Teksti suurus:

Loomatauditõrje seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 19, 135

Loomatauditõrje seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.03.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 26. märtsi 2004. a otsusega nr 565

I. Loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 7:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud aladena käsitatakse kohti, kus loomade pidamise eesmärgid on järgmised:
1) loomsete saaduste saamine;
2) aretus;
3) vahendamine müügiks ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmiseks;
4) loomapartiide koostamine;
5) avalik näitamine või muu avalikkusele suunatud meelelahutuslik eesmärk;
6) liigi säilitamine;
7) teaduslik uurimine.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade ning seal loomade pidamise veterinaarnõuded, registreerimisele ja teatud juhtudel tunnustamisele kuuluvate loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade loetelu ning registreerimise ja tunnustamise korra kehtestab põllumajandusminister. Loomade pidamise veterinaarnõuetena käsitatakse ka kalade, limuste (hõimkond Mollusca) ja koorikloomade (klass Crustacea) kasvatamise nõudeid ning nõudeid loomade ning nende paljundamisega seotud tegevuste kohta, nagu haudemunade tootmine ja hautamine, sperma kogumine, embrüote kogumine ja siirdamine ning muu taoline.»;

3) lõiked 23–26 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Paragrahvi 8:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Loomapidaja ja isik, kes oma tööülesannete tõttu puutub vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, peab nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima nii enne loomapidamise alustamist või töösuhte algust kui ka loomapidamise või töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab olema rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521; 2003, 26, 156 ja 160) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastav tervisetõend. Tervisekontrolli nõuet ei kohaldata loomapidajale, kes peab loomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks.»;

2) lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad «põllumajandusloomade omanik» sõnaga «loomapidaja» vastavas käändes.

§ 3. Paragrahvi 9 punktis 1 asendatakse sõna «põllumajanduslooma» sõnadega «üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse».

§ 4. Paragrahvi 11:

1) lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate põllumajandusloomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «registreerimistunnistuse ja veisepassi väljastamise korra» sõnadega «registreerimistunnistuse väljastamise korra ja veisepassi vormi»;

3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Veiste identifitseerimine ja registreerimine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 1760/2000/EÜ, millega kehtestatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise ning veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise reeglid (ELT L 204, 11.08.2000, lk 1–10).»;

4) lõiget 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Registrisse kantava loomakasvatushoone, -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala geograafilise asukoha koordinaadid esitab registrile volitatud töötleja ametnik.»

§ 5. Seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

« § 111. Tapamajade ja loomseid jäätmeid käitlevate ettevõtete andmete kandmine põllumajandusloomade registrisse

(1) Põllumajandusloomade registrisse kantakse lisaks käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 nimetatud andmetele ka andmed tunnustatud tapamajade ja loomsete jäätmete käitlemise ettevõtete kohta. Need andmed esitab registrile Veterinaar- ja Toiduamet. Registrisse kantava ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid esitab registrile volitatud töötleja ametnik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed kantakse registrisse tapamaja või loomsete jäätmete käitlemise ettevõtte tunnustamise otsuse alusel selle tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.

(3) Tapamaja või loomsete jäätmete käitlemise ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta andmete saamise korral kustutab volitatud töötleja tapamaja või loomsete jäätmete käitlemise ettevõtte registrist.

(4) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Registrisse kantud andmete muutumise korral peab nende esitaja viivitamata taotlema muudatuste tegemist registris.»

§ 6. Paragrahvi 13:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse karjaks põllumajanduslooma või põllumajandusloomade rühma, keda peetakse ühes ettevõttes kui epidemioloogilist üksust. Kui ühes ettevõttes peetakse rohkem kui ühte karja, moodustab iga kari eraldi epidemioloogilise üksuse, millel on sama loomatervishoiualane staatus.»;

2) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Põllumajandusloomi vahendav isik ja loomade vahendamise veterinaarnõuded

(1) Põllumajandusloomi vahendav isik (edaspidi vahendaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes ärilisel eesmärgil otse või kaudselt ostab ja müüb veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, kellel on nimetatud loomadega kauplemisest püsiv käive ja kes enda omandatud loomad kuni 29 päeva jooksul kas müüb edasi või paigutab müüja ettevõttest pärinevad loomad teise loomapidaja ettevõttesse ning kes vastab talle esitatavatele nõuetele.

