerimistaotluse esitamisel.

(5) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreerimise kuupäev;
3) leiutise nimetus;
4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks;
5) autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
6) kasuliku mudeli omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
7) registreeringu kehtivuse alguse kuupäev;
8) registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev;
9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
10) ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
11) registreerimistaotluse number;
12) registreerimistaotluse esitamise kuupäev;
13) prioriteediandmed (prioriteedikuupäev, riik, taotluse number);
14) varasema, jätkatud registreerimistaotluse või patenditaotluse, mille alusel registreerimistaotlus on esitatud, number ja esitamise kuupäev;
15) rahvusvahelise taotluse või Euroopa patenditaotluse andmed;
16) käesoleva seaduse § 7 2. lõikes nimetatud teabe avalikustamise kuupäev;
17) kasuliku mudeli nõudlus;
18) leiutiskirjeldus;
19) illustratsioon.

(6) Kasuliku mudeli omanikuna kantakse registrisse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud otsuses märgitud taotleja.

(7) Pärast registreeringu kande tegemist koostab Patendiamet kasuliku mudeli kirjelduse. Kasuliku mudeli kirjelduse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(8) Patendiamet avaldab pärast registreeringu kande tegemist oma ametlikus väljaandes kasuliku mudeli registreerimise teate ja avalikustab kasuliku mudeli kirjelduse. Teate avaldamise kuupäev kantakse registrisse.

(9) Registreering jõustub kasuliku mudeli registreerimise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.

(10) Pärast kasuliku mudeli registreerimise teate avaldamist väljastab Patendiamet kasuliku mudeli omanikule kasuliku mudeli tunnistuse, milles sisaldub kasuliku mudeli kirjeldus.

(11) Kasuliku mudeli omanike arvust sõltumata väljastatakse ainult üks kasuliku mudeli tunnistus.

(12) Kasuliku mudeli tunnistuse vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 33. Registri avalikkus ja teabe väljastamine

(1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda alates kasuliku mudeli registreerimise teate avaldamise päevast registreerimistaotluse registritoimiku ja kirje andmetega andmebaasis, arvestades käesolevas seaduses sätestatud piirangutega, sealhulgas autori õigusega keelata oma nime avalikustamine. Nimetatud teate avaldamise päev loetakse ühtlasi registreerimistaotluse avaldamise päevaks.

(2) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus koos andmetega iga registritoimiku, dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest riigilõivu tasumise kohta. Taotlejale, kasuliku mudeli omanikule ja autorile on oma kasuliku mudeli registritoimikuga tutvumine tasuta.

(3) Patendiamet väljastab taotleja või kasuliku mudeli omaniku kirjalikul nõudel ja riigilõivu tasumisel leiutise prioriteeti tõendava dokumendi, mis koosneb registreerimistaotluse koopiast ja Patendiameti ametlikust kinnitusest. Prioriteeti tõendava dokumendi vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(4) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 54. Paragrahvi 36:

1) pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 36. Muudatused kasulikus mudelis

(1) Kasuliku mudeli omanik võib registreeringu kogu kehtivuse aja jooksul leiutise olemust muutmata piirata õiguskaitse ulatust, muutes selleks kasuliku mudeli nõudlust, ja parandada kasuliku mudeli kirjelduses bibliograafilisi andmeid ning ilmseid kirja- ja arvutusvigu. Muudatuste tegemise nõue ja uus kasuliku mudeli nõudlus ning vajaduse korral uus leiutiskirjeldus esitatakse Patendiametile, tasudes käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud riigilõivu. Patendiamet parandab tema süül tekkinud vead oma algatusel või patendiomaniku nõudel tasuta.

(2) Muudatuste nõude esitamisel tasutakse kasuliku mudeli kirjelduses bibliograafiliste andmete ning kirja- ja arvutusvigade parandamise korral riigilõiv kasuliku mudeli kirjelduse paranduste teate avaldamise eest, õiguskaitse ulatuse piiramise korral aga riigilõiv kasuliku mudeli nõudluse muutmise teate ja uue kasuliku mudeli kirjelduse avaldamise eest.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Patendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes kasulikus mudelis muudatuste tegemise teate. Õiguskaitse piiramise korral avaldatakse ka uus kasuliku mudeli kirjeldus.»

§ 55. Paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 40. Kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguse üleminek

(1) Kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguse üleandmise kohta autorilt teisele isikule sõlmitakse eraldi kirjalik kokkulepe või sätestatakse see vastavalt käesoleva seaduse § 11 2. lõikele muus lepingus või töölepingus. Nimetatud kokkulepe või leping peab sisaldama sätteid, mis tagavad vastavalt § 12 8. lõikele autori õiguse õiglasele tulule leiutisest saadava tulu arvel registreeringu kogu kehtivuse aja jooksul.

(2) Kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguse ülemineku korral seaduse alusel kohaldatakse taotleja elukoha ja asukohamaa seadust.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike kohase kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguse ülemineku õiguslik alus ja autori andmed näidatakse ära registreerimistaotluses. Põhjendatud kahtluse korral on Patendiametil ja kohtul õigus nõuda kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õigust ja leiutise autorsust tõendavaid dokumente.»

§ 56. Paragrahvi 42:

1) lõiget 3 täiendatakse sõnadega:

«Registerpandiga koormatud kasuliku mudeli üleandmisel lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Isik, kellele kasulik mudel on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib kasuliku mudeli omaniku õigusi kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast. Kanne jõustub selle tegemise päeval. Kolmanda isiku suhtes jõustub kanne kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.»

§ 57. Paragrahvi 43 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Litsentsi võib registreerida registris. Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv. Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud.»

§ 58. Paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Registreeringu tühistamine ei ole enne sellekohase otsuse jõustumist kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse kaitse kohta tehtud kohtuotsuse tühistamise või lepingu, sealhulgas litsentsilepingu, tühistamise alus. Lepingu jätkumise korral on ühel lepingupoolel õigus nõuda teiselt lepingupoolelt maksete muutmist või ümberarvestuste tegemist.»

§ 59. Paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib taotleja selle vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse kolme kuu jooksul otsuse avaldamise päevast arvates.»

§ 60. Paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kasuliku mudeli omanik võib kasuliku mudeli õigusvastase kasutamise korral nõuda:
1) kasuliku mudeli õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
2) kasuliku mudeli õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039;
3) kasuliku mudeli õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055.»

§ 61. Paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Apellatsioonikomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise korral on Patendiametil õigus osaleda kohtumenetluses kolmanda isikuna.»

§ 62. Paragrahvi 55 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

III. Tööstusdisaini kaitse seaduses (RT I 1997, 87, 1466; 2002, 9, 45; 53, 336; 63, 387; 2003, 88, 594) tehakse järgmised muudatused:

§ 63. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib tööstusdisaini valdkonnas loodud tööstusdisainilahenduste õiguskaitset Eesti Vabariigis ja käesolevas seaduses sätestatud juhtudel EL nõukogu määruse 6/2002/EÜ Ühenduse disainilahenduste kohta (Euroopa Liidu Teataja L 003, 05.01.2002, lk 1–24) (edaspidi Ühenduse disainilahenduste määrus ) alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreerimata ja registreeritud disainilahendustega (edaspidi Ühenduse disainilahendus) seonduvaid õigusi ja kohustusi.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister annab käesoleva seaduse kohaldamiseks määruse küsimustes, milles otsustamise õigus on liikmesriigil vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele või mille andmise õigus tuleneb käesolevast seadusest (edaspidi tööstusdisainilahenduse määrus).»

§ 64. Paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 65. Paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Õiguskaitse antakse tööstusdisainilahenduse registreerimisega tööstusdisainilahenduste registris (edaspidi ka register ) käesolevas seaduses sätestatud korras.»

§ 66. Paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Prioriteedi võib määrata mitme esmase registreerimistaotluse järgi. Mitme varem esitatud esmase registreerimistaotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast.»

§ 67. Paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 68. Paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 69. Paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 1 järgmises sõnastuses:

« 91) variantide arv, kui esitatakse tööstusdisainilahenduse variandid;».

§ 70. Paragrahvid 24 ja 25 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 24. Registreerimistaotluse esitamine

(1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile.

(2) Registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv.

(3) Riigilõiv registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada.

(4) Kui registreerimistaotlus sisaldab üle kahe tööstusdisainilahenduse variandi, tasutakse kolmandast variandist alates iga järgmise variandi eest täiendav riigilõiv.

(5) Prioriteedinõue esitatakse registreerimistaotluse esitamisel. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse üheksa kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates. Nimetatud dokumentide esitamise tähtaega ei saa pikendada. Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane registreerimistaotlus.

(6) Taotleja esindajale antud volikiri esitatakse kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Volikirja esitamise tähtaega ei saa pikendada.

(7) Registreerimistaotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse tööstusdisainilahenduse määrusega.

§ 25. Taotleja esindamine

(1) Tööstusdisainilahenduse registreerimise ja jõushoidmisega seotud toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse (RT I 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 594) kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks tööstusdisainilahenduste valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.

