Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 13.12.2000

1. peatükk
RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUSE MUUTMINE 2001. AASTAST

Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvis 1 asendatakse sõnad «riikliku pensionikindlustuse eelarve koostamise alused» sõnadega «riikliku pensionikindlustuse vahendite arvestamise alused».

§ 2. Paragrahvis 2 asendatakse sõnad «riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest» sõnadega «riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest».

§ 3. Paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõnad «§ 14 lõike 5» sõnadega «§ 14 lõike 2».

§ 4. Paragrahvi 9 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 1 täiendatakse pärast sõna «isal,» sõnaga «võõrasvanemal,»;

2) punkti 2 täiendatakse pärast sõnu «isal või» sõnadega «võõrasvanemal või».

§ 5. Paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «püsivalt töövõimetuks» sõnadega «töövõime kaotusega 40–100 protsenti».

§ 6. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsuse vormi kinnitab sotsiaalminister.»

§ 7. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 12. Töövõimetuspensioni arvutamise ja maksmise erisused

(1) Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgnevatest:
1) püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži alusel käesoleva seaduse §-de 21 ja 22 sätete kohaselt arvutatud pension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

(2) Töövõimetuspension moodustab töövõime kaotusele vastava protsendi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud suurusest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud pension osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras.»

§ 8. Paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel on õigus toitjakaotuspensionile samuti:
1) võõraslapsel või kasulapsel, kelle võõrasvanem või kasuvanem on surnud ja kes ei saa elatist oma vanemalt;
2) võõrasvanemal või kasuvanemal, kes on võõraslast või kasulast kasvatanud ja ülal pidanud vähemalt kaheksa aastat.»

§ 9. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Toitjakaotuspensioni arvutamise erisused

(1) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgnevatest:
1) toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži alusel käesoleva seaduse §-de 21 ja 22 sätete kohaselt arvutatud pension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

(2) Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud pensionist järgmistes määrades:
1) ühele perekonnaliikmele 40 protsenti;
2) kahele perekonnaliikmele 70 protsenti;
3) kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti.»

§ 10. Paragrahvi 15:

1) lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani või käesoleva seaduse § 50 lõike 2 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.»;

2) lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad «punktis 2» sõnadega «punktides 2 ja 5».

§ 11. Paragrahvi 16:

1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «punktis 2» sõnadega «punktides 2 ja 5»;

2) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikule kolme või enama perekonnaliikme korral 100 protsenti, kahe perekonnaliikme korral 70 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 40 protsenti rahvapensioni määrast.»

§ 12. Paragrahvi 17:

1) lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu «haiguse tõttu» sõnadega «töövõime kaotuse protsendiga vähemalt 40 protsenti püsivalt»;

2) lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «tagajärjel» sõnadega «töövõime kaotuse protsendiga vähemalt 40 protsenti püsivalt»;

3) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Paragrahvi 18:

1) lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aeg ning emale, isale, võõrasvanemale, eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;»;

2) lõike 2 punkti 11 täiendatakse pärast sõnu «vanematest või» sõnadega «võõrasvanemale või»;

3) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, pooleteisekordselt;»;

4) lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« 4) pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt;
5) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt.»

§ 14. Paragrahvi 21:

1) lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «riikliku pensionikindlustuse eelarves staažiosakute maksmiseks ettenähtud kuludest» sõnadega «riigieelarvega määratud riikliku pensionikindlustuse kuludest ja käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kulude jaotuse arvestusest»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Isikule, kellel puudub pensioni määramiseks nõutav käesolevas seaduses sätestatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, kuid kellel tekib õigus pensionile vastavalt välislepingule, arvutatakse pension Eestis omandatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži alusel. Sellise isiku pensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži aastate arvuga ning jagatakse viieteistkümnega.»

§ 15. Paragrahvi 22 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «riikliku pensionikindlustuse eelarves» sõnadega «riigieelarvega määratud riikliku pensionikindlustuse kuludest ja käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kulude jaotuse arvestusest».

§ 16. 10.  peatüki pealkiri ja §-d 23–26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«10. peatükk
RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE VAHENDID

§ 23. Riikliku pensionikindlustuse vahendid

Vahendid riikliku pensionikindlustuse finantseerimiseks nähakse ette igaaastases riigieelarves.

§ 24. Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad

(1) Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikateks riigieelarves on:
1) sotsiaalmaks vastavalt sotsiaalmaksuseadusele;
2) distsiplinaartrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009);
3) sihtotstarbelised omatulud (intressid, dividendid, regresshagidena tagastatavad summad jm);
4) eraldised eelmiste aastate vabadest vahenditest;
5) riigieelarves ettenähtud muud vahendid.

(2) Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikatena laekuvad tulud on selle eelarveaasta tulud, millal nad eelarvesse laekuvad, olenemata sellest, millise aasta eest nad on arvestatud või millal nad oleksid pidanud laekuma.

§ 25. Riikliku pensionikindlustuse kulud

(1) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse üksnes järgmised kulud:
1) käesoleva seadusega sätestatud vanaduspensionid, töövõimetuspensionid, toitjakaotuspensionid, rahvapensionid ja endises suuruses säilitatud pensionid;
2) väljateenitud aastate pensionide seaduses (RT 1992, 21, 294; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147; 28, 167; 58, 376) ja soodustingimustel vanaduspensionide seaduses (RT 1992, 21, 292; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147) sätestatud pensionid;
3) pensionide väljamaksmise panga- ja postikulud.

