Teksti suurus:

Julgeolekuasutuste seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 7, 17

Julgeolekuasutuste seadus

Vastu võetud 20.12.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. jaanuari 2001. a otsusega nr 974

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamise korra.

§ 2. Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk

(1) Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmise kaitseväes sätestab seadus.

§ 3. Julgeolekuasutuse tegevuse põhimõtted

(1) Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(2) Julgeolekuasutus kasutab ainult oma ülesannete täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga.

§ 4. Kuriteo tõkestamine

Kuriteo tõkestamine käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist.

2. peatükk
JULGEOLEKUASUTUSTE KORRALDUS JA ÜLESANDED

§ 5. Julgeolekuasutused

Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet.

§ 6. Kaitsepolitseiameti ülesanded

Kaitsepolitseiameti ülesanded on:
1) riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;
2) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse kaitse riigisaladuse seaduses (RT I 1999, 16, 271; 82, 752) ettenähtud juhtudel ja korras (vastuluure), välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;
3) nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;
4) seadusega ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine.

§ 7. Teabeameti ülesanded

(1) Teabeameti ülesanded on:
1) riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;
2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende kaitseväeüksuste kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;
3) vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks;
4) Riigikogu, Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust, Riigikontrolli, õiguskantslerit, Riigikohut ja Vabariigi Valitsuse määratud teisi riigi ametiasutusi teenindavate elektersiderajatiste, -võrkude ja -seadmete (sideobjektide) töö korraldamine, sealhulgas neile eri- ja asendusside tagamise korraldamine ning edastatava teabe elektrooniline kaitse;
5) andmeturbeseadmete kasutamise korraldamine ja teabe elektrooniline salastamine.

(2) Teabeamet kogub lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannetele Kaitsepolitseiameti taotlusel Kaitsepolitseiameti pädevuse piires või kaitseväe ülesannete täitmiseks teavet elektroonilisel viisil (signaalluure).

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud eri- ja asendusside tagamiseks võib Teabeamet sõlmida halduslepingu selleks riigi poolt asutatud juriidilise isikuga.

§ 8. Julgeolekuasutuse teenistujate arv

Julgeolekuasutuse teenistujate arvu määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 9. Julgeolekuasutuste töö suunamine ja ühtlustamine

(1) Peaminister ja ministrid, kelle juhitavate ministeeriumide valitsemisalas asuvad julgeolekuasutused, teevad omavahel alaliselt koostööd julgeolekuasutuste töö suunamiseks ja ühtlustamiseks.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega iga aasta kohta riigi teabehanke eelistuskava. Riigi teabehanke eelistuskavas sätestatakse julgeolekuasutustele esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.

§ 10. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

(1) Julgeolekuasutuste tegevuse koordineerimiseks tegutseb Vabariigi Valitsuse juures julgeolekukomisjon.

(2) Julgeolekukomisjon:
1) analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda;
2) määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused;
3) täidab teiste seadustega ning Vabariigi Valitsuse poolt talle pandud ülesandeid.

(3) Julgeolekukomisjoni kuuluvad peaminister, justiitsminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister.

(4) Julgeolekukomisjoni istungeid juhatab peaminister ja tema äraolekul kaitseminister.

(5) Julgeolekukomisjoni liikme ettepanekul võivad komisjoni istungitel sõnaõigusega osaleda teised isikud.

(6) Julgeolekukomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest.

(7) Julgeolekukomisjoni põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(8) Julgeolekukomisjoni asjaajamist korraldab Riigikantselei.

§ 11. Julgeolekuasutuste koostöö

(1) Julgeolekuasutused teevad üksteisega koostööd vastastikuse abistamise ja teabevahetuse kaudu.

(2) Julgeolekuasutuste teabevahetus toimub riigi teabehanke eelistuskava alusel.

3. peatükk
TEENISTUS JULGEOLEKUASUTUSES

§ 12. Teenistuse erisused julgeolekuasutuses

(1) Julgeolekuasutuse teenistujatele laieneb avaliku teenistuse seadus (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672) käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Teabeameti kaitseväelastele laieneb kaitseväeteenistuse seadus (RT I 2000, 28, 167) käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikule ei laiene käesoleva seaduse §-d 17–20.