(2) Isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eesti Vabariigis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku tööstusdisainilahenduse registreerimise ja jõushoidmisega seotud toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud taotluse esitamine.

(3) Kui tööstusdisainilahenduse registreerimise ja jõushoidmisega seotud toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte on Eesti Vabariigis. Ühisel esindajal on õigus sooritada taotlejate nimel kõiki taotluse menetlemisega seotud toiminguid, välja arvatud taotluse võõrandamine.»

§ 71. Paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks.

§ 72. Paragrahvid 28 ja 29 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 28. Registreerimistaotluse esitamise päev ja menetlusse võtmine

(1) Patendiamet teeb registreerimistaotluse saabumisel registreerimistaotluse igale dokumendile saabumismärke. Saabumismärkes peavad olema järgmised andmed:
1) registreerimistaotluse saabumise päev;
2) registreerimistaotluse saabumise järjekorranumber (edaspidi registreerimistaotluse number).

(2) Posti teel esitatud registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle Patendiametisse saabumise päev.

(3) Registreerimistaotluse esitamise päevaks määratakse selle Patendiametisse saabumise päev, kui saabumise päeval on esitatud vähemalt:
1) tööstusdisainilahenduse registreerimise sooviavaldus;
2) tööstusdisainilahenduse reproduktsioon;
3) andmed, mille alusel on võimalik kindlaks teha taotleja või mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid.

(4) Mõne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatu puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Patendiametil ei ole teatamiskohustust, kui esitatud dokumendid ei sisalda taotleja nime ja aadressi ega esindaja nime.

(5) Taotleja nime ja aadressi ning esindaja nime puudumise korral peab taotleja oma algatusel kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast arvates esitama kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed.

(6) Kui taotleja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt määratud tähtaja jooksul või lõike 5 kohaldumisel selles sätestatud tähtaja jooksul registreerimistaotluse puuduvad dokumendid ja andmed, määratakse registreerimistaotluse esitamise päevaks päev, millal Patendiametile on esitatud kõik lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed.

(7) Registreerimistaotlusele ei määrata esitamise päeva, kui taotleja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud juhul ettenähtud tähtaja jooksul registreerimistaotluse puuduvad dokumendid ja andmed Patendiametile esitamata.

(8) Registreerimistaotlus, millele käesoleva paragrahvi lõike 3 või 6 kohaselt on määratud esitamise päev, võetakse menetlusse. Patendiamet teatab taotlejale registreerimistaotluse esitamise päeva ja registreerimistaotluse numbri.

§ 29. Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine

(1) Patendiamet keeldub menetlusse võtmast registreerimistaotlust, millele käesoleva seaduse § 28 lõikes 7 sätestatu alusel ei määrata esitamise päeva.

(2) Patendiamet teeb registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult. Taotlejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.»

§ 73. Paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks.

§ 74. Paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 31. Registreerimistaotluse dokumentide sisu- ja vorminõuete kontrollimine

(1) Patendiamet kontrollib:
1) registreerimistaotluse dokumentide olemasolu käesoleva seaduse §-s 20 sätestatu järgi ning nende vastavust sisu- ja vorminõuetele;
2) registreerimistaotluse dokumentide esitamise tähtaegadest kinnipidamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatu järgi;
3) tööstusdisainilahendust käesoleva seaduse §-s 4 ja § 9 punktides 2 ja 4, § 10 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 19 sätestatu järgi;
4) tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi ja alaklassi numbrit (numbri puudumise korral määrab selle).

(2) Patendiamet ei kontrolli:
1) tööstusdisainilahendust käesoleva seaduse § 5 lõikes 1, §-des 6 ja 7, § 9 punktides 1, 3 ja 5 ning § 10 lõikes 3 sätestatu järgi;
2) taotleja õigust taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatu järgi.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase kontrollimise käigus selgub, et registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 4, § 9 punktis 2 või 4, § 10 lõikes 1 või 2 või §-s 19 sätestatule või et registreerimistaotluses puudub käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud dokument või esitatud dokumendid ei vasta kehtestatud sisu- ja vorminõuetele, teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja määrab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja.

(4) Kui taotleja ei vasta määratud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatele või ei esita käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul ettenähtud summas riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või ei esita sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul volikirja, loetakse registreerimistaotlus tagasivõetuks.

(5) Kui taotleja ei ole prioriteedinõude korral esitanud käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul prioriteedinõuet tõendavaid dokumente või esitatud dokumendid ei vasta §-s 23 sätestatule või ei tõenda prioriteeti, jätab Patendiamet prioriteedinõude arvestamata, teatades sellest taotlejale kirjalikult.

(6) Taotleja avalduse põhjal võib Patendiamet põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel registreerimistaotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks määratud tähtaega kuni kuue kuuni. Avaldus peab olema esitatud enne lõikes 3 määratud tähtaja lõppemist. Tähtaja pikendamise eest peab tasuma riigilõivu.»

§ 75. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Registreerimistaotluse jagamine, parandamine ja täiendamine

(1) Taotleja võib menetluse jooksul tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimistaotluse jagada kaheks või enamaks taotluseks, jagades variandid nende vahel. Registreerimistaotluse jagamise eest tasutakse riigilõiv.

(2) Registreerimistaotluse jagamise teel saadud taotlused säilitavad esialgse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja prioriteedi.

(3) Taotleja võib menetluse jooksul teha registreerimistaotlusse parandusi ja täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise päeval selles esitatud tööstusdisainilahendust.»

§ 76. Paragrahvi 34 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 77. Paragrahvi 35 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 78. Paragrahvi 36:

1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «lõike 5 või 6 kohaselt» sõnadega «lõike 3 või 6 kohaselt» ja lõikes 3 asendatakse sõnad «lõike 5 või 6 alusel» sõnadega «lõike 3 või 6 alusel».

§ 79. Paragrahvid 37–39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 37. Tööstusdisainilahenduse registreerimise otsus

Kui tööstusdisainilahendus ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-s 4, § 9 punktides 2 ja 4 ning § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ja registreerimistaotlus vastab §-s 19 ja § 33 lõikes 3 sätestatud nõuetele ning sisu- ja vorminõuetele, teeb Patendiamet tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

§ 38. Tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsus

Kui tööstusdisainilahendus on vastuolus käesoleva seaduse §-s 4, § 9 punktis 2 või 4 või § 10 lõikes 1 või 2 sätestatud mõne nõudega või registreerimistaotlus ei vasta §-s 19 või § 33 lõikes 3 sätestatud nõuetele või sisu- ja vorminõuetele või taotleja ei ole § 31 lõikes 3 nimetatud teatele vastamisel kõrvaldanud registreerimistaotluse puudusi või ei ole andnud selgitusi või ei ole selgitused olnud piisavad, teeb Patendiamet tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsuse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

§ 39. Patendiameti otsuse peale kaebuse esitamine

(1) Taotleja võib esitada käesoleva seaduse alusel tehtud Patendiameti otsuste peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või halduskohtusse.

(2) Taotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu.

(3) Kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja kohustab Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades.

(4) Kaebuse rahuldamise korral on taotlejal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.»

§ 80. Seaduse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 81. Seaduse III osa pealkiri ja 7. peatükk muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«III osa
TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSTE REGISTREERIMINE

7. peatükk
TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSTE REGISTER

§ 55. Tööstusdisainilahenduste register

(1) Tööstusdisainilahenduste registrit peetakse käesoleva seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras.

(2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes. Patendiamet võib oma ametliku väljaande põhimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või lõikes 1 nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud.

(3) Patendiameti ametliku väljaande põhimäärus kehtestatakse tööstusdisainilahenduse määrusega. Patendiameti ametliku väljaande nimetus on «Eesti Tööstusdisainilahenduse Leht.»

§ 551. Tööstusdisainilahenduse registreerimine registris

(1) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse registreerimistaotluse esitamise päev, registreerimistaotluse number ja käesoleva seaduse § 20 alusel esitatud dokumentide ning taotleja oma algatusel esitatud muude dokumentide saabumine Patendiametisse ja nendes sisalduvad andmed vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 25.

(2) Registreerimistaotluse menetlemisel kantakse registrisse andmed ja märked käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute, saabunud ja väljastatud dokumentide ning käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti määratud tähtaegade kohta.

(3) Tööstusdisainilahendusele õiguskaitse andmisel tehakse registris registreeringu andmete kanne.

(4) Registreeringu andmete kanne tehakse käesoleva seaduse § 37 kohase tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse alusel.

(5) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreerimise päev;
3) tööstusdisainilahenduse nimetus;
4) tööstusdisainilahenduse reproduktsioon;
5) tööstusdisainilahenduse variantide arv;
6) tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi ja alaklassi number;
7) tööstusdisainilahenduse autori ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress;
8) tööstusdisainilahenduse omaniku ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
9) registreeringu kehtivuse alguse päev;
10) registreeringu kehtivuse lõppemise päev;
11) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
12) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
13) registreerimistaotluse number;
14) registreerimistaotluse esitamise päev;
15) prioriteedi andmed (prioriteedikuupäev, registreerimistaotluse number ja riik).

(6) Tööstusdisainilahenduse omanikuna kantakse registrisse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses märgitud taotleja.