(2) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktis 5 nimetatud vahendite arvel finantseeritakse järgmised käesolevast seadusest tulenevad kulud:
1) paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionid kuni isiku § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni;
2) paragrahvi 10 lõigetes 4 ja 4¹ sätestatud töövõimetuspensionid;
3) paragrahvis 17 sätestatud pensionilisad;
4) pensionid ja pensionilisad § 18 lõike 2 punktis 12 ning lõikes 3 nimetatud pensioniõigusliku staaži aastate eest;
5) pensionikindlustatute informeerimine § 35 alusel.

(3) Eesti riigi poolt mõne muu seaduse alusel makstavaid pensione ja pensionilisasid finantseeritakse vastavates seadustes ettenähtud vahenditest.

§ 26. Riikliku pensionikindlustuse kulude jaotuse arvestus

(1) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud riikliku pensionikindlustuse kulude üldmahust lahutatakse kulud:
1) pensionilisade maksmiseks;
2) rahvapensionide maksmiseks;
3) endises suuruses säilitatud pensionide maksmiseks;
4) pensionide väljamaksmise posti- ja pangakuludeks;
5) pensionikindlustatute informeerimiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel saadud summa võetakse aluseks riiklike pensionide baasosa, staažiosaku ja kindlustusosaku maksmiseks vajalike kulude arvestamisel, lähtudes järgmistest piirmääradest:
1) kuni 30 protsenti nimetatud summast eraldatakse riiklike pensionide baasosa maksmiseks;
2) vähemalt 70 protsenti nimetatud summast jagatakse proportsionaalselt vastavalt pensioniõigusliku staaži aastate ja pensionikindlustuse aastakoefitsientide osakaalule nende üldarvus.

(3) Kui pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestatud seaduste alusel riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad vähenevad või kulud suurenevad, sätestatakse käesolevas seaduses kulude täiendavad katteallikad.»

§ 17. Paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Paragrahvi 37 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «või tema asetäitja» sõnadega «või pensioniameti direktori poolt volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht».

§ 19. Paragrahvi 39 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Paragrahvis 42 asendatakse sõna «passi» sõnadega «isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550) § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi».

§ 21. Paragrahvi 44:

1) täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

« (5¹) Käesoleva paragrahvi mõistes teisteks perekonnaliikmeteks on:
1) laps, lapselaps, võõraslaps;
2) eestkostja, eestkostetav;
3) vend, õde;
4) vanavanem, võõrasvanem.»;

2) lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu «Mitme perekonnaliikme» sõnaga «samaaegsel».»

§ 22. Paragrahvi 45:

1) lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Pensionärile säilitatakse vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.»;

2) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul arvutatakse vanaduspension, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensioniõiguslikust ja pensionikindlustusstaažist, vastavalt käesoleva seaduse §-de 21 ja 22 sätetele.»

§ 24. Paragrahvi 49¹:

1) lõiked 1, 2, 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Juhul kui isiku, kelle invaliidsusgruppi ei ole ümber vaadatud või kellele määratud töövõime kaotuse protsent on suurem endisest protsendist või võrdne endise protsendiga, töövõimetuspension või rahvapension osutub väiksemaks varem makstud pensioni suurusest, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani, kuid mitte kauem kui käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionieani.»

2. peatükk
RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUSE MUUTMINE 2002. AASTAST

Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226) tehakse järgmised muudatused:

§ 25. Paragrahvi 16 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Paragrahvi 21:

1) lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad «, mille suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel»;

2) lõike 1 punkti 2 teine lause jäetakse välja.

§ 27. Paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 28. Paragrahvi 26:

1) pealkirjas asendatakse sõnad «jaotuse arvestus» sõnaga «muutumine»;

2) lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Paragrahvi 39 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Seadust täiendatakse §-ga 39¹ järgmises sõnastuses:

« § 39¹. Riikliku pensioni indekseerimine

(1) Kord aastas alates 1. aprillist korrutatakse käesoleva seaduse alusel arvutatud riiklikud pensionid läbi indeksiga, mille väärtuseks on aritmeetiline keskmine tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust.

(2) Indeksi väärtuse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil täpsusega kolm kohta pärast koma, lähtudes Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksist ja Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu laekumise kohta eelmisel kahel kalendriaastal.

(3) Jooksva aasta 1. aprilliks leitakse rahvapensioni määra, pensioni baasosa, staažiaasta hinde ja aastakoefitsiendi hinde uued väärtused, korrutades seni kehtinud väärtused läbi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud indeksiga.»

3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 31. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) § 17 lõike 2 tekstis asendatakse sõnad «riikliku pensionikindlustuse eelarvesse» sõnadega «riigieelarve tuludesse».

§ 32. Käesoleva seaduse jõustumisel arvutatakse enne käesoleva seaduse jõustumist määratud töövõimetuspensionid, toitjakaotuspensionid ja toitja kaotuse alusel määratud rahvapensionid isikul tegelikult olemasoleva pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning aastakoefitsiendi alusel ümber. Kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varem makstud pensioni suurusest, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani.

§ 33. Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

§ 34. Käesoleva seaduse 2. peatüki §-d 29 ja 30 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril ja §-d 25–28 jõustuvad 2002. aasta 1. aprillil.

§ 35. Vabariigi Valitsus tagab ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates riikliku pensionikindlustuse seaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas koos kõigi tehtud muudatustega.