§ 13. Teenistuse erisused Riigikantseleis

Riigikantselei teenistujale, kelle ülesanne on julgeolekuasutuste töö koordineerimine, laienevad julgeolekuasutuse teenistuja kohta sätestatud erisused ja politseiametnikule politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167) sätestatud ametihüved.

§ 14. Teenistusse võtmine

Julgeolekuasutuse ametnikule ei kohaldata avaliku konkursi korras teenistusse võtmist.

§ 15. Julgeolekuasutuse juhi ametissenimetamine

Vabariigi Valitsus nimetab julgeolekuasutuse juhi ametisse viieks aastaks asjaomase ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 16. Ametipalk

(1) Julgeolekuasutuste ametnike ametikohtadele vastavate palgaastmete siseselt võidakse kehtestada diferentseeritud palgamäärad. Nende rakendamise alused ja erisused lähtuvalt ametialaste ülesannete iseloomust kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Julgeolekuasutuste ametnike, kes ei ole politsei- ega kaitseväeteenistuses, palgaastmetele vastavad, sealhulgas diferentseeritud palgamäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Julgeolekuasutuse ametniku palgaastmele vastavat palgamäära suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50% ulatuses nimetatud palgamäärast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametnikule ei maksta lisatasu ületunnitöö, samuti töötamise eest õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäeval ja riiklikul pühal.

§ 17. Toetus julgeolekuasutuse ametniku haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral

(1) Julgeolekuasutuse ametnikule, kellele teenistuskohustuse täitmisel või seoses teenistusega julgeolekuasutuses tekitati terviserikkega kehavigastus, millega ei kaasnenud invaliidsust, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses. (õ) 28.01.2009 11:50

(2) Teenistuskohustuse täitmisel või seoses teenistusega julgeolekuasutuses vigastada saanud või haigestunud ametniku ravi- ja ravimikulud kannab riik.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 18. Varalise kahju hüvitamine

(1) Teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik.

(2) Varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 19. Julgeolekuasutuse ametniku terviseuuringud

(1) Riigi kulul julgeolekuasutuse ametniku terviseuuringute tegemise alused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Asjaomane minister kinnitab määrusega nende ametikohtade loetelu, kus terviseuuringutes osalemine on kohustuslik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei laiene terviseuuringutele, mis on ette nähtud muu seaduse alusel.

§ 20. Teenistusega seotud piirangud julgeolekuasutuses

(1) Julgeolekuasutuse ametnik ei või:
1) töötada teise tööandja juures, välja arvatud asutuse juhi nõusolekul pedagoogilisel, teaduslikul või loomingulisel tööl;
2) osaleda streikides;
3) kuuluda erakonda.

(2) Julgeolekuasutuse ametnikule ei väljastata tema teenistusse võtmise, teisele ametikohale üleviimise ja teenistusest vabastamise või temale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koopiat, kui käskkiri sisaldab riigisaladust või muud avalikustamisele mittekuuluvat teavet. Sellisel juhul väljastatakse talle väljavõte käskkirjast, millest on välja jäetud riigisaladust sisaldav teave.

(3) Julgeolekualaseid ülesandeid täitnud julgeolekuasutuse ametnik ei või kolme aasta jooksul pärast ametist vabastamist töötada turvateenuseid või eradetektiiviteenuseid osutavates eraõiguslikes juriidilistes isikutes.

4. peatükk
JULGEOLEKUASUTUSE VOLITUSED

§ 21. Kaitsepolitseiameti politseiametniku õigused

Kaitsepolitseiametil ja selle politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel seadusega vastavalt politseile ja politseiametnikule antud õigused.

§ 22. Julgeolekuasutusele abi osutamine

(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ametnikud, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud osutavad julgeolekuasutusele selle ülesannete täitmisel oma pädevuse piires abi. Kohaliku omavalitsuse asutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kulud abi osutamisel hüvitatakse riigieelarvest.

(2) Kui muid vahendeid ei leidu, võib julgeolekuasutus otsese ohu korral riigi julgeolekule nõuda oma ülesannete täitmiseks vastava abi osutamist üksikisikult.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abi osutamise kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 23. Isiku, asutuse ja organi teesklemine

(1) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku isiku teesklemiseks tehakse asjaomase ministri avalduse alusel vastav kanne äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kanne kustutatakse teesklemisvajaduse lõppemisel asjaomase ministri avalduse alusel üldises korras.