(7) Patendiamet avaldab registreeringu andmete kande teate oma ametlikus väljaandes. Teate avaldamise päev kantakse registrisse.

(8) Registreering jõustub registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.

§ 552. Tööstusdisainilahenduse tunnistus

(1) Pärast registreeringu kohta teate avaldamist oma ametlikus väljaandes annab Patendiamet tööstusdisainilahenduse omanikule välja tööstusdisainilahenduse tunnistuse.

(2) Tööstusdisainilahenduse omanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks tööstusdisainilahenduse tunnistus.

(3) Tööstusdisainilahenduse omaniku avalduse alusel võib talle välja anda tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaadi. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv.

(4) Tööstusdisainilahenduse tunnistuse vorminõuded ja selle väljaandmise kord kehtestatakse tööstusdisainilahenduse määrusega.

§ 56. Registreeringu kehtivus

(1) Registreering kehtib viis aastat registreerimistaotluse esitamise päevast arvates.

(2) Tööstusdisainilahenduse omanik võib pikendada registreeringu kehtivust viie aasta kaupa kokku kuni 25 aastaks registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõiv.

(3) Registreeringu kehtivuse pikendamise nõue ja andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemise päeva või täiendavat riigilõivu tasudes koos tähtpäeva ennistamise nõudega kuue kuu jooksul registreeringu kehtivuse lõppemise päevast arvates.

§ 57. Registri avalikkus ja teabe väljastamine

(1) Registrist ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise.

(2) Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist võib registrist väljastada ainult tööstusdisainilahenduse nimetust, registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, prioriteediandmeid, taotleja nime ja taotleja esindaja nime.

(3) Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist võib registritoimikuga tutvuda taotleja, isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba, või isik, kes tõendab, et taotleja on lubanud pärast registreeringu tegemist kasutada tema vastu õiguskaitsevahendeid.

(4) Pärast registreeringu andmete kande teate avaldamist on register avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangu korral.

(5) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus. Iga registritoimikuga tutvumise eest, registritoimiku dokumendi ärakirja eest või registrist väljatrüki eest tasutakse riigilõiv. Taotlejale ja tööstusdisainilahenduse omanikule on oma tööstusdisainilahenduse registritoimikuga tutvumine tasuta.

(6) Prioriteeti tõendava dokumendi saamiseks, mis koosneb Patendiameti kinnitusest ja taotluse koopiast, esitab taotleja või tööstusdisainilahenduse omanik kirjaliku avalduse. Dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõiv.

(7) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord kehtestatakse tööstusdisainilahenduse määrusega.»

§ 82. Paragrahvid 58–61 ning 8. ja 9. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 83. Paragrahvi 72:

1) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Registreerimistaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks registreerimistaotluse andmetes taotleja andmete muutmise päevast arvates.»

§ 84. Paragrahvi 73:

1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 73. Tööstusdisainilahenduse üleminek

(1) Tööstusdisainilahenduse omanik võib tööstusdisainilahenduse teisele isikule üle anda. Tööstusdisainilahenduse üleandmisel lähevad teisele isikule üle kõik käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tööstusdisainilahenduse omaniku õigused.»;

2) lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Isik, kellele tööstusdisainilahenduse omaniku õigused on üle läinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu järgi, võib neid kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast. Kanne jõustub selle tegemise päeval. Kolmanda isiku suhtes jõustub kanne kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.»

§ 85. Seadust täiendatakse §-dega 731–73 5 järgmises sõnastuses:

« § 731. Registreerimistaotluse ja tööstusdisainilahenduse ülemineku registrisse kandmise taotlemine

(1) Registreerimistaotluse ja tööstusdisainilahenduse ülemineku kohta kande tegemise aluseks on taotleja, tööstusdisainilahenduse omaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus.

(2) Registreerimistaotluse ja tööstusdisainilahenduse ülemineku kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.

(3) Kui avalduse esitajaks on uus taotleja või uus tööstusdisainilahenduse omanik, lisatakse avaldusele tööstusdisainilahenduse üleminekut tõendav dokument või selle kinnitatud ärakiri.

(4) Avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul tehingus määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast arvates. Kui tööstusdisainilahendus läheb üle kohtuotsuse alusel, tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

(5) Registerpandiga koormatud tööstusdisainilahenduse üleandmisel lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek.

§ 732. Registreeringu andmete muutmise registrisse kandmise taotlemine muudel juhtudel

(1) Registreeringu andmete muutmise kande tegemise aluseks on tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik avaldus.

(2) Registreeringu andmete muutmise kandega ei saa muuta registreerimistaotluse esitamise päeval selles esitatud tööstusdisainilahendust.

§ 733. Tööstusdisainilahenduse jagamine

(1) Tööstusdisainilahenduse omanik võib tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreeringu jagada kaheks või enamaks registreeringuks, jagades variandid nende vahel.

(2) Jagamise teel saadud registreeringud säilitavad esialgse registreeringu esitamise kuupäeva ja prioriteedi.

§ 734. Tööstusdisainilahenduse jagamise registrisse kandmise taotlemine

(1) Tööstusdisainilahenduse jagamise kande tegemise aluseks on tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik avaldus.

(2) Tööstusdisainilahenduse jagamise kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.

§ 735. Tööstusdisainilahendusest loobumise registrisse kandmise taotlemine

Tööstusdisainilahendusest loobumise kande tegemise aluseks on tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik avaldus.»

§ 86. Paragrahvi 74:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tööstusdisainilahenduse omanik (litsentsiandja) võib käesoleva seaduse §-s 16 loetletud tööstusdisainilahenduse omaniku õigused litsentsiga osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsisaaja) kasutusse anda.

(2) Litsentsisaaja võib litsentsiandja loal litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse üle anda all-litsentsiga kolmandale isikule.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud.»

§ 87. Paragrahv 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 76. Litsentsi registrisse kandmise taotlemine

(1) Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.

(2) Litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele lisatakse litsentsileping või selle  kinnitatud ärakiri. Lepingu või kinnitatud ärakirja asemel võib esitada ka nende väljavõtte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid litsentsisaaja, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta.

(3) Litsentsilepingu kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsiandja või litsentsisaaja kirjaliku avalduse alusel litsentsilepingu kehtivuse ennetähtaegsel lõppemisel.»

§ 88. Seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:

« § 761. Paragrahvides 731–73 3 ja 76 nimetatud avalduse menetlemine

(1) Kui käesoleva seaduse §-des 731–733 ja 76 nimetatud avalduse esitab volitatud esindaja, lisatakse avaldusele volikiri. Volikirja ei ole vaja lisada, kui Patendiametile selle toimingu sooritamiseks varem esitatud volikiri kehtib.

(2) Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

(3) Teade kande tegemise kohta avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

(4) Kui mõned kande tegemiseks vajalikud andmed või dokumendid puuduvad, teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15. tööpäeval pärast puuduliku avalduse Patendiametisse saabumist ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui määratud tähtajaks esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kannet teha, ei loeta avaldust esitatuks.

(5) Kui kannet ei ole võimalik teha muul seaduses sätestatud põhjusel, teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15. tööpäeval pärast avalduse Patendiametisse saabumist.»

§ 89. Paragrahv 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 77. Õiguste lõppemise alused

(1) Tööstusdisainilahenduse omaniku õigused lõpevad registreeringu kehtivuse lõppemisega käesoleva seaduse § 56 järgi.

(2) Tööstusdisainilahenduse omaniku õigused lõpevad enne käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud tähtpäeva:
1) kui omanik loobub tööstusdisainilahenduse omaniku õigustest oma õigusi kellelegi üle andmata;
2) füüsilisest isikust omaniku surma korral, kui õigused ei ole üle läinud pärijale, samuti juriidilise isiku lõpetamisel, kui õigusi ei ole üle antud;
3) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreeritud tööstusdisainilahendus on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse §-des 4–10 või §-s 19 või § 33 lõikes 3 sätestatuga;
4) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega on tunnistatud, et registreeringus märgitud omanikul ei olnud käesoleva seaduse § 14 lõigete 1–3 järgi õigust taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist ning isik, kes on kohtuotsusega tunnistatud tööstusdisainilahenduse omanikuks, ei ole esitanud § 731 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud korras avaldust tööstusdisainilahenduse omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus;
5) asjast huvitatud isiku taotluse alusel, kui ühe aasta jooksul äriühingu äriregistrist kustutamisest arvates ei ole esitatud kirjalikku avaldust registris tööstusdisainilahenduse ülemineku kande tegemiseks.

(3) Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõppemise aluseks on registreeringu kustutamise kande tegemine registris.»

§ 90. Paragrahvi 78:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Patendiamet teeb registreeringu kustutamise kande käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatu alusel pärast kuue kuu möödumist käesoleva seaduse § 56 kohast registreeringu kehtivuse lõppemist või kui registreeringu kehtivust on pikendatud kokku 25 aastaks, siis pärast selle tähtaja möödumist.»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «§ 77 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5» sõnadega «§ 77 lõikes 2»;

3) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 91. Paragrahv 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 81. Tööstusdisainilahenduse omaniku ja tööstusdisainilahenduse vaidlustamine

(1) Isik, kes leiab, et tööstusdisainilahenduse omaniku õigused kuuluvad käesoleva seaduse § 14 lõigete 1–3 kohaselt temale, võib omandiõiguse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi tööstusdisainilahenduse omaniku vastu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib esitada ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist või tööstusdisainilahendusest loobumist.

