Teksti suurus:

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 3, 10

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.12.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. jaanuari 2001. a otsusega nr 970

I. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet:
1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist vähemalt kord kuus.»

§ 2. Paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral vastavalt käesoleva seaduse sätetele.»

§ 3. Paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Puudega lapse toetus makstakse välja lapse emale või isale või vanema puudumisel võõrasvanemale, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 19 toodud juhtudel.»

§ 4. Paragrahvi 7 lõiked 1, 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Puudega 16-aastase ja vanema inimese toetust makstakse keskmise, raske või sügava puudega isikule puudest tingitud lisakulutuste kompenseerimiseks.

(2) 16-aastase ja vanema inimese puude raskusaste määratakse ja lisakulude vajadus tuvastatakse arstliku ekspertiisiga sotsiaalministri kehtestatud korras.

(3) Toetust makstakse igakuiselt sügava puudega inimesele 160 protsenti, raske puudega inimesele 105 protsenti ja keskmise puudega inimesele 50  protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.»

§ 5. Paragrahvi 7 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Paragrahvi 8 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) raske või sügava puudega 16–18-aastase lapse ühele mittetöötavale vanemale või mittetöötavale võõrasvanemale või mittetöötavale eestkostjale või 18-aastase või vanema raske või sügava puudega inimese mittetöötavale perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317) alusel määratud hooldajale või eestkostjale.»

§ 7. Paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) sügava puudega 16–18-aastase lapse ühele mittetöötavale vanemale või mittetöötavale võõrasvanemale või mittetöötavale eestkostjale või 18-aastase või vanema sügava puudega inimese mittetöötavale perekonnaseaduse alusel määratud hooldajale või eestkostjale 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
3) raske puudega 16–18-aastase lapse ühele mittetöötavale vanemale või mittetöötavale võõrasvanemale või mittetöötavale eestkostjale või 18-aastase või vanema raske puudega inimese mittetöötavale perekonnaseaduse alusel määratud hooldajale või eestkostjale 60 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.»

§ 8. Paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Puudega üksikvanemale või last üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale või last üksi kasvatavale puudega eestkostjale või last üksi kasvatavale puudega isikule, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, või ühele puudega abikaasadest makstakse kuni 16-aastase lapse ja päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.»

§ 9. Paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rehabilitatsioonitoetust makstakse puudega inimesele alates 16-aastaseks saamisest kuni vanaduspensionieani rehabilitatsiooniprotsessis osaletud aja eest, kuid mitte üle kahe nädala kalendriaastas.

(2) Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kursuse ühe nädala eest.»

§ 10. Paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese tööalaseks ja tasemekoolituseks mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul.

(2) Täienduskoolitustoetust makstakse kuni kaksteist nädalat vastavalt tegelikele kulutustele, kuid mitte rohkem kui 200 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kursuse ühe nädala eest.»

§ 11. Paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Lasteasutusse, kooli, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmiseks makstakse raske või sügava puudega lapsele transporditoetust kuni 20 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.»

§ 12. Paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Keskmise, raske või sügava puudega lapsele, kes on kas nõrknägevusega või pime või kes kroonilisest haigusest või vigastusest tingitud terviseseisundi tõttu vajab igakuist kodust meditsiiniabi, makstakse telefoni kasutamise toetust kuni 15 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.»

§ 13. Paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalikud põhidokumendid on:
1) toetuse taotlus;
2) arstliku ekspertiisi otsus;
3) arstiteatis (§-des 11, 13 ja 14 sätestatud toetused);
4) isiklik sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan (§-s 6 sätestatud toetus).»

§ 14. Paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme määramise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates arstliku ekspertiisi otsusest.»

§ 15. Paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui puudega laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta ja tema üle on seatud eestkoste või tema suhtes on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, makstakse käesoleva seaduse §-s 6, § 8 lõike 1 punktis 1 ning §-des 10, 13 ja 14 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetusi kasuvanemale.»

§ 16. Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Hooldajatoetust ei maksta, kui hooldatav puudega inimene on hoolekandeasutuses.»

§ 17. Seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Sotsiaaltoetuse ümberarvutamise tähtajad

(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates toetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Hilisemal avalduse ja vajalike dokumentide esitamisel arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.»

§ 18. Paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine

(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused makstakse toetusesaaja elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetusesaaja soovile tema pangakontole või posti teel.

(2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kättetoimetamine ja saatmine Eestis toimub maksja arvel.

(3) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kandmine välisriigis asuvasse panka toetusesaaja kontole toimub saaja arvel.

(4) Kui posti teel makstav puuetega inimeste sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud, peatatakse sotsiaaltoetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550) § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse sotsiaaltoetus tagantjärele välja.

(5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.

(6) Pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma tema pangakontole kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt elukohajärgse pensioniameti vastava nõude saamisel.»

§ 19. Paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Puudega inimesel, kellele oli määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetus enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kellel ei teki õigust saada puuetega inimeste sotsiaaltoetust pärast 2001. aasta 1. jaanuari, makstakse sotsiaaltoetust endises suuruses kuni määratud tähtajani, välja arvatud transporditoetus ja telefoni kasutamise toetus, mille maksmine lõpetatakse 16-aastase ja vanema inimese toetuse määramise päevast.»

II. § 20. Käesolevas seaduses sätestatud muudatusi rakendatakse alates 2001. aasta 1. jaanuarist.

Riigikogu esimees Toomas SAVI