(2) Minister esitab isiku registrisse kandmise avalduse julgeolekuasutuse juhi taotlusel. Taotluses näidatakse:
1) isiku teesklemise vajadus;
2) teeseldava isiku liik;
3) isiku teesklemise kulud;
4) isiku teesklemise kestus;
5) andmed, mis kantakse äriregistri äritoimikusse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (sealhulgas kandeavaldus).

(3) Asutuse või organi teesklemise julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks otsustab asjaomane minister käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude alusel.

(4) Teeseldud isiku, asutuse või organi nimel tehtud tehing loetakse julgeolekuasutuse tehtud tehinguks.

(5) Julgeolekuasutuse juht esitab iga nelja kuu järel asjaomasele ministeeriumile ülevaate julgeolekuasutuse poolt teeseldud isikute, asutuste ja organite tegevuse kohta.

§ 24. Teabe kogumise viis

(1) Teabe, sealhulgas isikuandmete kogumine toimub julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vahetult julgeolekuasutuse või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt.

(2) Teabe kogumine ei tohi kahjustada isiku elu, tervist, vara ega keskkonda.

§ 25. Sõnumi saladuse õiguse piiramine

(1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

(2) Julgeolekuasutus võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks piirata isiku õigust sõnumi saladusele, kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta.

(3) Isiku õigust sõnumi saladusele piiratakse:
1) postisaadetise läbivaatusega;
2) telegraafi, telefoni või muu tehnilise sidekanali kaudu edastatava sõnumi või muu teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega;
3) muul viisil edastatava teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega.

§ 26. Kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramine

(1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

(2) Julgeolekuasutuse ametnik võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks siseneda isiku eluruumi, valdusse või töökohta ilma isiku nõusolekuta või neid läbi otsida julgeolekuasutuse juhi korraldusel riigi julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks.

(3) Isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele piiratakse:
1) isikuandmete kogumisega;
2) varjatud jälgimisega;
3) isiku samasuse varjatud tuvastamisega;
4) telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse ja viisi ning edastaja või vastuvõtja kohta andmete kogumisega;
5) varjatud sisenemisega eluruumi, muusse ehitisse või valdusse, andmekogusse, töökohta või sõidukisse teabe varjatud kogumiseks või salvestamiseks või selleks vajalike abivahendite paigaldamiseks.

(4) Julgeolekuasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel võib julgeolekuasutuse pädevuse piires käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ka salajasele koostööle kaasatud isik.

§ 27. Sõnumi saladuse ja kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord

(1) Kui tekib vajadus piirata isiku õigust sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele, esitab julgeolekuasutuse juht halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks. Taotluses näidatakse ära nimetatud õiguse piiramise viis.

(2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine ning isiku õiguse piiramise sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele õigustatuks tunnistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Loa võib anda kuni kaheks kuuks või pikendada iga kord sama tähtaja võrra.

(3) Isiku õiguse piiramise kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele otsustab julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik kirjaliku põhjendatud korraldusega. Korraldus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud.

§ 28. Teabe varjatud kogumise meetodid ja vahendid

Julgeolekuasutuste poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid määrab kindlaks asjaomane minister määrusega. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.

§ 29. Isiku teavitamine kasutatud vahenditest

Julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle põhiõigusi käesoleva seaduse §-s 25 või 26 sätestatud viisil piiratakse, kasutatud abinõudest ja põhiõiguste piiramise asjaoludest viivitamatult, kui see ei ohusta piirangu eesmärki, või sellise ohu lõppemisel.

§ 30. Teabe säilitamine

Käesoleva seaduse §-des 25 või 26 sätestatud viisil kogutud teavet säilitatakse teabetoimikutes. Teabetoimik avatakse iga juhtumi kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab vastav minister määrusega.

§ 31. Teabe edastamine julgeolekuasutusele

(1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks vajalike isikuandmete saamiseks pöörduda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poole, kui nende andmete saamine ei ole võimalik üldiselt kättesaadavast allikast või oleks seotud liigsete kulutuste või isikut, kelle isikuandmeid edastatakse, rohkem koormavate abinõudega ning kui seadusega ei ole selliste andmete üleandmine keelatud.