(3) Isik, kes leiab, et tööstusdisainilahenduse omanikuks saanud isikul ei olnud käesoleva seaduse § 5 lõike 1, § 6, 7 või 9 või § 10 lõike 1 või 2 alusel õigust saada tööstusdisainilahenduse omanikuks ning registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib esitada kohtusse hagi tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõpetamiseks.

(4) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud isik, kes leiab, et tööstusdisainilahenduse omanikuks saanud isikul ei olnud § 10 lõike 3 kohaselt õigust saada tööstusdisainilahenduse omanikuks, võib esitada kohtusse hagi tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõpetamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hagi võib esitada ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist või tööstusdisainilahendusest loobumist.»

§ 92. Paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks.

§ 93. Paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (RT II 1999, 22, 123) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 50 kohaste ajutiste meetmete rakendamine kuulub rikkumise toimumise koha järgse maa- või linnakohtu alluvusse. Hagi tagamise taotlus vaadatakse läbi viivitamata.»

§ 94. Paragrahvi 87 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 95. Paragrahvi 874:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «§-des 4 ja 9» sõnadega «§-s 4 ja § 9 punktides 2 ja 4»;

2) lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad «või 9» sõnadega «või § 9 punkti 2 või 4»;

3) lõikes 5 asendatakse sõnad «§ 30 lõikes 2» sõnadega «§ 57 lõikes 2».

§ 96. Seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses:

«122. peatükk
ÜHENDUSE DISAINILAHENDUS

§ 875. Ühenduse disainilahenduse registreerimine

(1) Ühenduse disainilahenduse registreerimise all mõistetakse disainilahenduse registreerimist Siseturu Ühtlustamise Ametis Ühenduse disainilahenduste määruse alusel.

(2) Patendiamet on Ühenduse disainilahenduste määruse tähenduses tööstusomandi keskametiks.

§ 876. Ühenduse disainilahenduse taotlus

(1) Ühenduse disainilahenduse taotluse võib esitada Patendiametile, kes edastab taotluse Siseturu Ühtlustamise Ametile kahe nädala jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates ja väljastab taotlejale sellekohase teatise. Ühenduse disainilahenduse taotluse esitamisel Patendiametile tuleb taotluse Siseturu Ühtlustamise Ametile edastamise eest tasuda riigilõiv.

(2) Ühenduse disainilahenduse taotlus peab vastama Ühenduse disainilahenduste määruses ja selle rakendusmääruses sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Ühenduse disainilahenduste määruse artikli 36 lõike 4 kohane tasu tuleb tasuda otse Siseturu Ühtlustamise Ametile.

(3) Ühenduse disainilahenduse taotluse Patendiametile esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister tööstusdisainilahenduse määrusega.

(4) Patendiamet ei võta vastu ega edasta teisi Siseturu Ühtlustamise Ametile esitatavaid dokumente ja kirju.

§ 877. Kohtumenetluse erisused Ühenduse disainilahenduste asjades

(1) Ühenduse disainilahenduste õiguskaitse ja kehtivusega seotud asju vaatab esimese astme Ühenduse disainikohtuna läbi Tallinna Linnakohus.

(2) Esimese astme Ühenduse disainikohtu peale esitatud kaebuseid vaatab teise astme Ühenduse disainikohtuna läbi Tallinna Ringkonnakohus.

§ 878. Ühenduse disainilahenduse kasutamise keelamine

Ühenduse disainilahenduste määruse artikli 110 punktis a sätestatud varasema õiguse omaja võib registreeritud Ühenduse disainilahenduse omaniku vastu esitada Ühenduse disainilahenduste määruse artikli 25 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud juhtudel käesoleva seaduse §-s 84 nimetatud alustel ainuõiguse kaitse hagi Ühenduse disainilahenduse Eesti Vabariigis kasutamise keelamiseks.»

§ 97. Paragrahvi 89:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõna «kirjalik»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud juhul.»

§ 98. Paragrahv 90 tunnistatakse kehtetuks.

§ 99. Paragrahvi 93 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Käesoleva seaduse Ühenduse disainilahendust käsitlevad sätted jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.»

IV. Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduses (RT I 1998, 108/109, 1783; 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused:

§ 100. Seaduses asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister» sõnadega «majandus- ja kommunikatsiooniminister».

§ 101. Paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õiguskaitse saab mikrolülituse topoloogia, mis on originaalne ega ole olnud maailma üheski osas ärieesmärgil kasutusel üle kahe aasta enne mikrolülituse topoloogia esitamist registreerimiseks mikrolülituste topoloogiate registris (edaspidi ka register).»

§ 102. Paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Riigilõiv registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada ega taastada.»

§ 103. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Esindaja mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaste toimingute tegemisel

(1) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse (RT I 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 594) kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks leiutiste ja mikrolülituse topoloogia valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.

(2) Isik, kelle elukoht või asukoht ei ole Eesti Vabariigis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud registreerimistaotluse esitamine ja kõigi käesolevas seaduses sätestatud riigilõivude tasumine.

(3) Kui mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Ühisel esindajal on õigus sooritada taotlejate nimel kõiki registreerimistaotluse menetlemisega seotud toiminguid, välja arvatud registreerimistaotluse üleandmine.»

§ 104. Paragrahvid 26 ja 27 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Registreerimistaotluse esitamise päev ja menetlusse võtmine

(1) Patendiamet teeb saabunud registreerimistaotluse igale dokumendile saabumismärke. Saabumismärge peab sisaldama:
1) registreerimistaotluse saabumise päeva;
2) registreerimistaotluse saabumise järjekorranumbrit (edaspidi registreerimistaotluse number).

(2) Posti teel esitatud registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle Patendiametisse saabumise päev.

(3) Registreerimistaotluse esitamise päevaks määratakse selle Patendiametisse saabumise päev, kui saabumise päeval esitatakse vähemalt:
1) mikrolülituse topoloogia registreerimise sooviavaldus;
2) mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid;
3) andmed, mille alusel on võimalik kindlaks teha taotleja või mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid.

(4) Kui registreerimistaotlus vastab Patendiametisse saabumisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele, määratakse registreerimistaotluse esitamise päevaks selle Patendiametisse saabumise päev.

(5) Mõne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatu puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Patendiametil ei ole teatamiskohustust, kui esitatud dokumendid ei sisalda taotleja nime ja aadressi ega esindaja nime.

(6) Taotleja nime ja aadressi ning esindaja nime puudumise korral peab taotleja oma algatusel kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast arvates esitama kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed.

(7) Kui taotleja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt määratud tähtaja jooksul või lõike 6 kohaldumisel selles sätestatud tähtaja jooksul registreerimistaotluse puuduvad dokumendid ja andmed, määratakse registreerimistaotluse esitamise päevaks päev, millal Patendiametile on esitatud kõik lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed.

(8) Registreerimistaotlusele ei määrata esitamise päeva, kui taotleja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 sätestatud juhul ettenähtud tähtaja jooksul registreerimistaotluse puuduvad dokumendid ja andmed Patendiametile esitamata.

(9) Registreerimistaotlus, millele käesoleva paragrahvi lõike 4 või 7 kohaselt on määratud esitamise päev, võetakse menetlusse. Patendiamet teatab taotlejale registreerimistaotluse esitamise päeva ja registreerimistaotluse numbri.

§ 27. Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine

(1) Patendiamet keeldub menetlusse võtmast registreerimistaotlust, millele käesoleva seaduse § 26 lõikes 8 sätestatu alusel ei määrata esitamise päeva.

(2) Patendiamet teeb registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult. Taotlejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.»

§ 105. Paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks.

§ 106. Paragrahvi 32 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 107. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Registreerimistaotluse menetluse taastamine

(1) Taotleja võib nõuda registreerimistaotluse lõpetatud menetluse taastamist, kui taotleja ei ole vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi käesoleva seaduse § 29 lõike 4 või 5 kohaselt määratud tähtaja lõpuks vääramatu jõu või muu taotlejast või tema esindajast sõltumatu takistuse tõttu.

(2) Registreerimistaotluse menetluse taastamise avalduse võib esitada ühe aasta jooksul käesoleva seaduse § 29 lõike 4 või 5 alusel määratud tähtaja lõpust arvates. Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumist tõendav dokument.

(3) Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse, kui taotleja tõestab vääramatu jõu või muu temast või tema esindajast sõltumatu takistuse olemasolu ning vastab Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi kahe kuu jooksul pärast vääramatu jõu või muu takistuse kadumist. Registreerimistaotluse menetluse taastamisest teatatakse taotlejale kirjalikult.»

§ 108. Paragrahvi 34 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 109. Paragrahvi 35 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 110. Paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks.

§ 111. Paragrahvi 37 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Taotleja võib esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või halduskohtusse.

