Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.03.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.12.2015 Avaldamismärge: RT I 2004, 16, 123 Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord Vastu võetud 25.03.2004 nr 84 Määrus kehtestatakse «Raudteeseaduse» (RT I 2003, 79, 530) § 34 lõike 4 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse vedurijuhtide, vedurijuhiabide ja eriveeremi juhtide ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavate töötajate – jaamakorraldajate, rongi- ja manöövridispetšerite, raudteekorraldajate, turvangu- ja sideseadmete mehaanikute ja montööride, pöörmeseadjate, rongikoostajate, vagunijärelevaatajate, teemontööride ja -meistrite, kaubarongisaatjate, vagunipidurdajate ning signalistide (edaspidi koos nimetatud raudteetöötajad) tervisenõuded ning raudteetöötajate eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord. (2) Raudteetöötaja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäireid, haigusi ega puudeid, mis võivad töökohustuste täitmise ajal esile kutsuda raudteeliiklust ohustavat töövõime kaotust. § 2. Nõuded raudteetöötaja nägemisele ja kuulmisele (1) Nõuded raudteetöötaja nägemisele, arvestades vedurijuhtide, vedurijuhiabide ning eriveeremi juhtide nägemisele §-s 3 sätestatud nõuete erisusi, on järgmised: 1) korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus paremini nägeva silmaga ei või olla alla 0,8 ja halvemini nägeva silmaga alla 0,3; 2) korrigeeritud nägemise korral on lubatud maksimaalne hüpermetroopia +5 ja müoopia –8; 3) vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed; 4) kontaktläätsed on lubatud. (2) Nõuded raudteetöötaja kuulmisele on järgmised: 1) kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid; 2) kuulmise langus ei tohi ületada 40 dB sagedustel 500 kuni 1000 Hz ja halvema kuulmisega kõrvas 45 dB sagedusel 2000 Hz. § 3. Nõuded vedurijuhtide, vedurijuhiabide ning eriveeremi juhtide nägemisele (1) Nõuded vedurijuhtide, vedurijuhiabide ning eriveeremi juhtide nägemisele on järgmised: 1) korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus paremini nägeva silmaga ei või olla alla 1,0 ja halvemini nägeva silmaga alla 0,5; 2) korrigeeritud nägemise korral on lubatud maksimaalne hüpermetroopia +5 ja müoopia –8; 3) hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamisele peavad olema normaalsed; 4) värvusnägemine ja vaateväljad peavad olema normaalsed; 5) kontaktläätsed on lubatud, värvilised kontaktläätsed ja fotokromaatilised prilliklaasid on keelatud. (2) Erandid lõikes 1 nimetatud nõuetest on lubatud ainult silmaarsti otsuse alusel. § 4. Meditsiinilised vastunäidustused (1) Absoluutsed vastunäidustused raudteetöötajate tervisele on: 1) krooniline alkoholism; 2) sõltuvus narkootilistest ainetest; 3) sõltuvus psühhotroopsetest ainetest; 4) südame- ja vereringeelundite haigused dekompenseeritud staadiumis; 5) väljendunud neuroloogilised ja psühhiaatrilised tervisehäired; 6) väljendunud hingamispuudulikkusega kulgevad kopsuhaigused; 7) tüsistustega kulgevad kroonilised seedetraktihaigused; 8) insuliinsõltuv diabeet; 9) krooniline neerupuudulikkus, mis vajab dialüüsravi; 10) väljendunud vereloomehäired; 11) pahaloomulised kasvajad, millega kaasneb organsüsteemi funktsioonihäire; 12) epilepsia; 13) vestibulaarelundite haigused koos tasakaaluhäiretega. (2) Suhtelised vastunäidustused raudteetöötajate tervisele on: 1) kroonilised südame- ja vereringeelundite haigused kompenseeritud seisundi ja normaalse funktsiooni korral; 2) hingamispuudulikkusega kulgevad kroonilised kopsuhaigused; 3) bronhiaalastma; 4) perifeersete arterite, veenide ja lümfisoonte haigused; 5) neeruhaigused kompenseeritud funktsiooni korral; 6) luu-lihaskonna ja liigeste haigused, millega ei kaasne funktsioonihäiret; 7) uneapnoe. (3) Absoluutse vastunäidustuse esinemisel ei sobi isik töötama raudteetöötajana. (4) Suhtelise vastunäidustuse esinemisel teeb otsuse isiku sobivuse kohta raudteetöötajana töötamiseks tervisekontrolli tegija pärast täiendavate uuringute läbiviimist ja eriarstiga konsulteerimist. (5) Vedurijuhi, vedurijuhiabi ning eriveeremi juhina ei ole lubatud töötada haigusseisundite korral, millega kaasnevad vestibulaarsüsteemi häired. (6) Vedurijuhil, vedurijuhiabil