(2) Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult vajalikku teavet. Isikuandmete andmise kohustust ei ole, kui julgeolekuasutus ei põhjenda isikuandmete saamise vajadust või isikuandmete andmine ei ole lubatud.

§ 32. Teabe edastamine julgeolekuasutuse poolt

Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet, mis ei puuduta isikuandmeid, võib edastada teisele riigiasutusele, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks.

§ 33. Teabe riigiorganitevahelise elektroonilise edastamise kaitse

Nõuded riigi ametiasutusi teenindavate sideobjektide parameetritele, riigihangetele, ehitamisele, opereerimisele ja neile ligipääsule ning andmeturbeseadmetele ja nende kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 34. Andmete edastamine välisriigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile

Julgeolekuasutus võib edastada kogutud teavet välisriigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või suurendamiseks rahvusvahelise lepingu alusel. Edastamine toimub kirjalikult, kui rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 35. Tulirelva kasutamine

(1) Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus kanda tulirelva ja kasutada seda äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu või tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistusülesandeid:
1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui ohus on teise inimese või julgeolekuasutuse ametniku enda elu;
2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel;
3) julgeolekuasutuse ametnikule grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel.

(2) Tulirelva ei tohi kasutada:
1) lapse, vanuri ega ilmse raseduse tunnusega naise vastu, välja arvatud temapoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või tema relvitustamiseks;
2) välisriigi diplomaatilises või konsulaaresinduses ega rahvusvahelise leppe alusel puutumatust omava esinduse hoones, ruumis ega territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omava sõiduki suhtes, välja arvatud selle esinduse juhi nõusolekul või muu rahvusvahelise kokkuleppega ettenähtud juhul;
3) ehitises ega ruumis, kus toodetakse või hoitakse lõhkeainet või kergesti süttivat või mürgist ainet, mis tulirelva kasutamisel võib ohustada isiku elu või tervist.

5. peatükk
JÄRELEVALVE

§ 36. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon

(1) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.

(2) Peaminister ja asjaomane minister teavitavad komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ja järelevalvest nende tegevuse üle, sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud küsimustes.

(3) Komisjonil on komisjoni tööga seotud ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente.

(4) Komisjon arutab julgeolekuasutuse eelarve eelnõu üheaegselt riigieelarve eelnõu arutamisega Riigikogus.

(5) Komisjon esitab vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest.

(6) Seaduserikkumise avastamise korral on komisjon kohustatud edastama vastavad materjalid uurimisasutusele või õiguskantslerile.

(7) Komisjoni liikmed ja ametnikud on kohustatud hoidma neile töö käigus teatavaks saanud riigi- ja eraisiku saladust.

§ 37. Julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile teabe edastamise piirangud

(1) Peaministri või asjaomase ministri otsusel võib julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile konkreetse toimingu kohta teabe andmisest keelduda, kui see teave puudutab:
1) julgeolekualase teabe allikat;
2) julgeolekuasutuse tegevuse meetodit, kui selle kasutamine pole veel lõppenud;
3) julgeolekuasutuse poolt teabe kogumist käesoleva seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud viisil, kui see pole veel lõppenud;
4) teavet, mis on saadud teiselt riigilt tingimusega, et edastatav teave jääb saladuseks.

(2) Teabe andmisest keeldumist põhjendatakse.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 38. Kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks moodustatud Riigikogu erikomisjoni ümberkujundamine

Riigikogu 1999. aasta 29. aprilli otsusega (RT I 1999, 43, 503) moodustatud erikomisjon kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kujundatakse ümber käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud komisjoniks.

§ 39. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672) §-s 391 asendatakse sõna «politseiametnik» sõnadega «julgeolekuasutuse ametnik».