(2) Vahendaja ettevõte peab olema registreeritud ja tunnustatud. Vahendaja ettevõte ja tema tegevuseks kasutatav teise loomapidaja loomapidamishoone, -rajatis või piiritletud ala peab olema nõuetekohane ning registreeritud ja tunnustatud käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel ja korras. Nõuded põllumajandusloomade vahendaja ettevõttele kehtestab põllumajandusminister.»

§ 9. Paragrahvi 17 lõige 1 ja § 18 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

« § 171. Tapaloomade, loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded

(1) Käitleja peab tagama tapaloomade ja loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuete täitmise tapamajas ja loomsete saaduste käitlemise ettevõttes.

(2) Loomi võib turustamisotstarbeliste loomsete saaduste tootmiseks tappa üksnes toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) alusel tunnustatud tapamajas. Loomseid saadusi võib käidelda üksnes toiduseaduse või käesoleva seaduse alusel tunnustatud ettevõttes.

(3) Tapaloom peab olema kliiniliselt terve ning pärinema karjast ja piirkonnast, millele ei ole loomataudi esinemise ega kahtluse tõttu kehtestatud loomade liikumise piirangut.

(4) Järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti poolt tapmisele saadetud või tapamajas avastatud kliiniliselt haigeid ja taudikahtlasi loomi tapetakse tervetest loomadest eraldi järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti järelevalve all.

(5) Loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister. Neid nõudeid ei kohaldata haigetelt või taudikahtlastelt loomadelt pärinevatele loomsetele saadustele ja nende käitlemisele.

(6) Loomataudi puhkemise korral on tapaloomade tapmisega ning loomsete saaduste käitlemisega tegelevad isikud kohustatud Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt täitma oma käitlemisvaldkonnas loomataudi tõrje puhul rakendatavaid meetmeid, nagu näiteks taudistunud või taudikahtlaste loomade tapmine või sellistelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste käitlemine ettenähtud viisil.»

§ 11. Seadust täiendatakse §-dega 181–18 3 järgmises sõnastuses:

« § 181. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise veterinaarnõuded

(1) Loomsed kõrvalsaadused käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruses 1774/2002/EÜ, millega kehtestatakse toiduks mittemõeldud loomsete kõrvalsaaduste tervisereeglid (ELT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), nimetatud loomsed saadused, sealhulgas loomsed jäätmed.

(2) Loomseid kõrvalsaadusi on lubatud käidelda üksnes selleks tunnustatud ettevõttes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatud nõuete kohaselt.

(3) Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte tunnustamise korra kehtestab põllumajandusminister.

(4) Põllumajandusminister võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele kehtestada veterinaarnõuded selliste loomsete kõrvalsaaduste käitlemise kohta, mida ei käsitleta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse lisades 7 ja 8, samuti orgaanilise väetise, mullaparandajate ja teatud rasvade derivaatide kasutamise kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artiklit 7 ei kohaldata sõnniku suhtes, mida veetakse ettevõtete ja kasutajate vahel Eestis.

(6) Loomataudi puhkemise korral on loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega tegelevad isikud kohustatud osalema loomataudi tagajärgede likvideerimises oma käitlemisvaldkonnas vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutusele.

§ 182. Loomsete jäätmete käitlemise korraldamine

(1) Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete nõuetekohase käitlemise. Loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või matta selleks lubatud kohta (edaspidi matmispaik).

