Teksti suurus:

Liiklusseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 3, 6

Liiklusseadus

Vastu võetud 14.12.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. jaanuari 2001. a otsusega nr 966

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab liikluse korraldamise Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded.

§ 2. Liiklejate turvalisuse tagamine

(1) Kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

(2) Riikliku liiklusohutuse poliitika töötab välja Vabariigi Valitsus.

(3) Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Teede- ja Sideministeerium. Liiklusjärelevalvet sõidukite ja jalakäijate liikluse üle korraldab Siseministeerium.

(4) Kohalik omavalitsus korraldab liiklust ja tagab liiklusohutuse oma haldusterritooriumil.

§ 3. Liikluskorra määramine

(1) Eestis kehtib sõidukite parempoolne liiklus.

(2) Liikluskorra määrab Vabariigi Valitsus liikluseeskirjaga.

§ 4. Tee

(1) Käesolevas seaduses käsitletakse tee mõistet, nõudeid teele, teehoidu, tee kasutamist, teeomaniku kohustusi ja vastutust vastavalt teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 93, 831) sätestatule.

(2) Teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.

(3) Sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed, mis ei ole põllu- või metsateed, moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis ja kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks on sõiduteepoolne trammirööbas, kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas.

(4) Kõnnitee on jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee. Kõnnitee võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

(5) Jalgrattatee on jalgratta ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee. Jalgrattatee tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

(6) Õueala on jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud tee, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega.

(7) Ühissõidukirada on sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollibussile, samuti sõitjaid vedavale taksole liiklemiseks ettenähtud sõidutee osa. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

(8) Asula käesoleva seaduse tähenduses on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

§ 5. Liiklusohutusprogrammid

(1) Riikliku liiklusohutuspoliitika elluviimist korraldatakse riiklike liiklusohutusprogrammide kaudu.

(2) Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse liiklusohutuspoliitika elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide kaudu.

§ 6. Laste liikluskasvatus

(1) Laste liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid:
1) kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda;
2) kellel on teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina;
3) kes hoiduvad käitumast inimesi ohustavalt ja liiklust takistavalt.

(2) Laste liikluskasvatust viivad läbi ja valmistavad neid ohutuks liiklemiseks ette lapsevanemad, koolieelsed lasteasutused, lasteaed-algkoolid, algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja huvialakoolid. Laste liikluskasvatuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

2. peatükk
LIIKLEJA

§ 7. Liikleja

(1) Liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina.

(2) Jalakäija on isik, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäijaks loetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid.

(3) Sõitja on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.

(4) Juht on isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi. Juhiks loetakse ka isikut, kes ajab teel kariloomi.

(5) Liiklejad peavad oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada inimesi või kahjustada vara.

§ 8. Jalakäija ja sõitja kohustused

(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal.

(2) Jalakäija ei või takistada sõidukite liiklust ega põhjustada liiklusohtlikku olukorda.

(3) Sõitja võib sõidukisse siseneda ja sealt väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab. Sõitja ei või oma tegevusega häirida ega ohustada teisi liiklejaid.

§ 9. Juhi kohustused

(1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist.

(2) Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist.

(3) Juht ei või pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas.

(4) Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul.

§ 10. Jalgratta ja mopeediga sõitmine

(1) Jalgratast võib sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik.

(2) Mopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik.

(3) 10–15-aastasel jalgratturil ja 14–15-aastasel mopeedijuhil peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas vastav juhiluba.

(4) Jalgratta või mopeedi ning nendega võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kes on vähemalt 16-aastane.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jalgratturi ja mopeedijuhi eksamineerimise ja neile juhilubade väljaandmise eeskirja kehtestab teede- ja sideminister.

§ 11. Sõidukiomanik

(1) Sõidukiomanik on füüsiline või juriidiline isik, kellele sõiduk kuulub omandiõiguse alusel.

(2) Sõidukiomanik tagab talle kuuluva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

3. peatükk
SÕIDUK

§ 12. Sõiduki mõiste

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit.

§ 13. Sõidukile esitatavad nõuded

(1) Liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele.

(2) Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ja omama vastavat riiklikku registreerimismärki. Sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki tollivormistamist või omandamist.

(3) Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab teede- ja sideminister.

(4) Kaitsejõudude sõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab kaitseminister.

(5) Mootorsõiduki heitgaasi saasteainesisalduse ja mürataseme normid kehtestab keskkonnaminister.

§ 14. Sõiduki tüübikinnitus

(1) Tüübikinnitus on menetlus, millega pädev asutus tunnistab antud sõiduki tüübi vastavust kehtivatele tehnonõuetele.

(2) Eestis esmakordselt kasutusele võetavate autode, ratastraktorite ja nende haagiste ning mootorrataste tüübid kuuluvad tüübikinnitamisele.

(3) Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja kehtestab teede- ja sideminister.

(4) Ratastraktorite ja nende haagiste tüübikinnitamise eeskirja kehtestab põllumajandusminister.

§ 15. Sõiduki suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused

(1) Sõiduki suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki massid ning teljekoormused kehtestab teede- ja sideminister.

(2) Autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei või ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi. Veduki ja haagise registrimasside summa ei või ületada teede- ja sideministri kehtestatud suurust.

(3) Sõiduki tegelik mass ei või ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registreerimisel määratud suurust.

(4) Kui koormatud või koormamata sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada teeseadusega kehtestatud korras.

§ 16. Sõiduki kindlustamine

Sõiduk kuulub kohustuslikule kindlustamisele vastavalt liikluskindlustuse seadusele (RT I 1995, 48, 744; 1996, 90, 1612; 1998, 2, 43; 60, 954; 2000, 49, 299).