§ 40. Jälitustegevuse seaduse muutmine

Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kaitsepolitseiamet on jälitusametkond kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel. Muude tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust.»;

2) paragrahvi 71 lõikes 1 asendatakse sõnad «Kaitsepolitseiamet ja Politseiamet» sõnadega «Politseiamet ja kuritegude kohtueelsel uurimisel Kaitsepolitseiamet»;

3) paragrahvi 9 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud jälitusmenetlust teostavad Politseiamet ja viimase poolt volitatud politseiasutused.»;

4) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad «Kaitsepolitseiametil ja Politseiametil» sõnadega «Politseiametil ja kuritegude kohtueelsel uurimisel Kaitsepolitseiametil»;

5) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Järelevalvet kohtueelse uurimise asutuseks oleva jälitusametkonna jälitustegevuse seaduslikkuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses teostab prokuratuur.»;

6) sama paragrahvi lõikes 4 asendatakse sõnad «Politseiseaduse §-s 7» sõnadega «Julgeolekuasutuste seaduse §-s 36».

§ 41. Riigivaraseaduse täiendamine

Riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

« (12) Julgeolekuasutuse valdusse antud kinnisasja ega sellega seotud asjaõigust, samuti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustele vastavat vallasasja, rahaliselt hinnatavat õigust ega kohustust ei kanta riigivara registrisse või need kantakse riigivara registrisse, kasutades variandmeid.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud riigivara kohta peetakse eraldi registrit, mille asutab ja mille pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Registrisse märgitakse riigivara kandmine riigivara registrisse, samuti variandmete kasutamine. Register asub julgeolekuasutuses.»;

2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Käesolev paragrahv ei laiene julgeolekuasutustele.»;

3) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesolev paragrahv ei laiene julgeolekuasutustele.»;

4) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva seaduse §-d 28 ja 30–32 ei laiene julgeolekuasutustele.»

§ 42. Relvaseaduse täiendamine

Relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597) § 1 lõike 2 punkti 6 ja lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «sisekaitseüksuse» sõnaga «, julgeolekuasutuste».

§ 43. Andmekogude seaduse täiendamine

Andmekogude seadust (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597) täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

Ǥ 111. Piirangud julgeolekuasutust puudutavate andmete kajastamisel riigi andmekogudes

(1) Julgeolekuasutust puudutavaid riigisaladuseks tunnistatud või ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid kajastatakse üksnes julgeolekuasutuste andmekogudes.

(2) Julgeolekuasutust puudutavate muude andmete kajastamisel riigi andmekogudes võib vajaduse korral kasutada variandmeid.

(3) Variandmete kasutamine toimub julgeolekuasutuse juhi salajase käskkirja alusel, milles näidatakse ära julgeolekuasutust puudutavad tegelikud andmed ja nende kajastamisel riigi andmekogudes kasutatavad variandmed.»

§ 44. Politseiseaduse muutmine

Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 3, § 8 lõike 2 punkt 2 ja § 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 116 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 116. Politseiasutuste teenistujate arv

Politseiasutuste politseiametnike ja teiste teenistujate arvu kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

3) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) julgeolekuasutusi nende ülesannete täitmisel.»

§ 45. Politseiteenistuse seaduse muutmine

Politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse pärast sõna «politseiasutuses» sõnadega «Kaitsepolitseiametis, Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud ametikohal» ning pärast sõna «politseiõppeasutuses» sõnadega «(edaspidi asutus)»;

2) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «siseminister» sõnadega «või Kaitsepolitseiameti»;

3) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiameti juhi nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni seisukoha. Politseiameti juhti ei tohi nimetada ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Kaitsepolitseiameti peadirektor nimetatakse ametisse julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.»;

4) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Teised kõrgemad politseiametnikud nimetab ametisse vastavalt Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht.»;

5) paragrahvi 12 lõikes 6 asendatakse sõnad «politseiasutuse ja politseiõppeasutuse» sõnaga «asutuse»;

6) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad «, välja arvatud Kaitsepolitseiamet, samuti» sõnaga «ja»;

7) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse sõnad «Politseiasutuse politseiametnikule» sõnaga «Politseiametnikule»;

8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Juhul kui politseiametniku palgaastmestiku järgset palgamäära võidakse diferentseerida (suurendada) kahel või enamal alusel, siis liidetakse diferentseerimise määrad (protsendid) ühtseks diferentseerimise määraks (protsendiks), mille alusel arvutatakse diferentseeritud palgamäär.»;

9) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Jälitustegevust teostava politseiametniku, välja arvatud Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametipalka suurendatakse 10 kuni 50 protsenti. Nende ametikohtade loetelu või loetelusse arvamise tingimused kehtestab siseminister käskkirjaga.»;

10) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «tekitatud» sõnaga «otsese»;

