Teksti suurus:

Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:RT I 2001, 13, 61

Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri

Nehatu looduskaitsealakaitse-eeskiri1
Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrusnr 39

Määrus kehtestatakse « Kaitstavate loodusobjektide seaduse»(RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843) § 5 lõike 4alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

(1) Nehatu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242«Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) kaitse alla võetudkaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale jamajandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

§2. Kaitseala piir

(1) Nehatu looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Läänemaakonnas Hanila vallas endiste Pivarootsi ja Nehatu mõisate vahelisel piiril talumaa A36 loodenurgast mööda nimeatatud talumaa kirdepiiriks olevat kiviaeda kagu suunas ja talumaade A40, A39, A3, A2 ja A1 loodepiiri kirde suunas kuni talumaa Sooaluse 3 edelanurgani, sealt mööda nimetatud talumaa edelapiiri, Kaasiku maaüksuse (19502:001:0860) ja Kangruaadu maaüksuse (19502:001:0850)lääne- ja lõunapiiri, Villemi (19502:001:0012) ja Allika (19502:001:0710) maaüksuste läänepiiri ning Allika maaüksuse (19502:001:0362) läänepiiri jalõunapiiri ning Lemeti maaüksuse (19502:001:0760) lõunapiiri kuni lõikumiseniedelasse suunduva kiviaiaga. Edasi läheb piir mööda nimetatud kiviaeda~200 m edelasse ja mööda sellega ristuvat kiviaeda lõuna–kagusse kuni Kamsamaaüksuse (19502:001:0870) loodepiirini, sealt läheb piir mööda selle maaüksuse piiri edelasse ja kagusse kuni ida–läänesuunalise kraavini, siis mööda sedakraavi ida suunas kuni sama maaüksuse kagupiirini. Piir jätkub mööda samamaaüksuse kagupiiri kirde suunas ja Möldri maaüksuse (19502:001:0780) lõunapiiri ida suunas ning jätkudes selle maaüksuse kagunurgast mööda kiviaeda kagu jakirde suunas kuni Hanila–Hõbesalu maanteeni. Edasi kulgeb piir möödanimetatud maantee teemaa lääneserva ja Jaagomardi maaüksuse (19502:001:0410)põhja-, lääne- ja kagupiiri, jättes selle maaüksuse kaitsealalt välja. Piirjätkub Pärnu maakonnas Varbla vallas mööda Hanila–Hõbesalumaantee lääneserva kuni Kuuendiku kraavini. Sealt kulgeb piir mööda nimetatud kraavi lõuna suunas kuni talumaa Villika 79 põhjapiirini, mööda seda ida suunaskuni põhja–lõunasuunalise kiviaiani, edasi läheb piir möödaseda metsa servas kulgevat kiviaeda lõunasse ja kagusse kuni põhja–lõunasuunaliseteeni. Sealt kulgeb piir mööda nimetatud teed ja Sadama maaüksuse edelanurgast mööda tee pikendust kagusse kuni mereni. Edasi jätkub piirmööda roostiku serva kuni talumaa Villika 79 lõunapiiriks oleva kiviaiani, möödanimetatud talumaa lõuna- ja edelapiiri, talumaade Kiisasauna 81 lääne- jalõunapiiri, Kiisa 82 lõunapiiri, talu Müriste-Vassa 85 lahusmaatüki kagu-,lõuna- ja läänepiiri, Aadu 83 edela- ja loodepiiri ning taludeMürista-Jaani 86 ja Matsi 89 lahusmaatükkide loodepiiri kuni Rame–Paatsalu teeni. Edasimööda nimetatud teed läände kuni Lääne ja Pärnu maakonnavaheliseks piiriks oleva teeni, mööda seda teed loodesse ja Lääne maakonnas Hanila vallasoleva Sepa-Otto maaüksuse (19502:001:0480) kagu-, kirde- ja loodepiiri, jättes selle maaüksuse kaitsealalt välja, edasi mööda nimetatud teed kunitalumaa Alt Villemi 93 õuemaa edelanurgani, sealt mööda nimetatudõuemaa loodepiiri ja metsa servas kulgevat kiviaeda põhja ja ida suunas ning mööda nimetatud kiviaia jätkuks olevat metsa servas kulgevat kraavi lõuna ja loode suunas kuni maakonna piirini. Piir jätkub mööda maakonna piiri kirdesse ja uuesti Läänemaal Hanila vallas talumaa Põldsepa A25 kirdenurgas olevatlageda sooala ja metsa piiri kuni nimetatud talumaa ja talumaa A22 vahelise piirini. Edasi kulgeb piir nimetatud talumaade vahelist piiri ida suunas kuni Villemi maaüksuse (19502:001:0026) kagunurgani. Piir jätkub möödanimetatud maaüksuse ja talumaa Vilguti A6 idapiiril kulgevaid kiviaedu põhja suunas ning Järve maaüksuse (19502:001:0680) kagupiiril kulgevat kiviaeda kirde suunas kuni endiste Pivarootsi ja Nehatu mõisate vaheliseks piiriks oleva kiviaiani ja sealt mööda seda põhja suunas kuni talumaa A36 edelanurgani.