(2) Kavandatav loomsete jäätmete matmispaik peab vastama keskkonnanõuetele ja kohaliku omavalitsuse organi kehtestatud heakorranõuetele. Loomsete jäätmete kavandatava matmispaiga keskkonnanõuetele vastavuse kohta annab arvamuse maakonna keskkonnateenistus.

(3) Loomseid jäätmeid võib käidelda üksnes käesoleva seaduse § 18 1 lõikes 2 nimetatud ettevõttes.

§ 183. Toitlustamisel tekkivate jäätmete ja importimisel konfiskeeritud nõuetele mittevastavate saaduste käitlemise veterinaarnõuded

(1) Toitlustamisel tekkivad jäätmed ja importimisel konfiskeeritud nõuetele mittevastavad saadused tuleb olenevalt nende ohtlikkusest inimeste elule või tervisele või loomade tervisele koguda, vedada, säilitada, töödelda, kahjutustada või kasutada viisil, mis välistab haigusetekitajate ja ohtlike ainete leviku.

(2) Toitlustamisel tekkivate jäätmete kasutamine põllumajandusloomade söötmiseks toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 1774/2002/EÜ.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmete ja saaduste kogumise, vedamise, säilitamise, töötlemise, kahjutustamise või muul viisil kasutamise nõuetekohasuse eest vastutab käitleja.»

§ 12. Paragrahvi 19 lõiked 1–2 ja 51–7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Seaduse teist peatükki täiendatakse jaoga 6 1 järgmises sõnastuses:

«61. jagu
Loomakasvatushoone, -rajatise, loomade pidamiseks piiritletud ala, embrüokogumisrühma, põllumajandusloomi vahendava isiku ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte tunnustamine

§ 191. Tunnustamine

(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus järelevalveasutus hindab ja kinnitab tunnustamisele kuuluva loomakasvatushoone, -rajatise, loomade pidamiseks piiritletud ala, embrüokogumisrühma, põllumajandusloomi vahendava isiku või loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte (edaspidi ettevõte) vastavust nõuetele.

(2) Ettevõte peab enne tunnustamise aluseks oleva tegevuse alustamist olema tunnustatud. Ettevõtte tunnustamiseks peab isik esitama kirjaliku taotluse järelevalveasutusele.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise tulemusena on kindlaks tehtud tunnustatava ettevõtte vastavus nõuetele, teeb järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile või tema volitatud ametnikule ettepaneku selle ettevõtte tunnustamiseks. Kui tunnustatav ettevõte ei ole hindamistulemuse põhjal nõuetekohane, teeb järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile või tema volitatud ametnikule ettepaneku tunnustamisest keelduda.

(4) Ettevõtte tunnustamise või sellest keeldumise otsuse teeb järelevalveasutuse juht taotluse ja kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest alates kolme kuu jooksul. Otsus toimetatakse taotlejale kätte viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval otsuse tegemisest alates posti teel lihtkirjaga, elektrooniliselt või tehakse teatavaks allkirja vastu.

(5) Ettevõte, mis kantakse põllumajandusloomade registrisse § 11 1 lõike 1 alusel, loetakse tunnustatuks alates andmete põllumajandusloomade registrisse kandmise päevast.

(6) Järelevalveasutus peab arvestust tunnustatud ettevõtete kohta tegevusvaldkondade kaupa. Arvestuse andmed on avalikud ning need avalikustatakse järelevalveasutuse veebilehel.

(7) Arvestuse andmete alusel esitab järelevalveasutus tunnustatud ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile vastavalt Euroopa Liidu nõuetele.

§ 192. Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine

(1) Kui tunnustatud ettevõte ei vasta nõuetele või seal ei suudeta tagada tegevuse nõuetekohasust, on järelevalveasutuse juhil või tema volitatud järelevalveametnikul ettevõtte üle järelevalvet teostanud järelevalveametniku ettepanekul õigus tunnustamise otsuse kehtivus peatada:
1) kuni käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise asjaolude selgumiseni või
2) kuni järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni, kui järelevalveametniku hinnangul ei ole ettevõttes seal ajutiselt valitsevate olude tõttu võimalik loomi nõuetekohaselt pidada ega tagada loomsete saaduste nõuetekohasust või ohutust.