(2) Apellatsioonikomisjonil on oma otsusega õigus:
1) jätta kaebus rahuldamata ja Patendiameti otsus muutmata või
2) teha Patendiametile ettepanek Patendiameti otsuse tühistamiseks ja kohustada Patendiametit apellatsioonikomisjoni otsuses nimetatud asjaolusid arvestades menetlust jätkama.»

§ 112. Seaduse 6. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõna «RIIKLIK».

§ 113. Paragrahvid 38 ja 39 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 38. Mikrolülituste topoloogiate register

(1) Mikrolülituste topoloogiate registrit peetakse käesoleva seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras.

(2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes. Patendiamet võib oma ametliku väljaande põhimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud.

§ 39. Mikrolülituse topoloogia registreerimine registris

(1) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse registreerimistaotluse esitamise päev, registreerimistaotluse number ja käesoleva seaduse § 19 alusel esitatud dokumentide ning taotleja oma algatusel esitatud muude dokumentide saabumine Patendiametisse ja nendes sisalduvad andmed vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 25.

(2) Registreerimistaotluse menetlemisel kantakse registrisse andmed ja märked käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute, saabunud ja väljastatud dokumentide kohta ning käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti määratud tähtaegade kohta.

(3) Mikrolülituse topoloogiale õiguskaitse andmisel tehakse registris registreeringu andmete kanne.

(4) Registreeringu andmete kanne tehakse käesoleva seaduse § 34 kohase mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse alusel või käesolevas seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjoni otsuse alusel või kohtuotsuse alusel.

(5) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreerimise päev;
3) mikrolülituse topoloogia nimetus;
4) mikrolülituse topoloogia identifitseerimise andmed;
5) mikrolülituse topoloogia autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
6) mikrolülituse topoloogia omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
7) registreeringu kehtivuse alguse päev;
8) registreeringu kehtivuse lõppemise päev;
9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
10) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
11) registreerimistaotluse number;
12) registreerimistaotluse esitamise päev;
13) mikrolülituse topoloogia esmakordse ärieesmärgil kasutamise päev.

(6) Mikrolülituse topoloogia omanikuna kantakse registrisse taotleja.

(7) Patendiamet avaldab registreeringu andmete kande teate oma ametlikus väljaandes. Teate avaldamise päev kantakse registrisse.

(8) Registreering jõustub registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.»

§ 114. Paragrahvid 41 ja 42 tunnistatakse kehtetuks.

§ 115. Paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 43. Registri avalikkus ja teabe väljastamine

(1) Registrist ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise.

(2) Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist võib registritoimikuga tutvuda taotleja, isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba, või isik, kes tõendab, et taotleja on lubanud pärast registreeringu tegemist kasutada tema vastu õiguskaitsevahendeid.

(3) Pärast registreeringu andmete kande teate avaldamist on register avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirang.

(4) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus. Iga registritoimikuga tutvumise eest, registritoimiku dokumendi ärakirja eest või registrist väljatrüki eest tasutakse riigilõiv. Taotlejale ja mikrolülituse topoloogia omanikule on oma mikrolülituse topoloogia registritoimikuga tutvumine tasuta.

(5) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 116. Paragrahvid 44 ja 45 tunnistatakse kehtetuks.

§ 117. Paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 46. Mikrolülituse topoloogia tunnistus

(1) Pärast registreeringu kohta teate avaldamist oma ametlikus väljaandes annab Patendiamet mikrolülituse topoloogia omanikule välja mikrolülituse topoloogia tunnistuse.

(2) Mikrolülituse topoloogia omanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks mikrolülituse topoloogia tunnistus.

(3) Mikrolülituse topoloogia omaniku avalduse alusel võib talle välja anda mikrolülituse topoloogia tunnistuse duplikaadi. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv.

(4) Mikrolülituse topoloogia tunnistuse vorminõuded ja väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 118. Paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks.

§ 119. Paragrahvi 49:

1) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Isik, kellele mikrolülituse topoloogia omaniku õigused on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib neid kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast arvates. Kanne jõustub selle tegemise päeval. Kolmanda isiku suhtes jõustub kanne kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.»

§ 120. Paragrahvi 53 lõike 2:

1) punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreeritud mikrolülituse topoloogia on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–4 sätestatuga;».

§ 121. Paragrahvi 54:

1) lõikes 2 asendatakse sõnad «punktides 1, 2, 4 ja 5» sõnadega «punktides 1, 4 ja 5»;

2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 122. Paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 58. Mikrolülituse topoloogia registreeringu vaidlustamine

(1) Isik, kes leiab, et registreeritud mikrolülituse topoloogia ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–4 sätestatule ning registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib esitada kohtusse mikrolülituse topoloogia omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi saab esitada ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist.

(3) Registreeringu tühistamise korral teeb Patendiamet registreeringu kustutamise kande, kui mikrolülituse topoloogia omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Patendiametile taotluse, millele on lisatud jõustunud kohtuotsuse ärakiri.»

§ 123. Paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (RT II 1999, 22, 123) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 50 kohaste ajutiste meetmete rakendamine kuulub rikkumise toimumise koha järgse maa- või linnakohtu alluvusse. Hagi tagamise taotlus vaadatakse läbi viivitamata.»

§ 124. Paragrahvi 62 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 125. Paragrahvi 63:

1) lõikes 3 asendatakse sõnad «tööstusomandi apellatsioonikomisjoni, mis on moodustatud kaubamärgiseaduse § 35 lõike 1 alusel» sõnaga «apellatsioonikomisjoni»;

2) lõikes 4 asendatakse sõnad «lõikes 5» sõnadega «lõikes 2».

V. Geograafilise tähise kaitse seaduses (RT I 1999, 102, 907; 2000, 40, 252; 2001, 27, 151; 56, 332 ja 335; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 88, 594) tehakse järgmised muudatused:

§ 126. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib loodusliku, põllumajandusliku, käsitööndusliku või tööstusliku päritoluga kaupade ja teenuste tähistamiseks kasutatavate geograafiliste tähiste õiguskaitset, välja arvatud Euroopa Ühenduse tasandil kaitstavate põllumajandustoodete, toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi.

(2) EL nõukogu määruses 2081/1992/EÜ põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (Euroopa Liidu Teataja L 208, 24.07.1992, lk 1–8) sätestatud siseriiklikke toiminguid ning Euroopa Ühenduse tasandil kaitstavate alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste osas ettenähtud siseriiklikke toiminguid teeb Põllumajandusministeerium.»

§ 127. Paragrahvi 39 lõikes 4 asendatakse sõnad «tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466; 1998, 108/109, 1783) §-des 41–54 sätestatud korras» sõnadega «apellatsioonikomisjonis kahe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates».

§ 128. Paragrahvi 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 129. Paragrahvi 46:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (RT II 1999, 22, 123) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 50 kohaste ajutiste meetmete rakendamine kuulub rikkumise toimumise koha järgse maa- või linnakohtu alluvusse. Hagi tagamise taotlus vaadatakse läbi viivitamata.»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kohus saadab Patendiametile teadmiseks geograafilise tähise kaitse alases vaidluses tehtud lahendi ärakirja ka siis, kui Patendiamet ei ole protsessis osalenud.»

§ 130. Paragrahvi 47:

1) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Geograafilise tähise õiguspärast kasutajat võib õiguste kaitsel esindada õigusvõimeline esindusorganisatsioon, mille liige ta on.»

§ 131. Paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «, mis on moodustatud kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834) § 35 lõike 1 alusel».

VI. Kaubamärgiseaduses (RT I 2002, 49, 308; 99, 582; 2003, 82, 555; 88, 594) tehakse järgmised muudatused:

§ 132. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide (edaspidi kaubamärk) õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel EL nõukogu määruse 40/1994/EÜ Ühenduse kaubamärgi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 011, 14.01.1994, lk 1–36) (edaspidi Ühenduse kaubamärgi määrus) alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega (edaspidi Ühenduse kaubamärk) seonduvaid õigusi ja kohustusi.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister annab käesoleva seaduse kohaldamiseks määruse küsimustes, milles otsustamise õigus on liikmesriigil vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele või mille andmise õigus tuleneb käesolevast seadusest (edaspidi kaubamärgimäärus).»

§ 133. Paragrahvi 5:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi registreeritud kaubamärk);»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) kaubamärk, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel.»

§ 134. Paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 135. Paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Registreerimiseks esitatud kaubamärgi kohta tehakse registris registreering käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud tingimustel ja korras, arvestades tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) sätestatut.»

§ 136. Paragrahvi 10 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt.»

§ 137. Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« 6) Ühenduse kaubamärgi määruse alusel registreeritud Ühenduse kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem;
7) Ühenduse kaubamärgi määruse alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse.»

§ 138. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Esindaja kaubamärgi õiguskaitsealaste toimingute tegemisel

(1) Kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse (RT I 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 594) kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks kaubamärkide valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.

(2) Isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku kaubamärgialaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud taotluse esitamine.

(3) Kui kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte on Eestis. Ühisel esindajal on õigus sooritada taotlejate nimel kõiki taotluse menetlemisega seotud toiminguid, välja arvatud taotluse võõrandamine.»