4. peatükk
MOOTORSÕIDUKI JUHTIMINE

§ 17. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid

(1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki ja selle haagise registreerimistunnistus, kohustusliku liikluskindlustuse poliis või tõend kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja muud dokumendid, kui seda nõuab seadus.

(2) Kui sõiduki eest tuleb tasuda mootorsõidukimaksu või raskeveokimaksu, peab juhil olema kaasas vastava maksu tasumist tõendav dokument.

(3) Juhil, kes ei ole sõiduki omanik ja kelle nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua notariaalselt tõestatud volikirja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud, kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500-kilogrammise registrimassiga veoautoga sõita Eestist välja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud notariaalselt tõestatud volikirja asendab sõiduki rendileping, kui sõiduki omanik ja rendileandja on Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on sõidukite rentimine. Rendileping peab sisaldama käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud andmeid.

(6) Veoste veol peab lisaks käesolevas paragrahvis nimetatule olema kaasas veodokumendid ja eriveoste veol ka juhile antud tunnistus vastava väljaõppe läbimise ja sõiduki eriveole lubamise kohta kooskõlas autoveoseadusega (RT I 2000, 54, 346).

(7) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikul, kes on B-kategooria autos piiratud juhtimisõigusega juhi kõrval või on piiratud juhtimisõigusega juhi poolt juhitava R-kategooria mootorsõiduki vahetus läheduses, peab olema kaasas vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust tõendav juhiluba.

(8) Isikul, kes juhib mootorsõidukit kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõigetega 1 ja 2, peab õppesõidu ajal olema kaasas koolituskursuse õpingukaart või tunnistus.

(9) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetajal ja lõikes 2 nimetatud juhendajal peab olema kaasas juhiluba ja vastav tunnistus.

§ 18. Sõiduki kasutamise volikiri

(1) Sõiduki kasutamise volikirjas peavad sisalduma järgmised andmed:
1) koostamise koht ja kuupäev;
2) sõiduki omaniku nimi ja aadress;
3) sõiduki mark ja mudel, valmistajatehase tähis;
4) registreerimistunnistuse number ja riikliku registreerimismärgi andmed;
5) sõiduki kasutaja nimi ja aadress ning juhiloa number.

(2) Volikiri peab olema kinnitatud volitaja allkirjaga.

§ 19. Erinõuded mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeajale

(1) Sõitjaid vedava üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veost vedava üle 3500-kilogrammise registrimassiga, haagisega või haagiseta mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub sõidumeeriku salvestuslehtede järgi. Salvestuslehti peab säilitama vähemalt viimase 12 kuu kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaja kohta kehtestatud nõuete järgimist kontrollivad:
1) liikluses politseiametnikud, abipolitseinikud ja teised selleks seadusega volitatud isikud;
2) mootorsõiduki valdaja juures Tööinspektsiooni ametnikud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki juhil peavad sõidu ajal olema kaasas ja ta peab esitama kontrollijale jooksva nädala salvestuslehed ja eelmise nädala viimase päeva salvestuslehe, millal ta juhtis mootorsõidukit.

§ 20. Sõiduki juhtimise keeld

(1) Mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

(2) Mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei või lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 või 7 nimetatud nõuetele.

(3) Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

(4) Alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres.

(5) Kui juht põgeneb sündmuskohalt või keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus või veres või joobeseisundi tuvastamisest või pärast nimetatud kontrollimise või tuvastamise ettepanekut tarvitab aineid, mis võivad esile kutsuda joovet, loetakse kirjeldatud tegevus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks.

(6) Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(7) Juht ei või olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Haigus- ja väsimusseisundi tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

5. peatükk
MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISE ÕIGUS

§ 21. Mootorsõidukite kategooriad

(1) Mootorsõiduki juhtimise õiguse (edaspidi juhtimisõiguse) seisukohalt jagunevad autod ja mootorrattad põhikategooriatesse A (mootorrattad), B, C, D (autod), BE, CE, DE (autorongid) ja nende alamkategooriatesse A1, B1, C1, D1, C1E ja D1E.

(2) Juhtimisõiguse seisukohalt jagunevad ratastraktorid ja liikurmasinad Eestis kehtivatesse kategooriatesse T ja R.

(3) Mootorsõidukite ja nende haagiste kategooriatesse jaotamise tehnilised andmed on toodud käesoleva seaduse lisas 1.

§ 22. Juhtimisõigus

(1) Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

(2) A-, B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhil on õigus juhtida vastavalt ka A1-, B1-, C1- või D1-alamkategooria mootorsõidukit.

(3) C1E-, CE-, D1E- või DE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka BE-kategooria autorongi. CE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka DE-kategooria autorongi, kui isikul on D-kategooria auto juhiluba.

(4) C1E-alamkategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka D1E-alamkategooria autorongi, kui isikul on D1-alamkategooria auto juhiluba.

(5) DE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka C1E-alamkategooria autorongi, kui isikul on C1-alamkategooria auto juhiluba.

(6) T-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on C- või D-kategooria, C1- või D1-alamkategooria auto juhtimise õigus.

(7) R-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus või B-, C- või D-kategooria või C1- või D1-alamkategooria auto juhtimise õigus.

§ 23. Piiratud juhtimisõigus

(1) Piiratud juhtimisõigus on noorema kui käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud isiku õigus juhtida mootorsõidukit käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ja korras.

(2) Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria auto juhtimiseks anda 16–17-aastasele isikule tingimusel, et mootorsõidukis on tema kõrval lapsevanem (seaduslik eestkostja) või lapsevanema (seadusliku eestkostja) poolt selleks volitatud isik. Nimetatud isikutel peab olema B-kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat.

(3) Piiratud juhtimisõiguse võib R-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda vähemalt 15-aastasele isikule tingimusel, et ta ei vea veoseid teedel ja juhtimine toimub lapsevanema (seadusliku eestkostja) või lapsevanema (seadusliku eestkostja) poolt selleks volitatud isiku vahetu järelevalve all. Nimetatud isikutel peab olema R- või T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav juhiluba vähemalt kaks aastat.