(2) Ettevõttes, mille tunnustamise otsuse kehtivus on peatatud, tuleb loomade pidamine või loomsete saaduste ja embrüote käitlemine tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse teadasaamisest alates viivitamata lõpetada.

(3) Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja loomapidajal või käitlejal tekib tunnustamise otsusega lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui ta on kõrvaldanud tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.

(4) Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise ja selle kehtetuks tunnistamise otsus tehakse loomapidajale või käitlejale teatavaks allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Ettevõtte tunnustamise otsuse kehtivus loetakse peatatuks ja ettevõtte tunnustatus loetakse taastatuks alates sellekohaste andmete põllumajandusloomade registrisse kandmise päevast.

§ 193. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) tunnustatud ettevõte ei vasta nõuetele või seal ei suudeta tagada tegevuse nõuetekohasust;
2) järelevalveametniku hinnangul ei ole ettevõttes seal püsivalt valitsevate olude tõttu võimalik loomi nõuetekohaselt pidada ega tagada loomsete saaduste nõuetekohasust või ohutust ning sellest tulenevalt esineb oht inimeste või loomade tervisele;
3) tunnustamise aluseks olnud tegevus ettevõttes on lõpetatud;
4) loomapidaja või käitleja on esitanud sellekohase taotluse.

(2) Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb ettevõtte üle järelevalvet teostav järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile või tema volitatud järelevalveametnikule, kellel on õigus ettevõtte tunnustamise otsus kehtetuks tunnistada. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse loomapidajale või käitlejale teatavaks allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

(3) Ettevõttes, mille tunnustamise otsus on kehtetuks tunnistatud, tuleb tunnustamise aluseks olnud tegevus viivitamata lõpetada.

(4) Ettevõtte tunnustamise otsus loetakse kehtetuks sellekohaste andmete põllumajandusloomade registrisse kandmise päevast alates.

(5) Kui tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, võib loomapidaja või käitleja taotleda uut tunnustamist.»

§ 14. Paragrahvides 20–52 asendatakse sõna «episotoloogiline» sõnaga «epidemioloogiline» vastavas käändes.

§ 15. Paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Veterinaartõend antakse välja juhul, kui loom viiakse teise järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti teeninduspiirkonda, välja arvatud tapamajja viimise puhul.»

§ 16. Seaduse 4. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

«Meetmed loomataudi ohu ja kahtluse korral».

§ 17. Seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 32 1 järgmises sõnastuses:

« § 321. Loomataudi oht

(1) Loomataudi ohuna käsitatakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku levimist Euroopa Liidu liikmesriigis või Eesti naaberriigis ning kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud oht taudi levikuks Eesti territooriumile või kui naaberriigis kehtestatud ohustatud tsoon või järelevalvetsoon ulatuks Eesti territooriumile.

(2) Loomataudi ohu korral võib Veterinaar- ja Toiduamet võtta kasutusele loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendatavaid meetmeid vastavalt esineva loomataudi ohu riskianalüüsi tulemustele.»

§ 18. Paragrahvi 37:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «episootilise» sõnaga «epidemioloogilise»;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Loomataudi kliinilisel diagnoosimisel, laboratoorsel analüüsimisel ning vajalike proovide võtmisel peavad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud, volitatud veterinaararstid ning loomataudi diagnoosiva laboratooriumi spetsialistid järgima Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ning nende puudumise korral Rahvusvahelise Episootiate Büroo ( Office International des Epizooties, OIE) väljatöötatud põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.»

§ 19. Paragrahvi 41 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu «ettevõtete toodangu» sõnadega «ohutust ja».