11) sama paragrahvi lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «tingimused» sõnaga «, piirmäära»;

12) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse sõna «politseiasutuse» sõnaga «asutuse»;

13) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad «Politseiasutuse või politseiõppeasutuse» sõnaga «Asutuse»;

14) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «teostavad» sõnadega «Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon ning»;

15) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõna «politsei»;

16) paragrahvi 39 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «aukirja kirjelduse, politsei»;

17) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on asutuse juhil ning punktis 3 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on politseiametniku ametikohale nimetamise õigust omaval asutuse juhil.»;

18) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Distsiplinaarjuurdluse algatamise õigus alluvate politseiametnike suhtes on:
1) siseministril;
2) Politseiameti juhil;
3) asutuse juhil.»

§ 46. Riigisaladuse seaduse täiendamine

Riigisaladuse seaduses (RT I 1999, 16, 271; 82, 752) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna «Valitsusside» sõnaga «Teabeamet» vastavas käändes;

2) paragrahvi 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «Kaitsepolitseiameti» sõnadega «ning Teabeameti»;

3) sama paragrahvi punkti 16 täiendatakse pärast sõna «Kaitsepolitseiameti» sõnadega «ja Teabeameti»;

4) paragrahvi 6 punkti 9 täiendatakse pärast sõna «teave» sõnadega «, samuti Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti poolt julgeolekuasutuste seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud viisil kogutud teave»;

5) sama paragrahvi punkte 11, 13, 14 ja 16 täiendatakse pärast sõna «Kaitsepolitseiameti» sõnadega «ja Teabeameti»;

6) sama paragrahvi punkti 18 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kaitsejõudude Peastaabi, Kaitsepolitseiameti, Teabeameti või Riigikantselei koostatud ohuprognoos ja riigi teabehanke eelistuskava.»;

7) sama paragrahvi punktis 19 asendatakse sõnad «ja Riigikantselei koordinatsioonibüroo» sõnadega «, Teabeameti või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega tegeleva ametniku»;

8) sama paragrahvi täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

« 20) Kaitsepolitseiameti või Teabeameti valdusse antud riigivara kohta peetava registri andmed. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks.»;

9) paragrahvi 7 punkti 2 esimest lauset täiendatakse sõnadega «, samuti Kaitsepolitseiameti või Teabeameti poolt julgeolekuasutuste seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud viisil teabe kogumise meetodid ja taktika ning teabe kogumisel kasutatavad tehnilised vahendid»;

10) sama paragrahvi punkti 3 esimest lauset täiendatakse sõnadega «, samuti Kaitsepolitseiameti või Teabeameti poolt julgeolekuasutuste seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud viisil teabe kogumine koostöös välisriikide julgeolekuasutustega ning selle käigus vahetatav teave»;

11) sama paragrahvi punkti 4 täiendatakse pärast sõna «teabest» sõnadega «, samuti Kaitsepolitseiameti või Teabeameti poolt julgeolekuasutuste seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud viisil kogutud teabest»;

12) sama paragrahvi punkti 5 täiendatakse pärast sõna «Peastaabi» sõnaga «, Teabeameti»;

13) sama paragrahvi punkti 6 esimest lauset täiendatakse sõnadega «, samuti Kaitsepolitseiameti või Teabeameti ülesannete täitmiseks vajaliku isiku, asutuse või organi teesklemine»;

14) paragrahvi 17 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna «Kaitsepolitseiameti» sõnadega «ja Teabeameti»;

15) sama paragrahvi lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «Peastaabi» sõnaga «, Teabeameti»;

16) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

«§ 261. Riigisaladuse edastamine välisriigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile

Riigikantselei või julgeolekuasutus võib edastada riigisaladuseks tunnistatud teavet välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud juhtudel ja korras, kui välislepinguga on tagatud kaitse edastatava teabe avalikuks tulemise eest.»;

17) paragrahvi 29 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Julgeolekukontrolli teostatakse jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9) ja julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras.»

§ 47. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271; 92, 824; 97, 859; 2000, 57, 374; 84, 534) § 4 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 11) julgeolekuasutuse hanked;».

§ 48. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

Õiend
§ 17 lõikes 1 parandatud täheviga sõnas "julgeolekuasutuses"
Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lg 3.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json