(4) Piiratud juhtimisõigus annab õiguse juhtida mootorsõidukit üksnes Eestis.

§ 24. Juhtimisõigust tõendav dokument

(1) Juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba.

(2) Juhiloa võib ühitada muu isikut tõendava dokumendiga.

(3) Käies juhitava mootorsõiduki juhtimiseks ei ole juhiluba vaja.

(4) Mootorsõidukijuhi koolituskursuse õpingukaart või tunnistus tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit õppesõidul käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel.

(5) Sõidueksami kaart tõendab eksamineeritava õigust juhtida mootorsõidukit eksamisõidul.

(6) Käesoleva seaduse § 30 lõike 2 kohaselt vormistatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus tõendab juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit esmase juhiloa saamiseni.

(7) Ajutine juhiluba väljastatakse isikule, kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või tühistatud, juhiloa dublikaadi vormistamise ajaks või muul seadusega ettenähtud juhul. Ajutine juhiluba kehtib kuni kaks kuud. Ajutine juhiluba annab õiguse juhtida mootorsõidukit ainult Eestis.

(8) Juhiloa ja ajutise juhiloa ning käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud esmase juhiloa liigid ja vormid kehtestab teede- ja sideminister. Kõik nimetatud juhiload peavad vastama Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni (RT 1992, 12, 194) ning selle juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele, samuti Euroopa Liidus kehtivatele juhiloa vorminõuetele.

§ 25. Juhiloa kehtivus

(1) Juhiluba kehtib kümme aastat, kui käesoleva seaduse § 28 lõike 2 järgi kehtestatud nõuded ei näe ette lühemat tähtaega.

(2) Esmane juhiluba kehtib kaks aastat.

§ 26. Juhiloa väljaandmine ja vahetamine

(1) Juhiloa väljastab ja vahetab teede- ja sideministri määratud asutus.

(2) Esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja 10 tööpäeva jooksul vastava eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.

(3) Kui esmase juhiloa taotleja ei ole 12 kuu jooksul, arvates päevast, mil tekkis esmase juhiloa väljaandmise alus, võtnud välja esmast juhiluba, antakse see välja vaid siis, kui isik sooritab edukalt juhtimisõiguse saamiseks nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami.

(4) Kui esmase juhiloa omanik ei ole 12 kuu jooksul, arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest, saanud vastava kategooria juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt juhtimisõiguse saamiseks nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami.

§ 27. Välisriigis väljaantud juhiluba

(1) Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning selle juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele.

(2) Eestisse elama asunud isiku välisriigis väljaantud juhiluba kehtib Eestis üks aasta juhiloa omaniku Eestisse saabumisest arvates. Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu peab taotleja edukalt sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami.

6. peatükk
MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISE ÕIGUSE ANDMINE

§ 28. Juhtimisõiguse andmise tingimused

(1) Juhtimisõigus antakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami.

(2) Nõuded mootorsõidukijuhi terviseseisundile, kutsesobivusele ja esmaabialasele väljaõppele kehtestab sotsiaalminister.

(3) Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded kehtestab teede- ja sideminister, arvestades, et juht peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning oskama valitseda sõidukit, jälgida liiklust, märgata ja ette näha võimalikke ohte ning sellele vastavalt tegutseda.

(4) Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise eeskirjad ja riiklikud õppekavad kehtestab teede- ja sideminister.

§ 29. Juhi vanuse alammäär

(1) Olenevalt mootorsõiduki kategooriast võib (välja arvatud käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud piiratud juhtimisõiguse juhtudel) juhtimisõiguse anda isikule, kes on vähemalt:
1) 16-aastane – A1-alamkategooria mootorratas, B1-alamkategooria auto, R-kategooria mootorsõiduk;
2) 18-aastane – A-kategooria mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 25 kW või erivõimsus ei ületa 0,16 kW/kg, B-kategooria auto, C1-alamkategooria auto, T-kategooria mootorsõiduk;
3) 21-aastane – A-kategooria mootorratas, mille mootori võimsus ületab 25 kW või erivõimsus ületab 0,16 kW/kg; C-, D-kategooria ja D1-alamkategooria auto.

(2) Käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppesõit või sõidupraktika on lubatud B-kategooria ja B1-alamkategooria autoga, A1-alamkategooria mootorrattaga ja R-kategooria mootorsõidukiga alates 15,5-aastaselt ning C1-alamkategooria autoga alates 17-aastaselt.

(3) C-, D-kategooria auto ja CE-kategooria autorongi juhtimise õiguse võib anda vähemalt 18-aastasele kaitseteenistuse ajateenijale üksnes teenistusülesannete täitmiseks.

§ 30. Auto ja mootorratta juhtimise õiguse andmise etapid

(1) A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorratta, välja arvatud A-kategooria mootorratas, mille mootori võimsus ületab 25 kW või erivõimsus ületab 0,16 kW/kg, B-kategooria auto ja B1-alamkategooria auto või üheaegselt B- ja C1-kategooria auto juhtimise õiguse andmine toimub kahes etapis käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjade järgi.

(2) Isikule, kellel varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimise õigust, antakse esimeses etapis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõidukite juhtimiseks esmane juhiluba käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjade järgi. Pärast eksamitulemuste vormistamist ja kuni esmase juhiloa saamiseni, kuid mitte kauem kui 15 päeva eksami sooritamisest arvates, tõendab juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit iseseisvalt mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus, millele teede- ja sideministri määratud asutus on teinud kande juhtimisõiguse andmise kohta. Nimetatud tunnistus annab õiguse juhtida mootorsõidukit üksnes Eestis.