Ühe lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Pärnu maakonnas Varblavallas olev Juurika maaüksuse (19502:001:0770) Paatsalu sadamasse viivast teest ida poole jääv osa.

Teise lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Pärnu maakonnas Varbla vallas olev talumaa Lillevälja A76 tervenisti ja talumaa Kahvatu A14Karuse–Varbla teest lääne poole jääv osa.

(2) Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatudriigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava1:10 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) jaMaakatastri andmete alusel seisuga september 2000.

§3. Kaitseala valitseja

Nehatu looduskaitseala valitseja on Matsalu Looduskaitseala Administratsioon.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal. Eramaal võib liikuda vastavalt «Asjaõigusseadusele»(RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».

(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(3) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.

(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük 15. maist 1. märtsinivastavalt kalapüügieeskirjale.

(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine mingi, rebase, hundi, metssea, põdra ja kähriku arvukuse reguleerimise eesmärgil 1. septembrist31. jaanuarini.

§5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

(2) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleksettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- japäästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödelning roo varumise töödel üksnes külmunud pinnasel ja jääpealt. Kaitsealal on keelatud veemootorsõidukiga liiklemine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning selleks ettenähtud ja tähistatudliiklusteel.

(3) Kaitsealal on keelatud lennukiga lendamine madalamal kui 1 km, väljaarvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel.

(4) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maakorralduskava kinnitamine;
2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
3) metsamajandamiskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) projekteerimistingimuste andmine.

§6. Teadusalased välitööd

Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel kehtestatud korra järgi.

§7. Üksikobjekti kaitse

Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjektikaitset korraldatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel.

§8. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas määrusesettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.

(2) Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigustaotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt metsakoosluse liikide ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral seab omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

§9. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine

«Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49,953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677) § 44lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§10. Sihtkaitsevööndi kirjeldus

(1) Nehatu looduskaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa sealväljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Nehatu sihtkaitsevööndisse kuuluvad Varbla vallas talumaa Aadu 83ja Rame–Paatsalu maanteest lõuna poole jäävad talude Mürista Jaani 86,Matsi 89, Müriste Vassa 85 ja Kõrgemäe 96 kaitsealale jäävad lahusmaatükid ningKiisa 82 talumaale jääv sooala kuni metsapiirini.

§11. Keelatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvaradekasutamine, välja arvatud käesoleva määruse §-des 4, 6 ja 7sätestatud lubatud tegevus.

(2) Sihtkaitsevööndis on keelatud rahvaürituste korraldamine.

§12. Lubatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on lisaks käesoleva määruse§-des 4, 6 ja 7 sätestatud lubatud tegevustele kaitseala valitseja nõusolekul lubatud hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.

§13. Metsakaitse sihtkaitsevööndis

Sihtkaitsevööndis on metsakaitse eesmärkmetsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§14. Piiranguvööndi kirjeldus

(1) Nehatu looduskaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» ning selle alusel käesoleva määrusega kehtestatud tingimusi.

(2) Nehatu piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulusihtkaitsevööndisse.

§15. Lubatud tegevus

Piiranguvööndis on lubatud rahvaürituste korraldamine selleksettevalmistamata kohtades üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

§16. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lisaks §-s 5 loetletud tegevustelekeelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, välja arvatud sulgunud vooluteede avamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul ja temaga kooskõlastatud kohtades kruusa- ja liivavõtt omatarbeks;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikulrohumaal;
5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat,kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse kohta;
6) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinudtavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud:
1) uute ehitiste püstitamine;
2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
3) kulu põletamine külmunud pinnasel.

§17. Kohustuslik tegevus

Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§18. Metsakaitse piiranguvööndis

Piiranguvööndis on metsakaitse eesmärk elustiku mitmekesisuse jamaastikuilme säilitamine.

1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979)

Peaminister MartLAAR

KeskkonnaministerHeiki KRANICH

RiigisekretärAino LEPIK von WIRÉN

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json