ning eriveeremi juhil ei tohi olla kroonilisi kõnehäireid ning ta ei tohi kasutada kuulmisabivahendeid. § 5. Nõutavad terviseuuringud eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil (1) On nõutav üldine meditsiiniline läbivaatus, mille käigus hinnatakse kontrollitava terviseseisundit ning antakse hinnang sise-, liikumis-, nägemis- ja kuulmiselunditele, närvisüsteemile ja psüühilisele seisundile. (2) Nõutavad laboratoorsed uuringud on: 1) kliiniline vereanalüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil; 2) uriini analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil; 3) veresuhkru analüüs – eelneval tervisekontrollil, edaspidi tervisekontrolli käigus ilmnenud näidustuste esinemisel. (3) Nõutavad funktsionaaldiagnostilised uuringud on: 1) nägemiskontroll, värvusnägemise kontroll, vaatevälja uuring ning üle 40 aasta vanustel isikutel silma siserõhu kontroll eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil; 2) audiomeetriline kuulmise uuring (mõlemad kõrvad uuritakse eraldi) eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil; 3) elektrokardiogramm eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil üle 40-aastastel isikutel, alla 40-aastastel tervisehäirete või tervisekontrolli käigus ilmnenud näidustuste esinemisel. (4) Täiendavate terviseuuringute vajaduse ja mahu määrab tervisekontrolli tegija. § 6. Tervisekontrolli sagedus (1) Eelnev tervisekontroll tuleb läbida mitte varem kui kolm kuud enne raudteetöötajana tööle asumist. (2) Perioodiline tervisekontroll tuleb läbida: 1) kuni 40 aasta vanuseni iga viie aasta järel; 2) vanuses 41 kuni 62 aastat iga kolme aasta järel; 3) vanuses üle 62 aasta üks kord aastas. (3) Tervisekontrolli tegija otsuse alusel võib konkreetse raudteetöötaja terviseseisundit arvestades perioodilist tervisekontrolli teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust sagedamini. (4) Tööandja suunab raudteetöötaja täiendavasse tervisekontrolli: 1) kui tal on kahtlus töötaja füüsilise või vaimse terviseseisundi suhtes; 2) kui tal on kahtlus, et töötaja tarvitab uimasteid, psühhotroopseid ravimeid või et töötajal esinevad sõltuvusnähud alkoholist, eriti juhul, kui selle töötaja süül on tekkinud õnnetuseoht või toimunud õnnetus; 3) kui töötaja on tervislikel põhjustel puudunud töölt rohkem kui 30 päeva. § 7. Tervisekontrolli tegija () Eelneva, perioodilise ja täiendava tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, kaasates vajadusel eriarste. § 8. Tervisekontrolli tegemise kord (1) Enne tervisekontrolli esitab raudteetöötaja tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi ning täidab lisas 1 toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab selle oma allkirjaga. (2) Tervisekontrolli tegija teostab raudteetöötaja arstliku läbivaatuse, teeb või korraldab nõutavad terviseuuringud, konsulteerib vajadusel eriarstiga ja kannab tervisekontrolli tulemused tervisekontrolli kaardile. (3) Arvestades raudteetöötaja terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, otsustab tervisekontrolli tegija, kas isik sobib või ei sobi töötama raudteetöötajana. (4) Tervisekontrolli tegija kannab tervisekontrolli otsused raudteetöötaja tervisekontrolli kaardile. (5) Tervisekontrolli tegija teeb tervisekontrolli läbinud raudteetöötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse ning väljastab lisas 2 esitatud vormi kohase tervisetõendi. § 9. Terviseseisundiga seotud päringute tegemine () Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures raudteetöötaja on varem oma tervist kontrollinud või ennast ravinud, peab töötervishoiuarstile tema nõudmisel esitama töötaja terviseseisundit kajastavaid andmeid. Töötervishoiuarstil on õigus andmeid nõuda tulenevalt «Isikuandmete kaitse seadusest» (RT I 2003, 26, 158) üksnes raudteetöötaja nõusolekul. § 10. Tervisekontrolli andmete säilitamine () Tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi säilitatakse paberkandjal või elektroonilisel kujul 75 aastat alates isiku sünnist. § 11. Määruse jõustumine () Määrus jõustub 31. märtsil 2004. a. Meelis ATONEN Majandus- ja kommunikatsiooniminister peaministri ülesannetes Meelis ATONEN Majandus- ja kommunikatsiooniminister Heiki LOOT Riigisekretär Lisa 1 Lisa 2