(3) Kui esmase juhiloa omanik on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse, antakse talle käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjade järgi juhiluba.

(4) Kui esmase juhiloa omanikku on haldus- või kriminaalkorras karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, mille eest on karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine, tühistatakse juhtimisõigus.

(5) Kui esmase juhiloa omanikku on viimase 12 kuu jooksul halduskorras karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, mille eest ei ole karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmist, antakse talle käesoleva paragrahvi lõike 3 tingimuste täitmise korral juhiluba pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

§ 31. C- ja D-kategooria ning C1- ja D1-alamkategooria auto ning autorongi juhtimise õiguse andmine

(1) C-kategooria ja D1-alamkategooria auto juhtimise õiguse võib anda isikule, kellel on B-kategooria auto juhiluba vähemalt üks aasta.

(2) D-kategooria auto juhtimise õiguse võib anda isikule, kellel on B-kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat.

(3) C1-alamkategooria auto juhtimise õiguse võib anda isikule koos B-kategooria auto juhtimise õiguse andmisega või isikule, kellel on B-kategooria auto juhtimise õigus.

(4) BE-, CE- või DE-kategooria ja C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimise õiguse võib anda isikule, kellel on vastava kategooria vedukauto juhtimise õigus.

(5) Käesolevas paragrahvis loetletud autode ja autorongide kategooriate juhtimise õigus antakse isikule pärast vastavat ettevalmistust ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjade järgi.

(6) Käesolevas paragrahvis loetletud autode ja autorongide kategooriate juhtimise õigust ei või anda isikule, kellel on käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud esmane juhiluba.

§ 32. Mootorsõiduki juhtimine õppesõidul

(1) Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul.

(2) Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil ka teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat;
2) juhendajat ei ole karistatud viimase viie aasta jooksul mootorsõiduki joobes juhtimise eest ega viimase kolme aasta jooksul liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine;
3) juhendaja on saanud teede- ja sideministri määratud asutuselt tunnistuse selle kohta, et ta vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele. Tunnistuse vormi ja väljaandmise korra kehtestab teede- ja sideminister.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetaja ja lõikes 2 nimetatud juhendaja loetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal juhiks.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema vanem või seaduslik eestkostja.

§ 33. Mootorsõiduki juhtimine eksamisõidul

(1) Mootorsõiduki juhtimise aluseks eksamisõidul on teede- ja sideministri määratud asutuse poolt eksamineeritava nimele vormistatud sõidueksami kaart.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidueksami kaart vormistatakse pärast liiklusteooriaeksami sooritamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eksamineeritav loetakse juhiks.

(4) Esmase juhiloa taotleja ei või sooritada sõidueksamit varem kui kolm kuud enne käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud vanuseni jõudmist.

7. peatükk
MOOTORSÕIDUKIJUHI KOOLITUS

§ 34. Mootorsõidukijuhi koolitaja

(1) Mootorsõidukijuhi koolitust teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kes on kantud äriregistrisse või seaduse alusel teise registrisse ja kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba).

(2) Koolitusloa annab haridusminister kolmeks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Koolitusluba antakse, sõltumata koolituse ühe kursuse õppetundide mahust.

(3) Koolitusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab haridusminister.

§ 35. Mootorsõidukijuhi koolitajale esitatavad nõuded

Mootorsõidukijuhi koolitajal (edaspidi koolitaja) peavad olema:
1) tervisekaitsenõuetele vastavad õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
2) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
4) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 kohaselt kehtestatud eeskirjale vastavad õpetajad;
5) käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjadele vastavad õppekavad ja õppedokumentatsioon;
6) õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud.

§ 36. Mootorsõidukijuhi õpetajale esitatavad nõuded

(1) Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni võib taotleda vähemalt 21-aastane isik, kellel on õpetatava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav juhiluba vähemalt kolm aastat ja keda ei ole karistatud viimase viie aasta jooksul mootorsõiduki joobes juhtimise eest ega viimase kolme aasta jooksul liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

(2) Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riikliku õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskirja kehtestab teede- ja sideminister.

(3) Mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistuse väljastab teede- ja sideministri määratud asutus.

(4) Mootorsõidukijuhi õpetajalt võetakse koolitamise õigus ära, kui teda on karistatud liiklusohu või liiklusõnnetuse tekitamise eest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumiste eest või kui ta on sooritanud sellise rikkumise, mis paneb kahtluse alla tema sobivuse mootorsõidukijuhi õpetajana töötamiseks.

§ 37. Koolitusloa taotlemine ja taotluse läbivaatamine

(1) Koolitusloa saamiseks esitab taotleja loa andjale järgmised dokumendid:
1) koolitusloa taotlus;
2) äriregistrisse kantud ettevõtja puhul registrikaardi ärakiri ja seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul väljavõte sellest registrist;
3) põhikiri või ühinguleping (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja puhul);
4) käesoleva seaduse § 35 punktides 1–3 sätestatud ruumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite olemasolu või rentimist tõendavad dokumendid, punktides 5 ja 6 sätestatud õppekava, õppedokumentatsioon ja audiovisuaalsete õppevahendite loetelu ning teede- ja sideministri volitatud asutuse kirjalik hinnang nende vastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
5) õpetajate kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks;
6) Maksuameti kohaliku asutuse tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta;
7) koolitusloa eest riigilõivu tasumist tõendav dokument.

(2) Koolitusloa andja annab koolitusloa või teatab loa taotlejale koolitusloa andmisest keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates.

(3) Koolitusloa andja keeldub koolitusloa andmisest, kui taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud nõuetele või on maksuvõlglane.

§ 38. Riiklik järelevalve mootorsõidukijuhi koolituse üle

(1) Riiklikku järelevalvet mootorsõidukijuhi koolituse üle teostavad haridusministri ning teede- ja sideministri volitatud asutused.