§ 139. Paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga;».

§ 140. Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Litsents lõpeb registreeringu kehtivusaja lõppemisel.»

§ 141. Paragrahvi 34 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Andmed riigilõivu tasumise kohta, prioriteedinõue ja taotleja esindajale antud volikiri esitatakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(3) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Prioriteeti tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eestis esitatud esmane taotlus.

(4) Taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.»

§ 142. Paragrahvi 35:

1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kaubamärgi registreerimise eestikeelne sooviavaldus;»;

2) punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) eestikeelne loetelu kaupadest ja teenustest, mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida;».

§ 143. Paragrahvi 37 lõikes 4 asendatakse sõnad «lõikes 3» sõnadega «lõikes 2».

§ 144. Paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 40. Kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamine

(1) Kaubamärgi registreerimise otsuse kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes «Eesti Kaubamärgileht» (edaspidi Patendiameti ametlik väljaanne).

(2) Patendiameti ametliku väljaande struktuur ja väljaandmise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.»

§ 145. Paragrahvi 41 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kaebuse või vaidlustusavalduse täieliku või osalise rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja kohustab Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades.

(4) Kaebuse rahuldamise korral on taotlejal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.»

§ 146. Seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

« § 491. Kaubamärgitunnistus

(1) Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet kaubamärgiomanikule 20 tööpäeva jooksul välja kaubamärgitunnistuse.

(2) Kaubamärgiomanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks kaubamärgitunnistus.

(3) Kaubamärgi võõrandamisel osa kaupade või teenuste suhtes, samuti registreeringu jagamisel antakse uue registreeringu omanikule kaubamärgitunnistus 20 tööpäeva jooksul uue registreeringu andmete registrisse kandmisest arvates.

(4) Kaubamärgiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda kaubamärgitunnistuse duplikaadi. Duplikaat antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse ja riigilõivu tasumist tõendavate andmete esitamisest arvates.

(5) Kaubamärgitunnistuse vorminõuded ja selle plangi vormistamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.»

§ 147. Seadust täiendatakse §-dega 501 –507 järgmises sõnastuses:

« § 501. Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrisse kandmise taotlemine

(1) Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemise aluseks on taotleja, kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus.

(2) Avaldusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta.

(3) Kui avalduse esitajaks on uus kaubamärgiomanik või isik, kellele kaubamärgiõigused üle lähevad, lisatakse avaldusele loovutamist või õiguste üleminekut tõendav dokument või selle Patendiameti poolt ametlikult kinnitatud ärakiri.

(4) Registerpandiga koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek.

(5) Kaubamärgi võõrandamisel ainult osa kaupade ja teenuste suhtes lisatakse avaldusele võõrandatavate kaupade või teenuste loetelu ja kaubamärgi registreeringu andmetesse allesjäävate kaupade ja teenuste loetelu.

§ 502. Registreeringu andmete muutmise registrisse kandmise taotlemine muudel juhtudel

(1) Registreeringu andmete muutmise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus.

(2) Registreeringu andmete muutmise kandega ei saa muuta kaubamärki ega selle õiguskaitse ulatust, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud juhul.

§ 503. Kaubamärgist loobumise registrisse kandmise taotlemine

Kaubamärgist loobumise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus.

§ 504. Registreeringu jagamise registrisse kandmise taotlemine

(1) Registreeringu jagamise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus.

(2) Avaldusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta.

§ 505. Litsentsi registrisse kandmise taotlemine

(1) Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus.

(2) Litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele lisatakse litsentsileping või selle Patendiameti poolt ametlikult kinnitatud ärakiri ja andmed riigilõivu tasumise kohta. Lepingu või kinnitatud ärakirja asemel võib esitada ka selle Patendiameti poolt ametlikult kinnitatud väljavõtte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid litsentsisaaja, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta.

(3) Litsentsilepingu kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsi registreerimise avalduse esitanud isiku nõudel.

§ 506. Pandi registrisse kandmise taotlemine

(1) Pandi kohta kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus.

(2) Avaldusele lisatakse pandi seadmise kokkulepe, mis on notariaalselt tõestatud, ja andmed riigilõivu tasumise kohta.

(3) Pandilepingu tingimuste muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud pandilepingu lisa, kohtuotsuse või muu muutmist tõendava dokumendiga ja andmetega riigilõivu tasumise kohta.

(4) Pandipidaja isiku muutmiseks esitatakse avaldus koos muutmist tõendava dokumendiga, mis on notariaalselt tõestatud, ja andmetega riigilõivu tasumise kohta.

(5) Registerpandi järjekoha muutmiseks esitatakse avaldus koos nende isikute kokkuleppega, kelle õiguste järjekoht muutub, ja andmetega riigilõivu tasumise kohta.

(6) Registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemisel või pandist loobumisel.

(7) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.

(8) Registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks kaubamärgiomaniku avalduse alusel on nõutav nende isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek, kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine võib kahjustada.

§ 507. Paragrahvides 50–506 nimetatud avalduse menetlemine

(1) Kui käesoleva seaduse §-des 50–506 nimetatud avalduse esitab volitatud esindaja, lisatakse avaldusele volikiri. Volikirja ei ole vaja lisada, kui selle toimingu sooritamiseks Patendiametile varem esitatud volikiri kehtib.

(2) Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

(3) Teade kande tegemise kohta avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

(4) Kui mõned kande tegemiseks vajalikud andmed või dokumendid puuduvad, teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15. tööpäeval pärast puuduliku avalduse Patendiametisse saabumist ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui määratud tähtajaks esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kannet teha, ei loeta avaldust esitatuks.

(5) Kui kannet ei ole võimalik teha muul seaduses sätestatud põhjusel, teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15. tööpäeval pärast avalduse Patendiametisse saabumist.»

§ 148. Paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kaubamärk kustutatakse registrist asjast huvitatud isiku taotlusel, kui ühe aasta jooksul äriühingu äriregistrist kustutamisest arvates ei ole esitatud kirjalikku avaldust registris kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks.»

§ 149. Seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

« § 511. Registri avalikkus

(1) Enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist on lubatud registrist väljastada kaubamärgi reproduktsiooni, registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, prioriteediandmeid, taotleja nime, taotleja esindaja nime, kaupade ja teenuste loetelu ning rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside numbreid.

(2) Enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist võib registritoimikuga tutvuda taotleja, isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba, või isik, kes tõendab, et taotleja on lubanud pärast kaubamärgi registreerimist süüdistada teda oma kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumises.

(3) Pärast kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist on register avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega.

(4) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus koos andmetega iga toimiku, dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest riigilõivu tasumise kohta. Taotlejale ja kaubamärgiomanikule on oma kaubamärgi registritoimikuga tutvumine tasuta.

(5) Prioriteeti tõendava dokumendi, mis koosneb Patendiameti kinnitusest ja taotluse koopiast, saamiseks esitab taotleja või kaubamärgiomanik kirjaliku avalduse koos andmetega riigilõivu tasumise kohta.

(6) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.»

§ 150. Paragrahvi 53:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tarbijat eksitavaks kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) kaubamärki, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel, ei ole pärast Eestis õiguskaitse andmist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.»

§ 151. Paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 59. Vastuhagid

(1) Isik, kelle vastu Eestis õiguskaitset omava kaubamärgi omanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi või kelle suhtes on algatatud süüteomenetlus, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse.

(2) Süüteomenetlus peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuhagi menetluse ajaks.»

§ 152. Paragrahvi 60:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

« (2) Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (RT II 1999, 22, 123) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 50 kohaste ajutiste meetmete rakendamine kuulub rikkumise toimumise koha järgse maa- või linnakohtu alluvusse. Hagi tagamise taotlus vaadatakse läbi viivitamata.

(3) Kohus saadab Patendiametile kaubamärgivaidluses tehtud lahendi ärakirja teadmiseks ka siis, kui Patendiamet ei ole osalenud protsessis.»

§ 153. Seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:

« § 601. Kaubamärgiomanikke esindav organisatsioon

Kaubamärgiomanikku võib õiguste kaitsel esindada õigusvõimeline kaubamärgiomanikke esindav organisatsioon, mille liige ta on.»

§ 154. Paragrahvi 63 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 155. Paragrahvi 67 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Rahvusvahelise taotluse Patendiametile esitamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.»

§ 156. Paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

« (8) Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, siseriikliku menetluse andmekogu asutab ja peab Patendiamet.

(9) Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute siseriikliku menetluse andmekogust väljastatakse käesoleva seaduse § 511 lõikes 1 nimetatud andmeid.

(10) Teabe väljastamise eest rahvusvaheliste registreeringute siseriikliku menetluse andmekogudest tasutakse riigilõiv.»

§ 157. Seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

«71. peatükk
ÜHENDUSE KAUBAMÄRK

§ 711. Ühenduse kaubamärgi registreerimine

(1) Ühenduse kaubamärgi registreerimise all mõistetakse kaubamärgi registreerimist Siseturu Ühtlustamise Ametis Ühenduse kaubamärgi määruse alusel.

