Teksti suurus:

Avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 7, 18

Avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.12.2000

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. jaanuari 2001. a otsusega nr 975

Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

« § 81. Riigiteenistujate palga, ametipalga ja palgamäära mõisted

(1) Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.

(2) Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära.

(3) Palgamäär on ametniku palgaastmele vastav käesoleva seaduse § 9 3. lõike alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma.»

§ 2. Paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Avaliku teenistuse seadus laieneb niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti:
1) riigikontrolörile;
2) õiguskantslerile;
3) kohtunikele;
4) politseiametnikele;
5) piirivalveametnikele;
6) vanglaametnikele;
7) prokuröridele.»

§ 3. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded

(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(2) Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks saanud ja vähemalt käesoleva seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku.»

§ 4. Paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

« 51) ministeeriumi kantsler – viieks aastaks;».

§ 6. Paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) avaliku teenistuse staaži pikkust või puudumist ametisse nimetamise kuupäeva seisuga.»

§ 7. Paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 37. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest

(1) Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.

(2) Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% ametipalgast;
2) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10% ametipalgast;
3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% ametipalgast.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

(4) Palka makstakse palgaseaduses (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248) sätestatud korras.»

§ 8. Paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 41. Hüvitus riigiametniku nimetamisel teises paikkonnas asuvale ametikohale

Teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamise korral makstakse riigiametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk uuel ametikohal, kui see on suurem riigiametniku viimasest ametipalgast. Kui ametipalk uuel ametikohal on väiksem riigiametniku viimasest ametipalgast, siis makstakse hüvitusena riigiametniku viimase ametipalga suurune summa. Lisaks hüvitatakse ametniku ja tema perekonnaliikmete sõidu- ja varaveokulud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.»

§ 9. Paragrahvis 46 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teenistujale võib maksta põhipuhkusega seoses puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkusetoetuse maksmise korral tuleb puhkusetoetust maksta kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest.»;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel.»

§ 10. Paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 47. Ametniku üleviimine ja talle ametikohaväliste ülesannete andmine

Ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.»

§ 11. Paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ametnikul on arsti otsuse alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele või ajutisele üleviimisele terviseseisundile vastavale ametikohale, välja arvatud konkursi korras täidetavale ametikohale. Ametnikule makstakse uuele ametikohale vastavat ametipalka, kui see on ametniku senisest ametipalgast suurem, ja lisatasusid, millele ametnikul on õigus. Kui uuele ametikohale vastav ametipalk on ametniku senisest ametipalgast väiksem, säilitatakse ametnikule senine palk.»

§ 12. Paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 55. Eluruumi kasutamine

(1) Riigiametnikule antakse võimaluse korral tööandja eluruum või hüvitatakse muu eluruumi kasutamiskulud, kui ametnik nimetatakse teises paikkonnas asuvale ametikohale või kui tal ametiasutuse asukohas ei ole omaette eluruumi.

(2) Ametikohtade loetelu, kus hüvitatakse muu eluruumi kasutamiskulud, ning kasutamiskulude piirmäärad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.»

§ 13. Paragrahv 551 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 551. Toitlustamise tagamine

Riigipiiril asuvas tollipunktis sanitaar-, karantiini-, veterinaar-, toidu-, fütosanitaar- või tollikontrolli teostavale riigiametnikule tagatakse toitlustamine teenistuskohustuste täitmise ajal.»

§ 14. Paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.»

§ 15. Paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Teenistujale, kes ajutiselt vabastati seniste teenistusülesannete täitmisest käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, säilitatakse senine palk.»

§ 16. Paragrahvi 62 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) on vastuolus õigusaktidega;».

§ 17. Paragrahv 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 64. Puuduva ametniku ülesannete täitmine

(1) Puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik võib ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas:
1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;
2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest;
3) panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest.

(2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannete ajutisest täitmisest keelduda, kui nende täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud teenistujal.

(3) Ametnik ei või käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel samas ametiasutuses puuduva ametniku ülesandeid täita üle kahe kuu kalendriaastas. Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline asetäitja või kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametniku ülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega ei kohaldata.

(4) Ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 alusel asendavad puuduvat ametnikku, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.