(2) Kui mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval asutusel õigus teha koolitajale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppetegevuse parandamiseks. Koolitaja on kohustatud ettekirjutuse täitma selles sätestatud tähtaja jooksul.

§ 39. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Koolitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) selgub, et koolitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
2) koolitaja ei ole määratud tähtajaks ja korras täitnud vastava järelevalveasutuse poolt temale tehtud ettekirjutust;
3) koolitaja on teinud otsuse mootorsõidukijuhi koolituse lõpetamise kohta;
4) koolitaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
5) mootorsõidukijuhi koolitus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
6) koolitaja ei ole ühe aasta jooksul koolitusloa kehtivuse algusest arvates tegevust alustanud või ei ole viimase aasta jooksul õppetööd teostanud.

(2) Koolitusloa andja teavitab koolitajat talle antud koolitusloa kehtetuks tunnistamisest 10 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 40. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamine üksikkorras

Üksikkorras võib mootorsõidukijuhti ette valmistada käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud koolitaja juhendamisel käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirja järgi.

8. peatükk
MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISE ÕIGUSE PEATAMINE, ÄRAVÕTMINE, TÜHISTAMINE JA TAASTAMINE

§ 41. Juhtimisõiguse peatamine

(1) Juhtimisõiguse peatamine on isikul mootorsõiduki juhtimise keelamine.

(2) Juhtimisõiguse peatab politseiametnik või muu selleks seaduse alusel volitatud ametiisik või kohtunik.

(3) Juhtimisõigus peatatakse, kui:
1) juht rikub käesoleva seaduse § 20 lõigetes 2–5 ja 7 sätestatut;
2) juhiluba saadetakse ekspertiisi seoses juhiloa võltsingu kahtlusega;
3) juht ei sooritanud käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud liiklusteooria- või sõidueksamit;
4) mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud nõuetele. 

(4) Juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates.

(5) Juhtimisõiguse peatamise otsuses näidatakse ära juhtimisõiguse peatamise tähtaeg või tingimus, mille täitmine on nõutav.

(6) Juhtimisõiguse peatamist on pädeval ametiisikul või kohtunikul õigus pikendada seadusega ettenähtud korras.

(7) Juhtimisõiguse peatamise korral on isik kohustatud juhiloa andma peatamisotsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule.

(8) Juhtimisõiguse peatamise otsuse peale võib esitada kaebuse otsuse teinud ametiisiku kõrgemalseisvale ametiisikule või võib otsuse vaidlustada kohtus.

§ 42. Juhtimisõiguse äravõtmine

Juhtimisõiguse äravõtmine on haldus- või kriminaalkaristus, mille sisuks on keeld juhtida mootorsõidukit.

§ 43. Juhtimisõiguse tühistamine

(1) Juhtimisõigus tühistatakse, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel, samuti käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhul.

(2) Juhtimisõiguse tühistamise otsuse teeb asutus, kes on käesoleva seaduse alusel volitatud juhtimisõigust andma.

(3) Juhtimisõiguse tühistamine jõustub otsuse tegemisest arvates.

(4) Juhtimisõiguse tühistamise otsuse teinud asutus teatab otsusest asjaomasele isikule tähtkirjaga.

(5) Juhtimisõiguse tühistamise korral on isik kohustatud loovutama juhiloa tühistamisotsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule.

(6) Juhtimisõiguse tühistamise otsuse peale võib esitada kaebuse otsuse teinud ametiisiku kõrgemalseisvale ametiisikule või võib otsuse vaidlustada kohtus.

§ 44. Juhtimisõiguse taastamine

(1) Kui isikult on juhtimisõigus ära võetud rohkem kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab ta taastada juhtimisõiguse juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.

(2) Kui isikult on juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.

(3) Kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.

9. peatükk
LIIKLUSE KORRALDAMINE JA LIIKLUSJÄRELEVALVE

§ 45. Liikluse korraldamine

(1) Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

(2) Liikluse korraldamine toimub liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt teeseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.

§ 46. Liikluse reguleerimine ja liiklusjärelevalve

(1) Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud volituste piires. Riigipiiril kontrollivad mootorsõidukeid ja nende haagiseid ning juhte piirivalve- ja tollitöötajad.

(2) Liikluse reguleerimise ja liiklusjärelevalve teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 47. Lubatud sõidukiirus

(1) Suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

(2) Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

(3) Olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast võib teeomanik vähendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust.

(4) Olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast võib teede- ja sideministri kehtestatud tingimustel ja korras:
1) Maanteeamet suurendada asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis;
2) kohalik omavalitsus suurendada asulasisesel teel suurimat lubatud sõidukiirust 90 kilomeetrini tunnis.

(5) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

§ 48. Piirangud mootorsõidukite liiklusele

(1) Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal.

(2) Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida kõnniteedel, ohutussaartel, eraldusribadel, õuede ja teega külgnevate alade sissesõitudel.

(3) Kõnniteel võib:
1) peatuda ja parkida, kui see on liiklusmärkide või teemärgisega lubatud;
2) peatuda ja parkida liikumispuudega juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskaart;
3) peatuda veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud peatumise ja parkimise korral peab jalakäijale jääma vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba.

§ 49. Liiklus õuealal

(1) Jalakäija võib õuealal liikuda kogu tee ulatuses.

(2) Juht ei või õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada. Jalakäija ei või juhti põhjendamatult takistada.

(3) Sõiduk võib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega ja mujal mitte kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis.

(4) Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.

(5) Õuealal võib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria sõidukit. Parkida võib ainult tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

§ 50. Parkimise korraldamine

(1) Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

(2) Parkimine peab olema korraldatud nii, et see ei häiri ega ohusta liiklust ega põhjusta elamupiirkonnas inimeste häirimist mootorsõidukite heitgaasi ja müraga.