§ 20. Paragrahvi 42:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Veterinaar- ja Toiduamet teatab rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti naaberriikide pädevatele asutustele rahvusvaheliselt teatamiskohustuslikeks tunnistatud loomataudide puhkemisest, loomatauditõrje alaste kitsenduste kehtestamisest ja nende lõpetamisest. Teatamine toimub Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ loomahaiguste ühendusesisese teavitamise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58–62) ja selle alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni vastavate otsuste sätete ning Rahvusvahelise Episootiate Büroo nõuete kohaselt.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Veterinaar- ja Toiduamet esitab Euroopa Komisjonile ülevaate eelnenud kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside esinemuse tendentside kohta iga aasta 31. maiks.»

§ 21. Paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 999/2001/EÜ, millega sätestatakse transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate ennetamise, kontrolli ja tõrje meetmed (ELT L 147, 31.05.2001, lk 1–40).»

§ 22. Paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Kui järelevalveasutuse hinnangul on loomataudi tõhusamaks likvideerimiseks ja loomataudi leviku tõkestamiseks vaja koostada situatsioonplaan või kui see nähakse ette käesoleva seaduse § 43 alusel kehtestatud loomatauditõrje eeskirjas, koostatakse ja rakendatakse situatsioonplaani ka eriti ohtlike loomataudide nimekirjas nimetamata loomataudi likvideerimiseks.»

§ 23. Paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed võetakse kasutusele ka eriti ohtlike loomataudide nimekirjas nimetamata loomataudi puhul, kui see osutub järelevalveasutuse hinnangul vajalikuks, et likvideerida loomataudi ja tõkestada loomataudi levikut, või kui see nähakse ette käesoleva seaduse § 43 alusel kehtestatud loomatauditõrje eeskirjas.»

§ 24. Paragrahvi 49 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «Veterinaar- ja Toiduameti Piiriteenistuse juht,».

§ 25. Paragrahvi 55:

1) punkti 4 täiendatakse pärast sõna «hukatud» sõnadega «, sealhulgas kontrolltapetud»;

2) punkti 6 täiendatakse pärast sõna «taudipunktis» sõnadega «, piiripunktis ning avalikult kasutataval teel».

§ 26. Paragrahvi 641:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 641. Kasutuses oleva ettevõtte registreerimine ja tunnustamine»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Enne 2004. aasta 1. maid käesoleva seaduse § 17 lõike 2 alusel lemmikloomasööda käitlemiseks või § 19 lõike 4 alusel loomsete jäätmete käitlemiseks tunnustatud ettevõte loetakse tunnustatuks käesoleva seaduse § 181 lõike 2 tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1774/2002/EÜ nõuete kohaselt vastavalt lemmikloomasööda või loomsete jäätmete käitlemiseks.»

§ 27. Seadust täiendatakse §-ga 642 järgmises sõnastuses:

« § 642. Tunnustatud tapamajade ja loomsete saaduste käitlemise ettevõtete andmete kandmine põllumajandusloomade registrisse

(1) Enne 2004. aasta 31. märtsi tunnustatud tapamajade ja loomsete saaduste käitlemise ettevõtete andmed annab Veterinaar- ja Toiduamet põllumajandusloomade registrile üle 2004. aasta 19. aprilliks.

(2) Volitatud töötleja kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tapamajade ja loomsete saaduste käitlemise ettevõtete andmed registrisse 2004. aasta 1. maiks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtete geograafilise asukoha koordinaatide täpsustamiseks on volitatud töötlejal õigus teha käitlejale järelepärimisi põllumajandusloomade registri pidamise põhimääruses ettenähtud korras.»

§ 28. Paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva seaduse § 11 lõige 21, § 181 lõiked 1–5, § 182 lõige 3, § 18 3, § 191 lõige 7, § 37 lõige 31 , § 43 lõige 3 ja § 641 lõige 4 jõustuvad 2004. aasta 1. mail.

(5) Käesoleva seaduse § 17 ja 2. peatüki 6. jagu kehtivad kuni 2004. aasta 1. maini.»

II. § 29. Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. aprillil, välja arvatud § 20 punkt 1, mis jõustub 2004. aasta 1. mail.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json