(5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 2 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse puuduva ametniku ametipalka, kui see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, millele asendajal on õigus. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendaja ametipalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.

(6) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.»

§ 18. Paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 4 sätestatud ergutuse kasutamist ei välista ametniku asumine kõige kõrgemal palgaastmel, mis seadusega on sellele ametnikegrupile ette nähtud, välja arvatud juhul, kui ametnik on kõige kõrgemal palgaastmestikus sätestatud palgaastmel.»

§ 19. Paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 4 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramist ei välista ametniku asumine kõige madalamal palgaastmel, mis seadusega on sellele ametnikegrupile ette nähtud, välja arvatud juhul, kui ametnik on kõige madalamal palgaastmestikus sätestatud palgaastmel.»

§ 20. Paragrahvis 95 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmete arvu ja koosseisu määrab komisjoni esimees vastavalt vajadusele. Komisjoni peab kuuluma ametnikke, nende kutse- ja/või ametiühingu(te) esindajaid ja sõltumatuid asjatundjaid.»;

2) lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kõrgemalseisva ametiasutuse, ametnike kutseühingu(te) ja/või ametiühingu(te) ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindajaid – vastava ametiasutuse, ühingu või liidu ettepanekul;».

§ 21. Paragrahvis 101 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Ühe aasta jooksul uute atesteerimisnõuete kinnitamisest võib ametnikke nende nõuete alusel atesteerida vaid ametniku nõusolekul.»

§ 22. Paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teenistussuhte peatumine vormistatakse käskkirjaga või korraldusega, välja arvatud teenistussuhte peatumise korral käesoleva seaduse § 108 punktis 3 sätestatud alusel.»

§ 23. Seadust täiendatakse §-ga 1131 järgmises sõnastuses:

« § 1131. Ministeeriumi kantsleri vabastamine ministri ja kantsleri koostöö mittelaabumise tõttu

(1) Ministeeriumi kantsler vabastatakse teenistusest ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö mittelaabumise tõttu.

(2) Ministeeriumi kantslerit ei saa käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alusel teenistusest vabastada enne aasta möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.»

§ 24. Paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kokkuleppel isikuga, kellel on ametniku teenistusest vabastamise õigus, võib ametniku teenistusest lahkumise korral kohaldada lühemat etteteatamistähtaega.»

§ 25. Paragrahvi 116 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Koondamise tõttu vabanenud ametnik tuleb tema soovil kuue kuu jooksul, alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta, kui tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid vabanenud ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti.»

§ 26. Paragrahvis 127 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Ametniku asumisel uuele ametikohale muus ametiasutuses on nimetatud ametiasutus kohustatud aegsasti vormistama ametniku ametisse nimetamise ja sellest kohe teavitama ametiasutust, kus ametnik on antud hetkel teenistuses. Ametnik on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama ametiasutust, kus ta on antud hetkel teenistuses, enda valimisest ametikohale muus riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel ametist hiljemalt kalendripäevast, mis vahetult eelneb teisele ametikohale asumiseks määratud kalendripäevale.»

§ 27. Paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui ametiasutuse likvideerimise või ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse ametikohale, mida talle pakuti ametiasutuse likvideerimisel või käesoleva seaduse § 116 1. lõikes sätestatud juhul, enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.»

§ 28. Paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Ministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamisel käesoleva seaduse § 1131 1. lõikes sätestatud alusel makstakse talle hüvitusena ametipalk ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ametipalk.»

§ 29. Paragrahvi 133 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, võib vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul.»

§ 30. Paragrahvi 160 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Abiteenistujal on õigus pöörduda töölepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks maa- või linnakohtusse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669) § 143 sätestatud tähtaja jooksul.»

§ 31. Seadust täiendatakse §-ga 1791 järgmises sõnastuses:

« § 1791. Käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punkti 51, § 1131 ja § 131 lõike 5 rakendamine

Käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punkti 51 jõustumisel ametis olevad kantslerid loetakse eelnimetatud sätte jõustumise hetkest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks ning neile laienevad § 1131 ja § 131 lõige 5, alates eelnimetatud sätete jõustumisest.»

§ 32. Paragrahvis 182 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.»

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json