(3) Liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki võib parkimist korraldav teeomanik või teehoiu eest vastutav isik lasta ümber paigutada valvega hoiukohta seadusega ettenähtud korras. Ümberpaigutamis- ja hoidmiskulud tasub sõiduki kasutaja.

(4) Parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil.

(5) Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise.

§ 51. Pargitud sõiduki ümberpaigutamine erandolukorras

(1) Erandolukorras, mis on tingitud kiiresti muutuvatest ilmastikuoludest, vajadusest täita operatiivülesandeid või muust liikluskorra muutmise vajadusest, võidakse muuta parkimise korraldust.

(2) Erandolukorrast tingitud parkimiskorralduse muutmisel fikseerib parkimist korraldav ametnik seni õiguspäraselt pargitud sõidukid ning need paigutatakse ümber valvega hoiukohta seadusega ettenähtud korras. Ümberpaigutamis- ja hoidmiskulud tasub parkimist korraldav asutus.

§ 52. Keskkonnakaitsenõuded

(1) Juht ei või kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida.

(2) Mootorsõidukit ei või pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 meetrit veepiirist.

(3) Liikleja ei või:
1) saastada keskkonda kütte- või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õli kohas, mis ei ole selleks ette nähtud;
2) kahjustada, risustada või muul viisil saastada teed ega teega külgnevat ala;
3) liigelda sõidukiga, millel on keskkonda saastav leke.

(4) Sõiduki mootori heitgaasi saasteainesisaldus ega müratase ei või ületada keskkonnaministri kehtestatud normi.

(5) Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit.

10. peatükk
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE LIIKLEMISE TAGAMINE

§ 53. Liikumispuudega inimeste liiklemise ja neid teenindavate sõidukite parkimise korraldamine

(1) Liikumispuudega või pimedate inimeste liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.

(2) Liikumispuudega juht võib tema kasutuses olevat sõidukit käesoleva seaduse lisa 2 kohase parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.

(3) Liikumispuudega inimene, kes liigub inimjõul või mootori jõul, kuid jalakäija kiirusega liikuva ratastooliga, võib kasutada kõnniteed või selleks kõlblikku teepeenart.

§ 54. Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaart

(1) Liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva seaduse lisa 2 kohane teda teenindava sõiduki parkimiskaart.

(2) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide trükkimist korraldab ja väljaandmise tingimused kehtestab sotsiaalminister.

(3) Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on arsti teatis.

(4) Parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus.

§ 55. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused

(1) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile käesoleva seaduse lisa 2 kohase parkimiskaardi.

(2) Liikumispuudega juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskaart, võib:
1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

(3) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

(4) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskaart ja kes talutab liikumispuudega või pimedat inimest soovitud kohta ja tagasi, võib asulas peatuda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimustel.

11. peatükk
LIIKLUSÕNNETUS

§ 56. Liiklusõnnetuse mõiste

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

§ 57. Üldine abistamiskohustus

Iga juht on kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest. Kui kannatanu abistamiseks on vaja ta kohe toimetada haiglasse ja kui kannatanu seisukord võimaldab teda transportida, siis peab juht seda tegema. Kui sõiduk ei sobi kannatanu ohutuks transportimiseks, peab selle juht aitama korraldada kannatanu toimetamist haiglasse muu sobiva sõidukiga.

§ 58. Sõidukijuhi tegevus liiklusõnnetuse sündmuskohal ja liiklusõnnetusest teatamine

Liiklusõnnetuse sündmuskohal sõidukijuhi tegevuse ja liiklusõnnetusest teatamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 59. Päästetööd

(1) Liiklusõnnetuse sündmuskohal teostab tulekustutus- ja päästetöid päästeasutus.

(2) Liiklusõnnetuse sündmuskohal korraldab hukkunute äravedu politsei.

(3) Kui sõidukijuht sai liiklusõnnetuses surma või selliselt vigastada, et ta toimetati raviasutusse, korraldab tema sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimise ja tagab selle säilimise politsei.

§ 60. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine ja arvestus

Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 61. Ekspertkomisjon

(1) Liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks, üldistamiseks ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamiseks võib teede- ja sideminister moodustada ekspertkomisjone.

(2) Ekspertkomisjonil on õigus tutvuda liiklusõnnetuse kohta koostatud materjalidega, selgitada välja liiklusõnnetuse asjaolusid, koostada üldistusi ja teha ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks, liiklusõnnetuste tekkepõhjuste kõrvaldamiseks ja liiklusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.

12. peatükk
LIIKLUSREGISTER. RIIGIVÕIMU TEOSTAMINE SÕIDUKITE JA JUHILUBADEGA SEOTUD TOIMINGUTE PUHUL

§ 62. Liiklusregister

(1) Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt teede- ja sideministri ettepanekul asutatud riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597) tähenduses, mille pidamise eesmärk on sõidukite (välja arvatud kaitsejõudude sõidukid), juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle arvestuse pidamine.

(2) Liiklusregister on ühetasandiline riiklik register.

(3) Liiklusregistri vastutav töötleja on Teede- ja Sideministeerium ning volitatud töötleja teede- ja sideministri määratud asutus.

§ 63. Liiklusregistri andmebaasid

(1) Liiklusregister koosneb:
1) sõidukite andmebaasist;
2) juhilubade andmebaasist.

(2) Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite, nende haagiste ja käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud maastikusõidukite ning nende omanike ja õigustatud kasutajate, samuti sõidukite kasutamisele seatud piirangute üle.

(3) Juhilubade andmebaasis peetakse arvestust juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, tühistamise ja taastamise, samuti Eestis väljaantud juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle.