(2) Patendiamet on Ühenduse kaubamärgi määruse tähenduses tööstusomandi keskametiks.

§ 712. Ühenduse kaubamärgi taotlus

(1) Ühenduse kaubamärgi taotluse võib esitada Patendiametile, kes edastab taotluse Siseturu Ühtlustamise Ametile kahe nädala jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates ja väljastab taotlejale sellekohase teatise. Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamisel Patendiametile tuleb tasuda riigilõiv taotluse edastamise eest Siseturu Ühtlustamise Ametile.

(2) Ühenduse kaubamärgi taotlus peab vastama Ühenduse kaubamärgi määruses ja EL komisjoni määruses 2868/1995/EÜ Nõukogu määruse Ühenduse kaubamärgi kohta rakendamiseks (Euroopa Liidu Teataja L 303, 15.12.1995, lk 1–32) sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Ühenduse kaubamärgi määruse artikli 26 lõike 2 kohane tasu tuleb tasuda otse Siseturu Ühtlustamise Ametile.

(3) Ühenduse kaubamärgi taotluse Patendiametile esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kaubamärgimäärusega.

(4) Patendiamet ei võta vastu ega edasta teisi Siseturu Ühtlustamise Ametile esitatavaid dokumente ja kirju.

(5) Ühenduse kaubamärgi määruse artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud isikuteks loetakse Eesti kodanikke ning Eestis asukohta omavaid juriidilisi isikuid.

§ 713. Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmine siseriiklikuks taotluseks

(1) Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmisel siseriiklikuks taotluseks vastavalt Ühenduse kaubamärgi määruse 3. osas sätestatule, loetakse siseriikliku taotluse esitamise kuupäevaks Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või vanemusekuupäev.

(2) Vanemusekuupäev loetakse taotluse esitamise kuupäevaks üksnes juhul, kui Ühenduse kaubamärgi vanemuse aluseks oli Eestis registreeritud siseriiklik või Madridi protokolli alusel Eestis kehtinud kaubamärk.

(3) Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmisel siseriikliku kaubamärgi taotluseks Ühenduse kaubamärgi määruse artikli 108 alusel esitab taotleja kahe kuu jooksul Siseturu Ühtlustamise Ametist vastava taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates:
1) muutmise taotluse ja sellega kaasnevate dokumentide tõlke eesti keelde;
2) välisriigi isiku Eestis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadressi või volitatud patendivoliniku volikirja;
3) kaubamärgi reproduktsiooni;
4) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(4) Patendiameti toimingud muutmise taotluse menetlemisel sätestatakse kaubamärgimääruses.

(5) Patendiamet teeb ekspertiisi ja menetleb muutmise taotlusi käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatu kohaselt, arvestades Ühenduse kaubamärgi määrusest tulenevaid erisusi.

§ 714. Registrist kustutatud kaubamärgi tagantjärele kehtetuks tunnistamine

Kui registreeritud või registreerimiseks esitatud Ühenduse kaubamärgi suhtes on nõutud varasema registreeritud kaubamärgi või Madridi protokolli alusel Eestis kehtiva kaubamärgi vanemust vastavalt Ühenduse kaubamärgi määruse artiklitele 34 ja 35, võib nõuda varasema kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 52 või lõppenuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 53 isegi juhul, kui see varasem kaubamärk on registrist kustutatud kehtivusaja pikendamata jätmisel või kaubamärgiomaniku loobumisel kaubamärgist.

§ 715. Kohtumenetluse erisused ühenduse kaubamärgi asjades

(1) Ühenduse kaubamärkide õiguskaitse ja kehtivusega seotud asju vaatab esimese astme Ühenduse kaubamärgikohtuna läbi Tallinna Linnakohus.

(2) Esimese astme Ühenduse kaubamärgikohtu peale esitatud kaebusi vaatab teise astme Ühenduse kaubamärgikohtuna läbi Tallinna Ringkonnakohus.

§ 716. Ühenduse kaubamärgi kasutamise keelamine

(1) Ühenduse kaubamärgi määruse artikli 142 punktis a sätestatud varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omaja võib registreeritud Ühenduse kaubamärgi omaniku vastu esitada käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi Ühenduse kaubamärgi Eestis kasutamise keelamiseks.

(2) Kui varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omaja on esitanud ainuõiguse kaitse hagi käesoleva paragrahvi lõikele 1 tuginedes, võib ta taotleda käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud täiendavate kaitsenõuete kohaldamist üksnes Eestis asuvate kaupade suhtes.»

§ 158. Paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 72. Üleminekusätted

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse varasematele kaubamärkidega seonduvatele õigustele ja kohustustele, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

(2) Kaubamärgiomaniku ainuõigust ei tunnistata lõppenuks käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 alusel, kui selles punktis nimetatud viieaastane periood algas enne 2004. aasta 1. maid ning kaubamärki kasutati viieaastase perioodi alguse ja 2004. aasta 1. mai vahelisel ajal vastavalt selle kasutamise ajal kehtinud kaubamärgiseadusele.

(3) Patendiameti menetluses olevatele taotlustele, mille kohta ei ole enne 2004. aasta 1. maid tehtud kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsust, kohaldatakse käesolevat seadust.

(4) Taotlustele, mille esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui 2004. aasta 1. mai, ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkte 6 ja 7.

(5) Enne 2004. aasta 1. maid Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist.

(6) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjoni tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgiseadust.

(7) 2004. aasta 1. mail Patendiameti menetluses olevatele taotlustele arvestatakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 ja § 43 lõikes 2 nimetatud tähtaegu käesoleva seaduse jõustumise kuupäevast.

(8) Enne 2004. aasta 1. maid õigusrikkumise toimepannud isiku suhtes kohaldatakse talle soodsamat normi.

(9) Kui enne 2004. aasta 1. maid kehtinud aegumistähtaeg ei ole käesoleva seaduse jõustumise ajaks möödunud ja käesolevas seaduses sätestatakse sellest erinev aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega.

(10) Käesoleva seaduse Ühenduse kaubamärki käsitlevad sätted jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

(11) Kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907; 2001, 27, 151; 56, 332 ja 335; 2002, 49, 308; 63, 387) alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ja seni, kuni need kas tunnistatakse kehtetuks või viiakse käesoleva seadusega vastavusse.»

VII. § 159. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse (RT I 2002, 38, 233; 2003, 88, 594) § 10 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Jõushoidmise riigilõivu peab tasuma tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal kehtivusaasta algab. Kehtivusaasta alguskuupäevaks loetakse Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev.

(4) Jõushoidmise riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.»

VIII. Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) tehakse järgmised muudatused:

§ 160. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Registrite avalikkus

(1) Patendiameti poolt taotluse avalikustamise päevast arvates on kirje ja registritoimik avalikud, arvestades tööstusomandi seaduses sätestatud piiranguid. Olenevalt tööstusomandi seadusest on Patendiameti poolt taotluse avalikustamise päev kas patenditaotluse avaldamise päev, kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamise päev või tööstusdisainilahenduse, kasuliku mudeli või mikrolülituse topoloogia registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päev.

(2) Patendiameti poolt avalikustamata taotluse kirje andmeid ja registritoimiku dokumente ei saa võtta aluseks väärteomenetluse või kriminaalmenetluse alustamisel ega neid kasutada tõendina väärteo või kuriteo menetlemisel, samuti eeldatava õigusrikkumise peatamiseks ja kahjunõude esitamiseks eeldatava ainuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.»

§ 161. Paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Dokumendi sisulisel menetlemisel juhindutakse vastavast tööstusomandi seadusest ja selle alusel kehtestatud määrustest.»

§ 162. Paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tööstusomandi eseme pandiga koormamise korral kantakse registrisse pandipidaja andmed, pandi rahalise väärtuse suurus, nõude suurus ja täitmise tähtaeg.»

§ 163. Paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kirje ja selle juurde kuuluv registritoimik suletakse:
1) taotluse tagasivõtmisel, tagasivõetuks lugemisel või tagasilükkamisel;
2) tööstusomandi eseme õiguskaitse kehtivuse lõppemisel või registreeringu kustutamisel registrist vastavalt tööstusomandi seaduses sätestatule.»

§ 164. Paragrahvi 35 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu «Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni» sõnadega «, Siseturu Ühtlustamise Ameti».

§ 165. Paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni» sõnadega «, Siseturu Ühtlustamise Ameti».

§ 166. Paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Taotleja õigus Patendiameti otsuse peale kohtule kaebus esitada ei ole piiratud.»

§ 167. Paragrahvi 54:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetluse võib apellatsioonikomisjon peatada halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) menetluse peatamise kohta käivatel alustel, ühe menetlusosalise põhjendatud taotluse alusel või menetlusosaliste ühise taotluse alusel.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Apellatsioonikomisjon lõpetab menetluse, kui kaebuse või vaidlustusavalduse esitaja loobub kaebusest või vaidlustusavaldusest.»;

3) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 168. Paragrahvi 61 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 169. Paragrahvi 62:

1) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Samas teatatakse apellatsioonikomisjoni veebilehel otsuse avaldamise kuupäev.»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «viie tööpäeva jooksul» sõnadega «15 tööpäeva jooksul»;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad «viie tööpäeva jooksul» sõnadega «15 tööpäeva jooksul».

