TÖÖÕIGUSTööleping

Teksti suurus:

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (lühend - ELTTS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2009
Avaldamismärge:RT I 2004, 19, 134

Välja kuulutanud
Vabariigi President
26.03.2004 otsus nr 564

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus

Vastu võetud 17.03.2004

§ 1. Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on tagada teenuste osutamiseks välisriigist Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse osutamisega tegelevate tööandjate aus konkurents.

§ 2. Seaduse kohaldamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis töötamise korral järgmistel juhtudel:
 1) töötamine tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eesti residendist tellija vahel;
 2) töötamine tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;
 3) kui tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata merekaubaveo ettevõtjate kaubalaeva laevapere liikme suhtes.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Mõisted

 (1) Lähetatud töötaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja keda tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud lepingut loetakse töölepinguks käesoleva seaduse tähenduses, kui see leping vastab Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002, 61, 375; 62, 377; 110, 656; 111, 663; 2003, 4, 22; 13, 69; 88, 591; 90, 601) töölepingu kohta sätestatule.

 (2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on välisriigis registreeritud või asutatud juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole Eesti resident ning kellega lähetatud töötajal on sõlmitud tööleping.

 (3) Tööandja esindaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes esindab Eestis tööandjat seaduslikul alusel.

§ 4. Kohaldatav õigus

 (1) Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust (RT I 2002, 35, 217).

 (2) Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale tagada käesoleva seaduse §-s 5 loetletud töötingimuste kohaldamine vastavalt Eesti seadustele, muudele õigusaktidele ja kollektiivlepingu seaduse (RT I 1993, 20, 353; 1999, 60, 616; 2000, 57, 372; 2001, 102, 670; 2002, 61, 375) § 4 lõikes 4 sätestatud laiendatud kollektiivlepingutele.

 (3) Kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted on lähetatud töötajale käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud töötingimuste osas Eesti sätetest soodsamad, kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

§ 5. Kohaldatavad töötingimused

 (1) Lähetatud töötajale kohaldatavad Eestis kehtestatud töötingimused on järgmised:
 1) kirjalik tööleping;
 2) tööajanorm, sealhulgas ületunnitöö piirnormid, summeeritud tööaeg ja lühendatud tööaeg;
 3) puhkeaeg, sealhulgas valveaeg, iganädalane ja vahetustevaheline puhkeaeg ning tööpäevasisesed vaheajad, välja arvatud puhkepäevad ja vaheajad, mille eest tasutakse riigieelarve vahenditest;
 4) vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks;
 5) piirangud töötaja rakendamisel ületunnitööle, töötamisele õhtusel ja ööajal, samuti puhkepäeval ja rahvus- ning riigipühal;
 6) summeeritud tööaja arvestamise tingimused;
 7) palgamäärad;
 8) ületunnitöö tegemise ning õhtusel ja ööajal, samuti puhkepäeval ja rahvus- ning riigipühal töötamise eest lisatasu maksmise või selle vaba aja andmisega hüvitamise tingimused;
 9) palgast kinnipidamise piirangud;
 10) tasustamine tööseisaku või tootmishädavajaduse tõttu teisele tööle üleviimise või töölt ajutise vabastuse korral;
 11) hüvitised palga või lõpparve maksmisega viivitamise eest;
 12) iga-aastase puhkuse kestus, sealhulgas puhkuse andmine töötajale sobival ajal, välja arvatud puhkus, mille eest makstakse tasu riigieelarve vahenditest;
 13) puhkusetasu suurus, selle arvutamise kord ning saamata jäänud puhkuse rahaline hüvitamine töölepingu lõpetamise korral;
 14) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused.

 (2) Lähetatud töötajale kohaldatakse töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 2001, 17, 78; 102, 675; 2002, 56, 347; 61, 375; 99, 576; 2003, 23, 137) § 14 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120) ka siis, kui need on lähetatud töötajale vähem soodsad kui välisriigi seaduse sätted. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töö- ja puhkeaja seaduse § 14 nõuete täitmise tagab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud töötamise korral tööandja esindaja, käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud töötamise korral juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 12 sätestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit ei kohaldata, kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 kohaldamisel loetakse lähetusega seotud rahas makstud hüvitised palga osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.

 (7) Käesolevas seaduses sätestatud töötingimustega seotud dokumente tuleb hoida tööinspektorile kättesaadavas kohas Eestis asuva tööandja esindaja juures.

§ 6. Informatsiooni andmine ja koostöö

 (1) Tööinspektsioon teeb informatsiooni kättesaadavaks ja vastab põhjendatud infopäringutele seaduste, muude õigusaktide ja laiendatud kollektiivlepingute kohta, mida kohaldatakse lähetatud töötajale.

 (2) Tööinspektsioon vastab põhjendatud infopäringutele tööjõudu vahendavate füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute kohta, sealhulgas nende poolt toimepandud õigusaktide rikkumiste või ebaseadusliku rahvusvahelise tegevuse juhtumite kohta.

 (3) Tööinspektsioon teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vastavate institutsioonidega.

§ 7. Vaidluste lahendamine

 (1) Lähetatud töötajal on käesoleva seadusega tagatud õiguste kaitseks õigus pöörduda Eesti Vabariigi kohtusse. See ei piira tema õigust pöörduda oma nõudega välisriigi kohtusse, kui selline õigus tuleneb välislepingust.

 (2) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on neli kuud, palganõuete puhul kolm aastat, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil lähetatud töötaja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

§ 8. Riikliku järelevalve teostamine

 (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

 (2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal õigus teha ettekirjutus tööandjale või tööandja esindajale, milles märgitakse:
 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
 2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
 3) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;
 4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
 5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja tööandja või tööandja esindaja ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
 6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
 7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
 8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

 (3) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine tööandjale või tööandja esindajale. Kui on vaja ettekirjutusest informeerida kolmandat isikut, toimetatakse talle posti teel või elektrooniliselt kätte ettekirjutuse koostaja kinnitatud ettekirjutuse ärakiri.

 (4) Ettekirjutus on tööandjale või tööandja esindajale täitmiseks kohustuslik ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist märgitud tähtaja jooksul.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võivad tööinspektor ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sunniraha ülemmäär on 30 000 krooni.

§ 9. Ettekirjutuse vaidemenetlus

 (1) Kui tööandja või tööandja esindaja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti teatavakstegemisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal või tööandja esindajal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti teatavakstegemise päevast arvates kümne kalendripäeva jooksul.

 (2) Vaide esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust täita. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal või Tööinspektsiooni peadirektoril on õigus vaide esitaja taotlusel või oma algatusel peatada ettekirjutuse täitmine kuni vaideotsuse tegemiseni.

§ 10. Varasemate seaduste muutmine

 (1) Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2) §-s 133 tehakse järgmised muudatused:
 1) lõiget 12 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:« 5) lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.»;
 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:« (13) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimustele määratakse välismaalase elamisloas töötamiseks kindlaks tööandja esindaja ning füüsiline või juriidiline isik, kelle juures Eestis teenust osutatakse, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.»

 (2) Euroopa Liidu kodaniku seaduse (RT I 2002, 102, 599) § 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Seaduse jõustumine

  Seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

  1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6)

Riigikogu esimees Ene ERGMA