§ 64. Liiklusregistrisse andmete esitajad

(1) Liiklusregistrisse andmete esitajaks on:
1) sõiduki omanik või tema esindaja;
2) juhtimisõiguse või juhiloa taotleja;
3) ametiasutus või kohus juhtimisõiguse peatamisel, äravõtmisel ja tühistamisel;
4) käsutamispiiranguid kohaldama õigustatud isikud.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks on teede- ja sideministri määratud asutusel õigus nõuda ja seadustes nimetatud andmete esitajatel kohustus esitada tõeseid andmeid õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Ametiasutus või kohus, kes on teinud otsuse isikult mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguse äravõtmise kohta, saadab otsuse ärakirja teede- ja sideministri määratud asutusele hiljemalt järgmisel tööpäeval otsuse tegemisest arvates.

§ 65. Juurdepääs liiklusregistrisse kantud andmetele

(1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus juurde pääseda üksnes nendega seotud registriandmetele.

(2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel on õigus juurde pääseda seadustekohaste ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Riigiga lepingu alusel avalikku ülesannet täitval isikul on õigus juurde pääseda andmetele, mis on talle vajalikud avalike ülesannete täitmiseks.

(3) Teaduslikul eesmärgil või muu õigustatud huvi puhul andmetele juurdepääsu korra kehtestab registri vastutav töötleja.

§ 66. Riigivõimu teostamine sõidukite ja juhilubadega seotud toimingute puhul

(1) Teede- ja sideminister määrab asutuse, kes riigivõimu teostamisel:
1) korraldab mootorsõiduki ja trammi juhtimise õiguse saamiseks või taastamiseks nõutavad eksamid ja otsustab eksamitulemused, annab mootorsõiduki ja trammi juhtimise õiguse ning annab välja, vahetab ja nõuab tagasi juhilube;
2) tühistab juhtimisõiguse seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel;
3) korraldab ja teostab mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning nende osade ja varustuse tehnilist ekspertiisi, katsetamist ja tüübikinnitamist;
4) korraldab ja teostab maastikusõidukite ning nende osade ja varustuse tehnilist ekspertiisi ja katsetamist;
5) korraldab ja teostab mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite varustuse tehnoseisundi nõuetele vastavuse kontrolli;
6) registreerib mootorsõidukeid, nende haagiseid ja maastikusõidukeid, väljastab nende registreerimismärke ja registreerimistunnistusi ning vormistab registrimuudatusi.

(2) Teede- ja sideminister võib volitada tema määratud asutust sõlmima äriühingutega lepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnoseisundi nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Lepingu kohustuslikud tingimused kehtestab teede- ja sideminister.

§ 67. Sõiduki tehnoseisundit kontrollivale äriühingule esitatavad nõuded

(1) Käesoleva seaduse § 66 lõikes 2 nimetatud äriühingul peavad olema:
1) tervisekaitsenõuetele ja kontrollitavatele sõidukitele vastavad ruumid ja territoorium või nende kasutamise võimalus;
2) käesoleva seaduse § 13 lõike 3 kohaselt kehtestatud eeskirja nõuetele vastavad töötajad, seadmed, vahendid, mõõteriistad ja inventar.

(2) Lepingut ei sõlmita äriühinguga, kellega on viimase kahe aasta jooksul katkestatud käesoleva seaduse § 66 lõikes 2 nimetatud leping äriühingu poolt toimepandud rikkumiste tõttu.

13. peatükk
MAASTIKUSÕIDUKITE LIIKLUS

§ 68. Maastikusõiduk

Käesoleva seaduse tähenduses on maastikusõiduk mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk ja mis kuulub registreerimisele teede- ja sideministri määratud korras.

§ 69. Maastikusõiduki registreerimine

(1) Registreerimisele kuuluvate maastikusõidukite loetelu kehtestab teede- ja sideminister.

(2) Maastikusõiduki registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded maastikusõiduki tehnoseisundile ja varustusele kehtestab teede- ja sideminister.

(3) Registreeritud maastikusõidukil peab olema vastav riiklik registreerimismärk.

(4) Kaitsejõudude maastikusõidukite registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab kaitseminister.

§ 70. Maastikusõidukiga liiklemine

(1) Maastikusõidukiga ei või sõita teel.

(2) Maastikusõidukiga on lubatud sõita teel jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav. Teel liikudes ei või sõita kiiremini kui 50 kilomeetrit tunnis.

(3) Maastikul võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maavaldaja loal.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba ei nõuta:
1) politsei-, tolli- ja piirivalvetöötajatelt ametiülesannete täitmisel;
2) haige toimetamisel haiglasse;
3) tulekustutus- või päästetööde tegijatelt;
4) muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega, nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine jms.

(5) Maastikusõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Maastikusõiduki juhtimisel peab juhil olema kaasas juhiluba ja maastikusõiduki registreerimistunnistus.

(6) Maastikusõidukite liiklemise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus. Kohalikul omavalitsusel on õigus maastikusõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil.

14. peatükk
ERISÄTTED

§ 71. Eritalituse sõiduk

(1) Eritalituse sõiduk on:
1) kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi alarmsõiduk);
2) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi hooldussõiduk);
3) sõiduk, mida jälitusametkonna või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev töötaja kasutab jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671) ettenähtud jälitustegevuse eri- või erandtoimingu teostamisel (edaspidi jälitussõiduk).

(2) Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib ametiülesannete täitmisel eirata käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1–4 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust.

(3) Jälitussõiduki juht võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud toimingute teostamisel eirata käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1–4 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust erisignaale kasutamata.

(4) Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel eirata käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud nõuet.

(5) Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse.

(6) Teised liiklejad peavad eritalituse sõidukile, millel on sisse lülitatud vilkur koos erisignaaliga või erisignaalita, ja sellise sõiduki poolt saadetavale sõidukile andma teed või vajaduse korral peatuma.