§ 170. Paragrahvi 63 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebust ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele.»

§ 171. Paragrahvi 64 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, võib esitada hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebust ega lõikes 2 nimetatud hagi ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele.»

§ 172. Paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 65. Üleminekusätted

(1) Tööstusomandi seaduste alusel asutatud riiklikes registrites sisalduvad andmed loetakse käesoleva seaduse alusel riigi põhiregistritesse kantud andmeteks.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjonile esitatud kaebuste ja vaidlustusavalduste edasisel menetlemisel, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

(3) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjoni tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgiseadust, tööstusdisaini kaitse seadust ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärust.

(4) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjonile esitatud kaebustele ja vaidlustusavaldustele määrab apellatsioonikomisjoni esimees eelmenetleja kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumise kuupäevast arvates ning käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 ja § 51 lõikes 1 nimetatud tähtaegu arvestatakse eelmenetleja määramise kuupäevast arvates.

(5) Kui enne 2004. aasta 1. maid on apellatsioonikomisjon määranud lisadokumentide esitamise tähtpäeva, ei kohaldata käesoleva seaduse § 52 lõiget 2.

(6) 2004. aasta 1. mail apellatsioonikomisjoni menetluses olevatele vaidlustusavaldustele, mis on esitatud 2004. aasta 1. maini kehtinud kaubamärgiseaduse § 19 alusel, kohaldatakse nende esitamise ajal kehtinud õigusakte.»

IX. § 173. Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523) § 297 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «geograafilist tähist».

X. § 174. Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64; 20, 116; 23, 142 ja 146; 26, 156; 83, 556; 88, 591) § 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses:

« 51) Siseturu Ühtlustamise Ameti otsused kulude väljamõistmise kohta;».

XI. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31) tehakse järgmised muudatused:

§ 175. Paragrahvi 3 lõike 2 punkt 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 20) Patendiameti ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni toimingud;».

§ 176. Paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) Euroopa Ühenduse kaubamärgi ja Ühenduse disainilahenduse kasutamise keelamise vaidlustes.»

§ 177. Paragrahvi 37:

1) täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

« (111) Kaebuse või hagiavalduse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni.»;

2) lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (16) Hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni.»

§ 178. Seaduse 7. peatüki 13. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«13. jagu
Patendiameti ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni toimingud

§ 121. Taotluse esitamine

(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2200 krooni;
2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni.

(2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3000 krooni;
2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni.

(3) Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

(4) Patenditaotluse esitamise eest füüsilisest isikust taotleja või ainult füüsilistest isikutest taotlejate korral tasutakse riigilõivu 875 krooni.

(5) Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamise eest tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 toodud riigilõivumäär + 200 krooni iga punkti eest alates 11. punktist.

(6) Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(7) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(8) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise eest füüsilisest isikust taotleja või ainult füüsilistest isikutest taotlejate korral tasutakse riigilõivu 400 krooni.

(9) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(10) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest füüsilisest isikust taotleja või ainult füüsilistest isikutest taotlejate korral tasutakse riigilõivu 400 krooni.

(11) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimistaotluse esitamisel tasutakse alates kolmandast variandist iga järgmise variandi esitamise eest riigilõivu 400 krooni.

(12) Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(13) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 122. Rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse laienemine Eesti Vabariigile

(1) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 2800 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 2200 krooni;
2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 1000 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 700 krooni.

(2) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 3500 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 3000 krooni;
2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 1000 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 700 krooni.

§ 123. Rahvusvahelise taotluse esitamine

(1) Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2004. aasta 30. septembrini 1000 krooni ja alates 2004. aasta 1. oktoobrist 700 krooni;
2) kaupade ja teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 300 krooni.

(2) Rahvusvahelise patenditaotluse esitamise eest Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

(3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamise eest Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

§ 124. Ühenduse kaubamärgi ja Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamine

(1) Ühenduse kaubamärgi taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 125. Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmine siseriiklikuks taotluseks

(1) Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu:
1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2200 krooni;
2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni.

(2) Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotluse või Ühenduse kollektiivkaubamärgi muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu:
1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3000 krooni;
2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni.

§ 126. Taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluses puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 127. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine

Pärast patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist tasutakse patenditaotluses paranduste ja täienduste tegemise eest riigilõivu 1500 krooni.

§ 128. Taotluse jagamine

(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.

(2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.

§ 129. Taotluse võõrandamine ja üleminek

(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse võõrandamisel või üleminekul tasutakse taotluse andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

(2) Patenditaotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

(3) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

(4) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotluse andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

(5) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

§ 130. Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine

Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu:
1) patenditaotlusena 3500 krooni;
2) kasuliku mudeli registreerimise taotlusena 1600 krooni.

§ 131. Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine

(1) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

(2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 132. Menetluse jätkamine ja taastamine

(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Patenditaotluse menetluse jätkamise eest pärast menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse jätkamise eest pärast menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(5) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(6) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(7) Rahvusvahelise patenditaotluse ja kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriikliku menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 133. Registreeringu tegemine

(1) Kaubamärgi registreeringu tegemise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(2) Leiutise registreerimise eest patendiregistris tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 134. Patendis ja kasulikus mudelis tehtud muudatuste teate avaldamine

(1) Patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(3) Kasuliku mudeli kirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Kasuliku mudeli nõudluse muutmise teate ja uue kasuliku mudeli kirjelduse avaldamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 135. Kehtivuse pikendamine ja jõushoidmine

(1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3800 krooni.

(3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu:
1) esimese kehtivusaasta eest 400 krooni;
2) teise kehtivusaasta eest 400 krooni;
3) kolmanda kehtivusaasta eest 1000 krooni;
4) neljanda kehtivusaasta eest 1200 krooni;
5) viienda kehtivusaasta eest 1500 krooni;
6) kuuenda kehtivusaasta eest 1800 krooni;
7) seitsmenda kehtivusaasta eest 2100 krooni;
8) kaheksanda kehtivusaasta eest 2400 krooni;
9) üheksanda kehtivusaasta eest 2800 krooni;
10) kümnenda kehtivusaasta eest 3200 krooni;
11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 3800 krooni;
12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 4400 krooni;
13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 5000 krooni;
14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 5600 krooni;
15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 6300 krooni;
16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 7000 krooni;
17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 7700 krooni;
18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 8400 krooni;
19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 9100 krooni;
20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 9800 krooni.

(4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmiseks tasutakse esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusaasta eest riigilõivu 9800 krooni.

(5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
1) esimese pikendamise eest 3000 krooni;
2) teise pikendamise eest 4000 krooni.

(6) Tööstusdisainilahenduse registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
1) esimese pikendamise eest 2000 krooni;
2) teise ja järgmiste pikendamiste eest 4000 krooni.

§ 136. Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamine

(1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2800 krooni.

(2) Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

§ 137. Kehtivuse pikendamise ja jõushoidmise tähtaja pikendamine

(1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 135 lõikes 3 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

(4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmise eest tasutakse kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist käesoleva seaduse § 135 lõikes 4 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär +10% vastavast riigilõivumäärast.

(5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 135 lõike 5 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

(6) Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 138. Registreeringu jagamine

(1) Kaubamärgi registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 139. Registreeringu võõrandamine, üleminek ja litsentsimine

(1) Kaubamärgi võõrandamise, ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Patendi ja Eestis kehtiva Euroopa patendi ülemineku, litsentsilepingu või sundlitsentsi kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Kasuliku mudeli ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Tööstusdisainilahenduse ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(5) Mikrolülituse topoloogia ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 140. Euroopa patenditaotluse patendinõudluse ja Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamine

(1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(3) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 141. Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamine

Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 142. Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamine

Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 143. Registritoimikuga tutvumine

Registritoimikuga tutvumise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

§ 144. Dokumentide väljastamine

(1) Prioriteeti või prioriteedinõuet tõendava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(2) Tööstusomandi kaitse tunnistuse duplikaadi või patendikirja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(3) Registritoimiku dokumendi kinnitatud ärakirja või kirje väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.

(4) Patendikirjelduse, kasuliku mudeli kirjelduse, leiutiskirjelduse, patendinõudluse, kasuliku mudeli nõudluse, jooniste ja muu illustreeriva materjali, Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke või rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse tõlke kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni esimese A4 formaadis lehekülje eest ja 3 krooni iga järgneva A4 formaadis lehekülje eest.

(5) Patenditaotluse ekspertiisi käigus viidatud patendidokumentide või muude trükiste koopiate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 145. Teabe väljastamine

(1) Tööstusomandi registritest ja menetluse andmekogudest kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest ühe tööstusomandi objekti kohta tasutakse riigilõivu 120 krooni.

(2) Riiklikust patendivolinike registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni iga dokumendi eest.

§ 146. Patendivoliniku kutse taotlemine

Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest.

§ 147. Kaebuse ja vaidlustusavalduse esitamine

Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.»

§ 179. Paragrahvid 1471–14719 tunnistatakse kehtetuks.

XII. § 180. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail, välja arvatud § 173, mis jõustub kümnendal päeval pärast käesoleva seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Riigikogu esimees Ene ERGMA