(7) Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 72. Tramm

(1) Trammi ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded trammi ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele kehtestab teede- ja sideminister.

(2) Trammi võib juhtida isik, kellel on B-kategooria auto ja trammi juhtimise õigus ja kes on vähemalt 21-aastane. Trammi juhtimist võib õppida isik, kes on vähemalt 20,5-aastane ja kellel on B-kategooria auto juhtimise õigus.

(3) Trammi juhtimise õiguse annab teede- ja sideministri määratud asutus.

(4) Nõuded trammijuhi terviseseisundile ja kutsesobivusele kehtestab sotsiaalminister. Trammijuhi kvalifikatsiooninõuded, trammijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ja temale trammi juhtimise õiguse andmise eeskirjad ning trammi juhtimisel kohustuslikult kaasas olevate dokumentide loetelu kehtestab teede- ja sideminister.

(5) Trammi juhtimise õigus peatatakse, võetakse ära, tühistatakse ja taastatakse käesolevas seaduses mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise, äravõtmise, tühistamise ja taastamise kohta sätestatu kohaselt.

§ 73. Erinõuded mootorsõidukitega seotud õigustoimingutele

Kui kohalik omavalitsus on kehtestanud mootorsõidukimaksu või kui mootorsõiduki eest tuleb tasuda raskeveokimaksu, ei saa vastava maksu tasumist tõendavat dokumenti esitamata:
1) teha muudatusi mootorsõiduki registreerimisandmetes;
2) kustutada mootorsõidukit registrist võõrandamise eesmärgil;
3) väljastada esmakordselt riiklikku registrisse kantud mootorsõiduki omanikule või tema esindajale mootorsõiduki riiklikku registreerimistunnistust ega riiklikku registreerimismärki.

§ 74. Seaduse laienemine välismaalasele ja välismaal registreeritud sõidukile

Käesolev seadus laieneb Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui konventsioonide või rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti.

15. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 75. Tähtajata juhilubade kehtivus

Tähtajata auto- ja mootorrattajuhiload, mis on välja antud Eestis elavatele isikutele Eestis või endise Nõukogude Liidu territooriumil, kehtivad 2001. aasta 30. juunini.

§ 76. Mootorsõiduki registreerimisdokumentide kehtivus

Eestis enne 1993. aasta 1. novembrit väljaantud mootorsõidukite ja nende haagiste tehnilised passid, tehnilised talongid ja registreerimistunnistused kehtivad 2001. aasta 30. juunini. Kui 2002. aasta 1. jaanuariks ei ole nimetatud dokumendid uuendatud, kustutatakse mootorsõiduk ja selle haagis liiklusregistrist.

§ 77. Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooninõuete rakendumine

Käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile rakenduvad 2002. aasta 1. juulil.

§ 78. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Käesoleva seaduse jõustumise päevast tunnistatakse seni kehtinud liiklusseadus (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272; 2000, 81, 515) kehtetuks.

§ 79. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. veebruaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

Lisa 1

MOOTORSÕIDUKITE KATEGOORIAD VASTAVALT JUHTIMISÕIGUSELE

Kategooria Sõiduki liik ja iseloomustus

1. Põhikategooriad

A mootorratas külghaagisega või külghaagiseta

B
auto, mille registrimass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega
  B-kategooria auto koos haagisega, kui autorongi registrimass ei ületa 3500 kg ja haagise registrimass ei ületa veduki tühimassi
BE autorong, mille veduk on B-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem B-kategoorias nimetatust
C auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ja mille registrimass on üle 3500 kg; sama auto koos kerghaagisega
CE autorong, mille veduk on C-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel
D auto, millel peale juhikoha on rohkem kui kaheksa istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; sama auto koos kerghaagisega
DE autorong, mille veduk on D-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel
R juhitava esisillaga ratastraktor või liikurmasin haagisega või haagiseta, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h,
kuid ei ületa 40 km/h
T liigendraamiga ratastraktor või juhitava tagasillaga liikurmasin haagisega või haagiseta ja muu R-kategooriasse mittekuuluv ratastraktor või liikurmasin, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h

2. Alamkategooriad

A1 mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 cm3 ja võimsus ei ületa 11 kW
B1 kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg ja valmistajakiirus on üle 50 km/h või millel on sisepõlemismootor töömahuga üle 50 cm3 või mõni muu vastava võimsusega mootor. Elektrilise ajamiga sõidukite tühimassi puhul ei arvestata aku massi
C1 auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ja mille registrimass on üle 3500 kg, kuid ei ületa 7500 kg; sama auto koos kerghaagisega
C1E autorong, mille veduk on C1-alamkategooria auto, kui autorongi registrimass ei ületa 12 000 kg ja haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel, kuid ei ületa veduki tühimassi
D1 auto, millel peale juhikoha on rohkem kui kaheksa, kuid mitte rohkem kui 16 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; sama auto koos kerghaagisega
D1E autorong, mille veduk on D1-alamkategooria auto, kui autorongi registrimass ei ületa 12 000 kg ja haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel, kuid ei ületa veduki tühimassi. Haagist ei või kasutada sõitjate veoks

Käesolevas seaduses tuleb termineid mõista alljärgnevalt:

Auto on sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat.

Autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon.

Erivõimsus on mootori võimsuse ja sõiduki tühimassi suhe.

Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk.

Kerghaagis on haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg.

Liikurmasin on ratastel liikuv teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat.

Mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h.

Mopeed on kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h.

Ratastraktor on mootorsõiduk, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine.

Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi.

Tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega.

Tühimass on juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki mass, mille on määranud valmistaja.

Lisa 2

LIIKUMISPUUDEGA INIMESE SÕIDUKI PARKIMISKAART

Esikülg

Mõõt 106 x 148 mm, taust helesinine

Tagakülg

SID

SID